Franz Joseph Haydn (1732-1809) Haydn oli pärit Alam-Austriast Rohrau külast tõllassepa perest. Pere oli musikaalne. Kuna Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8-aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Ta õppis klaviiri- ja viiulimängu ning omandas teooria ja kompositsiooni põhialused. Toomkoolist lahkus Haydn häälemurde tõttu. Ta polnud nõus õppima vaimulikus, nagu seda soovisid vanemad, ning jäi seetõttu ilma nende rahalisest toetusest. Mõnda aega teenis elatist klaveriõpetajana, viiuldajana orkestrites ja ansamblites ning toapoisi ja saatjana Napoli kuulsa lauluõpetaja Nicola Porpora juures. Ta üüris tuba Viini juuksuri Kelleri juures, kellele tasus üüri õpetades juuksuri kahele tütrele klaverit. Haydn armus nooremasse ja tegi abielu ettepaneku, kuid neiu keeldus ja
(sonaadivorm) 3. Sonaadivormi ülesehitus. 4. Keelpillikvarteti ja trio koosseis. 5. Klassikalise sümfooniaorkestri koosseis( nim. nii pillirühmad kui pillid) 6. Nim. 4 ajastu tähtsamat muusikazanri. 7. Sümfoonia ja sonaadi erinevus. 8. Kes esitavad instrumentaalkontserti? (Soolopill ja orkester) 9. Haydni panus sümfooniatesse. 10. Nim. 3 Haydni teost. 11. Kelle teenistuses töötas Haydn? 12. Klassitsismiaja ja barokiaja ooperi erinevused.(barokiajal kirjutati tõsiseid ajaloo-teemalisi oopereid, klassitsismiajal kergemaid, kaasaja elust-olust peamiselt) 13. 4 fakti Mozarti elust. 14. Nim. Mozarti 3 kuulsamat ooperit, jut.lühidalt nende sisu. 15. 2 fakti Mozarti sümfooniatest. 16. Kas ,,Väike öömuusika" on kammermuusika valdkonda kuuluv teos ja mis koosseisule ta on kirjutatud? (jah, kammerorkestrile). 17
oli kirjutatud reeglite järgi ning see järeldas ka kõrgema taseme poole pürgimist. Kõige rohkem kerkisid sellel perioodil esile kolm heliloojat ehk Viini klassikut- Joseph Haydn (1732-1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) ja Ludwig van Beethoven (1770-1827). Neile polnud sel perioodil võrdset vastast, sest nad kirjutasid lihtsalt nii head ja haaravat muusikat. Klassikud elasid erinevatel aegadel ning puutusid suhteliselt vähe kokku. Hoolimata sellest nimetasid Haydn ja Mozart end headeks sõpradeka ja Beethoven Haydnit oma õpetajaks. Sellest tulenevalt on Viini klassikute "valitsemisaeg" suhteliselt pikk. Üksteisega kokkupuutumatus aitas kindlasti säilitada omanäolisust muusikas. Haydni lapsepõlv Helilooja sündis Austrias Rohrau külas 31. märtsil või 1. aprillil (pole täpselt teada) 1732. aastal tõllassepa pojana. Paar aastat käis ta koolis Viini lähedal, Hainburgis. On teada, et Haydni perekond oli muusikaliselt eriti avatud
Sajandil Mannheimis, Edela – Saksamaal. - Sümfooniaorkester koosneb keelpillidest, puupuhkpillidest, vaskpuhkpillidest ja löökpillidest. 10 Missugune koosseis on keelpillikvartetil a) pillikoosseisuna b) žanrina - 2 viiulit, altviiul ja tšello - Žanrina… 11 Mitu osa on avamängul? 1 12 Nimeta ooperitüübid ja iseloomusta neid (3) Missugusest ooperitüübist arenes välja operett? - Opera seria: itaalia stiilis tõsine ooper, tarbijaks olid aadlikud - Opera buffa: itaalia stiilis koomiline ooper, süžee koomiline, tarbijaks lihtrahvas - Singspiel: saksakeelne teatriliik, laulumäng, süžee koomiline või romantiline, tihti sisaldas maagiat. - Operett arenes välja opera buffast. 13 Keda ja miks nimetati Viini klassikuteks? Viini klassikud: Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven. 14 Keda ja miks peetakse Viini klassikalise koolkonna rajajaks? - …
