5. Võrdlus lauses on otseselt üht asja teisega võrreldu. Kasutatakse sõnu ,,nagu" või ,,kui". 6. Retooriline küsimus Küsimus, mille kõneleja esitab efekti saavutamiseks. Publikult vastust ei oota. Teemale tähelepanu tõmbamiseks. 7. Kolme seadus Seisneb 3 sõna, fraasi või lause rühmitamise tehnikas. Nt: ,,Tulin. Nägin. Võitsin." 8. Kordus Ühe sõnarühma kindla rütmina kordamist. See mõte tõmbab fraasile tähelepanu ja seda võib kasutada terve kõne kokku sidumiseks. 9. Antitees Võte, mis paneb vastandid lauses teineteisele lähedusse. Nt: ,,Kui vaba ühiskond ei suuda aidata neid, kes on vaesed, ei suuda ta päästa ka neid väheseid, kes on rikkad."
see päris kõne moodi · Õpivad keele kõlalisi mustreid (nagu täiskasvanu võõras keelekeskkonnas) · 11 12 kuu vanuselt lalisevad tihti pseudolausetes kasutavad jutustavate, küsi- ja hüüdlausete intonatsioonimustreid Ühesõnaliste lausungite periood · Esimene sõna kõige sagedamini 10. elukuul (suured individuaalsed erinevused) Eesti lastel tihti aitäh, emme, anna Tähenduse üldistamine ja kitsendamine · Laps osutab sõnaga tervele lausungile või fraasile · Arusaamine käib keeleloomest ees, esimese sõna ütlemise ajaks saab laps aru umbes 20 30 sõnast · Perioodi lõpust (~2-aastaseks saamisest) alates kasvab sõnade arv hüppeliselt Nt 18. kuul 20 sõna, 24. kuul 250 sõna, 30. kuul 500 sõna Kahesõnaliste lausungite periood · Algus umbes 1,5-aastaselt · Telegraafistiil kasutab ainult kõige informatiivsemaid sõnu (emme auto; veel juua; tädi papu) kontekst mõistmisel oluline
käskida (Loe lehte!) 4. loota/soovida (Loeks ta ometi lehe läbi!) 5. imestada (Ta luges lehe tõesti läbi!) Lause tähendusteks on: tegevus, protsess, seisund. Lause moodustajateks on: 1. sõnad 2. fraasid 3. lause lühendid 4. osalaused Laused liigituvad omakorda liht-ja liitlauseteks. FRAASID Lause koosneb peale sõnade ka fraasidest. Fraas koosneb vähemalt ühest sõnast, mida nimetatakse fraasi põhisõnaks. Põhisõnaga sama fraasi koosseisu kuuluvad ka laiendid. Fraasile annab nime põhisõna sõnaliik. 1. Nimisõnafraas (väike poiss, suur linn) 2. Omadussõnafraas (väga suur, väga ilus) 3. Kaassõnafraas (haiguse tõttu, üle aia) 4. Määrsõnafraas (väga kiiresti) 5. Hulgasõnafraas (kaks lammast) TÄIEND Täiend on lause kõrvalliige, mis laiendab nimisõna või selle tähenduses tarvitatud sõna. Näitab kuuluvust või omadust. Täiend võib olla: 1. Nimisõnaline (kelle, mille, missugune) 2. Omadussõnaline NB
kasulikum inimesele siis kui ta veel maa peal elas. 4 17nes peatükk on üks kõige pikem individuaalne kompositsioon Surnuteraamatus ning on üks kõige märkimisväärsemaid näiteid antiikse Egiptuse kirjatöödest. See samastab surnud isiku looja jumalaga ja iga mõne rea järel esitatakse küsimus ,,mida see tähendab?", millele järgneb mitte niivõrd seletus kui ümberkirjeldus religioosse sõnavaraga. Näiteks kolmandas osas järgneb fraasile ,,Minu oma on eilne, ma tean homset" seletus ,,eile oli Osiris, homme on Ra". Enamikul lõikudel on antud rohkem kui üks seletus. 5 4 ,,The Book of the Dead" London 1960, lk 97 5 http://www.digitalegypt.ucl.ac.uk/literature/religious/bd17.html Pilt 1. Katkend Teeba papüüruselt. 17. peatükk. Peatükk XXX See peatükk on üks kõige olulisem Surnuteraamatus ja kahtlemata üks vanimaid. See on leitud igalt suuremalt papüüruselt, mis pole moondunud ja see
intonatsioonimustreid kasutades. Eelviimased 5 minutit jätkub söömisega. Enrik sööb ja ütleb ,,mämm-mämm''. Vahepeale mainin, et lapse esimene sõna oli mämm, kui ta oli veidi vähem kui aasta vanune. Raamatus ,,Psühholoogia gümnaasiumile'' on kirjas, et oma esimese sõna ütleb laps sagedamini 10. Elukuul ning seda perioodi nimetatakse ühesõnaliste lausungite perioodiks, sest ühe sõnaga osutab laps tervele fraasile või lausungile. Näiteks Enrik kasutab sõna ,,mämm'' nii söömie tähenduses, kui söögile osutades jne. Nüüd uudistab laps rohkem seljataha, kus on onu. Patsutab veidi hoogsamalt kätega vastu lauda häälitseb ja läheb järjest valjemaks, osutab käega venna poole ja läheb näost punaseks ning karjub venna peale. Kuid nähes vanaemal jopet seljas unustab Enrik venna sootuks ja lehvitab ühe käega vanaemale öeldes samal ajal ,,taa-taa''
