koma Täisosa Murdosa sajalised sajandikud sajatuhandelised kümnelised ühelised kümnendikud tuhandikud
on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Kruviku kasutamisel on vajalik mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmistel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. Kruviku lubatud põhiviga on 4 µm=0,004 mm. (=0,99) Lõpliku d väärtuse arvutan valemite (3) ja (4) kohaselt: 2 0,05 d = ( 0,006 ) + 2 2 = 0,03mm 3 = 0,95 Plaadi paksus kruvikuga mõõtes d=(2,96 ± 0,03) mm, usaldatavusega 0,95. Mõõtmised kruvikuga 1) Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil. 2) Määrake null-lugem (nullpunkti parand).
Töö teoreetilised alused: Noonius: Paljudel mõõteriistarel, sh. Nihik ja kruvik, on paralleelselt liikuvale osale mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Lugemi fikseerimine on mõõtekriipsu kokkulangemisel mõõteskaala mingi kriipsuga võrdlemisi täpne, kuid mitteühtimise korral silmaga kümnendikosade hindamine ei anna täpset tulemust. Täpsuse lisamiseks lisatakse põhiskaalale lisaks abiskaala, noonius, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Nooniuse jaotise pikkus an valitakse põhiskaala pikkusest a lühem a/n võtta, kus n on nooniuse jaotiste arv. Nooniuse täpsuseks nimetatakse suurust T=a-an=a/n. Kui nooniuse nullkriips asetata kohakuti mõõteskaala mingi kriipsuga, ei ühti nooniuse esimene kriips järgmise mõõteskaala kriipsuga, vaid jääb selles maha a/n võtta, teine kriips 2a/n võrra ja nii edas. Nooniuse viimane kriips ühtib mõõteskaala kriipsuga, kuna nan=(n-1)a. Kui nooniuse 0-kriips liigutada kohakuti...
loogaga jäigalt ühendatud mõõtekanna poleeritud otspind. Trumli serv näitab varrel oleva põhiskaala ja trumlil oleva nooniuse järgi mõõtepindade vahelist kaugust. Kõigil kruvikuga mõõtmistel on vajalik, et surve mõõtepindadele oleks ühesugune. Selleks on kruviku trummel varustatud friktsioonsiduriga (käristiga), mis kindla surve korral hakkab libisema. Näidu võib võtta alles siis, kui sidur on hakanud libisema. Varrel oleval põhiskaalal on täis- või poolmillimeetrid ning sajandikud on trumilil asuval abiskaalal. Lõppnäit arvutatakse valemi L=M+N*T järgi. Katseandmete tabelid Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga nr ... Nooniuse täpsus ... mm, nullnäit .... mm. Tabel 1.1 Katse nr di , mm , mm , mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Plaadi paksuse mõõtmine kruvikuga nr ... Nooniuse täpsus ..
Olgu näiteks kruviku keerme samm 0.05mm ja trumli ringskaala jaotiste arv 50. Trummli ühele täispöördele vastab siis mõõtepindade vaheline nihe 0,5mm, trumli skaala ühele jaotisele aga nihe 0,01mm. Kruviku liikuv trummel on varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema.Alles nüüd võib leida lugem. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumblilt. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahti kirjutamisega d1 keha välimine diameter h1 keha kõrgus ds keha sisemine diameter p1 keha paksus - mõõtmiste keskmise ja konkreetse mõõtmise vahe e. mõõtmise viga kvaliteedi näitaja 2 Tabel 1. Katsekeha nr.1. Mõõtmise d1 = d1 dj h = h hj nr. 1
Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Kruviku kasutamisel on vaja mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmisel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles siis võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trummlilt. TÖÖ KÄIK Mõõtmised nihikuga 1. Määrake juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsus. 2. Protokollige nihiku null-lugem ning arvestage seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3. Mõõtke antud katsekeha paksus. Selleks asetage katsekeha mõõtotsikute vahele, lükake need tihedalt vastu proovikeha ja leidke lugem d 1.Korrake mõõtmisi
