intensiivse lilla värvusega. Järeldus Tugevas happelises keskkonnas toimus pikapeale monosahhariidide vabanemine, suhkrud dehüdreerusid. Tekkinud produktid reageerisid edasi Molisch'i reaktiiviga (Molisch'i reaktiiv kujutab endast -naftooli lahust alkoholis), saades lilla kihi uuritava lahuse ja happe piirpinnale. O pentoosid C O H furfurool O heksoosid HOCH2 C O H hüdroksümetüülfurfurool 1.2.2. Osasoonide saamine Kahte katseklaasi valasin ühte ~2 ml fruktoosi, teise ~2 ml glükoosi lahust. Mõlemale lisasin ~0,1 g tahket fenüülhüdrasiini ja ~0,2 g kristallilist naatriumatsetaati ning loksutasin, kuni tahked ained olid lahustunud
Lisan 3 ml Borfoed' reaktiivi, segan hoolikalt ning kuumutan keeval vesivannil kuni 3-4 minutit. Tulemus: Pärast ainete segamist mõlemad lahused olid sinist värvi.Pärast kuumutamist,katseklaasis,kus fruktoos tekkis Cu2O sade.Sade tekkis,sest tegemist on monosahhariidiga.Teises katseklaasis maltoosiga sade ei ole tekkinud,sest maltoos on disahhariid,aga disahhariidiga reaktsioon ei toimu. 6.Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükline aldehüüd furfurool, heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Need ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte. O Pentoosid C furfurool O H O Heksoosid HOCH2 C hüdroksümetüülfurfurool
glükoosi lahust. oranzi värvi ja II katseklaasis Mõlemasse olev lahus tumepunaseks. katseklaasi lisatakse Suhkrute kuumutamisel 2-3 ml Selivanoffi moodustub pentoosidest reaktiivi. heterotsükliline aldehüüd furfurool, heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte nagu oli ka nendes katsetes näha.
reaktiivi. 6) Selivanoffi I katseklaas: 1 ml Lahust soojendasin 10 minutit keeval reaktsioon fruktoosi lahust, II vesivannil. I katse-klaasis olev lahus katseklaas: 1 ml muutus oranzi värvi ja II katseklaasis glükoosi lahust. olev lahus tumepunaseks. Suhkrute Mõlemasse kuumutamisel tekib pentoosidest katseklaasi heterotsükliline aldehüüd furfurool, lisatakse 2-3 ml heksosidest hüdroksümetüülfurfurool. Selivanoffi Tekkivad ühendid reageerivad reaktiivi. mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte nagu oli ka nendes katsetes näha. Lahuses olevad süsivesikud annavad kuumutamisel
mahuprotsendilise alkoholi hektoliitri kohta 0,5 Kõrgemad alkoholid väljendatuna(isobutüülalkoholi) metüül-2- propanool-1 grammides 0,5 Metanooli grammides 50 Kuivaine grammides 1,5 Lenduvad aluselised lämmastikühendid väljendatuna lämmasiku grammides 0,1 Furfurool ei ole lubatud Fermentpreparaadid Tärklise suhkrustamiseks piirituse valmistamise protsessi käigus kasutatakse peale linnaste veel mikrobioloogilise päritoluga fermentpreparaate, mille valmistamiseks kasutatakse hallitusseeni. Asendades linnaste valmistamise mikroobse päritoluga preparaatidega väheneb kõrgekvaliteedilise teravilja kulu seoses linnaste valmistamisega ning selle arvelt suureneb piirituse väljatulek
Hüdrolüüsi protsessi nim inversiooniks , glükoosi ja fruktoosi ekvimolaarset segu nim invertsuhkruks Barfoed reakts: see reakts võimaldab eristada tandavaid mono- ja disahhariide, kuna happelises kk taandavad vaske üksnes monosahhariidid. Monosahhariidide reakts Cu(CH3COO)2 ga tekib tumepunane vaskoksiidi sade. Selivanoff´i reakts: suhkrute kuumutamisel, eriti hapete juuresolekul, mood pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool, heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte, mida sageli kas ka suhkrute kvantitatiivsel määramisel Suhkrute kvantitatiivseks määramiseks kas Selivanoffi reaktiivi, see sisaldab HCl, resortsinooli ja FeCl3 katalüsaatorina. Tärklise reaktsioon joodiga: Tärklistele iseloomulik omadus mood joodiga intensiivselt lillakssiniseid komplekse on tingitud
Lisati 3 ml Barfoed' reaktiivi ja segati ning kuumutati veevannis 10 min. Fruktoosiga katseklaasi tekkis punakas sade, laktoosiga katseklaasi ei tekkinud. Järeldus: Fruktoos on järelikult monosahhariid ja punane sade tekkis nende reaktsioonil Barfoed' reaktiiviga, kui eraldus katseklaasi põhja vask(I)oksiidi sade. Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool ja heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Need ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega nt Selivanoffi' reaktiiviga (soolhappe, 1,3- benseendiool, FeCl3 katalüsaatorina), andes värvilisi produkte. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töö käik: ühte katseklaasi valati 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi. Lisati 2 ml Selivanhoff'i reaktiivi ja soojendati neid veevannis 10 min. Fruktoosi
- glükoosiga katseklaasis tekkis sade. Järelikult taandavad monosahariidid ja oligosahariidid reageeruvad Cu2+ ioonidega, mille tulemusena tekkib punane sade (Cu2O), kuid happelises keskkonnas reageeruvad ainult monosahariidid, mis annab võimalust eristada taandavaid monosahariide oligosahariididest 1.2.6 Selivanoffi reaktiiv. Teoreetilised alused: Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool,eksoosidest aga hüdroksümetüülfurfurool Tekkivad ühendid reageerivad fenoolidega ja annavad värvilise produkti Üks selles protsessis kasutavaid reaktiive on Selivanoffi reaktiiv. Ketoosidega reaktsioon toimub kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: · Ühte katseklaasi valatakse 1ml fruktoosi lahust, teisse aga sama hulk glükoosi lahust . · + 2-3 ml Selivanoffi reaktiivi. · Soojendatakse 5 minutit veevannil. · Jälgitakse.
