Schubert Romantism. Austria. Tegutses veel õukonna konviktis, mängis kooli sümfooniaorkestris, mõnikord seisis ka dirigendi puldis. Kolm aastat abiõpetajana koolis. Soololaulud ning programmilise muusika, lühipalad. Sümfooniad, kõige suurem laulude looja. Klaverisaated. Kammermuusika lühipalad, tsüklilised teosed. Ooperid, missad vähemtuntud. Üle 600 laulu. ,,Luigelaul" Schumann Romantism. Saksmaa. Õppis õigusteadust. 7aastaselt tegi teoseid. Klaveriõpingud. Töötas ajalehes kümme aastat. Soololaulud, klaverimuusika. Klaveriteosed ja vokaalmuusika. 4 Sümfooniat. Vähem tuntud on kammermuusika ja ooper. 4 sümfooniat. ,,Karneval" Liszt Romantist. Ungari, saksakeelt kõnelev piirkond. Väljapaistvaim pianist, andekas
mängis klaverit, käe vigastuse tõttu pidi loobuma muusiku karjäärist hakkas tegema heliloomingu ja muusika kritiseerimisega. Muusika: rõõmus ja elujaatav, palju kontraste ja tormakust, eredad karakterid, ebatavalised rütmimustrid. Enamik loomingust on programmiline – instrumentaalmuusika, millele on lisatud lühike sõnaline seletus sisu paremaks mõistmiseks. Väljapaistvama osa loomingust moodustavad klaveriteosed ja soololaulud. Klaverisaated olid muusikaliselt iseseisvad ja tehniliselt nõudlikud. Tuntumad teosed: 1. Klaveripalade tsükkel „Karneval“ 2. Klaveripalade tsükkel „Lastestseenid’’3. Laulude tsükkel „Poeedi armastus“ 1844. aastal oli süvenenud Schumanni hullumeelsus, tekkisid kuulmisluulud, mis ei lasnud tal enam kirjutada. Schubert: Austria helilooja Pani aluse romantismile muusikas
kaunimad lootused! LOOMING Schubert loomingus romantilise muusika iseloomulikud jooned- äärmuslikud meeleolud, homofooniline faktuur,pika kaarega laulev meloodia,tempo ja dünaamika kontrastid. 9 sümfooniat – klassikutest enam kasutab soolopille Kuulsaim 1822.a.loodud ,,Lõpetamata sümfoonia,, h-moll. Novell ,,Minu unenägu,,(ainus kirjanduslik katsetus) Suurim laululooja –üle 600 soololaulu (Goethe,Shakespeare,Shiller jt.) Klaverisaated väga keerukad Laulutsüklid ,,Ilus möldrineiu,, 1823 ,,Talvine teekond,, 1827 ,,Luigelaul,, Kammermuusika-lühipalad klaverile tsüklilised klaveriteosed palad keelpillikoosseisudele Vähem tuntud ooperid ja missad
Poola rahvatants Programmilise muusika alusepanija Väikevormid- prelüüdid,etüüdid ,,Faust" ,,Hamlet" Rohke ornamentika (ilustused) Schubert Üheksa sümfooniat Klaverisaated Romantiline laul Laulutsükkle ,,Ilus möldrineiu"
Berlioz tõi sümfooniaorkestrisse harfi. Kammermuusikas sai lemmikpilliks klaver. Tihti pandi romantikutele klaverikontserdi esitaja tehniline võimekus proovile, tekkis virtuoosikultus. Programmiline muusika laenas süzeesid kirjandusteostest, kujutavast kunstist, ajaloosündmustest või mõtles helilooja need välja. Ajastu põhizanr oli ooper. Tekkisid ka uued zanrid: Soololaul- häälele instrumendi, enamasi klaveri saatel. Klaverisaated olid tehniliselt nõudlikud ja virtuoossed. Tihti ühendati soololaule programmilisteks tsükliteks. Sümfooniline poeem- emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile(Liszt). Kammerlikud väiketeosed klaverile- poeem, karakterpala, sõnadeta laul, ekspromt, prelüüd, ballaad, tantsud(valss,polka,masurka,polonees), rapsoodia,nokturn, muusikaline hetk jm. Klaveritraskriptsioonid- tuntud ooperite, sümfooniate jt suurteoste kokkusurutud ,,ümberkirjutised"
kaarega laulev meloodika (ka instrumentaalteostes), tempo ja dünaamika kontrastid. Schubert oli klassikalise muusika ajaloos kõige suurem laulude looja (üle 600), ta muutis soololaulu võrdõiguslikuks instrumentaalzanritega. Ta kasutas ligi 90 erineva luuletaja tekste (Goethe, Shakespeare, Shiller jt). Tema laulude hulgas on nii lihtsaid salmilaule kui ka läbikomponeeritud keerukamaid struktuure. Eriti väärivad tähelepanu Schuberti laulude klaverisaated, mis polnud enam pelgalt harmooniataustata funktsioonis, vaid kujutasid endast iseseisvaid, sageli tehniliselt küllaltki keerukaid partiisid, mille faktuur peegeldas teksti tundemuutusi. Schuberti mõned teosed: ,,Metshaldjas", ,,Ilus möldrineiu" ja ,,Talvine teekond".
