(km²) 1. Abruzzo L'Aquila 10 763 1 342 177 2. Apuulia (Pug Bari 19 358 4 090 577 lia) 3. Basilicata Potenza 9 995 587 680 4. Calabria Catanzaro 15 080 2 011 537 5. Campania Napoli 13 590 5 833 131 6. Emilia Bologna 22 446 4 429 766 Romagna Friuli-Venezia 7. Giulia Friuli- Trieste 7 858 1 235 761 Venezia Giulia 8. Lazio Rooma 17 236 5 724 365 9. Liguuria Genova 5 422 1 616 993 10. Lombardia Milano 23 844 9 909 348 11. Marche Ancona 9 366 1 564 886 Campobass 12. Molise 4 438 319 834 o 13
Itaalia Pealinn Rooma Keel Itaalia keel Rahvaarv 60 000 000 Pindala 300 000 km² Rahaühik Euro Usund Katoliiklus Itaalia lipp Itaalia vapp 1. Abruzzo maakond 2. Apuulia maakond 3. Basilicata maakond 4. Calabria maakond 5. Campania maakond 6. Emilia Romagna maakond 7. Friuli-Venezia Giulia maakond 8. Lazio maakond 9. Liguuria maakond 10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond 15. Sitsiilia maakond 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond Sitsiilia ja Sardiinia · Sitsiilia on Itaalia maakond. · Sardiinia saar on Vahemeres.
1. Abruzzo L'Aquila 10 763 1 342 177 2. Apuulia (Pugli Bari 19 358 4 090 577 a) 3. Basilicata Potenza 9 995 587 680 4. Calabria Catanzaro 15 080 2 011 537 5. Campania Napoli 13 590 5 833 131 6. Emilia Bologna 22 446 4 429 766 Romagna Friuli-Venezia 7. Giulia Friuli-Venezia Trieste 7 858 1 235 761 Giulia 8. Lazio Rooma 17 236 5 724 365 9. Liguuria Genova 5 422 1 616 993 10. Lombardia Milano 23 844 9 909 348 11. Marche Ancona 9 366 1 564 886 Campobass 12. Molise 4 438 319 834 o 13
loodusressursside impordivajadusele. Seda kaubandusdefitsiiti tasakaalustavad turistide poolt Itaalias tehtud kulutused. Umbes neljandik Itaalia väliskaubandusest toimub Euroopa Liidu siseselt. Haldusjaotus *Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks 1. Abruzzo maakond 2. Apuulia maakond 3. Basilicata maakond 4. Calabria maakond 5. Campania maakond 6. Emilia Romagna maakond 7. Friuli-Venezia Giulia maakond 8. Lazio maakond 9. Liguuria maakond 10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond 15. Sitsiilia maakond 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond Kasutatud kirjandus http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/italy/index_et.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Veneetsia http://et.wikipedia
väljakaevamistöid; on leitud ka paganluse ja kristluse aegadest pärit iidseid kalmistuid koos hauakambrite ning monumentidega. Aquileia on iidne Rooma linn Põhja-Itaalias Udine maakonnas. Aquileia lisati UNESCO maailmapärandi nimistusse 1998. aastal, selle säilitamiseks on rajatud riiklik arheoloogia muuseum. Aquileia oli suurim ja rikkaim linn varajases Rooma impeeriumis. Linna patriarhikirik mängis keskajal suurt rolli ristiusu levitamisel Kesk- Euroopasse. Friuli-Venezia Giulias asuva Aquileia, algse Rooma keisririigi ühe suurema ja jõukama linna, hävitas Attila 5. sajandi keskel. Suurem osa sellest lebab ikka veel välja kaevamata põldude all, olles nõnda suurim seda laadi arheoloogiline reserv. Senistel väljakaevamistel on leitud osa foorumist ja sealne rooma basiilika, vabariiklaste macellum, ühed termid ning kaks luksuslikku elukompleksi. Hukkunud linna müüride taga on avastatud kalmistu koos mitme
