Avamäng - muusikalist lavateost sissejuhatav helitöö Fuuga - mitmehäälne vokaal- või instrumentaalteos Prelüüd - muusikaline eelmäng, sissejuhatus muusikalisele teosele Nokturn ööpala, mis on täis elamusi Aaria saatega vokaalmuusika zanr Libreto - vokaalmuusikalise lavateose kirjanduslik alus Polonees ¾ taktimõõdus ballitants Ooper muusikaline lavateos, milles esitatakse tekst lauldes Ekspositsioon muusikateose osa, mis esineb sonaadi- ja fuugavormi alguses Oratoorium - koorile, solistidele ja sümfooniaorkestrile kirjutatud mitmeosaline dramaatilisel süzeel põhinev heliteos Concerto grosso 3-osaline teos orkestrile ja soolopillide grupile Zanr muusikateose liik Vorm muusikateose ülesehitus Polüfoonia mitmehäälsus, kus kõik hääled on iseseisvad Homofoonia - ühe juhtiva meloodia kõlamine mitmehäälses muusikas Sümfoonia 4-osaline teos sümfooniaorkestrile Keelpillikvartett 4-osaline teos neljale keelpillile
positiivorel) kirjutatud muusikal. Kõike nimetati kokkuvõtlikult klaviirimuusikaks. Erandiks oli orel. Fuuga Kuigi barokiajastul peeti polüfooniat juba veidi vanamoeliseks, kujunes välja täiuslikem imitatsioonilise polüfoonia vorm fuuga. See oli enamasti kahe kuni viiehäälne ja võis olla nii vokaal kui instrumentaalteos või selle osa. Aegade suurimaid polüfooniameistreid on Johann Sebastian Bach, kes armastas fuugavormi ja viis selle kõrgeimale tasemele. Baroki heliloojad Itaalia Claudio Monteverdi Domenico Scarlatti Antonio Vivaldi Prantsusmaa JeanBaptiste Lully Jean Pilippe Rameau Inglismaa Henry Purcell Georg Friedrich Händel Saksamaa Johann Sebastian Bach Heinrich Schütz http://ak.rapina.ee/eda/barokkmuusika/sissejuh http://ak.rapina.ee/eda/barokkmuusika/sisseju http://et.wikipedia.org/wiki/Barokkmuusika http://en.wikipedia
Wilckega, kes oli kõigest 17-aastane. Temaga sündis Bachil 13 last, kellest jäi ellu kuus. Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina, heliloojana polnud ta eriti populaarne. Tema teosed tundusid tol ajal nii sisu kui ka kõla poolest harjumatult uudseina. Tema looming on justkui piiritähis vana ja uue muusika vahel. Bach on aegade suurimaid polüfooniameistreid, ta armastas fuugavormi ja viis selle kõrgeimale tasemele. Bach ei loonud ühtegi ooperit, mis on barokkheliloojate seas erandlik. Bach on kokku kirjutanud üle 1000 teose. Mõned tuntumad: · Missa h-moll · Matteuse passioon · Johannese passioon · Jõuluoratoorium · Lihavõteoratoorium
Barokk Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuurile, kujutavale kunstile, muusikale ja ilukirjandusele. Sõna 'barokk' tuleneb portugalikeelsest sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärast pärli. See oli algselt pilkenimi, mis anti ajastule 18. sajandi keskel, kuna tol ajal peeti ajastu stiili ebaloomulikuks, kummaliseks ja liialdavaks. Kuid hiljem, 19.20. sajandi vahetusel, võetigi see perioodi nimetusena kasutusele. Baroki kujunemine 17. sajandi alguses toimus Euroopa muusikas suur pööre. Tüüpiline renessanssmuusika ei olnud mõeldud lihtsalt kuulamiseks, vaid oli liturgilise eesmärgiga, tantsumuusika või kooslaulmiseks mõeldud seltskonnalaul. Barokiajastul hakati looma teoseid ka ainult kuulamiseks. Tekkisid esimesed eluk...