Olgu näiteks kruviku keermesamm 0.05mm ja trumli ringskaala jaotiste arv 50. Trummli ühele täispöördele vastab siis mõõtepindade vaheline nihe 0,5mm, trumli skaala ühele jaotisele aga nihe – 0,01mm.Kruviku liikuv trummel on varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteiselelähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema.Alles nüüd võib leida lugemi.Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumblilt. 4. Töökäik 4.1. Mõõtmised nihikuga 1. Määrasime juhendi poolt antud nihiku täpsuse 2. Mõõtsime antud viie katsekeha põhimõõdud eseme viiest erinevast kohast. Selleks asetasime katsekeha vastavalt soovitud mõõtotsiku vahele ning lükkasime mõõtotsikud tihedalt vastu katsekeha ja seejärel võitsime lugemilt lugemi. Kordasime seda meetodid iga vastava eseme mõõtmisel. Igat vastavat eset mõõtsime viiest
Olgu näiteks kruviku keerme samm 0.05mm ja trumli ringskaala jaotiste arv 50. Trummli ühele täispöördele vastab siis mõõtepindade vaheline nihe 0,5mm, trumli skaala ühele jaotisele aga nihe 0,01mm. Kruviku liikuv trummel on varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema.Alles nüüd võib leida lugem. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumblilt. 4. Töökäik. 4.1. Mõõtmised nihikuga. 1. Määrata juhendaja poolt antud nihiku täpsus. 2. Mõõtke antud viie katsekeha põhimõõdud. Selleks asetage katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele ning lükake need tihedalt vastu katsekeha ja leidke lugem. Korrake iga põhimõõdu mõõtmisel mõõtmisi viies erinevast kohast ning leidke keskmine mõõt ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne(suhteline) viga. 4.2 Mõõtmised kruvikuga. 1
trummel, mille serv näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Kruviku kasutamisel on vajalik mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmistel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. Kruviku lubatud põhiviga on 4 m=0,004 mm. (=0,99) Mõõtmised kruvikuga 1) Määrake kruviku samm ja jaotiste arv trumlil. 2) Määrake null-lugem (nullpunkti parand). 3) Mõõtke antud katsekeha paksus kümnest erinevast kohast. 4) Arvutage katsekeha keskmine paksus ja tema viga. Kruvik: 1-kand ; 2-seadekaliiber ; 3-mõõtevarras ; 4-hülss ; 5-trummel ; 6-käristi ; 7-pidur ; 8- look Teised kruvikute variandid: Sügavuskruvik Sisekruvik
Olgu näiteks kruviku keerme samm 0.05mm ja trumli ringskaala jaotiste arv 50. Trummli ühele täispöördele vastab siis mõõtepindade vaheline nihe 0,5mm, trumli skaala ühele jaotisele aga nihe 0,01mm. Kruviku liikuv trummel on varustatud friktsioonsiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema.Alles nüüd võib leida lugem. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumblilt. 4. Töökäik. 4.1. Mõõtmised nihikuga. 1. Määrata juhendaja poolt antud nihiku täpsus. 2. Mõõtke antud viie katsekeha põhimõõdud. Selleks asetage katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele ning lükake need tihedalt vastu katsekeha ja leidke lugem. Korrake iga põhimõõdu mõõtmisel mõõtmisi viies erinevast kohast ning leidke keskmine mõõt ja tema keskmine absoluutne viga ning relatiivne(suhteline) viga. 4.2 Mõõtmised kruvikuga 1
näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Kruviku kasutamisel on vajalik mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmistel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. 2. Töö käik 2.1 Mõõtmised nihikuga 1) Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsus. 2) Protokollin nihiku null-lugemi ning arvestan seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3) Mõõdan antud katsekeha paksuse. Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugem d i. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmine plaadi paksuse d ja tema vea.
näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Kruviku kasutamisel on vajalik mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmistel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. 2. Töö käik 2.1 Mõõtmised nihikuga 1) Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsus. 2) Protokollin nihiku null-lugemi ning arvestan seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3) Mõõdan antud katsekeha paksuse. Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugem d i. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmine plaadi paksuse d ja tema vea.
näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Kruviku kasutamisel on vajalik mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmistel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. 2. Töö käik 2.1 Mõõtmised nihikuga 1) Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsus. 2) Protokollin nihiku null-lugemi ning arvestan seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3) Mõõdan antud katsekeha paksuse. Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugem d i. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmine plaadi paksuse d ja tema vea.
näitab kruviku varrel oleval skaalal mõõtepindade vahelist kaugust. Kruviku kasutamisel on vajalik mõõtepindade ühesugune surve kõigil mõõtmistel. Selle tagamiseks on kruviku liikuv trummel varustatud friktsioonisiduriga. Mõõtmisel tuleb mõõtepindu teineteisele lähemale keerata ainult siduri abil seni, kuni sidur hakkab libisema. Alles nüüd võib leida lugemi. Seejuures loetakse täis- või poolmillimeetrid varrel olevalt skaalalt, sajandikud aga trumlilt. 2. Töö käik 2.1 Mõõtmised nihikuga 1) Määran juhendaja poolt antud nihiku nooniuse täpsus. 2) Protokollin nihiku null-lugemi ning arvestan seda mõõtmiste lõpptulemuste leidmisel. 3) Mõõdan antud katsekeha paksuse. Selleks asetan katsekeha mõõteotsikute vahele, lükkan need tihedalt vastu proovikeha ja leian lugem d i. Kordan mõõtmisi katsekeha kümnes erinevas kohas ning leian keskmine plaadi paksuse d ja tema vea.
Kümme tuhat 104 Üks tuhat 103 kilo- k 2 Ühelised Sada 10 hekto- h Kümme 101 deka- da Üks 100 Murdosad Kümnendikud 10-1 setsi- d Sajandikud 10-2 senti- c Tuhandikud 10-3 milli- m -6 Miljondikud 10 mikro- µ Miljardikud 10-9 nano- n Pikkuste korral kehtivad järgmised seosed. ×1000 ×10 × 10 ×10 ×1000
Kümme miljonit 107 Üks miljon 106 mega- M Tuhanded Sada tuhat 105 Kümme tuhat 104 Üks tuhat 103 kilo- k Ühelised Sada 102 hekto- h Kümme 101 Üks 100 Murdosad Kümnendikud 10-1 detsi- d Sajandikud 10-2 senti- c Tuhandikud 10-3 milli- m Miljondikud 10-6 mikro- µ Miljardikud 10-9 nano- n Mõõteühikute teisendamine Pikkus 1km=1000m Pindala 1km2=100ha=104a=106m2 1m=10dm=100cm 1m2=100dm2=104cm2 1cm=10mm=100µm 1cm2=100mm2=104µm2
välisilme, siseehituse ja tekke poolest. 30. Mõhn ümara põhijoonisega kõrgendik. 31. Oos pikk, suhteliselt kõrge järsunõlvaline pinnavorm. 32. Sandur tasapinnaline liivik, mis koosnes liivast ja kruusast ning mille moodustasid sulamisveed. 33. Voor ovaalse põhijoonisega kõrgendikud, tekkinud jää liikumisel. 34. Megareljeef moodustavad mandrid ja ookeanid. 35. Mesoreljeef moodustavad künkad, kõrgendikud, sajandikud, vallid ja nõod. (suhteline kõrgus/sügavus 10-200m). 36. Mikroreljeef mesovormidel paiknevad väikesed kõrgendikud ja nõod (suhteline kõrgus (1-10m). 37. Fossiil taime või loomaorganismide kivistised. 38. Ladekond mis jaguneb omakorda ladestuteks (ajastuteks), ladestikeks (ajastikeks), ladejärkudeks (ajajärkudeks), lademeteks (igadeks) ja vööndideks (väldeteks). 39. Aegkond ehk ladekond on jagunenud: uusaegkond e. kainosoikum, keskkaegkond e. mesosoikum,