Timea Karkissi võluv näitus "Mosaiigimaagia" Sissejuhatus Käisin Raegaleriis vaatamas ungari kunstniku Timea Karkissi näitust "Mosaiigimaagia". Peale minu olid seal veel mõned inimesed. Näitus oli väga huvitav, sest millal veel saab näha näitust just mosaiigist. Info kunstniku kohta Ungari kunstnik Timea Karkiss Ta õppis Euroopa kuulsaimas mosaiigikoolis - Friuuli Mosaiigikunsti Koolis (Scuola Mosaicisti del Friuli) Itaalias. Noor kunstnik on Ungar Loovkunstnike Liidu liige. Karkissi mosaiigistuudio asub Budapestis, kuid materjalid jõuavad kunstnikuni Itaaliast. Tegu on kvaliteetsete kividega, mis ei ole eelnevalt valmis lõigatud - kõik kivid murrab naine ise ja liidab mosaiigiks traditsioonilisi võtteid kasutades. Aastate jooksul on ka kunstnikul välja kujunenud oma ainulaadne stiil. Kombineeritud on erinevaid mosaiigi ladumise meetodeid, tehnikaid ja stiile viimase aja moe- ja disainivoolu järgi
detsembril 1947 ning see jõustus 1. jaanuaril 1948. Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu. Riigis juhib valitsust peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest senatist ja suurema mõjuga 630-liikmelisest saadikutekojast 5 aastaks. Itaalia on jagatud 20 maakonnaks, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks. Itaalia maakonnad Abruzzu, Apuulia, Basilicata, Calabria, Campania, Emilia Romagna, Friuli-Venezia Giulia, Lazio, Liguuria, Lombardia, Marche, Molise, Piemonte, Sardiinia, Sitsiilia, Toscana, Trentina-Alto Adige, Umbria, Valle d´Aosta ja Veneto. Religioon 87,8 % Itaalia elanikest peab ennast roomakatoliiklasteks. Põhja- Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud riigis moslemite kogukonna 2,1%-ni elanikkonnast. Ülejäänud rahvast on teise usku või ateistid (mitteusk). Rahvastik
Presidendi valib 7 aastaks parlamendisaadikutest ja maakondade esindajatest koosnev valijatekogu (see on pigem auamet). Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest Senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest Saadikutekojast 5 aastaks. Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. Abruzzo maakond Apuulia maakond (Puglia) Basilicata maakond Calabria maakond Campania maakond Emilia Romagna maakond Friuli-Venezia Giulia maakond Lazio maakond Liguuria maakond Lombardia maakond Marche maakond Molise maakond Piemonte maakond Sardiinia maakond (Sardegna) Sitsiilia maakond (Sicilia) Toscana maakond 5 Trentino-Alto Adige maakond Umbria maakond Valle d'Aosta maakond Veneto maakond Valimised 2006. aasta Itaalia parlamendivalimised 2008. aasta Itaalia parlamendivalimised Rahvastik Religioon
Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322- liikmelisest senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest saadikutekojast 5 aastaks. Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks (vt Joonis 2) Abruzzo maakond Joonis 2. Itaalia maakonnad Apuulia maakond (Puglia) Basilicata maakond Calabria maakond Campania maakond Emilia Romagna maakond Friuli-Venezia Giulia maakond Lazio maakond Liguuria maakond Lombardia maakond Marche maakond Molise maakond Piemonte maakond Sardiinia maakond (Sardegna) Sitsiilia maakond (Sicilia) Toscana maakond Trentino-Alto Adige maakond Umbria maakond Valle d'Aosta maakond Veneto maakond Valimised 1006. aasta Itaalia parlamendivalimised 1008. aasta Itaalia parlamendivalimised Rahvastik Religioon 87,8% Itaalia elanikest peab end roomakatoliiklasteks