klavikordikordimänguga ning tegi selleski osas märkimisväärseid edusamme. Seevastu ei tahetud kuidagi toetada tema katseid ise muusikat kirjutada. Üheksa kooriaasta jooksul sai ta kapelli juhatajalt kõigest kaks kompositsioonitundi! Kui Haydnil hakkas häälemurre, mis muutis võimatuks kooris laulmise, vallandati ta pikemalt tseremoonitsemata. Noorukil tuli nüüdsest alusatada iseseisvat elu, kannatades puudust ja näguripäevi, ent tehes seejuures pidevalt ja visa tööd. Haydn hakkas andma laulu- ja muusikatunde, mängis peoõhtutel ja vahel ka lihtsalt tänaval viiulit. Tellimusel kirjutas ta ka mõned oma esimesed muuiksapalad. Kuid kõik see oli juhuteenistus. Noormees mõistis, et kui ta tahab heliloojaks saada, tuleb tal visalt õppida. ta hakkas uurima muusikateooriat, sealhulgas Johann Matthesoni ja J.J. Fuxi töid. Tulusaks osutus koostöö Viini koomiku Johann Joseph Kurz-Bernardoniga - tol ajal Viinis väga populaarse andeka näitleja ja farsside autoriga
ja kõrvalt. koodae. saba sonaat(soolopill 34 osaline) trio(viiul,klaver tsello 4 osaline) keelpillikvartet(1viiul 2 viiul vioola sello 4 osaline) instrumentaal kontsert(soolopill ja sümfoonia orkester 3 saline) sümfoonia(sümfooniaorkester 4 osaline) Klasikaline orkestrikoosseis keelipiilid 1ja2 viiul vioolad tsellod ja kontrabassid puhkpillidflööt oboe klarnet fagott vsakpillid trompetid metsasarved hiljem tromboonid.tuli koomiline ooper ja laulumäng tõi vaataja ette reaalse elu, tegelased linnaühiskonnast. saksamaal levisid SINGSPIEL'd (laulumäng), mis kujutasid endast nii rahvalikku meelelahutust kui ka etendusi, khu oli koolitataud ka ooperilauljaid HELILOOJAD: Christoph Willibald Gluck tegi tõsiseid oopereid "orpheus ja eurydike". Tegevus: muutis ooperite ülesehitust, lõi ulatuslikke sisemise arenguga muusikalisi stseene, loobus da.capo aariast ja
klaveriõpetajana, viiuldajana orkestrites ja -pedagoog. Isalt saigi oma muusikalise klaviiriga" ning tänu temale sai Beethoven ansamblites ning toapoisi ja klaverisaatjana hariduse. Klaveri hakkas mängima nelja- õukonnaorkestri klavessiinimängijakoha. Napoli kuulsa lauluõpetaja Nicola Porpora aastaselt, viiendast eluaastast on pärit juba Haydn kutsus ta enda juurde õppima. 23. juures. Haydni karjääris sai pöördeliseks tema esimesed loomingukatsetused. aastaselt hakkab Beethoven kurdistuma. aasta 1761, mil ta kutsuti kapellmeistriks Auahne isa nõudis lastelt lastelt väga suure Sellega suureneb sisemine muusikaline vürst Ezsterhazy õukonda, kus oli ka oma koormusega töötamist, reisidel põdesid nad kuulmine. 25. aastaselt on ta lõplikult kurt ooperimaja
kohaselt üsna ranged ja mõistuspärased ning mõneti vastuolus vaba kunstilise väljendusega. Samas ilmus juba sajandi keskel nii muusikasse kui kirjandusse tundeline vararomantiline väljenduslaad. Uus muusikaline keel ootas aga geniaalseid loojaid, kes ühendaks vastandlikud taotlused- väljenduse ja vormi- tugevasse tervikusse. Klassikalise stiili kujunemise selles järgus keskisid esile kolm heliloojat- Joseph Haydn (1732- 1809), Wolfgang Amadeus Mozart (1756- 1791), Ludwig van Beethoven (1770- 1827), kellele polnud kogu Euroopa muusikapildis aastakümneid võrdseid. Me tunneme neid kui Viini klassikuid. Siiski ei moodustanud nad tavalises mõttes koolkonda: grupp oli liialt väike ja selle kokkukuuluvus nõrk. Kõik kolm esindasid eri põlvkondi, tegutsesid Viinis eri aegadel ning kuiogi Haydn ja Mozart nimetasid end headeks sõpradeks ja
