Küsimused ja vastused :D 1.Selgitage kahe näite abil Chlodovechi ajaloolist tähtsust? Chlodovech - tema valitsusajal võtsid Frangid peaaegu kogu Gallia enda alla. Ta võttis vastu ristiusu 496. Aastal katoliikluse vormis. Chlodovech pani aluse Frangi kuningriigile 5. Sajandi lõpul, ning muutis Merovingide võimu päritavaks. 2.Mis kasu tõi ristiusu vastuvõtmine frankidele? Ristiusu vastuvõtmine 496. aastal kindlustas Chlodovechi võimu. Rooma vaimulikest said Chlodovechi kindlad liitlased. Tüli koral mõne teise germaani rahvaga asus ristiusu kirik peaaegu alati frankide poolele. Nii tuli ristiusu vastuvõtmine frankidele suureks kasuks. Mis kasu tõi frankide ristiusustamine katoliku kirikule? Kuna Ariuse õpetus katoliikule õpetusele järk-järgult alla jäi, andis see frankidele suure poliitilise eelise – olulist mõju ja võimu omav katoliku
714- 1238 a. kuulus araablastele ja oli emiraadi keskuseks. Pärast seda sai Valencia vasallkuningriigi pealinnaks. Sevilla, linn Lõuna-Hispaanias Andaluusia omavalitsuspiirkonnas, Guadalquiviri jõe ääres. Sevilla on suur raudtee- ja maanteesõlm, koos merelaevadele sadamaga. Sevilla rajasid umbes 8. saj. e.m.a. foiniiklased. Sevilla oli 45 aastast e.m.a. Rooma koloonia. Barcelona asutasid 3.saj. e.m.a. kartaagolased, seejärel kuulus linn: roomlastele, lääne gootidele, araablastele ja frankidele. Hispaania kesmine rahvastiku tihedus on 92,6 in/km2 . Võrreldes Eestiga on see mitu korda suurem. See riik on tihedlat asustatud. Hispaania on tööstuse- ja põllumajanduse maa. Hispaanias on põhiliselt maarahavas. Hispaania on kiire linnastumise etapis. 2002 a. toimunud naftatankeri katastroof Galicia rannikul lähistel andis tõsise tagasilöögi hispaanalaste kalasaakidele.
Impeeriumi lagunemisele aitas kaasa 330. aastal pealinna üleviimine Konstantinoopolisse ja riigi jagunemine kaheks 395. aastal 481-751.a. Merovingide dünastia 486.a. Purustatakse roomlasest gallia kuberneri Syagriuse väed Soissonsi lähedal ja vallutatakse maa kuni Seinei jõeni. Peagi satub kogu Põhja-Gallia frankide riigi alla. 496.a. Chlodovech laseb end ortodoksse kiriku rituaali järgi ristide-frangid võtavad vastu ristiusu. 507.a. vallutatakse Akvitaania. 536.a. Idagoodid loovutavad frankidele Provence`i. VI saj. Frangi riik hõlmab peaaegu kogu Gallia ala. VI saj. lõpp kujuneb Frangi riigis kolm iseseisvat piirkonda: Neustria, Austraasia ja Burgundia. 687.a. Pippin Heristalis saab Frangi riigi ainsaks majordoomuseks, ta ühendab kolm riigi osa taas ühtseks. Merovingid kaotavad oma tähtsuse. 715.a. Austraasia majordoomus Karl Martell haarab võimu terves Frangi riigis, eirab Merovinge. Seab sisse talupoegade olukorra parandamiseks feodaalse maavalduse tingliku vormi-benefiitsi.