Kogu Itaalia tähtsuselt viies valge sort. Kuulsaim vein on Soave, mis koosneb 70-100% Garganegast, olenevalt veini valmistajast. Soave Classico on ala, mille saagikus hoitakse kontrolli all. Veinid on elegantsed, peene tsitruse, mahlase happe ja mandlise järelmaitsega. Kasutatakse veel Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus Gambellara, Colli Berici, Colli Euganei ja ka Bianco di Custoza veinides ning Friuli ja Umbria veinipiirkondades. Gewürtztraminer mõnel pool tuntud ka kui Traminer. Üks teravamaitselisemaid viinamarjasorte, vürtsika roosi, ingveri ja greipfruudi aroomiga. Annab täidlasi, veidi õliseid veine, mis on isegi kuiva veinina kõrge alkoholisisalduse, rikkaliku troopiliste puuviljade (nagu lits, aprikoos ja apelsin) aroomi ja pika, kreemikalt vürtsika järelmaitsega. Puuduseks võiks nimetada seda, et Gewürztraminers on kõiki aroomi- ja maitsekomponente liiast
elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.), Bologna (0.5 mln.), Firenze President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus: 17. märts 1861 Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Riigihümn: Fratelli d'Italia Usund: Katoliiklus Haldusjaotus: 20 maakonda 1.1 Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. Abruzzo maakond Apuulia maakond (Puglia) Basilicata maakond Calabria maakond Campania maakond Emilia Romagna maakond Friuli-Venezia Giulia maakond Lazio maakond Liguuria maakond Lombardia maakond Marche maakond Molise maakond Piemonte maakond Sardiinia maakond (Sardegna) Sitsiilia maakond (Sicilia) Toscana maakond Trentino-Alto Adige maakond Umbria maakond Valle d'Aosta maakond Veneto maakond 2. Geograafiline asend Itaalia asub Euroopa mandril ja Euraasia maailmajaos. Ta asub 39°-43°pl ja 10°-19°ip. Asub Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni, Aadria- ja Joonia meri. Itaaliast põhja poole jääb
Alpides ja Apenniini mäestikus elab vähesel määral karusid, hunte, kaljukitsi, hirvi, Sardiinias mufloneid, metskasse. Rohkem on rebaseid ja metssigu ning palju on väikekiskjaid, närilisi, roomajaid ja linde. Itaalias on 5 rahvusparki ja 41 looduskaitseala. Rahvuspargid on Abruzzo, Gran Paradiso, Calabria, Stelvio ja Cicero. Rahvastik 94% rahvastikust on itaallased, kuid riigi ääreosades elab rohkesti muid rahvusi: 1,5 miljonit sardiinlast (Sardiinias), 520 tuhat friuuli (Friuli-Veneetsia Giulias), 300 tuhat Triooli sakslast (Trentino-Alto Adiges), 90 tuhat prantslast (Piemontes), 100 tuhat sloveeni, 115 tuhat albaanlast, 25 tuhat kreeklast (mõlemad Lõuna-Itaalias ja Sardiinias) ja teisi rahvusi. Valitsev usund on Itaalias katoliiklus. 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma- katoliiklastena Usu mõju on eriti tugev maal, Põhja-Itaalia tööstuslinnades on see märgatavalt nõrgem.
üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. 1. Abruzzo maakond 2. Apuulia maakond (Puglia) 3. Basilicata maakond 4. Calabria maakond 5. Campania maakond 6. Emilia Romagna maakond 7. Friuli-Venezia Giulia maakond 8. Lazio maakond 9. Liguuria maakond 10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond (Sardegna) 15. Sitsiilia maakond (Sicilia) 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond Rahvastik Enamik Itaalia rahvastikust elab põhjas, peamiselt Po jõe orus ja selle ümbruses, mis on koduks üle 25 miljonile inimesele. Enamik siinseid inimesi