Franz Joseph Haydn 1732- 1809 Lapsepõlv Sündis 31. märtsil 1732 Alam-Austrias, Rohrau alevis. Ta oli kaks venda, Michael Hayden ja Johann Evangelist Haydn. Michael oli tunnustatud helilooja ja Johann kiidetud tenorilaulja. Tema isa, Mathias Hayden, oli tõllassepp. Ta armastas muusikat väga ning mängis ka harfi. Tema ema, Maria Haydn, töötas kohaliku rikkuri kokana. Haydni perekond armastas muusikat. Tema lapsepõlv oli raske ning kohati karm. Juba kuue aastasena laulis ta Viini Püha Stefani katedraali laulukooris, kust sai Haydn ka koolihariduse. Andeka õpilasena võeti teda tihti ka õukonda musitseerima. Toomkoolist lahkus Haydn 17. aastaselt häälemurde tõttu. Häälemurdele järgnes pillimehetöö tantsusaalides. Peale seda töötas Haydn ka pikemat aega kelnerina. Täiskasvanuiga
ELULUGU Franz Joseph Haydn (31. märts või 1. aprill 1732 Rohrau – 31. mai 1809 Viin) oli austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Helilooja sündis Austrias tõllassepa pojana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks. Seal sai ta oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend Michael, kellest sai samuti helilooja. Pärast häälemurret tuli Haydnil koorist lahkuda. Alates 1761
VIINI KLASSIKUD Klassikalise stiili kujunemise järgus kerkisid esile kolm heliloojat- Haydn, Mozart, Beethoven-Viini klassikud, kellele pole kogu Euroopa muusikapildis aastakümneid tähenduselt võrdseid. Kõik kolm esindasid eri põlvkondi, tegutsesid Viinis eri aegadel. JOSEPH HAYDN ( 1732-1809) Haydn oli klassikalise stiili esimene suur meister, kelle looming hõlmab kõiki muusikazanre. Tema käekiri oli kohe väga originaalne. Haydn sündis 31.märtsil 1732.aastal Alam-Austriast Rohrau külas tõllassepa peres. Haydnil oli ilus hääl, kutsuti ta 8aastaselt Viini Püha Stephani Toomkirikusse kooripoisiks. Toomkoolis õppis Haydn ligi kümme aastat ning lahkus sealt ilmselt häälemurde tõttu. Elu vabakutselisena lõppes 1759
Helilooja Franz Joseph Haydn kool klass nimi Franz Joseph Haydn Franz Joseph Haydn(31. märts või 1. aprill 1732 Rohrau 31. mai 1809 Viin) oli austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Lapsepõlv Helilooja sündis Austrias tõllassepa pojana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks. Seal sai ta oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema
5) Kui varasematel ajastutel oli vaimulikul muusikal suurem tähtsus kui ilmalikul, siis klassitsismi ajastuks oli arenenud ilmaliku muusika osatätsus. Järjest enam ülistatakse jumalaid. 6) Enne klassitsismi olid kõik hääled iseseisvad e. polüfoonilised. Klassitsismi ajaks langes osakaal homofooniale, kus üks hääl juhtis ja teised saatsid. 7) Enne klassitsismi oli juhtiv pool vokaalil. Klassitsismi ajaks oli arenenud instrumentaalmuusika tähtsus 8) Klassitsismis oli muusika kontrastne. Kord duur, kord moll. Vaheldus kurb ja rõõmus muusika. Meloodia oli lihtne, tuginedes rahvaviisidele või kolmkõlale. Rütm oli lihtne ja põhines tantsu- või marsirütmil. Tähelepanu keskpunktis on muusikateose vorm ja kujundatakse vägagi ranged vormiskeemid. 9) Rondo on muusikaline vorm, kus refräänilaadse teemade vahel on erinevad episoodid. ABACADA
