teiste freesidega. Konsoolfreespinke töölaua laiusega 125 ja 160 mm kasutatakse värvilistest metallidest, nende sulamitest ja plastmassist väikeste toorikute töötlemisel ning teras- ja malmtoorikute siluvfreesimisel. Automatiseeritud pingid võimaldavad töödelda toorikuid etteantud tsükli järgi. Konsoolfreespingid nr. 0 töölaua laiusega 200 mm on ette nähtud terasest, malmist, värvilistest metallidest ja nende sulamitest ning plastmassist väikeste toorikute freesimiseks. Kasutatud kirjandus: F.A. Barbasov ,,Freesimistööd" 1979
puidu, metalli, plasti ja muude materjalide saagimiseks. Kasutatakse lõigete tegemiseks, samuti saematerjali tükeldamiseks. Nurgasaag (mitre saw) Kasutataksepuidu täppislõikamiseks. Lööktrell (impact driver) See seade sobib puidu, plasti ja metalli puurimiseks ning betooni, telliste ja kivi löökpuurimiseks. Hoidke tööpiirkond puhas ja tagage seal piisav valgustus. Ketasfrees (disc cutter) Ketasfreesidon ette nähtud soonte ja astmete freesimiseks ja metalli tükeldamiseks. Nurktrell ( angle drill) Kasutatakse nurktrelli piiratud juurdepääsuga kohtade puurimiseks. Nurklihvija ( angle sander) Nurklihvijat kasutatakse mitmesuguste tööde jaoks. Ennekõike kinnijäänud poltide, mutrite eemaldamisel ja lihvimisel. Kasutamisel peab jälgima et EI EEMALDAKS kaitsekatet ja käepidet. Ketassaag (circular saw) Ketassaage kasutatakse nii pikikiudu, kui ka ristikiudu lõikamiseks, ning
.....Kaldekäepide I........Tera tõstmise käepide J........Pööratavate jalgadega alus Ketassaepink Ohutusnõuded: Ei tohi kindaid kanda Kandma peab kaitseprille ja kõrvaklappe Ei tohi saagida enne kui saag on saavutanud täiskiiruse Tugevamat ja paksemat puitu peab aeglasemalt saagima, sest see võib kinni kiilud või rängalt viga teha Materjali võib eemaldada siis kui masin on väljalülitatud ja pistikust väljavõetud Puidufreespink Mõeldud puidu freesimiseks A. Käsiratas tõstmiseks ja langetamiseks B. Mootori kate C. Skaala D. Suunamuutelüliti E. Toitelüliti F. Juhikukoost G. Laud H. Pikenduslaud I. Võlli stabilisaatori nupp Puidufreespink Ohutusnõuded: Ei tohi kanda kindaid Ei tohi kanda ehteid Kanda Kaitseprille ja kõrvaklappe Kanda soovitav lisavarustus Kasutage õiget töökiirust Höövelpink Paksusskaala
kõvasulamistest (kermistest) lõikeriistade vahel. Suurema tootlikuse saavutamiseks kasutatakse kõvasulamist lõikeosaga lõikeriistu. Valin treimisel kasutatava teriku tüübiks ISO 513 järgi P 10, mis sobib terasvalandi treimiseks ja on mõeldud põhilisteks treimisoperatsioonideks. Ei valinud suurema tähisega materjali, sest need on mõeldud eelkõige rasketes tingimustes treimiseks, keermelõikamiseks või freesimiseks. Freesi terikuks sobib seega P 20. Ma ei vali K rühma tööriista, sest need on mõeldud pigem murdelaastu andvate materjalide (malm, Al-valusulamid jne) lõiketöötlemiseks ega ka M rühma tööriistu, mis on küll väga universaalsed ja sobivad samuti terasvalu lõiketöötlemiseks aga pigem mõeldud raskelt töödeldavate materjalide lõiketöötlemiseks.