Valdepenas juua tasub punaveine, veinid on kerged ja marjased ja kasut Ameerika tammest veinivaate Valencia lihtsad valged veinid Merseguera marjast, mis on ilmsetud ja neutraalsed. Kerged punased veinid Monastrelli ja Garnacha viinamarjast. Head on roosad veinid, mis on mahlased ja marjased. Toro osta tasub punaveine, head on Crianza, Reserva ja Gran Reserva Itaalia piirkonnad Piemonte tuntuimad Itaalia veinid Lombardia Trentino Alto Adige Friuli Venezia Veneto kuulus Soave (valge vein) Toscana kuulus eelkõige Chianti poolest Umbria, Marche, Lazio Abruzzi Puglia mahuveinid Campania Sitsiilia Sardiinia Viinamarjasordid. Valged viinamarjad. Airen enamlevinud sort Hispaanias, üks Hisp brändi valmistamise alustalasid.Airenist valm. Valged veinid on kergelt mineraalsed, lihtsad lauaveinid, mida sobib juua noorelt. Bacchus Saksamaal tähtis mahuviinamarja sort, vein ülihappeline ja madala puuviljasusega
Apenniinid. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Lõunas asetseb seismiliselt aktiivne piirkond, sealhulgas kaks kuulsat vulkaani Vesuuv ja Etna. Sageli esineb maavärinaid. Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks. 1. Abruzzo maakond 2. Apuulia maakond (Puglia) 9 3. Basilicata maakond 4. Calabria maakond 5. Campania maakond 6. Emilia Romagna maakond 7. Friuli-Venezia Giulia maakond 8. Lazio maakond 9. Liguuria maakond 10. Lombardia maakond 11. Marche maakond 12. Molise maakond 13. Piemonte maakond 14. Sardiinia maakond (Sardegna) 15. Sitsiilia maakond (Sicilia) 16. Toscana maakond 17. Trentino-Alto Adige maakond 18. Umbria maakond 19. Valle d'Aosta maakond 20. Veneto maakond (Vaata Lisa 5, foto 10) Majandus: Itaalia majandus moodustab maailma majandusest 3-4%. 2005 aasta andmete kohaselt oli
valijatekogu (see on pigem auamet). Valitsust juhib peaminister ning tema kabinet, mis on valitud parlamendi 322-liikmelisest senatist ja suurema mõjujõuga 630-liikmelisest saadikutekojast 5 aastaks. Haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8101 vallaks. 1.Abruzzo maakond 2.Apuulia maakond (Puglia) 3.Basilicata maakond 4.Calabria maakond 5.Campania maakond 6.Emilia Romagna maakond 7.Friuli-Venezia Giulia maakond 8.Lazio maakond 9.Liguuria maakond 10.Lombardia maakond 11.Marche maakond 12.Molise maakond 13.Piemonte maakond 14.Sardiinia maakond (Sardegna) 15.Sitsiilia maakond (Sicilia) 16.Toscana maakond 17.Trentino-Alto Adige maakond 18.Umbria maakond 19.Valle d'Aosta maakond 20.Veneto maakond Religioon 87,8% Itaalia elanikest peab end roomakatoliiklasteks. Põhja-Aafrikast lähtuv immigratsioon on kasvatanud Itaalia moslemite kogukonna 2,1%-ni elanikkonnast. Majandus
ka Cabernet Sauvignoni, Merlot'd ja Malbeci. Roosa vein tehakse Garnachast ja valge Albillost. Itaalia Itaalia veinitootmispiirkonnad 1. Toscana 11. Umbria 2. Piemonte 12. Abruzzo 3. Veneto 13. Lazio 4. Lombardia 14. Molise 5. Trentino-Alto Adige 15. Puglia 6. Valle D´Aosta 16. Campania 7. Liguuria 17. Basilicata 8. Friuli-Venezia-Giulia 18. Calabria 9. Emilia-Romagna 19. Sitsiilia 10. Marche 20. Sardiinia Itaalia Veinide kvaliteediklassid Vino da Tavola (VdT) -- Itaalia lauavein, etiketil ei tooda välja ei veini valmistuspiirkonda ega viinamarjade korjeaastat. Need on veinid, millesse võib suhtuda kergelt ja lõbusalt -- nad ei ole oma maitselt pretensioonikad ja neid võib nautida nii seltskonnaveinina kui ka lihtsamate roogadega.