Akvitaaria ühendati frankide kuningriigiga. Järk-järgult kõrvaldab Chlodovech kõik väikeste frangi hõimude kuningad ja saab frangi rahva ainsaks valitsejaks. Seaduslikul teel püüab ta kindlustada riigi ühtsust: ta laseb koguda ja anda välja frangi rahva kirjutamata seadused (leges barbarorum), korraldab vahekordi germaanlaste ja roomlaste vahel, ka reorganiseerib sõjaväe. Võidetud maade elanikkude omandiõigust Chlodovech ei rikkunud, vaid andis frankidele niisuguseid maid, millel ei olnud peremeest. Ka andis ta endistele elanikele frankidega ühetaolised õigused, nii et nad uue valitsusega peagi harjusid ja tema poole hoidsid. 3 Jaanus Tammiste II kursus AU Piiskop Gregorius nimetab Chlodovechi tema teenete ülistamisel ,,Issanda relvaks, kes
Algas kultuuri allakäik ja tänapäeva rahvaste kujunemine. 5.Kirjelda Frangi riigi tekkimist. Frangid olid üks germaani hõime, kes elasid umbes tänapäeva Belgia piirkonnas. Viiendal sajanditeisel poolel tõusis frankide kuningas noor ja võimukas Chlodovec kavaluse ja väevõimuga sai ta jagu teistest pealikest ja ühendas kõik frangud oma võimu alla. Tekkis frangu riik.Clodovechi juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad gallias ja peaaegu kogu gallia allus nüüd frankidele. 496. aastal võttis Clodovech vastu ristiusu, kuid vastupidi teistele germaani hõimudele võttis ta selle roomlastelt üle muutusteta. See oli tark samm, sest nüüd said rooma vaimulikest Clodovechi kindlad liitlased. Tüli korral mõne teise germaani rahvaga asus ristiusu kirik peaaegu alati frankide poolele ja see ristiusk tuli neile niimoodi kasuks. 6.Milles seisnes kiriku tähtsus? Juba vanaaja lõpul oli enamik rooma keisririigi elanikke vastu võtnud rstiusu.
12. Karl Martell oli frangi riigi majordoomus, kes sellest loobus ja võttis endale Frangi hertsogi tiitli, ning temast sai Frangi riigi uus ülesseehitaja. Valitses: 688- 741 aastal. TEGEVUS: 732. aastal Poitiers`lahing - Karl Martelli juhtimisel õnnestus frankidel araablaste edasitung peatada ja vallutajad valgusid üle Püreneede lõuna poole tagasi. ( Lahing toimus sell ajal kui islam hakkas väga jõutsalt levima ja tahtis tungida ka Frankidele peale. Ühesõnaga õnnestus Karl martellil peatada islami levik frangi riiki.) Kaks olulist uuendust sõjavarustuses: senisest pikema ja raskema mõõda kasutuselevõtt ja sadulajalused. Peamiseks sõjajõuks sai raskeratsavägi. (uus väeliik) kuna kuningale oli tähtis kiriku toetus ja samas tuli tal kuningavõimu säilitamiseks ka oma alamatele maad anda. Siit oleks võinud probleem tekkida, kuna sõjaväge sai koos hoida
ja Rootsist pärit viikingid alustasid Lääne- Euroopa rüüstamist. Rootsit kui riiki siis veel ei olnud – nagu Eestigi, oli Rootsi killustunud väiksemateks maakondadeks. • Ühtne riigivõim tekkis Rootsis 11.-12. sajandil, seoses ristiusustamisega. • 13. sajandiks oli Rootsi muutunud enam-vähem ühtseks riigiks, mille koosseisu kuulus ka Soome. Rootsi oli kristlik riik, mida valitses kuningas, ent riikluse tekkimise alused ei olnud mitte pärit Lääne-Euroopast ja frankidele ja gootidele omasest feodaalsüsteemist, vaid Skandinaavia traditsioonidest, mille üheks aluspõhimõtteks oli, et talupoeg on alati vaba mees. Rootsi riikluse areng • Rootsi oli keskajal tihedalt seotud Taaniga. 1397 Taani, Norra ja Rootsi isegi ühinesid, kui loodi Skandinaaviamaid ühendav Kalmari unioon. Riigi keskus asus Taanis, Rootsit nähti pigem kui ääremaad. • Rootsi iseseisvus uuesti 1523, kuningas Gustav Vasa I juhtimisel
5.-8. sajandini hõlmas tänapäeva Edela-Prantsusmaad ja Pürenee poolsaart Läänegootide kuningriik, mis olles üheks Lääne-Rooma keisririigi germaani järglasriigiks.Läänegootide kuningriik säilitas sõltumatuse Ida-Rooma või Bütsantsi keisririigist, kelle püüded taastada Rooma võim Ibeerias olid ainult osaliselt edukad ning lühiajalised. 6. sajandi algul kaotas kuningriik Gallia territooriumi frankidele, säilitades kitsa rannikuriba Septimania, kuid läänegootide kontroll Ibeeria üle tagati selle sajandi lõpuks sueebide ja baskide allutamisega. Enamuse läänegootide kuningriigist vallutasid moslemiväed Marokost aastal 711, ainult Hispaania põhiserv jäi kristlaste kätte. Seal sündis keskaegne Astuuria kuningriik. 4) ISLAMI ÜLEMVÕIM JA LANGUS A. Ülemvõim
Nad elasid Reini jõe alamjooksul umbes tänapäeva Belgia piirkonnas. 5. sajandi teisel poolel tõusis frankide kuningaks noor ja võimukas Chlodovech( valitses aastal 481 511 ). (Frangi riik jagunes 4 erinevaks piirkonnaks : Neustria, Austraasia, Burgundia, Allemannia. ) Kavaluse ja väevõimuga sai ta jagu teistest pealikutest ja ühendas kõik frangid oma võimu alla. Tekkis Frangi riik. Chlodovechi juhtimisel vallutasid frangid roomlaste alad Gallias. Peaaegu kogu Gallia allus nüüd frankidele. Erinevalt suuremast osast germaanlastest olid frangid tol ajal veel säilitanud oma muinasusundi. Aastal 496. otsustas Chlodovech vatsu võtta veel ristiusu. Kuid vastupidiselt teistele germaani hõimudele võttis ta selle roomlastelt muutusteta. See oli tark samm, sest nüüd said rooma vaimulikest Chlodovechi kindlad liitlased. Tüli koral mõne teise germaani rahvaga asus ristiusu kirik peaaegu alati frankide poolele. Nii tuli ristiusu vastuvõtmine frankidele suureks kasuks.