Vene muusika 20. sajandil 20. sajandil mõjutasid maailmas muusika arengut mitmed tegurid. Ära võiks siinkohal märkida: · Ameerika, Aafrika ja Idamaade kunst ja muusika · Sõjad ja revolutsioonid · Moodsa arhitektuuri saavutused 19. sajandil algasid muusikasse uute ideede otsingud. Eeskuju võeti siiski möödanikust. Nii iseloomustab 20. sajandi muusikat suuresti motoorne rütm, polüfoonilisus ja fuugavormi laialdane kasutamine, ka vanaaegsete tantsude taastulek muusikasse. Kirjutati palju lühioopereid ja ballette. Ka vene muusika polnud siinpuhul erandiks. Vene muusika selle ajastu kolm tuntumat heliloojat on: · Igor Stravinski · Sergei Prokofjev · Dmitri Sostakovits Edaspidi on pikemalt juttu just kahest viimasest. Sergei Prokofjev (1891-1953) oli üks omapärasemaid vene heliloojaid 20. sajandil. Ta uuendas väga
· Muusikat iseloomustavad täpsed karakterid, jõulised dramaatilised konfliktid, heroilisus ja pateetilisus, harvem märgatakse tema natuuri lüürilist poolt, mis avaldub paljudes teostes väga eredalt. Klaverimuusika · Klaveriloomingus on tähtsal kohal sonaadid (32), klaverikontserdid (5), variatsioonitsükiid ja väikepalad. · Varastele sonaatidele on iseloomulik lopsakas fantaasia ja dramatism, hilistes lisandub polüfooniavõtete ja fuugavormi julge kasutamine. Sümfooniad · 9 sümfooniat - avastas sümfoonia alles 30. eluaasta paiku. · Iseloomustus: ülev, dramaatiline väljendus ning loogiline ja ökonoomne ülesehitus. Helilooja laiendas neis klassikalist orkestrit: puhkpillid (eriti vaskpillid), mis varem pidid eelkõige täiendama orkestri koloriiti, muutusid sestpeale palju tähtsamaks. · 1804 lõi ta oma 3. sümfoonia (Es-duur, op. 55, ,,Kangelassümfoonia"),
maetud Tooma kirikusse Johann Sebastian Bachile pühendatud ausammas Leipzigi Püha Tooma kiriku ees J.S. Bachi looming · Bach on kokku kirjutanud üle 1000 teose · Silmapaistvan oma Bachi loomingust on loodud Lepizigis kirjutatud vokaalmuusika, eelkõige kantaadid mida oli üle 300 · Tema looming on hinnatud nii sügavamõttelisuse, tehnilise täiuslikkuse kui ka ilu ja mõjuvuse poolest · Bach on aegade suurimaid polüfooniameistreid, ta armastas fuugavormi ja viis selle kõrgeimale tasemele J.S. Bachi looming · Tema vokaalsed suurteosed olid kõik kirjutatud Leipzegi perioodi ajal · Neist tähtsaimad on Matteuse- ja Johannese Passioon · Kolmas oluline vokaalne suurtes on Lihavõteoratoorium, mis oli koostatud tähtsateks kirikupühadeks Sõna Passioon tähendab antud kontekstis Jeesus Kristuse kannatust. J.S. Bachi looming Teised olulised teosed Orelimuusika Klaviirmuusika Orkestrimuusi
loominguliseks testamendiks. Niigi vilets tervis halvenes 1826. aastal veelgi, ta suri 1827. aasta märtsis. Tema matustel osales umbes 10000 inimest. Klaverisonaadid: kokku 32. Julge ja novaatorlik kompositsioon, matkis orkestrimuusika tüüpilisi võtteid. Muutis vormi ülesehitust kolmeosalisest sageli kahe- ja neljaosaliseks. Ere väljendus, värvirikkus, romantilisus. Osad ei eraldu üksteisest selgelt, kasutatakse läbivaid motiive jne. Hilisemal perioodil kasutas palju fuugavormi ja polüfoonilisi võtteid. Tähtsamad ja tuntumad: c-moll "Pateetiline", cis-moll "Kuupaistesonaat", f-moll "Appassionata". Sageli virtuoossust nõudvad ja tehniliselt keerukad. Sümfooniad: kokku 9. Stiil on dramaatiline, heroiline. Ülev väljendus vs. loogiline ülesehitus. Laiendas klassikalist orkestrikoosseisu ja ka sümfoonia ülesehitust, tõi sisse vokaali jne. Asendas III osa, menueti, skertsoga, eemaldas avamängu (III. sümfoonia ), muutis vormi neljaosaliseks. Osad
olid ka eluaegne sõber Georg Erdmann ja nõbu Johann Ernst Bach. 14-aastasena sai Bach koos Erdmanniga kooristipendiumi õppimiseks Lüneburgi mainekas Püha Miikaeli kloostri koolis. Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina, heliloojana polnud ta eriti populaarne. Tema teosed tundusid tol ajal nii sisu kui ka kõla poolest harjumatult uudseina. Tema looming on justkui piiritähis vana ja uue muusika vahel. Bach on aegade suurimaid polüfooniameistreid, ta armastas fuugavormi ja viis selle kõrgeimale tasemele. Bach ei loonud ühtegi ooperit, mis on barokkheliloojate seas erandlik. Ta oli üks esimesi, kes kasutas uut, tempereeritud häälestust. Bach on kokku kirjutanud üle 1000 teose. Märkimisväärne on Johann Sebastian Bachi looming kirikumuusika valdkonnas. Tema orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi.
teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. Oma eluajal oli Bach tuntud küll orelimängija ja -hindajana ning kapellmeistrina (muusikadirektorina), kuid mitte heliloojana. Tema kuulsus heliloojana jäi väikeseks suuresti seetõttu, et ta toimetas oma eluajal trükki vaid neli teost (Clavierübung I-IV). Bach on aegade suurimaid polüfooniameistreid, ta armastas fuugavormi ja viis selle kõrgeimale tasemele. Bachi loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel, väljendus- ja karakteerimisjõud ning figuratsioonirohkus. Bach polnud uuendaja, vaid pigem temale eelnenud kolme sajandi muusikatraditsioonide kokkuvõtja ning sinna kuulunud stiilide ja vormide täiuslikkuseni arendaja
Mozarti komponeeris Salzburgis suurema osa oma vaimulikest teostest - Õukondlikus maneeris missad, kontsertlikud motetid, 2 suurt vesprimuusikatsüklit ja 4 litaaniat (liturgia). Palju kirikliku instr. Muusikat väikestele ansamblitele. Talle ilmusid jõulised karakterid ja isikupärane väljenduslaad orkestriloomingusse. Tulid sisse polüfoonia võtted, nagu pihupillel Haydnilgi. Neil oli samasugune helikeel, sarnaseid jooni muusikas. Münchenis 6 klaverisonaati. Küpsena kasutas fuugavormi võimalusi, Viini ajal suurim osa klaverisonaate (nr. 10-18), variatsioonitsükleid. Viinis 15 klaverikontserti. Beethoveni looming, muutused klassikalises vormides - töötas pidevalt oma teoseid ümber, täiendas ja parandas neid alatasa. Seetõttu on Beethoveni loomingunimekiri lühem kui teistel Viini klassikute. 32 KLAVERISONAATI. Esimesed neist sarnanesid paljuski Haydni helikeelega. Mida aeg edasi, seda tõsisemaks ja omanäolisemaks Beethoveni muusikaline ,,käekiri" muutus. Mitmed
Katre Pohlak Vene muusika 20.sajandil 19. sajandil algasid muusikasse uute ideede otsingud. Eeskuju võeti siiski möödanikust. Nii iseloomustab 20. sajandi muusikat suuresti motoorne rütm, polüfoonilisus ja fuugavormi laialdane kasutamine, ka vanaaegsete tantsude taastulek muusikasse. Kirjutati palju lühioopereid ja ballette. Ka vene muusika polnud siinpuhul erandiks. Sergei Prokofjev oli üks omapärasemaid vene heliloojaid 20. sajandil. Ta uuendas väga julgelt rütmi, harmooniat ja meloodiat ning pälvis nii mõnigi kord sellega kuulajate pahameele. Tema loomingusse kuuluvad 8 ooperit, 7 balletti, 7 sümfooniat, 5 klaverikontserti, 2 viiulikontserti,
teema; fuuga ülesehitus: ekspositsioon, töötlus, repriis Tokaata - vaba ülesehitusega pala klahvpillidele Passacaglia variantsioonvorm, mille teema on põhiliselt bassis Bachi loomingu iseloomustus: · Kirjutas põhiliselt vaimulikku muusikat, see oli tema viis Jumalat teenida · On polüfoonilise muusika suurmeister · Teoste aluseks olid sageli saksa kirikulaulud (luteri koraalid) · Armastas fuugavormi ja viis selle kõrgeima meisterlikkuse tasemele · Muusikas esines sageli tekstist tulenevaid kujundeid ja sümboleid