See on unikaalne käsitsi nopitud Valpolicella istanduses kasvatatud Corvina, Rondinella, Sangiovese ja Molinara sortide saagist. Tavalise maitsega veinist erineb viimatimainitu selle poolest, et nopitud saaki kuivatatakse õhutatud ruumis riiulitel kuni 4 kuud. Krimpsus viinamarjadest mahlal on eriti konsentreeritud aroom. Veini laagerdatakse vaatides koguni 2,5 aastat, kuid veinipokaalis ei varja tammearoom siiski kirsi, ploomi ja vürtside aroomi ning maitset. Friuli-Veneetsia Giulia Liguuria Emilio Romagna Bologna ümbrusesse, Po jõe ja Apenniinide vahele jääv veinipiirkond, mis on koduks tuntud Lambruscole. Toscana Igal aastal annab Toscana maailmale keskmiselt 300 miljonit liitrit veini Toscana kuum kliima on selle piirkonna suur eelis. Punase veini valmistajatele annab see võimaluse valmistada veini ala- või üleküpsenud Sangiovese viinapuude marjadest. Varem
võitmatuse tõsiselt proovile. Itaalias, Burgundias, Provence'is ja mõnes Prantsusmaa piirkonnas, seega Frangi riigi võtmealadel, puhkes katastroofiline näljahäda. Nagu teatavad Mosellani annaalid, püüdsid inimesed oma nälga kustutada kõige viletsama prügiga ning oli isegi nii olnud, et vend õgis venda ja ema õgis lapsi. Avaaride võitmise või õieti nende hävitamise jättis Karl oma poja, kuningas Pippini, Friuli markkrahvi Erichi ja naisevend Geroldi, Baieri asehalduri hooleks. Sõjasaak oli enneolematult rikkalik. Einhard kirjeldab toimunut: ,,Inimmälu ei suuda meenutada ühtki frankide vastu peetud sõda, milles viimased oleksid rohkem rikastunud ja aaretega üle külvatud; sest ilmudes sinna peaaegu vaestena, leidsid nad kuningalinnusest nii palju hõbedat ja kulda, võitsid lahingutes nii palju väärtuslikku
prügikriisiga oma maine kaotanud Campania maakonna turisminduse ja teenuseid pakkuvate väikeettevõtete kahjud tõusta kuni nelja miljardi euroni. Alates jõuludest, mil piirkonna kõik prügilad said pilgeni täis, jäi Napolis ja seda ümbritsevas Campania maakonnas Itaalia meedia järgi ära vedamata ligi 130 000 tonni jäätmeid. Sardid ei soovi prügi Napoli prügi on lubanud osaliselt endale võtta 11 Itaalia maakonda. Abist keeldusid vaid rikkas Põhja-Itaalias asuvad Lombardia, Friuli-Venezia Giulia ja Liguria ning Basilicata lõunas. Kõneldud on ka Napoli jäätmete Sveitsi saatmisest. Kõige lahkemalt lubas Napoli prügi endale võtta Sardiinia autonoomne piirkond. Kuid koos prügiga on Sardiinia saarele üle läinud ka prügivastaste ja korravalvurite tänavalahing. Kui 22 prügiautot eile öösel Sardiinia pealinnas ligi 500 tonni jäätmetega maalesõitu ootas, takistas osa protestijaid laevameeskonnal aluse ankrusse seadmist. Meeleavaldajate loosungitel seisis:
JURIIDILINE LAAD, FUNKTSIOON JA PÄDEVUS P.1. RIIGI REGIONAALSED (VAHETASANDI) NING LOKAALSED KOHALDUSTASANDID - lisa: 1.1. Oma(valitsus)haldusega regioonid Ajaloolis-kultuurilise tekketaustaga omahaldusega regioonid on järgmistel riikidel: Hispaania - Baskimaa, Galicia, Kataloonia, Kanaari saared; Suurbritannia - Põhja-Iirimaa, Šotimaa, Wales, + Kanali saared ning Man`i saar; Itaalia - Sitsiilia , Sardiinia, Val d'Aosta, Trentino Alto-Adige, Friuli Venezia Giuli; Portugal - Assoorid, Madeira; Prantsusmaa - Korsika; Soome - Ahvenamaa; Taani - Fääri saared, Gröönimaa. Rahvuslik-kultuurilised põhjused on järjest süvenevate konföderatiivsete tendentside toitjaks ka Belgias, kus eriti viimastel aastatel toimub kolme ajaloolise rahvuskogukonna selge piiritlemine. Osundatud regioonidel on reeglina oma valitav esinduskogu (seda polnud senini näiteks aga Šotimaal ja Walesil, kes alles 1997
annaabi.ee 