välisilme, siseehituse ja tekke poolest. 30. Mõhn – ümara põhijoonisega kõrgendik. 31. Oos – pikk, suhteliselt kõrge järsunõlvaline pinnavorm. 32. Sandur – tasapinnaline liivik, mis koosnes liivast ja kruusast ning mille moodustasid sulamisveed. 33. Voor – ovaalse põhijoonisega kõrgendikud, tekkinud jää liikumisel. 34. Megareljeef – moodustavad mandrid ja ookeanid. 35. Mesoreljeef – moodustavad künkad, kõrgendikud, sajandikud, vallid ja nõod. (suhteline kõrgus/sügavus 10-200m). 36. Mikroreljeef – mesovormidel paiknevad väikesed kõrgendikud ja nõod (suhteline kõrgus (1-10m). 37. Fossiil – taime või loomaorganismide kivistised. 38. Ladekond – mis jaguneb omakorda ladestuteks (ajastuteks), ladestikeks (ajastikeks), ladejärkudeks (ajajärkudeks), lademeteks (igadeks) ja vööndideks (väldeteks). 39. Aegkond – ehk ladekond on jagunenud: uusaegkond e. kainosoikum, keskkaegkond e. mesosoikum,
(kroonil. mürgistus), see esineb peam. booririkastes geogr. piirkondades (näit. Ida-Siberis) Teiselt poolt – boor on eluliselt vajalik mikroelement (see tõestati kindlalt alles 1980.-te algul) - nii loomadele kui taimedele Inimorganismis on ca 20 mg B (veres 0,52 mg B/l) On teada ainult üks B-ühend, mis esineb eluslooduses: antibiootik boromütsiin C45H74O15NB (streptomütseetides) joogivees: sajandikud kuni kümnendikud ppm puuviljades: keskmiselt 2 ppm ümber toormassist Inimese ööpäevane boorivajadus ei ole täpselt tuvastatud (arvamused kõiguvad ligi 2 suurusjärku; keskm. väärtus: 1-2 mg) Boor organismis (loomses) - osaleb Ca ja Mg ainevahetuses (hormoonide aktiivsuse regulatsiooni kaudu) - mõjutab näärmete tegevust - osaleb ensüümprotsessides - mõjutab rakumembraanide aktiivsust ja ioontransporti Kasutamine - korrosiooni- ja kuumuskindlate sulamite komponent (näit
reaktsiooniv õim elis e d ; Kõige aktiivse m mittem etall on fluor (nii rühm a s kui ülds e ) . Toate m p e r atuuril on halog e e nid lihtainetena: F 2 ja Cl 2 rohekat värvi gaa sid ; Br 2 punaka s pruun rask e ved elik (ainus ved el mittem etall) ; I2 tahke must m etalliläikeline aine ; At2 tahke aine (välimu s pole teada) . Loodus e s : F, Cl kesk mi s elt levinud (sajandikud % d) ; Br, I hajutatud ele m e n did (10 4 10 5 %) ; At kõige vähe m levinud Maal leiduva st 94 ele m e n di st . Fluor: Sai esmakordselt vabal kujul H. Moissan 1886 (Nobeli pr. 1906); avastajaks nimetatakse mõnikord ka Scheele't (1771); Vabal kujul väga ohtlik: mitmed keemikud on viga saanud või hukkunud fluori uurides; Vabal kujul üsna raske saada: kõige aktiivsem mittemetall. rohekas, tugeva lõhnaga gaas; raskesti veelduv
väheneb plastilisus ja halveneb keevitatavus. Teraste klassifikatsioon: 1) Väikese C sisaldusega (kuni 0,25% C) terased. Nad ei sobi termiliseks töötlemiseks martensiidi saamiseks, tugevdamine toimub külmtöötlemise kaudu. Mikrostruktuur koosneb ferriidist ja perliidist. Suhteliselt pehmed, plastilised, kergesti korrodeeruvad, odavad. Peale C sisaldavad tavaliselt ka kuni 1% Mn. Tugevdamiseks lisatakse vahel Si, V, Mo (sajandikud kuni kümnendikud %). Kõige enamkasutatavamad terased, kuna kõige odavamad. Tüüpilised kasutusalad: autokered, profiilterased (torud, vardad, talad, nurkrauad), keevitatavad konstruktsioonid. 2) Keskmise C sisaldusega (0,25 0,6% C) terased. Neid saab termiliselt töödelda martensiidiks, kasutatakse peamiselt tempereeritud martensiidi kujul. Seetõttu tugevamad, aga ikkagi hea plastilisusega. Tugevdamiseks ja korrosiooni vähendamiseks lisatakse Cr, Ni, Mo. Valmistatakse näit
