Pärast Fukushima katastroofi otsustasid Film Tšernobõli samuraid http://www.youtube.com/watch?v=UBjBxwyOiY4 Kasutatud kirjandus 1. http:// www.postimees.ee/2723664/jaapani-maavarinast-ja-fukushim a-tuumajaama-katastroofist-moodub-kolm-aastat 2. http://et.wikipedia.org/wiki/2011._ aasta_Sendai_maav%C3%A4rin 3. http://www.telegram.ee/maailm/28-seika-mis-annavad-aimu-fu kushima-katastroofi-ulatusest#. U2oRJoF_srU 4. http://www.telegram.ee/maailm/fukushima-katastroof-on-osut unud-hullemaks-kui-tsernobol#. U2oOsoF_srU 5. http://centrum16.neti.ee/index.php?06248416 6. http://www.telegram.ee/maailm/fukushima-lekib-jatkuvalt-li saks-mereveele-ka-atmosfaari#.U2oVuoF_srU 7. http:// www.tuumajaam.ee/public/documents/Fukushima/Fukushima_Da Tänan kuulamast!
Fukushima katastroof Sisukord Kus juhtus? Kuna? Millepärast? Kahjude ulatus? Mõju keskkonnale ja inimestele Kus juhtus? Toimus Jaapanis Fukushima 1. aatomielektrijaamas. Tuumajaam asub Vaikse ookeani kaldal umbes 250 km Tkyst põhja pool. 12 km kaugusel asub Fukushima II tuumaelektrijaam. Kuna? Toimus 11. märtsil 2011 aastal. Katastroof toimus peale maavärinat ja suurt tsunamit. Millepärast? Katastroofi põhjustas Sendai lähedal ookeanis toimunud Richteri skaalal 9 magnituudine maavärin, mis omakorda põhjustas ligi 15 meetri kõrguse hiidlaine ehk tsunami Jaapani rannikul. Tuumajaamades on olemas erinevad tagavara-energiaallikad, et elektrikatkestuse ajal hoida töös vett tsirkuleerivad pumbad, mis reaktoreid jahutavad ja õigel temperatuuril hoiavad. Tsunami ujutas üle nii tagavaraakud kui ka diiselgeneraatorid, mistõttu ei olnud võimalik enam reaktoreid maha jahutada...
Tuumakatastroofid Tsornobõli tuumakatastroof Tsornobõli tuumakatastroof oli avarii, mis leidis aset Tsornobõli tuumaelektrijaamas, E 26. aprillil 1986. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori kostruktsiooni iseärasused. Reaktori purunemisega kaasnes suure koguse radioaktiivse aine paiskumine õhku. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal ning eriti Valgevenes. Saastatud piirkondadest evakueeriti üle 300 000 inimese. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Elamis- ja kasutuskõlbmatu maa kogupindala 31 500 km2. See, kui kaua saastatud maa ei ole kasutatav põllumaana, oleneb atmosfääri- ja kliimatingimustest, maaparandustööde efektiivsusest ja kvaliteedist. Igal juhul kestab see periood aastakümneid. Kolm aastat pärast katastroof...
Fukushima avarii Mihkel Kanne, Daniel Sei 12.R Sissejuhatus Asutati 1971. aastal koostöös General Electric, Boise, and Tokyo Electric Power Company (TEPCO). Fukushima tuumaelektrijaam Daiichi koosnes kuuest kergveereaktorist. Neid kergveereaktorieid toitsid generaatorid koguvõimsusega 4,7 GWe. Algselt plaaniti rajada tuumajaam 35meetrit kõrgusele merepinnast, kuid rajati lõpuks 10meetri kõrgusele. Fukushima avarii 8.9 magnituudine maavärvin, samaväärne maavärin oli viimati aastal 1900. Rannikut ründas hiidlaine, mis ulatus üle 10 meetri, põhjustades linna hävingu- üle 15,000 inimese hukkus. Maavärvina ja hiidlaine vigastustuste tagajärjel lakkasid töötamast reaktorite jahutussüsteemid. Kolmes reaktoris toimusid vesiniku plahvatused, mille tulemusena hävinesid reaktoreid ümbritsevad kergkonstruktsioonist hooned. Reaktoreid jahutati mereveega, vältimaks tuumkütuse sulamist....