Kongreetsete ülesannete tüitmiseks valisid nad kidlad juhid, sõjaliste ettevõtmiste eesotsas olid hertsogid. Kuninga taoline ühendav keskvõim puudus. 4 Tegelikult seisis Karl nelja vaenlase ees. Olles võitnud engereid, tõusid veidi aega hiljem tema vastu üles vestfaalid, ostfaalid või nordalbingid. Saksi hõimudes oli kolm seisust: aethelid (ülikud), vabad inimesed ja litenid (poolvabad). Põhiline vastuseis frankidele lähtus vabameeste seas. Frangi armee kogunes 775. aasta juulis Düreni lähedal. Sakside alistamiseks oli mobiliseeritud kogu Frangi riigi jõud ja vägi. Pealetung algas Dürenist ja oli suunatud loodesse. Selle käigus vallutati Sigiburg ja Weseri-äärse Höxteri lägedal asuv Bruniburg. Nähes frankide võite, andsid ostfaalid koos oma juhiga alla. Engerid panid ilma võitluseta relvad maha ja alistusid. Vaid üks Frangi
tunnistamise andmisel ühtsed reeglid, siis võis sellegipoolest teatud inimesi teatud juhtudel nende rahvuse tõttu tunnistajatena välistada. Ent samas võis kohtumõistmises valitseda laiaulatuslik dualism, mille puhul iga rahva tarvis oli olemas oma eriline ja paralleelne kohtusüsteem ning õiguskoodeks. (Toledo linn, seal kehtis kolm erinevat õigusmõistmissüsteemi linnas elavate kristlaste kolme peamise etnilise grupi jaoks, mozaraablastele, kastiillastele ja frankidele. Kastiilia kuninga Alfonso I õigusürikud) Iirimaa näide * kõige äärmuslikum näide õiguslikust diskrimineerimisest Euroopa koloniseeritud perifeerias võib leida Iirimaalt. _ seal praktiseeriti üsna ebatavalist laadi juriidilist dualismi. * iirlane oli üldist arvamist mööda mittevaba ja ei saanud oma maale pärimisõigust rakendada_ iirlaste õigus testamenti teha oli piiratud _ ,,Inglase ja iirlase tapmise eest peavad olema erinevad karistused". Õiguse eripalgelisus ja ühtsus
tunti eriti hästi idamaid 425 asutati Konstantinoopolisse maailma esimene ülikool panid aluse ajalooteadusele maailmakroonikatega FRANGI RIIK Kujunemine: 9. saj eKr keldid Prantsusmaale 4. saj eKr oli keltidel väga suur ala, mille peatasid roomlased keltidel polnud kunagi ühtset riiki ega ainujumalat 4. saj eKr hanelugu Rooma üritas vallutada 1. saj eKr Caesar vallutas Gallia romaniseerus Suure rahvastarände tulemusena läks Gallia frankidele keldid suruti täielikult äärealadele Suure rahvastarände tulemusena lagunes Lääne- Rooma ning selle asemele tulid germaanlaste riigid, üheks kõige võimsamaks oli Frangi riik. Frankide hõimupealik Chlodovechi juhtimisel vallutati kogu Gallia ja tekkis Frangi kuningriik. Chlodivech võttis vast ristiusu 5. saj Merovingide aeg laiskade kuningate aeg kuningad jagasid alasid laiali tegelik võim koondus majordoomustele kuninga kojaülematele