Cu(CH3COO)2 kuumutasin keeval vesivannil 10 minutit. Tulemus: Glükoosi sisaldavas katseklaasis tekkis üsna kiiresti põhja erkpunane tugev sade, Mis ühend? (vaskoksiid) maltoosis mitte. Glükoosi lahus jäi selgeks, maltoos muutus tumeornaziks. Järeldus: Katse kinnitas, et fruktoos on monosahhariid ja maltoos disahhariid. 6. Selivanoffi reaktsioon Suhkrute kuumutamisel (eriti happe osalusel) moodustub pentoosidest heterotsükliline alfehüüd furfurool, heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Tekkinud ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, tulemuseks värvilised produktid. Selivanoffi reaktiiv reageerib kergemini ketoosidega kui aldoosidega. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 1 ml fruktoosi lahust, teise 1 ml glükoosi lahust mõlemasse lisasin 2 ml Selivanoffi reaktiivi (soolhape, resortsinool, FeCl3) soojendasin reaktsioonisegu 10 minutit keeval veevannil. Tulemus: Mõlemas lahuses tekkis tume pruun/punakas sade
Lisati 3 ml Barfoed' reaktiivi ja segati ning kuumutati veevannis 10 min. Fruktoosiga katseklaasi tekkis punakas sade, laktoosiga katseklaasi ei tekkinud. Järeldus: Fruktoos on järelikult monosahhariid ja punane sade tekkis nende reaktsioonil Barfoed' reaktiiviga, kui eraldus katseklaasi põhja vask(I)oksiidi sade. 1.2.6 Selivanoff'i reaktsioon Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool ja heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Need ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega nt Selivanoffi' reaktiiviga (soolhappe, 1,3- benseendiool, FeCl3 katalüsaatorina), andes värvilisi produkte. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töö käik: ühte katseklaasi valati 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi. Lisati 2 ml Selivanhoff'i reaktiivi ja soojendati neid veevannis 10 min. Fruktoosi
teise taandava oligosahhariidi (maltoos). Mõlemasse lisame 3ml Barfoed reaktiivi, segame ja hoiame kuumal veevannil. Fruktoosi lahuses moodustus punane sade, aga maltoosi lahuses ei ole. Järeldus: Fruktoosi lahuses moodustus Cu2O sade, mille värvus on punane. Sade moodustus, sest fruktoos on monasahhariid, mis taandavad vaske nõrgas happelises keskkonnas. 1.2.6 Selivanoffi reaktsioon Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool ja heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Need ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega nt Selivanoffi reaktiiviga (soolhappe, 1,3-benseendiool, FeCl3 katalüsaatorina), andes värvilisi produkte. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töökäik: Võtame 2 katseklaasi, ühte valame 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi lahust. Lisame 2ml Selivanoffi reaktiivi, loksutame ja soojendame keeval vannil.