seetõttu, et ta toimetas oma eluajal Veel on loonud üle 30 oratooriumi, trükki vaid neli teost 18 Conserto grosso't, orkestrisüidid, (Clavierübung I-IV). kontserdid orelile ja orkestrile. Bach on aegade suurimaid Oratooriumitest kuulsamad on polüfooniameistreid, ta armastas ,,Messias", ,,Iisrael Egiptuses" ja fuugavormi ja viis selle kõrgeimale ,,Juudas Makabeus" tasemele.[32] Bachi loomingus on Lisaks veel: sügav emotsionaalsus ühenduses ,,Veemuusika" konstruktiivse mõtlemisega ning ,,Tulevärgimuusika" julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel,
''(Max Wade-Matthews ja Wendy Thompson, Muusikaentsüklopeedia, 2006) See leiutis võimaldab mängida Bachi muusikat nii, nagu kujutleb seda poogna 20. sajandi leidur, mitte nii, nagu Bach seda kuulis või kujutles. Looming Kaasaegsed tunnustasid Bachi peamiselt orelivirtuoosina, tema teosed tundusid tema eluajal nii kõla kui ka sisu poolest harjumatult uudseina. Ta pani aluse paljudele tänapäevastele muusikavormidele ning täiustas fuugavormi. Bach on kirjutanud üle 1000 teose, sealhulgas rohkesti vaimulikku muusikat: üle 200 kantaadi, missa h-moll, oratooriume, passioone. Instrumentaalloomingus on J. S. Bach osutanud suurt tähelepanu klaverimuusikale. Et välja tuua tempereeritud helisüsteemi võimalusi, lõi ta ainulaadse "Hästitempereeritud klaveri", mille esimene osa ilmus 1722. aastal ja teine osa 1744. aastal. "Hästitempereeritud klaver" sisaldab 48 prelüüdi ja fuugat kõigis helistikes. Peale HTK
Kuulsaim oratoorium "Messias". Ta on kirjutanud 20 kontserti orelile, 18 concerto grossot, orkestrisüidid (Veemuusika, Tulevärgimuusika), üle 20 trio-sonaadi, sonaate flöödile, oboele, viiulile ja umbes sama palju klavessiinisüidi. Johann Sebastian Bach (1685-1750) oli Saksa helilooja ja organist. Tema looming on justkui piiritähis vana ja uue muusika vahel. Bach on aegade suurimaid polüfooniameistreid, ta armastass fuugavormi ja viis selle kõrgeimale tasemele. Bach ei loonud ühtegi ooperit, mis on barokkheliloojate seas erandlik. Ta oli üks esimesi, kes kasutas uut, tempereeritud häälestust Bach on kokku kirjutanud üle 1000 teose. Märkimisväärne on Johann Sebastian Bachi looming kirikumuusika valdkonnas. Tema orkestrimuusika, kontserdid ja klaveriteosed on enamasti ilmalikku, paljudel juhtudel tantsulist laadi. Concerto grosso
Muusika konspekt Klassitsism: 18. sajandi II pool – 19. Sajandi esimene veerand Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel Vastandus tugevalt barokile Klassitsismiajastu on saanud nime ladinakeelse sõna classicus järgi, mis tähendab esmaklassilist või parimat. Sellel perioodil püüti kunstis jäljendada antiikkultuuride põhimõtteid (vormi lihtsus, tasakaal ja harmoonia). Klassitsism teistes valdkondades peale muusika: Prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau) – kritiseerisid kuningavõimu „Vabadus, võrdsus, vendlus“ ; „Inimese ja kodanike õiguste deklaratsioon“ Suur Prantsuse revolutsioon, Napoleoni sõda, Viini kongress Klassitsismi perioodid: 1) Üleminekuaeg 1720- 1760 1730. aastatel hakkas välja kujunema klassitsism Tekkisid uued muusikavormid ja žanrid 2) Varaklassitsism 1750-1780 Sündisid uued vormid ...