Näiteks Barcelona Katedraal, mille ehitamist alustati 1298 aastal. "La Sagrada Familia" on linna kuulsamatest monumentidest üks enim külastatavam. Hispaania üks kuulsamaid arhitekte Antonio Gaudi juhatas ehitustöid alates 1883 aastast. Huvitav on ka kindlasti külastada vabaõhumuuseumi "El Pueblo Español" (Hispaania küla). Linna asutasid 3.saj. e.m.a. kartaagolased, seejärel kuulus linn: · Roomlastele · lääne gootidele · araablastele · frankidele Vaatamisväärsused Barcelonas: · Sagrada Família kirik · Vanalinn Ciutat Vella · Barcelona okeaarium · Parc Güell · Palau Güell · Casa Batlló · La Pedrera · MACBA (kunstimuuseum) · Torre Agbar · Arc de Triomf Muid pilte Barcelonast: Valencia on Hispaania sadamalinn idarannikul Vahemere ääres, Turia (Guadalaviari) jõe suudmealal. Valencia linna elanike arv oli: · 650 000 elanikku 1971 aasta · 739 000 elanikku 2000 aastal
5saj alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südameisse, rüüstas 410a rooma linna ning rajas 418a rooma keisririigi aladele esimesed barbarite kuningriigi. -Karl Suur - keegi ei teadnud kuna ta sündinud oli. Ta oli Pippin Lühikese järeltulija. raudse rusikaga valitseja, geniaalne väejuht. * Geniaalne väejuht, kaunite kunstide kaitsja, edendaja. Tema arvele võib panna tervete rahvaste hävitamise ning jäi elu lõpuni kirjaoskamatuks. *Esimene retk Zaragoza alla aga andis frankidele 778a valusa sõjalise õppetunni- ja maailmakultuurile kangelasloo "Rolandi laul". *800a andis löögi Bütsantsi valduste pihta. Soovis sellega tõestada, et on väärt keisrikrooni kandma. *812a sõlmisid Karl S ja Bütsantsi Michael I rahulepingu, millega basileus tunnistas Karli kui keisrit, jättes Aadria merest põhja pool asuvad maad. *Vallutuste tulemusel tekkis impeerium, mis hõlmas 1 200 00(ruut)km, kus elas 15- 18miljonit inimest
Tema sõjaretked toimusid: 1. Kirde suunas sõditi saksidega aastakümnete vältel. 2. Kagu suunas sõditi avaaridega. 3. Lõuna suunas sõditi langobardidega. 4. Edela suunas sõditi araablastega. Nende sõdade tulemusena tekkis Lääne-Euroopasse hiigelriik, mida migis mõttes võib võrrelda ka Rooma impeeriumiga. Paavsti soovil krooniti aastal 800 Karl Suur itaallaste, roomlaste keisriks. Frankidele jäi ta ikka kuningaks. 843. aastal Verduni lepinguga Frangi riik jagati kolmeks: 1. Ida-Frangi riik Hiljem sai sellest Saksamaa. 2. Lääne-Frangi riik Hiljem sai sellest Prantsuse kuningriik. 3. Lõuna-Frangi riik Hiljem see hoopis lagunes. Selle lõunapoolsest osast kujunes Itaalia ja põhjapoolne osa jäi aastasadadeks Saksa ja Prantsuse tülialaks. 4. FEODAALSUHETE KUJUNEMINE
Frankide ajal hakkab välja kujunema ka ilming, mille järgi saab rahalise annetuse eest hüvesid osta (indulgentsid), samas ei tähenda see hinge päästmist, vaid kõigest patukaristuse leevendamist. 6. Karolingide dünastia. Karl Suur, Ludwig Vaga. Kiriku riigi suhted. Kirikuriigi teke. Karolingide dünastia, mis valitses Frangi riiki 8. kuni 10. sajandini, põlvnes Merovingide kojaülemate soost. Seega oli Karl Suure isa, Pippin Lühike pidanud nägema vaeva, et frankidele tõestada, et Karolingid ei ole pelgad võimu kaaperdajad, vaid õiged valitsejad Frangi riigile. Selleks suundus ta paavsti juurde, kes oli nõus Pippini võimusobivust tunnustama, kui ta annab nõusoleku võtta tagasi maa-alad, mille langobardid olid paavstilt vallutanud. Pippini kingitusena tuntud Kesk-Itaalia maa-alade vallutamise leping paavstile sai teoks 754. aastal. See leping sidus paavsti ja franke kuni 16. sajandini. Tekkis Kirikuriik, mis kestis kuni Itaalia alade
annaabi.ee 