Tuumakatastroofid viimase 50 aasta jooksul Three Mile Island (Kolme Miili Saare) katastroof Aeg: 28. märtsil 1979. aastal. Toimus Ameerikas, Three Miles Islandil (Kolme Miili Saarel) Saarel oli katastroofi toimumise ajal palju inimesi. Evakueeriti 140 000 rasedat naist ja algkooli last. Koristustööd algasid 1979. Aasta augustis ning lõppesid 1993. Aasta detsembris. Kokku läks koristamine maksma 1 miljard dollarit. See oli üks suurim tuumakatastroof enne Tsernobõli katastroofi. Tsornobõli katastroof Aeg: 26. aprillil 1986. aastal kell 1:23 Toimus Ukrainas, Kiievi oblastist umbes 15km kaugusel. Reaktorist välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas,Venemaal ning eriti Valgevenes. Saaste riivas kergelt ka mõningaid Eesti piirkondi. Kohe sai surma 56 inimest ning pärast seda suri hinnangute kohaselt 2500 inimest kiiritusega seotud haigustesse. Lisaks suri veel umbes 1500 unimest vähki. Üle 200 000 inimese Ts...
Tuumakatastroofid Carmely Reiska 12.2 Hiroshima katastroof Windscale Kõštõmi plahvatus Tšernobõli tuumakatastroof Three Mile Island’i avarii Nagasaki katastroof Fukushima tuumakatastroof Goiânia õnnetus 20. ja 21. sajandi suurimad tuumakatastroofid ja õnnetused Rahvusvaheline tuumaintsidentide skaala (INES) ❏ Rahvusvaheline Aatomienergia agentuur 1990 Hiroshima katastroof ❏ 6. august 1945 (II maailmasõja ajal) ❏ Ameerika Ühendriikide tuumapomm “Little Boy” (360...
Tallinna Teeninduskool Inimese ökoloogiline jalajälg Referaat Juhendaja: Tallinn 20xx Inime se ökoloogiline jalajälg Sisukord SISSEJUHATUS………………………………………………………………… ……………………………….3 1.MIS ON ÖKOOLOGILINE JALAJÄLG…………………………………………………………………4 1.1.Kuidas ökoloogilist jalajälge väljendatakse..……………….. …………………………….4 1.2.Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi ja nende hindamine…………………………………4 1.2.1.Haritav põllumaa……………………………………………………………………… …………….4 1.2.2.Karjatatav maa……………………………………………………………………………… ………..5 1.2.3. Bioproduktiivsed mere ja sisevete alad…………………………………………………..5 1.2.4.Metsamaa……………………………………………………………… ……………………………….5 1.2.5.Süsinikdioksiidi siduv maa………………………………………………………………………5 1.2.6.Hoonestatud maapind……………………………………………………………………… ….…5 2.EESTI ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG…………………………………...
Inimese ökoloogiline jalajälg Sisukord Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi Eesti ökoloogiline jalajälg Inimeste ökoloogiline jalajälg Keemiline energia Tuumaelektrijaam Tšornobõli katastroof Fukushima tuumaõnnetus Tuumapommid ja - relvad Hiroshima Kasutatud kirjandus Mis on ökoloogiline jalajälg? Ökoloogilist jalajälge võib mõista ka kui meie koduplaneedi võimekust ennast taastada saastamisest. Ökoloogilist jalajälge väljendatakse globaalsetes hektarites inimese kohta aastas (gha / in a). Selle arvutamiseks jagati maakera viljakas pind ära kõikide inimeste vahel ja arvutati välja, et keskmiselt on meil ühe inimese kohta 2 hektarit. Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi Ökoloogilise jalajälje maapinda saab jagada kuueks tüübiks: bioproduktiivne meri ja siseveed, haritav põllumaa, hoonestat...
Fukushima kriisi tagajärgede aktuaalsusest 2014 a alguses Ülivõimas maavärin ja selle põhjustatud tohutu hiidlaine põhjustasid 2011. aasta märtsis Fukushima reaktorite sulamise ning sundisid evakueerima kümneid tuhandeid inimesi. Tegemist oli rängima tuumaõnnetusega pärast 1986. aasta Tsernobõli katastroofi. Tappis 15,884 inimest ja 2,636 on endiselt kadunud. Radioaktiivne vesi Fukushima tuumaelektrijaamas on siiani suurim probleem, mis takistab kriisi tagajärgede puhastusprotsessi. Radioaktiivset vett lekib mahutitest koguaeg. Kandub Vaiksesse ookeani, kust triivib hoovuste tõttu umbes 5 aastaga USA läänerannikule. Reaktorite südamike tegelikku olukorda ei tea keegi, sest elektroonika (kaamerad, robotid) ei pea sealsele kiiritushulgale vastu. Kardetakse, et kolm 100 tonnist kütuseollust on tunginud läbi reaktori vundamendi. Oht seisneb selles, et kui sulanud tuumakütuse reostus maapõues leiab tee Tokyo vesikonda, siis evakueeritaks...