mõjutama · 9. Kuni 12. Elukuuni lalisevad lapsed järjest rohkem. Lalisemine hakkab vähenema pärast esimeste sõnade ilmumist · Üheksandal elukuul algab kajakõne- ehk ehholaaliaperiood, kus laps imiteerib täiskasvanu kõnet · Oma esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10. Elukuul. Ka esimeste sõnade ilmumise ajas on mitmekuulised erinevused. Seda nimetatakse ühesõnaliste lausungite perioodiks, sest ühe sõnaga osutab laps tervele fraasile või lausungile. · Perioodi lõpust (2 aastaseks saamisest) alates kasvab lapse sõnade arv hüppeliselt (nt 18. Kuul on 20 sõna, 24. Kuul on 250 sõna, 30.kuul on 500 sõna). Laps ütleb esimese sõna siis kui ta mõistab juba 20-30 sõna · Pooleteise aastane laps jõuab kahesõnaliste lausungite perioodi. Laps räägib telegraafistiilis, kasutades ainult kõige informatiivsemaid sõnu.
mõjutama. 9. 12. elukuuni lalisevad lapsed järjest rohkem. Lalisemine hakkab vähenema pärast esimeste sõnade ilmumist. Üheksandal elukuul algab kaja kõne ehk ehholaaliaperiood, kus laps imiteerib täiskasvanu kõnet . Oma esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10. Elukuul. Ka esimeste sõnade ilmumise ajas on mitmekuulised erinevused. Seda nimetatakse ühesõnaliste lausungite perioodiks, sest ühe sõnaga osutab laps tervele fraasile või lausungile. Perioodi lõpust (2 aastaseks saamisest) alates kasvab lapse sõnade arv hüppeliselt (nt 18. Kuul on 20 sõna, 24. Kuul on 250 sõna, 30.kuul on 500 sõna). Laps ütleb esimese sõna siis kui ta mõistab juba 20-30 sõna. Pooleteise aastane laps jõuab kahesõnaliste lausungite perioodi. Laps räägib telegraafistiilis, kasutades ainult kõige informatiivsemaid sõnu. 2-2,5 aastane laps hakkab ütlema pikemaid ja keerulisemaid lauseid ja keerulisemaid lausungeid
Kool otsustab ise, kui palju tundi sellest hulgast on igas klassis. See võib teha erinevalt: erinevates klassides on sarnane tundide arv või suureneb sõltuvalt klassist. 9. Milliseid metoodilisi võtteid on PRÕK-is soovitatud I ja II astmes kasutada? Seletage vähemalt kolm lahti. Metoodiliste võtete valikul lähtutakse eakohasusest. Osaoskuste arendamiseks sobivad I kooliastmes: 1) teatud sõnale või fraasile reageerimine (nt käetõstmine, püstitõusmine, esemele või pildile osutamine); 2) loetellu sobimatu sõna äratundmine; 3) dialoogide, laulude ja luuletuste esitamine; 4) häälega lugemine; 5) rääkimine pildi alusel; 6) jutustava teksti, laulu ja luuletuse kuulamine ning nende põhjal ülesande lahendamine; 7) ärakirja tegemine ning mudeli järgi kirjutamine; 8) laulu-, sõna-, laua- ja liikumismängude mängimine.
Sel kooliastmel õpitakse keelt valdavalt tegevuse ja mängu kaudu. Tunnis töötavad õpilased nii paaris kui ka rühmas. Tähelepanu keskmes on hääldusnormide omandamine ja häälega lugemine ning loetu ja pildimaterjali põhjal küsimustele vastamine, vestlemine ning jutustamine. Metoodiliste võtete valikul lähtutakse eakohasusest. Osaoskuste arendamiseks sobivad näiteks: 1) teatud sõnale või fraasile reageerimine (nt käetõstmine, püstitõusmine, esemele või pildile osutamine); 2) loetellu sobimatu sõna äratundmine; 3) dialoogide, laulude ja luuletuste esitamine; 4) häälega lugemine; 5) rääkimine pildi alusel; 6) jutustava teksti, laulu ja luuletuse kuulamine ning nende põhjal ülesande lahendamine; 7) ärakirja tegemine ning mudeli järgi kirjutamine; 8) laulu-, sõna-, laua- ja liikumismängude mängimine.
