Leidsid 13 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Franz Schubert". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
schubert, muusika, schuberti, kammermuusika, forell, salmilaul, salmid, salaja, muusikale, lahkumine, muusikud, kunstnikud, poeedid, kirjanikud, matnud, aarde, suurepärane, pianist, moll, lõpetatud, duur, kumbagi, kantud, käsikirjad, soololaulud, goethe, schiller, shakespeare, heliloojad, läbikomponeeritud, salme, tekstiga, õnnetust, harmooniad(tempomäärang rubaato)(vabas tempos või vahelduvas tempos). Uuendused. 1. Rõhutati meloodia tundelisust ja laululisust. 2. Romantikute huviobjektiks sai rahva looming, tänu sellele muutus rütm mitmekesisemaks. 3. Suurenesid orkestri koosseisud 4. Lemmikpilliks sai klaver, jätkuva sümfooniaorkestri vaimustuse kõrval. Dünaamika (ehk helitugevuse muutmine) on väga kontrastne, väga palju äärmusi 5. Tähelepanu keskmeks muutus programmiline muusika. (konkreetse sisuga, mingi süzeeega. Mis on võetud kas kirjandusteosest või kunstist, ajaloo sündmustest või mõtles helilooja selle ise välja. 6. Ajastu põhizanriks on ooper. Uued zanrid mis tekkisid romantismiajastul- soololaul (häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (ühe osaline programmiline teos sümfoonia orkestrile), ,,sõnadeta laul" (väike teos klaverile, nt mendelson armastas neid kirjutada). Klaveritranskriptsioon- suurteoste ümberkirjutus klaverile
FRANZ SCHUBERT 2007 Franz Schubert (31. jaanuar 1797 19. november 1828) Franz Schubert oli austria helilooja. Oma lühikese elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erineva teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Schubert oli sõbralik, heatahtlik ja tagasihoidlik. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. Elulugu Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Schubert oli lühinägelik (magas prillid peas), väikest kasvu, tagasihoidlik ja häbelik ning armastas väga ema, isa, vendi ja õdesid.
Tartu Karlova Gümnaasium Referaat FRANZ SCHUBERT Koostas: Liina-Mari Roolaht 9.a Tartu 2013 1. SISSEJUHATUS Käesolev referaat heidab pilgu romantismiajastu helilooja Franz Schuberti lühikesele elule. Huvi tema vastu ning soov elukäiku lähemalt uurida tekkis mul nähes Schuberti loomingu hulka, mis on müstiliselt suur kõigest 31 aasta kohta. Töö alguses olen välja toonud pisikese ülevaate helilooja üldisest elust. Sellele järgneb kokkuvõte eluloost ning loomingust, kuhu lisatud täiendavaks mitmeid fakte. Lühikeses kokkuvõttes on kirjutatud uuesti välja tähtsaim muusiku elust. Näidispildid Schubertist on pandud lisadesse, mis järgneb kasutatud allikate lehele ja on ühtlasi ka referaadi lõpuks. 2. FRANZ SERAPHIM PETER SCHUBERT (1797-1828)
Ta on esimene suur helilooja, kes tegutseb algusest lõpuni täiesti sõltumatult feodaalse õukonna või kiriku teenistusest. Loomingulise iseseisvuse eest pidi ta aga kallilt maksma ja ei saanud oma eluajal peaaegu mingisugust ametlikku tunnustust. Schuberti elu 1. Õpinguaastad (1797-1813) Schubert sündis 31. jaan. 1797. a. Viini eeslinnas Liechtentalis, kus tema isa töötas kihelkonna koolmeistrina. Perekonnas harrastati palju kodust musitseerimist ja juba 5aastaselt hakkab Schubert süstemaatiliselt isa juures õppima (klaverit ja viiulit). Kaks aastat hiljem kiriku kooriregent (kapellmeister organist) Michael Holzer õpetab talle kompositsiooni ja orelimängu. Kuid Schubert lapsepõlve kasvatuses puudub professionaalne element ja peaaegu kõik oma teadmised võlgneb ta oma erakordsele muusikalisele intuitsioonile ja agarale isetegevusele. Kogu tema hilisemale loomingule annavadki suuna just see asjaarmastajalik suhtumine muusikasse ja väikekodanlik kodune miljöö