tugevus- ja soojusisolatsiooni omadused. Aeroc`i toodetesse kuuluvad: 1) Aeroc plokid 2) Aeroc vaheseinaplaadid 3) Aeroc U-plokid 4) Aeroc sillused 5) Aeroc kuivsegud 4.Tööriistad 1. Elektrilised · Elektrilintsaag Mõeldud Aeroc plokkide saagimiseks ehitusplatsil. Väga hea saagimistäpsus. Samuti võimalik saagida erinevate nurkade all ning kumeraid pindu. · Elektrifrees Soonte freesimiseks vuugiarmatuuri tarbeks Aeroc`i plokkseintes. Samuti võimalik freesida sooni elektrijuhtmete ja peenemate torude paigaldamiseks. 2. Käsitööriistad · Aeroc liimkelk Liimkelk on ette nähtud Aeroc`i plokiliimi kandmiseks plokkidele müüritööde käigus. Kõikide plokkide tarbeks on vastava laiusega liimkelk. · Aeroc liimikulp Tõhus tööriist juhuks, kui on vaja laduda keerukaid ja lühikesi seinu. · Aeroc hõõruti
Vajuta korpuse küljel asuv peasügavusegulaator (4) lõpuni alla, st kuni alumine ots puudutab astmelise sügavusregulaatori (3) madalaimat astet. 7.Vii peasügavusregulaatori liugur (7) asendisse 0, kasutades selleks korpusel olevat joonlauda (8). 8.Nüüd tõsta peasügavusregulaatorit (4) liugurist (7) soovitud freesimissügavuseni, mida näed korpusel olevalt joonlaualt (8), lukusta see lukustuspoldi (5) abil. 9.Vabasta lukustushoob (6), et viia seade neutraalasendisse. 10.Seade on valmis freesimiseks Freesimissügavuse astmeline reguleerimine (vt eelmist joonist) Freesimissügavuse astmeline reguleerimine on vajalik suure freesimissügavuse saavutamiseks. Vältimaks mootori ja freesi ülekoormust, saavutatakse soovitud freesimissügavus astmeliselt. Selleks tuleb keerata astmelist sügavuspiirajat (3), mis asub peasügavusregulaatori all (4), järk järgult kõrgemalt astmelt madalamale. Freesimissügavuse peenreguleerimine
25 2.3. Plaat 1. Otsfreesimine Lõikeriistaks on CoroMill Plura solid carbide square shoulder end mill (tootekoodiga 1P330- 0500-XB 1620). Lõikesügavus Lõikekiirus Pöörlemiskiirus Ettenihe f Ettenihe ühe Aeg tp ap (mm) v (m/min) n (min-1) (mm/min) hamba kohta (s) Kallak ots- 5 283 18000 2580 0,0478 2,802 freesimiseks (Ramping for premachining) Ots-freesimine 5 283 18000 3220 0,0597 3,630 Kokku: 6,432 26 3. Puurimine Puuriks on CoroDrill® 861 solid carbide drill (tootekoodiga 861.1-1100-132A1-GM GC34). Lõikesügavus Lõikekiirus Pöörlemiskiirus Ettenihe f Aeg tp (s)
freesimissügavuseks sõrmfreesil (Pilt 8) võtsime 23 mm. Alguses tegime proovi detaili, et vaadata, kuidas tapp välja tuleb. 12 Pilt 9. Sõrmfrees 7° HM S=8 D=19X22 [3] Pilt 10. Külje stopper [4] 13 Pilt 11. Ülafrees Bosch GOF 2000 CE [5] 8.2. Freesimine Sirgeks freesimiseks on vajalik kinnitada pitskruvidega sirged lauad postile ja rakke külgedele. Rake keerasime püsti, et oleks lihtsam ja ohutum freesida. Esimesena freesisime posti servad, siis võtsime tapi laiuse ning freesisime selle järgi rakke küljed. Külgede freesimisel jätsime alumisest servast 30 mm freesimata, et see hoiaks posti õigel kõrgusel. Posti sisse lükkamisel kasutasime inertshaamrit, et post paika saada ja mitte kahjustada posti. Kontrollimisel loodiga oli mull lubatud piires.
Kuju järgi eristatakse silinder -, ketas -, ots ja sõrmfreese. Silinderfreese kasutatakse tasapindade töötlemisel. Need on harilikult kruvihammastega ja valmistatud kiirlõiketerasest. Silinderfreesi hambad lõikavad tooriku pinnalt üheaegselt maha küllalt laia metallikihi, mistõttu tekib suhteliselt suur lõikejõud, eriti kõva ja sitke metalli freesimisel. Ketasfreesid on ette nähtud soonte ja astmete freesimiseks ja metalli tükeldamiseks (mahalõikamiseks). Ketasfreesid valmistatakse tervikuna kas kiirlõiketerasest või siis vahetatavate kõvasulamist hammastega. Tervikfreesi paksus aheneb tsentri suunas. Seetõttu ei puutu ketasfreesi küljed kokku freesitava soone servadega ja seal hõõrdumist ei teki. Samal põhjusel on vahetatavate hammastega freeside hambad veidi laiemad kui ketta paksus. Silinder ja ketasfreesid kinnitatakse freespingile tsentritorni abil.