väheneb plastilisus ja halveneb keevitatavus. Teraste klassifikatsioon: 1) Väikese C sisaldusega (kuni 0,25% C) terased. Nad ei sobi termiliseks töötlemiseks martensiidi saamiseks, tugevdamine toimub külmtöötlemise kaudu. Mikrostruktuur koosneb ferriidist ja perliidist. Suhteliselt pehmed, plastilised, kergesti korrodeeruvad, odavad. Peale C sisaldavad tavaliselt ka kuni 1% Mn. Tugevdamiseks lisatakse vahel Si, V, Mo (sajandikud kuni kümnendikud %). Kõige enamkasutatavamad terased, kuna kõige odavamad. Tüüpilised kasutusalad: autokered, profiilterased (torud, vardad, talad, nurkrauad), keevitatavad konstruktsioonid. 2) Keskmise C sisaldusega (0,25 0,6% C) terased. Neid saab termiliselt töödelda martensiidiks, kasutatakse peamiselt tempereeritud martensiidi kujul. Seetõttu tugevamad, aga ikkagi hea plastilisusega. Tugevdamiseks ja korrosiooni vähendamiseks lisatakse Cr, Ni, Mo
suurenevad tõmbetugevus ja voolamispiir, väheneb plastilisus ja halveneb keevitatavus. Teraste klassifikatsioon on esitatud joonisel 7-1. 1) Väikese C sisaldusega (kuni 0,25% C) terased. Nad ei sobi termiliseks töötlemiseks martensiidi saamiseks, tugevdamine toimub külmtöötlemise kaudu. Mikrostruktuur koosneb ferriidist ja perliidist. Suhteliselt pehmed, plastilised, kergesti korrodeeruvad, odavad. Peale C sisaldavad tavaliselt ka kuni 1% Mn. Tugevdamiseks lisatakse vahel Si, V, Mo (sajandikud kuni kümnendikud %). Kõige enamkasutatavamad terased, kuna kõige odavamad. Tüüpilised kasutusalad: autokered, profiilterased (torud, vardad, talad, nurkrauad), keevitatavad konstruktsioonid. 2) Keskmise C sisaldusega (0,25 0,6% C) terased Neid saab termiliselt töödelda martensiidiks, kasutatakse peamiselt tempereeritud martensiidi kujul. Seetõttu tugevamad, aga ikkagi hea plastilisusega. Tugevdamiseks ja korrosiooni vähendamiseks lisatakse Cr, Ni, Mo.
Süsiniku sisalduse suurenemisega suurenevad tõmbetugevus ja voolamispiir, väheneb plastilisus ja halveneb keevitatavus. 1) Väikese C sisaldusega (kuni 0,25% C) terased. Nad ei sobi termiliseks töötlemiseks martensiidi saamiseks, tugevdamine toimub külmtöötlemise kaudu. Mikrostruktuur koosneb ferriidist ja perliidist. Suhteliselt pehmed, plastilised, kergesti korrodeeruvad, odavad. Peale C sisaldavad tavaliselt ka kuni 1% Mn. Tugevdamiseks lisatakse vahel Si, V, Mo (sajandikud kuni kümnendikud %). Kõige enamkasutatavamad terased, kuna kõige odavamad. Tüüpilised kasutusalad: autokered, profiilterased (torud, vardad, talad, nurkrauad), keevitatavad konstruktsioonid. 2) Keskmise C sisaldusega (0,25 0,6% C) terased Neid saab termiliselt töödelda martensiidiks, kasutatakse peamiselt tempereeritud martensiidi kujul. Seetõttu tugevamad, aga ikkagi hea plastilisusega. Tugevdamiseks ja korrosiooni vähendamiseks lisatakse Cr, Ni, Mo
annaabi.ee 