ajastu on saanud oma nime ladina keelsest sõnast classicus, mis tähendab tõlkes esmaklassiline. Klassitsismi ajastu muusika sündis Itaalia ja Prantsusmaa hilisbaroki muusikast 1730 aasta paiku, uutest vooludest. 1720- 1760 oli aeg mil kujunesid välja uued muusikavormid ja zanrid. 4. Muusiku koht ühiskonnas. Muusikud hakkasid oma teostega elatist teenima, üha rohkem hakati heliloojatelt ise lugusid tellima. ... 5. Muusikainstrumendid klassitsismi ajastul. Soolopilliks sai klaver, mis vahetas välja klavessiini. Kujunes sümfooniaorkestri koosseis. I, II viiul, vioola, altviiul, tsello, kontrabass, oboe, flööt, klarnet, fagott, tropmetid, tromboonid, metsasarved. 6. Viini klassikalise koolkonna liidrid ja nende sümfooniate arv. F.Joseph Haydn (104 sümfooniat) Wolfgang Amadeus Mozart ( 41 sümfooniat) Ludwig van Beethoven (9 sümfooniat) 7. Euroopa Liidu hümni autor, teos ja kust see pärit on? Beethoven, sümfoonia nr 9, 4.osa "Ood rõõmule"
KLASSITSISM KORDAMINE II kursus I töö. Klassitsismi heliloojad – Looming Haydn „Lahkumissümfoonia“ – mängijad lahkuvad lavalt Haydn „Üllatussümfoonia“ – sümfoonia ootamatustega Haydn „Keisrikvartett“ pühendas valitsejale Haydn Sümfoonia „Kana“ Haydn Sümfoonia alusepanija Haydn Keelpillikvarteti väljakujundaja Haydn Kokku 104 sümfooniat Haydn Saksa hümni autor Haydn Pariisi sümfooniad, Londoni sümfooniad Haydn Veidrate nimedega sümfooniad Haydn Vokaalmuusika tippteosed „Loomine“ ja „Aastaajad“ Mozart Ooper „Figaro pulm“ Mozart Ooper „Võluflööt“ Mozart Ooper „Don Giovanni“
Ta suutis ennast ära elatada toapoisi, muusikatunde andes ning klaverisaatjana olles. 1761 kutsuti ta kapellmeistriks Eszterhazy õukonda Viini külje all. See oli üks rikkamaid õukondi, seal tegutses väga hea kapell ja suviti ka ooperitrupp. Seal sai ta segamatult eksperimenteerida ja üldse olid seal tema jaoks ideaalsed tingimused. Tema kohustuseks seal oli muusika kirjutamine kontsertiteks ja meelelahutuseks. See oli haydni elu nn romantiline periood. 1779 sai Haydn väga soodsa töölepingu. Nüüd sai ta kirjutada ka väljaspoole õukonda ning tenida nende müügist. 1780-ndatel kohtus Viinis Mozartiga; nad on endid nimetanud headeks sõpradeks ja ilmselt ka teineteiselt õppinud. 1784 Pariisist tellimus kuuele sümfooniale. 1790 Eszterhazy vürst suri ja tema järeltulija, kellel polnud erilist muusikahuvi, saatis kapelli laiali. Pärast õukonnateenistuse lõppu sai kohe mitmeid tööpakkumisi, nende hulgast võttis vastu pakkumise Londonist
Programmiline sisuline Aaria ühe ooperi solisti laul Da-capo-aaria järjestikus aaria Singspiel sisu saksa müütidest legendidest laulumäng 18. saj. II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria´t dramaatiliseks. Vana tüüpi da-capo- aaria asemel hakati kasutama lühemaid aaria. Julgem orkestrikasutus muutis muusika värvilisemaks, tõusis ka ooperi osatähtsus. Ooperireformi alguseks võib lugeda 1762 aastat, mil Viinis lavastati G. W. Glucki ooper Orpheus ja Eurydike, kus muusika pidi realistlikult kujundama lavasituatsioone ja hinges toimuvast. Gluck loobus ooperi liigendamisest retsititiivideks ja aaria ning lõi ulatuslike muusika stseene. Vana- Kreeka draama eeskujul suurendas Gluck koori ja balletti osatähtsust. Ta püüdis muuta ooperi avamängu draama vahetuseks osaks. Hiljem said avamängud terve ooperi sisuliseks kokkuvõtteks. Glucki olulisemad teosed on Orpheus ja Eurydike, Paris ja Helena. Uut laadi