- Kontrollige kôikide detailide kinnitust. - Kontrollige höövli tööd tühikäigul. Töötamine höövliga : Lükake höövlit ühtlaselt tempos, mis lubab elektrimootoril töötada täispööretel. Höövli optimaalseks töörezhiimiks on töö 1...1,5 mm hööveldussügavusesga, see tagab pinna kvaliteedi, hoiab kokku elektrienergia ja pikendab höövli tööiga. Üle 75 mm laiuse pinna ühtlaseks hööveldamiseks kasutage universaaljoonlaua abil. Faasi freesimiseks kasutage joonlaua ja universaaljoonlaua abi. Kui hööveldamisel tuleb rakendada tavalisest suuremat jôudu ja töödeldav pind ei jää sile, on höövliterad tôenäoliselt nürid ja vajavad teritamist. Hoidmine : Höövlit hoidke kuivas, tuulutatavas ruumis temperatuuril mitte alla +5 kraadi C. Pärast transportimist talvistes tingimustes laske höövlil enne töö alustamist soojeneda toatemperatuurini 2-3 tunni jooksul. Kondensniiskusega kattunud höövlit
Ava sügavuse saime teaa tsentripukil asuvalt skaalalt ,mis näitas kui sügavale puur tooriku sisse tungis. Kui ava valmis siis puhastasime ava sisemuse metallipurust ning kinnitasime detaili uuesti treipinki ning 3 erineva keermepuuriga keermestasime ava. Edasine töö seisnes freesimises, toorik oli silindriline ~10mm läbimõõduga. Sellest oli tarvis valmistada polt. Esmalt tutvusime freespingiga. Freespink oli seadistatud poldi kantide freesimiseks. Kinnitasime tooriku freespinki ning freesisime poldi kandid toorikut 60 º sammuga ümber oma telje liigutades. Seejärel kasutades soonetera lõikasime treipingis poldi pikkuse parajaks ning faasiteraga treisime poldi pea ning otsafaasi. Tsentripukki kinnitasime poldi keermestaja ning pöörlemis kiiruse valisime minimaalse ~80p/min. Viimaseks tööks oli silindrist haamri tooriku freesimine. Selleks kasutasime horisontaalfreespinki
kui mõõtmed (laius, paksus) on 10-50 mm, võidakse töötlemisel toeks võtta nn. kammsurusti. Kamm valmistatakse hööveldatud täispuidust, mille laius on 50-100 mm. Paksus 15-25 mm ja pikkus küllaldane kinnitamiseks. Teise, kaldu saetud otsa saetakse nt lintsaega kammitaoliselt piid, pikkusega 100- 150 mm ja laiusega 2-4 mm nii, et need suruksid tooriku vastu juhikut. Kõverjooneliste pindade freesimine Kõverjooneliste vormide freesimiseks on vaja abivahendeid, mis sellise töötlemise võimalikuks teeksid. Toorik on tihti juba lintsaega esmase vormi saanud. Lihtne töötlemistugi saadakse, kui freesi peale või alla asetatakse tugirõngas, tugilaager või profiiltugi, mille abil saab reguleerida freesi töötlemissügavust. Nii saab töödelda väikesi kaari, sooni, valtse või teha muid sarnaseid tööoperatsioone. Toorikule vormi või kaart saab töödelda ainult osal tugipinnast. Kui vorme on vaja
Materjali servamiseks . Sae välajulatuse reguleerimine : Saag ei tohi materjalist rohkem välja ulatada kui 2….3mm Elektriketassaer ohutu kasutamine Kontrolli, et sae liikumise tee oleks vaba ja et seal ei oleks metallesemeiD Kontrolli, et toitejuhe ei jääks saagimisel ette Saagimisel peab kiilnuga olema alati paigaldatud õigesse asendisse Terakaitse peab olema alati tööasendis ja töökorras . Elektriline ülafrees . Kujufreesid – freesimiseks juhtlati või piirajaga . Ülafreesi ohtu kasutmine : Jälgi, et toitejuhe ei ole töötsoonis Juhi freesi alati kahe käega Kinnita detaili kindlalt töölauale Jälgi, et tera oleks kindlalt kinnitatud . Lamellifrees .töötlemiseks soonte freesimiseks vaipease parandamiseks kiiludega . Elektrilised lihvimismasinad . On olemas järgmised variandid : Lintlihvmasinad Taldlihvjad Nurklihvijad Ekstsentriklihvijad