Selle tulemusel tabas heliloojat ajurabandus ja kopsupõletik, millele lõpuks järgnes surm. Uusima käsitluse kohaselt põhjustas surma hoopis suhkurtõbi. Looming Oma eluajal oli Bach tuntud küll orelimängija ja -hindajana ning kapellmeistrina, kuid mitte heliloojana. Tema kuulsus heliloojana jäi väikeseks suuresti seetõttu, et ta toimetas oma eluajal trükki vaid neli teost (Clavierübung I-IV). Bach on aegade suurimaid polüfooniameistreid, ta armastas fuugavormi ja viis selle kõrgeimale tasemele. Bachi loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel, väljendus- ja karakteerimisjõud ning figuratsioonirohkus. Bach polnud uuendaja, vaid pigem temale eelnenud kolme sajandi muusikatraditsioonide kokkuvõtja ning sinna kuulunud stiilide ja vormide täiuslikkuseni arendaja. Bach on
tänavalaulikute hulka. Õppeedukuselt oli Johann Sebastian alati parimate hulgas. Tema koolivendadeks olid muuhulgas Bachi eluaegne sõber Georg Erdmann ja nõbu Johann Ernst Bach. Looming Oma eluajal oli Bach tuntud küll orelimängija ja -hindajana ning kapellmeistrina[31], kuid mitte heliloojana. Tema kuulsus heliloojana jäi väikeseks suuresti seetõttu, et ta toimetas oma eluajal trükki vaid neli teost (Clavierübung I-IV). Bach on aegade suurimaid polüfooniameistreid, ta armastas fuugavormi ja viis selle kõrgeimale tasemele.[32] Bachi loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel, väljendus- ja karakteerimisjõud ning figuratsioonirohkus.[33] Bach polnud uuendaja, vaid pigem temale eelnenud kolme sajandi muusikatraditsioonide kokkuvõtja ning sinna kuulunud stiilide ja vormide täiuslikkuseni arendaja
17 saj hakkavad olulisemat rolli mängima just duur ja moll-helilaad, varem kasutati mitmeid diatoonilisi laade (dooria früügia lüüdia miksolüüdia) . Prelüüd – eelmänguks-sissejuhatuseks keerukale polüfoonilisele palale, fuugale. Tavaliselt on prelüüd ja fuuga kontrastsed, kui fuuga on aeglane, siis prelüüd on kiire. K: prelüüd ja fuuga C - duur (prelüüdile lõi pr helilooja Gounod meloodia – Ave Maria) Fuugavormi kasutab B nii instrumentaal- kui vokaalteostes. Väljapaistva organistina lõi B rohkesti oreliteoseid. Prelüüde ja fuugasid on B loonud ka orelile Toccata d- moll (toccare – it k puudutama, toccata nagu prelüüdki - sissejuhatavas funktsioonis) – improvisatsioonilist laadi teos. Üks tuntumaid B loomingus Tuntumad teosed B orkestrimuusikast on kuus Brandenburgi kontserti (3-4-osalised teosed), millised saatis Brandenburgi markkrahvile ilmselt töökoha taotlemiseks sealses
neist ,,MISSA SOLEMNIS"), oratoorium ,,KRISTUS ÕLIMÄEL" KLAVERIMUUSIKA: Beethoven oli andekas ja tuntud pianist, mistõttu on klaveril tähtis koht ka tema loomingus, olulisem kui mistahes teisel pillil. Kõige tähtsama osa Beethoveni klaveriloomingust moodustavad tema 32 klaverisonaati. Neid iseloomustavad julge ja novaatorlik kompositsioon ning tihedad klassikalistest zanripiiridest väljaastumised. Hilisemates sonaatides kasutab Beethoven rohkelt polüfooniavõtteid fuugavormi. Sonaadid olid mõeldud kodus mängimiseks: Beethoveni elu ajal on neid praeguseks teadaolevalt kontserdil esitatud vaid kahel korral, samas kui nende nootide müük oli silmapaistvalt edukas. Sonaatide kõrval on Beethoven klaverile loonud veel variatsioonitsükleid ja väikepalu: bagatelle, prelüüde, rondosid, ühe poloneesi, nokturni ja fantaasia[84] SÜMFOONIAD: Beethoveni orkestrimuusika tähtsaim zanr on sümfoonia, mida on tal kokku üheksa. Sarnaselt
Orelimuusikas lisanduvad prelüüdid, fuugad, passakaljad, tokaadod ja koraalieelmängud. Orkestrimuusikast on tuntumad 4 süiti ja "Brandenburgi kontserdid", mis on kirjutatud concerto grosso vormis. Samuti on J. S. Bach kirjutanud viiuli- ja klaverikontserte ning kammermuusikat. Bach kirjutas peamiselt vaimulikku muusikat - see oli tema viis jumalat teenida Bach oli polüfoonilise muusika suurmeister Teoste aluseks sageli lutheri koraalid Bach viis fuugavormi kõrgeimale tasemele Kasutas muusikas sageli kujundeid ja sümboleid Ühe osa vältel valitseb üks tempo ja meeleolu Tähtsamad teosed VOKAALMUUSIKA ~300 kantaati (enamuses vaimulikud) säilinud ~200 Matteuse passioon Johannese passioon Missa h-moll 6 motetti INSTRUMENTAALMUUSIKA 1. Orelimuusika ~150 koraaliprelüüdi prelüüdid ja fuugad fantaasiad tokaatad passacaglia c-moll 2. Klaviirmuusika väikesed prelüüdid ja fuugad
annaabi.ee 