Ema suri 1812. aastal ja lapsi kasvatas range kooliõpetajast isa. Koduse musitseerimise kaudu sai väike Franz selgeks viiuli- ja klaveri-, hiljem ka vioolamängu. Lõi oma elu jooksul üle 1500 muusikateose. Tema loomingu põhiosa moodustavad laulud ja klaveripalad.Tema muusikas on esindatud romantilise muusika iseloomulikud tunnused, kuid uus on muusika sisu ja tunneteväljendus. kõige suurem laulude looja. Eriti väärivad tähelepanu Schuberti laulude klaverisaated -justkui iseseisvad teosed. ,,Metshaldjas" ,,Ave Maria", ja muusika väljendab selles osalevate inimeste tundeid. Schuberti üheksast sümfooniast jäid kolm lõpetamata. Parim teos- Sümfoonia nr 8, h-moll. 6.Ferenc Liszt- (1811-1886) Sündis Ungaris, ta oli 19.sajandi väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublitsist. Liszt püüdis astuda Pariisi konservatooriumi, kuid teda ei võetud vastu sest ta oli välismaalane
1844 andsid nad koos Claraga 3kontserti ka Tartus. Tabab vaimuhaigus vb pärilik, hallutsinatsioonidega sai ka vahel tööd teha. Looming: erinevalt Shuberti loomingust on tema looming elu jaatavam ja rõõmsam. Rohkem kontrasti, tormakust, eredaid karaktereid. Oma oratooriumi ,,Paradiis ja Peri". Väljapaistvama osa moodustasid klaveriteosed ja vokaalmuusika. Klaveriteostes eelistas väikevorme, mida sageli liitis tsüklitesse 2Karneval2, ,,Lastestseenid" ,,sümfoonilised etüüdid" jt. klaverisaated tehniliselt nõudlikud, ka laulud koondas tsüklitesse, ,,poeedi armastus", ,,naise elu ja armastus". On kirjutanud ka 4sümfooniat, millest tunda Beethoveni alget. Romantism: 19saj oli tuntute kultuste ajastu, loojad väljendasid isiklikke elamusi. Armastatud erinevad instrumentaal väikevormid(soololaul, ooper), iseloomulik oli meloodilisus. Orkestri kooseis täienes vaskpuhkpillide ja löökpillidega, sageli kasutati rahvaviise ja teostele võeti ainest muinasjuttudest ja legendidest
"Metshaldjas", "Forell", ja "Ave Maria" Schuberti loomingus sai laulust sisukas ja tõsine kontsertmuusika zanr. R. Schumann Looming: erinevalt Shuberti loomingust on tema looming elu jaatavam ja rõõmsam. Rohkem kontrasti, tormakust, eredaid karaktereid. Oma oratooriumi ,,Paradiis ja Peri". Väljapaistvama osa moodustasid klaveriteosed ja vokaalmuusika. Klaveriteostes eelistas väikevorme, mida sageli liitis tsüklitesse ,,Karneval", ,,Lastestseenid" ,,Sümfoonilised etüüdid" jt. Klaverisaated tehniliselt nõudlikud, ka laulud koondas tsüklitesse, ,,Poeedi armastus", ,,Naise elu ja armastus". On kirjutanud ka 4 sümfooniat, millest tunda Beethoveni alget. J. Brahm Looming: jääb Beethoveni klassikalise orkestri koosseisu juurde. Tema teoste teemad luulelised. Aluseks rahvalaul, klaveriteosed üsna tähtsal kohal, vokaalteoseid üle 30. Loonud 4 sümfooniat, 2 avamängu, vokaalsümf. ,,Saksa reetja", reekviem elusatele. Hakkab