2. EESTLASTE EDULOOD KVALITEEDIINNOVATSIOONI KONKURSIL 2.1. 2010 – esimese osalemisaastaga kolm võidutiitlit 2010. aastal osales Eestist kvaliteediinnovatsiooni konkursil 8 ettevõtet. Auhindu anti toona välja kolmes ettevõtte suuruse kategoorias. Eestlastest said kroonitud mikroettevõtete kateoorias Feanor OÜ, innovatsiooniteemaks „Männipuidu karbiidfreesid kolme lõiketera ja jahutusega“. Tegemist on turbiinide valmistamisel kasutatavate metallosade freesimiseks loodud tööriist, mis võimaldab protsessi teostada viie etapi asemel kahega, andes sellega märkimisväärset kokkuhoidu. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kategoorias Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus Lactobacillus planatrum TENSIA (kasutatav funktsionaalse toidu abikäivitina) eest, mis on funktsionaalne vererõhku alandav toiduaine, mis põhineb mikroobitüve Laktobacillus planatrum TENSIA™ kasutamisel
sageli ei kasutatud. U] marate detailide freesimisel toimunud õ nnetuste põ hjusteks on peamiselt kinnitusklambrite ja kä epidemetega rakiste kasutamata jä tmine. Lauamaterjali kitsa kü lje freesimisel võ ib kasutada vaid ü lemist rakist. - Tö ö tasapinnal olevat lõ iketerade võ lli ü mbritsev ava peab olema kaetud. See vä hendab detaili avasse kaldumisest tulenevat õ nnetuse riski. - Sirge soone freesimiseks tuleb kasutada etteandemehhanismi. See peab olema reguleeritav detailide etteandmiseks ega tohiks põ hjustada vahelejä ämise ohtu. Koos kü lgmiselt fikseeriva rakisega on etteandemehhanismi kasutamine parim kaitseabinõ u. - Detaili osalise sirgjoonelise freesimise puhul võ ib-olla vajalik alustada võ i lõ petada detaili kü lje freesimist selle vahepealses osas. - Lõ iketeradega kokkupuute vä ltimiseks tarvitatavat kaitsekatet ei ole ilmselt
(X-GIS, Maa-amet) 3.1. Turba freesimine Turba freesimine on kõige enam levinud turba kaevandamise meetod, millel omakorda eristatakse toodangu ladustamise järgi Harvester, Peco ja Haku meetodit. Ühe töötsükli freesimise käigus lõigatakse lasundi pealt lahti ainult 10 - 20 mm paksune kiht. Turba kaevandamine vajab suurt pinda, seetõttu on enamik freesvälju suuremad kui 100 ha. Freesitava turbakihi paksus sõltub turba lagunemise astmest. Freesimiseks kasutatakse 6 – 9 m laiust traktori haakes järelveetavat aktiivset pöörlevate teradega või passiivset lõikavate teradega freesi (Eesti Turbaliit, s.a.). Lahtifreesitud turvas jäetakse freesväljakule tuule ja päikese kätte kuivama, kuni tema niiskus on alanenud ~40%-ni. Kuivamise ajal turvast väljakul pööratakse, et kuivamine oleks kiirem ja ühtlane. Seda tehakse 1 - 3 korda, kuivamine kestab 2 - 3 päeva. Kui kuivatamise ajal
ujuvkinnituse rakiseid, mis võimaldavad hõõritsa tööosal töödeldava ava järgi täpsemini orienteeruda. Tuleb silmas pidada, et valdavalt kujuneb töödeldava ava läbimõõt riista läbimõõdust suuremaks. 76. Kirjelda enamlevinumaid teriklõikamise liike?Tee joonis(ed)? Puurimine; Hõõritsemine; Avardamine; Freesimine; Kammlõikamine; Mikroteriklõikamine; templiga lõikamine; noaga lõikamine; Treimine; hööveldamine 77. Mis freese võib kasutada tasandi freesimiseks? Silinder- kui ka otsfreesi 78. Miks on ettenihkele vastufreesimine ebasoodsam kui kaasafreesimine? Hamba lõikesse minekul on lõigatava kihi paksus null, enne lõikamise alustamist tekib teatud ulatuses lõigatava materjali muljumine, kuid on kasutatav ka juhul kui pingi ettenihkekruvis on lõtkud 79. Mis liikumise saab kukaldamisel kukaldav riist? Kukalldamisel saab kukaldatav riist pöörleva tööliikumise, enamasti radiaalse ettenihkeliikumise. 80. Mis mõttes on tigufrees universaalne?
annaabi.ee 