aasaselt trükiti tema esimesed klaverisonaadid. Beethoveni suureks unistuseks oli õppida W. A. Mozarti juures. 1787. aasta kevadel sõitiski ta Viini, et võtta tunde Mozartilt. Teade ema raskest haigestumisest viis ta koju tagasi ja kohtumine Mozartiga jäi põgusaks. Kui ema samal aastal suri, võttis ta perekonnapea kohustused enda õlule, kuna isa ei olnud selleks võimeline. Uuesti Viini sai Beethove minna alles 1792. aastal, kui Mozart oli juba surnud. Umbes aasta oli ta Haydni õpilane. Haydn kiitis küll noore helilooja tohutut annet, kuid ei mõistnud täielikult tema pisut ebatavalist ja harjumatut stiili. Selleks olid nende loomused liiga erinevad. Beethoven sai Viinis esialgu kuulsaks pianistina. Laiem tuntus heliloojana sai alguse avalikust kontserdis, mis toimus 1800. aastal. Noort heliloojat tabas raske saatuselöök. 25-aasta vanuselt hakkas Beethovenil kuulmine halvenema. Esialgu lootis ta paraneda, kuid peagi sai ta teada, et haigus on ravimatu
KODUTÖÖ VIINI KLASSIKUTEST Koosta 5 küsimust ajastu ja heliloojate kohta 1.Mis aastal sündis Joseph Haydn? 2.Kes oli Beethoveni õpetaja viini klassikutest? 3.Kuidas seostub Eszterhasy õukond Haydniga? 4.Mitme osaline teos on sümfoonia ühele pillile? 5.Mis on kõige põhilisemaks vormiks muusikas klassitsismi ajastul? Haydn 5 fakti elust *Ta oli esimene Viini klassik. *Alustas 30.aastaselt oma karjääri. *Teenis elatist pillitundide andmisega. *Sündis 31.märtsil 1732.aastal. *Haydn õppis toomkoolis ja musitseeris õukonnas. 5 muusikutöö põhimõtet või loomingupõhimõtted
Jane Kuusik 9.A Franz Joseph Haydn Franz Joseph Haydn (1732-1809) oli Austria helilooja ja üks kolmest viini klassikust. Ta sündis 31. märtsil Rohraus, mis oli Saksa-Rooma riik. Tema isa, Mathias Haydn oli tõllassepp ja Rohrau küla külavanem. Tema ema töötas Harrachi krahvi kokana. Haydni isa oli suur rahvamuusikahuviline, kes iseõppijana mängis harfi ja laulis. Tal oli kaks venda Michael Haydn ja Johann Evangelist Haydn. Esimene neist oli helilooja, kelle töid Haydn hindas ja austas väga. Teine, Johann Evangelist Haydn, oli tenor. Franz Joseph ütles, et ta lapsepõlves oli palju muusikat. Tavaliselt lauldi ja musitseeriti kas vanematega või naabritega. Vanemad märkasid Haydni musikaalsust juba varakult ja otsustasid ta panna nende sugulase, koorijuhi ja koolmeistri, Johann Matthias Franki käealla seda õppima. Pärast
väljenduslikkusele. Süit- Mitmeosaline teos, mis koosneb sisuliselt ühendatud väiksematest paladest. Sonaat- Sonaaditsükli alusel loodud teos ühele või kahele pillile. 4-osaline. Võib olla erandeid viiuli samalaadsete vormide puhul, kus on klaverisaade. Oratoorium- Vaimuliku sisuga vokaal-instrumentaalne suurteos koorile, vokaalsolistidele ja orkestrile. Näiteks Haydni ,,Tobia tagasitulek", Mozarti ,,Kahetsev Taavet" ja Beethoveni ,, Kristus õlimäel" Opera buffa Koomilise sisuga ooper, koomilised tegelased. Tegelased on madalast seisusest, käitumine ja lihtsakoelised armastusstseenid rõhutavad kontrastina teose peakonflikti ülevust. Aristokraatlikule ooperile vastanduv mängulaad. Ilmalikud ja reaalsed teemad. Näiteks Giovanni Battista Pengolesi ,,Teenia-käskijanna". Opera seria- Valitses 18. sajandi alguses Euroopas. Itaalia tõsine ooper. Zanri väljapaistvaim helilooja Händel. Näide Gay ja Pepuschi ,,Kerjuse ooper", mis pani aluse inglise laulumängule.
võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud. Klassikalise perioodi muusikud keskendusid muusika selgemaks muutmisele. Muusika pidi rahuldama kuulmismeelt, aga mitte olema uhkeldamise vahendiks. Instrumentaalmuusikas hakkas kiiresti arenema sümfoonia ja kujunes heliloojate ja publiku kindlaks lemmikuks. Teerajajateks olid siin C. P. E. Bach (J. S. Bachi poeg) ja Haydn. Ooperi reformimise eesotsas oli Christoph Willibald Gluck. Ooperis saab oluliseks aaria, mis püüab tegelaste olukorrast anda realistlikuma pildi. Ooper peab olema moraalselt ja vaimselt ülendav. Sajandeid oli Euroopas tellinud muusikat peamiselt kirik ja õukond. See muusika vastas suhteliselt väikese inimestegrupi maitsele. Tema ülesandeks oli kirikus oma koha täitmine. Kumbki valdkond ei jätnud erilist ruumi improviseerimiseks ühelegi heliloojale.18
Franz Joseph Haydn 1732-1809 Franz Joseph Haydn oli Austria helilooja. 31. märts 1732 Rohrau 31. mai 1809 Viin. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeiste. Tema teostest kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Lapsepõlv Joseph Haydn sündis Austrias tõllassepa pojana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Püha Stefani katedraali kooripoisiks, kus ta sai oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend Michael, kellest sai samuti helilooja. Pärast häälemurret tuli Haydnil koorist lahkuda. Aastad Esterházy õukonnas Alates 1761. aastast töötas Haydn Ungaris rikkas Esterházy õukonnas. Seal oli valitsejaks muusikast lugu pidav vürst Paul II Anton
võimeline lahendama igasugu mõistatusi, et inimkond liigub ülesmäge ja et äärmuslikud tunded on soovimatud. Klassikalise perioodi muusikud keskendusid muusika selgemaks muutmisele. Muusika pidi rahuldama kuulmismeelt, aga mitte olema uhkeldamise vahendiks. Instrumentaalmuusikas hakkas kiiresti arenema sümfoonia ja kujunes heliloojate ja publiku kindlaks lemmikuks. Teerajajateks olid siin C. P. E. Bach (J. S. Bachi poeg) ja Haydn. Ooperi reformimise eesotsas oli Christoph Willibald Gluck. Ooperis saab oluliseks aaria, mis püüab tegelaste olukorrast anda realistlikuma pildi. Ooper peab olema moraalselt ja vaimselt ülendav. Sajandeid oli Euroopas tellinud muusikat peamiselt kirik ja õukond. See muusika vastas suhteliselt väikese inimestegrupi maitsele. Tema ülesandeks oli kirikus oma koha täitmine. Kumbki valdkond ei jätnud erilist ruumi improviseerimiseks ühelegi heliloojale.18
Komponeeris motette ja kirjutas sümfooniaid.Vabastati õukonnas teenistusest tülide pärast. 1781-1791 Viin.Hakkas elama nagu vaba kunstnik.Oli esimene maailma vabakunstnik.Andis klaveritunde ja autorikontserte.Tal oli väga ebastabiilne elu.1777 armus primadonnasse, kuid seejärel suri tema ema(Pariisis), mille tõttu ta looming muutus kurvemaks .Abiellus 1782 primadonna õega Constanze Weberiga. Eeskujuks olid talle Bach ning tema pojad ja Haydn. LOOMING: Zanrilt väga mitmekülgne(klaveripalad, orkestrimuusika,vaimulik muusika) Kirjutas väga palju.Olulised on aga tema ooperid mis olid väga mitmekülgsed. Tema ooperid on mängitavamad palad läbi ajaloo. Ludwig van Beethovwn (1770-1827) Sündis Bonnis.Isa oskas muusikat aga oli joodik ja väga emotsionaalne. Isa õpetas talle klaverit.Eeskujuks oli Bach ja samuti Mozart.(tahtis tema õpilaseks saada).19. aastaselt hakkas pere ülal pidama(ema suri, isa oli täielik alkohoolik).