Radioaktiivne saastumine Robert Derevski 12E Ülevaade · Ääretult ohtlik saaste liik · Radioaktiivsuse mõõtmisühik Sv, norm 2-8 mSv aastas · Igas riigis erinev radioaktiivsuse tase, Eestis 2,5 mSv/a Ukrainas kuni 15 mSv/a Soomes kuni 9mSv/a Ülevaade · Radioaktiivsus keskkonnas: looduslik (uraan, plutoonium) tehislik (tuumarelvad, -jaamad) · Ohtlikud radioaktiivsed isotoobid (tuntumad nt. strontsiumi, tseesiumi, koobalti isotoobid) Saastumise põhjused · Radioaktiivse pilvega kaasnevad sademed · Inimviga radioaktiivsete ainete käitlemisel · Tehnogeensed katastroofid · Tuumarelvade kasutus/katsetamine Saasteallikad Eestis Endised saasteallikad: · Paldiski tuumaalveelaevade baas · Sillamäe uraanikaevandus Hetkel aktiivne: · Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla (endise nimega Saku) Mõju · Elusorganismidel kiiritustõbi, pärilikud või kroonilised haigused · Ümbritseva keskkonna radioaktiivne saastatus ja elukõlbm...
Maavärin Liivia Narvik, Anneliis Sooba ja Robin Allas Toimumise aeg ja koht Jaapan 11.03.2011 kell 14:46:23 Kestvus: 6min 8,9 magnituudi 130 km Sendaist 38.297°N, 142.372°E 24,4 km sügavusel Maavärina epitsenter Maavärina epitsenter Geoloogiline asend Piirkonna üldiseloomustus Epitsenter 130km Sendaist. 373km Tokyost. Hüpotsenter u 24,4km sügavusel. Tihedalt asustatud piirkonnas (1304 in/km2) Selles piirkonnas pidevalt maavärinaid Maavärinatega kaasnevad üldiselt tsunamid Tagajärjed - Fukushima tuumajaama katastroof - Sadamalinna Minamisanriku kahjustused - Üle 10m kõrgune tsunami - Tohutud inimohvrid Tsunami http://www.youtube.com/watch?v=5-zfCBCq-8I Huvitavaid fakte See oli viimase 140 aasta tugevaim Jaapanis registreeritud maavärin Maavärina tõttu tekkis umbes 10 meetri kõrgune tsunami Kadunuid on kinnitatud andmetel 784, hukkunuid rohkem ku...
Helle-Kai Saapar Jaapani rahvastik ja asustus. Referaat. Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: LG-1 Juhendaja: Kalev Kukk Tallinn 2011 Sisukord: 2 SISSEJUHATUS Jaapan (jaapani keeles 日本 (Nippon, Nihon 'tõusva päikese maa') on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suured saared on: Honshū (231000 km²), Hokkaido (83500 km²), Kyūshū (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõ...
Tuumaenergia vastu Mina pooldan seisukohta, et tuumaenergia on inimkonnale rohkem kahjulik kui kasulik. Aga miks ma nii arvan? On olemas mitmeid suuri argumente, mis panevad mind nii mõtlema. Esiteks tekivad tuumajaamades tuumaenergia tootmise tagajärjel radioaktiivsed jäägid. Kuigi tuumajaamad ei paiska õhku massiliselt süsinikdioksiidi, on minu arvates radioaktiivsed jäägid ehk isegi hullemad. Radioaktiivsed jäägid sisaldavad radioaktiivseid aineid või on saastunud lubatud taset ületava radioaktiivsusega. Nad on ohtlikud kõikidele elusorganismidele - inimesetele, loomadele, taimedele ja nii edasi. Põhjus selles, et radioaktiivsed ained on mürgised. Suuremate kiirgusdooside korral võib tekkida kiiritushaigus. Halb on see, et radioaktiivne kiirgus on meeltele tajumatu, mistõttu puudub ohutunne. Radioaktiivsed jäägid saastavad ka õhku. Ja nad lagunevad tuhandete aastatega ning on ter...
Jaapani katastroof Referaat Koostaja: Pärnu 2011-04-20 Sisukord Sissejuhatus............................................................................lk1 Miks maavärin tekib..................................................................................lk2 Jaapan...................................................................................................lk3 Maavärin Jaapanis.....................................................................................lk4 Probleemid tuumajaamadega........................................................................lk5 Imelised pääsemised...................................................................................lk6 Kokkuvõte.............................................................................................lk7 Sissejuhatus Minu selle aasta uurimustöö teemaks on Jaapan. Selle teema valis just sellepärast, et tegu on väga akt...