Romantism Sõna "romantism" ilmus muusikasse 1810.a. saksa helilooja, kirjanik ja maalikunstnik E. T. A. Hoffmanni Beethoveni teemalistes esseedes, kus ta väitis, et muusika on kõige romantilisem kõigist kunstiliikidest ja isegi enam: muusika on ise puhas romantism. 19. saj. valitsenud positivistlik filosoofia väitis, et tunnetada saab ainult nähtumusi, st. kogemuses tegelikult antut, mitte aga asjade olemust. Arvati, et inimene on võimeline loodust mõistma ainult teatud piirini: näiteks saab mõista loodusprotsesside loogikat, aga mitte nende mõtet. Inimene võib tunda lõpmatust või teistpoolsust, kuid ta ei saa seda väljendada, kuna tal pole selleks sõnu, ega saa ka maalida, sest pole ettekujutust. Arvati, et
· Võrreldes klassitsismiga on romantismiajastu muusikas rohkem rahutust, tõusu ja mõõna, kiirendusi, aeglustusi. · Romantikute huviobjektiks sai rahvalooming. · Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal. · Lemmik pilliks sai klaver, jätkus sümfooniaorkestri vaimustus. · Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik. · Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika (muusika, millel on sisu). Aluseks muusiku enda elu, mõni kirjandusteos, kunstiteos või ajaloosündmus. · Ajastu põhizanriks on ooper. · Tekkisid uued zanrid: soololaul (laul häälele klaveri saatel), sümfooniline poeem (üheosaline teos sümfooniaorkestrile, see on programmiline ehk sellel on sisu), kammerlikud väiketeosed klaverile (nokturn öömuusika; ballaad; ,,sõnadeta laul"),
+ Lk.1 "ÕHTUMAADE MUUSIKAAJALUGU" I VARAKRISTLIK MUUSIKA 1.PSALMOODIA, HÜMNOODIA Kristliku muusika lähtepunktiks on esimesed kristlikud kogudused, mis apostel Pauluse misjonikeskusena oli varakristluse tähtsaim kolle. Varakristlaste laulmise kohta Paulus oma kirjades- kristlaste lauludeks olid psalmid, hümnid, vaimulikud laulud (ei räägita tingimata jumalateenistusest, enam kogudusest laulmisest, vabas ja rahvuslikus maneeris) Kristliku laulu kaks tähtsamat tüüpi: 1.Psalmilaul ehk psalmoodia -juutide religioosses muusikas tähtsaim, jätkab vana
virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli kõige uudsem ja julgem; tundeline, kirglik väljenduslaad, mis kujunes varases ooperis, ent võeti kohe üle ka kirikumuusikas.
Renessanss (14.-16. Saj) Roomakatoliku kiriku kriis (paavstide Avignoni vangipõlv, Suur skisma). Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg. Ilmalik muusika hakkab 14. saj keskpaigast määrama kunstmuusika stiili, vaimulikul muusikal kanda konservatiivne roll. Kiriku tõrjuvad hoiakud moodsa kunstmuusika vastu (paavst Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" taunib uues stiilis muus. kasutamist teenistustel). Prantsusmaa kaotab domineeriva rolli ja eeskuju hakkavad andma varakapitalistlik linnaühiskond (Põhja- Itaalia) ning humanistlik mõtlemine. Uued võimalused trükikunsti leiutamisega 15. saj.
3. Eelnevast järgmine vastuolu: reaalsus - irreaalsus (fantaasiamaailm); reaalsus ideaal, idealism Irreaalsus võib kunstnikule muutuda tõelisemaks kui reaalsus (Schumann ja Davidsbund e. Taaveti Liit, ka Berlioz). Kunstnik püüdleb ideaali poole, mis on kättesaamatu. Seetõttu kunstitunnetus sageli traagiline. Mina-väljendus, subjektiivsus. Caspar David Friedrich: "Maali seda, mida näed enese sees, mitte seda, mida näed enese ees." 4. Vt. p. 2 - ka muusika muutub kaubaks: kontserdiinstitutsioon, klaverivabrikud, kirjastused, meelelahutusmuusika (tekkivat lõhet nn. kerge ja tõsise muusika vahel võib märgata 19. sajandi keskel) Ühiskond ja kunst (muusika): 1. Kunsti ja kunstniku küsitav turuväärtus aga samal ajal kunstniku kummardamine, geeniusekultus. Eriti hinnatud rändvirtuoosid. Heliloomingu seisukohalt on geeniusekultus seotud ka originaalsusetaotlusega. 2. vastuolu mass - isiksus, individuaalsuse rõhutamine.
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
annaabi.ee 