Oratooriumid “Loomine” ja “Aastaajad” Wolfgang Amadeus Mozart (1756 – 1791) Imelaps, muusikaloo üks säravamaid andeid, geniaalne improviseeria. Sündis 1756. aastal Salzburgis (Austria). Isa, kes oli Salzburgi õukonnas kapellmeister, oli ka poja õpetajaks ja kontsertide korraldajaks. 5- aastaselt esimesed omaloomingulised palad, 6-aastaselt algasid kontsertreisid , 8- aastaselt esimene sümfoonia, 11-aastaselt esimene ooper jne. Erakordne anne ja töövõime. Ringreisidel kohtus M. paljude kuulsate heliloojatega ja kogus väga erinevaid muusikalisi muljeid. 14 aastaselt sai ta kuulsa Bologna Muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle Kuldkannuse ordeni. Lühikese perioodi töötas Salzburgi peapiiskopi õukonnas, kuid lahkhelide tõttu teda vallandati. Järgnesid vabakutselise helilooja aastad Viinis (1781 – 1791), mil ta kirjutas oma looming paremiku
Soololaul ehk kammerlaul – Franz Schubert – schubertiaadid – koosviibimised muusika, kirjandusega. Lähtus enamasti klassikalistest vormidest. Lõi 9 sümfooniat, kuulsaim 'Lõpetamata sümfoonia' (I romantiline sümfoonia), laule, klaverisaateid (keerukad partiid), laulutsükleid 'Ilus möldrineiu', kammermuusikat. Instrumentaalsed väikevormid Eeldused: Kõrge haritus kodanluseklassis, kodus musitseerimine, fortepiano arendamine, klaver kui sooloinstrument, salongimuusika, virtuoosikultuse teke Uuendused: muusikasse ilmub uus poeetiline ja emotsionaalne tasand, pikenesid meloodiad, žanreid käsitleti vabalt, harmooniasse ilmusid kirevamad kooskõlad, suur huvi rahvamuusika vastu, rütmika & tempode vaheldumine vaheldusrikkam Eksprompt – lüürilise karakteriga improvisatsiooniline muusikapala. Muusikaline hetk – klassikaline süit romantismis. Prelüüd – lühike klaveripala (tavaliselt
Viini klassikud Viini klassikuteks peetakse kolme heliloojat: Ludwig van Beethovenit, Wolfgang Amadeus Mozartit ja Joseph Haydn'i. Nad on kõik tuntud oma erakordse panuse eest muusika ajalukku. Kõik nad tegutsesid Viinis klassitsismiperioodil. Franz Joseph Haydn (31.03.1732-31.05.1809) oli Austria helilooja. Tema on kõige vanem Viini klassikutest. Teda peetakse sümfoonia ja keelpillkvarteti isaks, sest ta andis nende arengusse väga olulise panuse. Haydn sündis Unagri piiri lähedal Rohrau külas. Tema vanemad ei tundnud kumbki nooti, aga siiski meenutas ta tihti, et tema lapsepõlv oli rohkelt muusikat täis, sest lauldi palju naabritega ja perekeskis. Kui Haydni vanemad
Austria muusika Tegi:Cheremisinov Andrey 6.b Õpetaja:Natalja Toiker Austria heliloojad Austira on paljude heliloojade kodumaa nagu:Jooseph Gaiden,Mihael Gaiden,Franc Shubert,Anton Brukner, Johann Strauss,Gustav Maler,Arnold Shenberg,Anton Vebern,Alban Berg Austria tantsut Schuhplattler Ländler Zwiefacher Kontratänze Sprachinseltänze Joseph Haydn Franz Joseph Haydn oli Austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku sümfoonia ja keelpillikvarteti loojana. Sümfoonia 45 Sümfoonia 92 Sümfoonia 103 Laste sümfoonia Joseph Haydn Haydn kirjutas: 104 sümfooniat 68 keelpillikvartetti 45 klaveritriot 19 kontserti 11 klahvpillile 3 viiulile 2 tsellole 2 metsasarvele 1 trompetile 15 ooperit