Sellega seoses arenes salaongikultuur Euroopas ning levis kodune seltskondlik musitseerimine kodanlikes peredes. Liedi oluline tunnusjoon on soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus ja terviklikkus. Kammerlaulu saateinstrument oli tavaliselt klaver, millest kujunes 19. sajandil populaarseim pill. Klaverisaade polnud lihtsalt harmooniataust, vaid püüdis edasi anda laulu teksti põimitud tundeid nt hobuse kappamine, lehtede kohin, vetevulin. Seega olid klaverisaated tehniliselt keerukad ja eeldasid esitajalt väga häid pianistivõimeid. Oma eelkäia klavessiiniga võrreldes oli klaver rikkama kõlaga ning võimaldas esitada romantilisele muusikale nii olulisi dünaamikamuutusi (helitugevus ja selle muutumine muusikateoses). 1.4. Tuntumad kammerlaulu heliloojad ja nende looming Romantilise kammerlaulu suurkuju on Franz Scubert (1797-1828). Loonud kokku u 600 laulu. Tuntuim kammerlaul on Johann Wolfgang
Sajandi keskel vallandus poeleemika programmilise ja absoluutse muusika e väljendusesteetika ja formaalesteetika pooldajate vahel. Viimaseid esindas oma kirjutisega ,,Muusikalisest isusast" (1854) muusikateadlane Eduard Hanslick, kelle muusikaliseks iidoliks oli helilooja Johannes Brahms. Ajastu põhizanr oli ooper, mis vastas kõige paremini 19.sajandil levinud kunstide sünteesi põhimõttele. Tekkisid ka uued zanrid. Soololaul häälele instrumendi, enamasti klaveri saatel. Klaverisaated olid tehniliselt nõudlikud ja virtuoossed. Tihti ühendati soololaule programmilisteks tsükliteks. Sümfooniline poeem emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile (Liszt). Kammerlikud väiketeosed klaverile karakterpala, sõnadeta laul, eksprompt, prelüüd, tantsud (valss, polka, masurka, polonees), rapsoodia, nokturn, muusikaline hetk jm. Klaveritranskriptsioonid tuntud ooperite, sümfooniate jt suurteoste kokkusurutud
sõnadeta laul, eksprompt, prelüüd, ballaad, tantsud(valss, polka), nokturn. Sümfooniline poeem - Emotsionaalselt pingestatud üheosaline programmiline teos sümfooniaorkestrile. Klaveritranskriptsioonid - Tuntud ooperite, sümfooniate jt suurteoste kokkusurutud ,,ümberjutustused" klaverile. 2. Franz Schubert - a. Suured laulutsüklid: ,,Ilus möldrineiu", ,,Talvine teekond", ,,Luigelaul". b. 9 sümfooniat: ,,Lõpetamata sümfoonia". Klaverisaated: ,,Metshaldjas" c. Vaene, komponeeris klaverita, impulsiivselt, kiirelt d. Kõige rohkem laule - 600 3. Robert Schumann a. Muusikaajakiri ,,Neue Zeitschrift für Musik" (Uus Muusikaleht) b. Taaveti liit ehk Davidsbund Schumann ise, naine Clara, Mendelsson, Chopin a. Sellest tulenevalt klaveritsükkel ,,Karneval" c. Klaveriteostest eelistatud väikevormid, mida liitis sageli tsükliteks: ,,Karneval",
annaabi.ee 