Keto- ja aldoosidega reaksioonide võrdlemine. Kasutatud ained: I katseklaas: 1 ml fruktoosi lahust II katseklaas: 1 ml glükoosi lahust. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 2-3 ml Selivanoffi reaktiivi. Töö käik: Soojendame Lahus 10 minutit keeval veevannil. I katseklaasis olev lahus muutus oranzi värvi ja II katseklaasis olev lahus tumepunaseks. Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool, heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Tekkivad ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega, andes värvilisi produkte nagu oli ka nendes katsetes näha. Ketosuhkrud reageerivad meelsamini. 1.2.7 Tärklise reaktsioon joodiga Jälgime tärklise käitumine joodi lisamisel. Kasutatud ained: 5 ml tärkliselahust 1 tilk joodilahust Töö käik: Reaktsioonisegu muutus siniseks ning seda kuumutame keemiseni. Kuumutades muutus
Sade moodustus, sest fruktoos on monasahhariid ning nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske vaid monosahhariidid. H O +2 HO O + C + 2Cu + 2H2O C + Cu 2O + 4H R R 1.2.6 Selivanoffi reaktsioon Tugevate mineraalhapete juuresolekul moodustub suhkrute kuumutamisel pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool ja heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Need ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega nt Selivanoffi reaktiiviga (soolhappe, 1,3-benseendiool, FeCl3 katalüsaatorina), andes värvilisi produkte. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töökäik: Võetakse 2 katseklaasi, kust ühte valatakse 1ml fruktoosi lahust, teise 1ml glükoosi lahust. Lisatakse 2ml Selivanoffi reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse keeval vannil. Fruktoosi lahus värvus oranzikas-punaseks, kuid
Jälgitakse Cu2O sademe moodustumist. Monosahhariidide korral peab sade moodustuma 2–3 minuti jooksul. Tulemus: Pärast mõne minutilist kuumutamist tekkis fruktoosilahust sisaldavas katseklaasis punane sade. Järeldus: Fruktoos kui monosahhariid taandas vaske, tekkis punane Cu2O sade. Maltoos kui oligosahhariid vaske neis katsetingimustes ei taandanud. 1.2.6 Selivanoffi reaktsioon Suhkrute kuumutamisel moodustub pentoosidest heterotsükliline aldehüüd furfurool ja heksoosidest hüdroksümetüülfurfurool. Need ühendid reageerivad mitmealuseliste fenoolidega nt Selivanoffi reaktiiviga (soolhappe, 1,3-benseendiool, FeCl3 katalüsaatorina), andes värvilisi produkte. Ketoosidega toimub reaktsioon kiiremini. Töö käik: Võetakse 2 katseklaasi, ühte neist valatakse 1 ml fruktoosi lahust, teise sama hulk glükoosi lahust. Lisatakse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutatakse ja soojendatakse 4...5 minutit keeval veevannil.
käigus puusöe tootmise kaasproduktina, kuldpruuni männitõrva toodetakse vana ahju meetodi järgi männi tüügastest. Puutõrva kasutatakse puidu konserveerimiseks ja fenoolide tootmiseks, temast saadakse vedelkütuste inhibiitoreid, floteerimisregegente ja kummi pehmendeid. Metanooli valem, tekkevõimalused, reaktsioonid? CO + 2H2 CH3OH. Tekib tselluloosi tootmisel lisaproduktina Nimetage puidu hüdrolüüsi saadused? Söödapärm, kuiv jää, furfurool, Hüdrolüüsitööstuse saagis Saadud tehniline etüülpiiritus sisaldab 94…95 % puhast etüülpiiritust (C 2H5OH), ligikaudu 0,1…0,7 % metüülpiiritust (CH3OH), 0,7 % puskariõlisid ja väikestes kogustes teisi ühendeid. 10 liitri etüülpiirituse saamiseks kulub 55…65 kg kuiva puitu, 4,5 kg väävelhapet, 4,3 kg kustutamata lupja (CaO – 85 %), 0,17…0,26 miljonit kalorit tehnoloogilist auru, 3,6 m 3 külma vett ja 4,18 kWh elektrienergiat.
Tselluloosi-ja paberitööstus -tselluloos, paber, kartong. Puidu peenendamine kiu tasemele ja kiududest vajaliku toodangu valmistamine Metsakeemiatööstus -täiesti uued aineid, mis ei sarnane puiduga. 80 liiki (puidusüsi, fenoolid, kampol, tärpentiin, atseton, äädikhape, formaliin jms.). Hüdrolüüsitööstus- mikrobioloogiline puidu ümertöötlemine. Põhitoodanguks piiritus, sünteetiline kautshuk, söödapärm, furfurool, tugev süsihape (kuiv jää) jt. Puidu mehhaaniline töötlemise tulemuste arvestus: I Pooltoodete tootmisgrupp. Metsast väljaveetav puit tüvestena, palkidena, propsidena töödeldakse ümber: 1. Lauatööstus - palkidest saetakse lauad, prussid, toorikud, tehnoloogiline laast.Peamine töötlemise viis - saagimine, freesimine, kuivatamine. 2. Puitmajade detaile töötlev tööstus. Töötlemisviisiks saagimine, freesimine, kuivatamine. Toodang - pruss ja kilpelemendid. 3