Franz Joseph Haydn Pilt 1 (1792) Franz Joseph Haydn Sündis: 31. märts 1732 Rohrau Suri: 31. mai 1809 Viin Tuntakse rohkem Joseph Haydn’ina Austria helilooja Stiil: Klassikaline muusika Ametid: helilooja, kapellmeister Pilt 2 Perekond Isa: Mathias Haydn- tõllassepp ja külavanem Ema: Maria oli töötanud Harrachi krahvi kokana Vend: Michael Viisi ei osatud. Isa oli innukas rahvamuusik, kes mängis iseõppijana harfi ja laulis. Pilt 3: Michael Haydn Pilt 4: Maria Keller Muusikamaailma
Muusikaühingud- korraldasid avalikke kontsert. Arenes nooditrükindus,muusikaajakirjandus ja muusikaõpikud. Vabahelilooja-helilooja sai isikupäral särada lasta. Eeskujuks võeti antiikkunsti ilunormid-rahu,lihtsus,suursugusus. Classicus- tähendab eeskujulikku,esmaklassilist. Uued vormid ja zanrid arenesid 1720-1760. Klassikalisie stiili kõrgeaeg 1780-1810 ( Viini klassikud Haydn,Mozart,Beethoven) Uus muusika pidi olema lihtne,liigsetest dissonantsidest vaba,tasakaalustatud ja selgete vormiskeemidega. Väljenduslaad-homofooniline ja hakati rõhutama muusika tonaalsust. Tähtsamad vormid:Rondo ja variatsioon, Sonaadivorm(ajastu tähtsaim vorm) selle ülesehitus 1)Ekspositsioon-peateema ning kõrvalteema 2)Töötlus-heliteose pingestatud keskosa,arendatakse ekspositsioonis esitatud teemasi 3)repriis- tasakaalustatud lõpposa,pea ja kõrvalteema on peahelistikus.
(2 varianti) Milliste teoste puhul kasutatakse? Sonaaditsüklis on vähemalt üks osa sonaadivormis ning klassikalisi sonaaditsükleid on kahesuguseid: 1. Kolmeosaline - tempoga kiire-aeglane-kiire (peamiselt kammersonaadid ja instrumentaalkontserdid) 2. Neljaosaline - tempoga kiire-aeglane-menuett/skertso-kiire (sümfooniad ja keelpillikvartetid) 8. Nimeta klassitsismiajastu tüüpilisemaid koosseise! - klaver mõne meloodiapilliga (viiul, tšello jne) või klaver üksi - keelpillikvartett (2 viiulit, alt, tšello) - teised kammeransamblid (triod, kvintetid) - sümfooniaorkester (keelpillid, puhkpillid, löökpillid) 9. Nimeta klassitsismiajastu peamised žanrid! - Sonaat (klaver või soolopill ja klaver) 3 osa - Sümfoonia (sümfooniaorkester) 4 osa - Instrumentaalkontsert (soolopill + sümfooniaorkester) 3 osa - Keelpillikvartett (keelpillikvartett) 4 osa 10
· anti välja muusikaõpikuid ja noodikirjastamine laienes tohutult. · Uus muusikastiil eelistas klassikaliselt selgeid vormiskeeme ja korrapäraselt liigendatud meloodiat, mida saatis sama ihtne harmooniasaade · (Jean-Pjilippe Rameau-harmoonilise funktsioonide õpetus). · Klassitsismi kõrgaeg oli 1780-1810 · avaldus peamiselt Viini klassikute Joseph Haydni, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Ludwig van Beethooveni loomingus. Instrumentaalmuusika Kõige olulisem vorm oli klassitsismis sonaat Klassikalise sonaadi põhialuseks on kahe halistiku vastandamine(toonika ja dominant) Ekspositsioon töötlus repriis Coda Peateema/kõrvalteema teemade korratakse tutvustus, arendamine ekspositsiooni teema erinevad karakteri poolest (helistik) K. Joseph Haydn. Klaverisonaat D-duur, I osa · klaver · rõõmus meeleolu Sonaaditsükklid: 1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