Maavärinad ning nende poolt maailmas tekitatud kahju aastatel 2000-2011 Maarja-Liis Salumäe Audentese e-gümaanisum 2013 Tallinn Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahju aastatel 2000-2011 Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või rappumine, mis on seismilistest lainetest põhjustatud ning vastavalt tugevusele võivad põhjustada tohutuid kahjustusi ja katastroofe. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärinad võivad toimuda ükskõik kus, kuid ei toimu igal pool sama tihedalt, suurim tõenöosus on maavärina tekkeks seal kus on tektoooniliste laamade liitumiskohad Keskmiselt toimub maal väga tugev maavärin iga kahe aasta tagant. Magnituudiga 9.0-9.9 maavärinate toimumissagedus on kord 20 aasta jooksul, magnituudiga...
Robert Rivik Tuumajaamade ajalugu 17.12.11 1939. aastal avastasid Otto Hahni ja Fritz Strassmann, et uraani isotoobi 235 tuum lõhustub aeglaste neutronite mõjul, kiirates välja energiat ja veel 2-3 neutronit, mis on omakorda võimalised teisi uraani tuumi lõhustama, tekitades niimoodi ahelreaktsiooni, mis ongi tuumaenergia tootmise aluseks. Esimene tuumareaktor ehitati Ameerikasse Chicagosse ja selle nimi oli ,,Chicago Pile-1." Reaktor oli varustatud neutroneid neelava kaadiumiga kaetud kontrollvarrastega, kuid otsest jahutussüsteemi sellel polnud, aga tuumaohutuse peale oli siiski mõeldud. Selleks oli ametis ,,kirvemees," et raiuda läbi köis, mis hoidis reaktori kohal kaadmiumist avariivardaid. Reaktoril olid ka avarii jaoks automaatvardad, aga selle aja tehnika peale ei saanud alati ...
Jaapanist sunnitakse inimesi ähvarduste saatel lahkuma Heidy Meriste Ekspress.ee 04. APRILL 2011 Jaapanis olevaid vahetusõpilasi kutsutakse tagasi oma kodukoolidesse, sest arvatakse, et maavärin võib neile viga teha isegi, kui nad õpivad ohutus kauguses. Kardetakse, et koole võidakse vanemate poolt kohtu kaevata, kui nende lastega midagi juhtub. Õpilased sunnitakse tagasi minema oma koolidesse, sest kardetakse nende turvalisuse üle. Mitmetel on õppetöö tuulde lennanud, sest poolikult läbitud semestri eest ainepunkte ei anta. Perekonnad on oma laste pärast nii mures, et isegi, kui koolid ei sunni neid lahkuma, vanemad ikka sunnivad ja kui see ei tööta, siis lubatakse lõpetada õpingute finantseerimised. Autor pakub välja, et need, kes tegelikult ise kohal on otsustaksid, kas nad soovivad jääda või mitte, sest inimesed, kes sündmuskohal ise ei viibi ei tohiks olla võimelised seda otsust teiste eest tegema....
Vastused Kordamisküsimused kontrolltööks 23. oktoobril 2013 Keskkonnasotsioloogia 1. Keskkonnasotsioloogia kujunemislugu: sotsioloogia üldiste arengute ja ühiskondliku tausta mõju. - Algselt arvati, et teatud looduslike ressursside nt taimede, kodustatavate loomade olemasolu aga ka haigustekitajate olemasolu suunab ühiskonna arengut, stimuleerides teatud kultuuriliste omaduste ilmnemist. - Arenenumad ühiskonnad on vastupidavamad loodusjõududele. - 19. saj. ja 20 saj. I poole ühiskondlik taust - Industrialiseerimise ja moderniseerumise taust: ressursiküllus, tehnoloogia võidukäik, urbaniseerumine ja loodusest (keskkonnamõjudest) võõrandumine. - 20. saj. I poolel ühiskonnas valitsev arusaam keskkonnamõjude ignoreerimine: Vähene teaduslik/ühiskondlik tähelepanu ühiskonna bioloogilis-füüsilisele keskk...
TUUMAENERGIA REFERAAT Õppeaines: Ökoloogia ja keskkonnakaitse Ehitusteaduskond Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ....................................................................................................................................................3 1. TUUMAENERGIA OLEMUS ..........................................................................................................................4 1.1. Tuumaenergia tekkimine....................................................................................................................4 1.2. Tuumkütus..........................................................................................................................................4 1.3. Reaktorite liigitamine .........................................................................................................................5 2. ...
annaabi.ee 