häälega mängimine. Hiljem hakkavad nad lalisemise abil teiste inimeste käitumist mõjutama. Lalisemine väheneb pärast esimeste sõnade õppimist. Üheksandal elukuul algab kajakõne ehk ehhooliaperiood, kus laps imiteerib täiskasvanu kõnet. Õpivad kõlalisi mustreid enne, kui hakkavad künest aru saama. Oma esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10. elukuul. Seda perioodi nimetatakse ühesõnaliste lausungite perioodiks, sest ühe sõnaga osutab laps kogu fraasile, millest ema saab aru tänu kindlale kontekstile, kus neid kasutatakse. Pooleteiseaastane laps jõuab kahesõnaliste lausungite perioodi. Laps räägib, kasutades ainult kõige informatiivsemaid sõnau (emme auto, veel juua). 22,5-aastane laps hakkab ütlema pikemaid ja keerulisemaid lausungeid. Ta oskab vastata juba küsimustele, mis algavad küsisiõnaga kes?, kus?, mis?, samuti jah-ei küsimustele. Kolmeaastased lapsed suudavad vastata küsimustele kuidas?, miks?, millal
Seda väljendatakse tingiva ja kaudse kõneviisiga ning suhtumist ja tõenäosust väljendavate sõnadega. Näide: Toots pidi spikerdama, Tal on vist igav. Tüdruk armastavat poissi. Fraas: Lause koosneb fraasidest st kindlate reeglite alusel moodustunud sõnaühenditest. Fraasidest pannakse kokku lauseid neid nimetatakse lausemoodustajaks. Fraas koosneb põhisõnast ja laiendist või laiendusest. Põhisõna sõnaliik annab fraasile nime. Kokku on fraaside liike viis: 1. Nimisõnadraas (NF) 2. Omadussõnafraas (OF) 3. Kaassõnafraas (KF) 4. Määrsõnafraas (MF) 5. Hulgafraas (HF) 19 Näide: [suur (laiend) koer (põhisõna, nimisõna)] NF, [väga huvitav] OF, [jõe ääres] KF, [väga kiiresti] MF, ! [kaks poissi] HF. Tegusõna omaette fraasi ei ole, ei määra tegusõna fraasi
häälikut imiteerima. Selles vanuses laps võib omandada mistahes keele. 4) Kajakõne – 9 elukuul algab ehholaalia periood, kus laps imiteerib täiskasvanu kõnet. Lapsed õpivad keele kõlalisi mustreid enne, kui nad hakkavad sellest aru saama. Laspel tekib kõne sarnane „jutt“ mille sisust ei ole võimalik aru saada. 5) Ühesõnaliste lausungite periood – Esimese sõna ütleb laps kõige sagedamini 10 elukuul. Ühe sõnaga osutab laps tervele fraasile. Ei ole vaja muretseda et laps ei saa aru. Arusaamine käib keeleloomest ees. Kui laps ütleb ühe sõna saab ta aru umbes 20-30 sõnast. Järgneval arenguperioodil kasvab lapse sõnavara hüppeliselt 18 kuud 20 sõna-24 kuul 250 sõna jne. 6) Kahesõnaliste lausungite periood – 1,5 eluaastal räägib laps telegraafistiilis, kasutades ainult kõige informatiivsemaid sõnu ( emme auto, veel juua) See periood on uurijatele erilist huvi pakkunud, kuna
laps hakkab ühendama silpe silbireaks. 2. Grammatikaeelne periood (0.11. kuni teise eluaasta lõpuni). Areneb sõnade äratundmine, mis vabaneb konkreetse situatsiooni (keha asend, lapse asukoht) mõjust. Seega kujuneb seos sõna-objekt sõltumata taustast, s.t. situatsiooni ülejäänud komponentidest. Laps reageerib teise eluaasta esimestel kuudel siiski paremini üksiksõnale kui sama sõna sisaldavale fraasile. Perioodi alguses omandab laps uusi sõnu aeglaselt ja kasutab neid ühesõnalauses. Sõna kajastab seda, millele laps situatsioonis tähelepanu pöörab. Kui sõnu ei jätku, kasutab (või lisab) laps žeste. Perioodi algust (kuni 1.6.) nimetatakse süntagmaatilise foneetika etapiks. (Üksikhäälikute täpsusel pole tähtsust, oluline on mingi häälikujärg sõna silbistruktuuri realiseerimiseks. Sõna hääldamine tervikuna on meelevaldne, muutlik.
Uuritav hindab oma aistinguid, märkides skaalal kahe pooluse vahel punkti, mis vastab tema enesetundele, kusjuures skaala otsad on tähistatud neid iseloomustavate nimetustega (nt täiesti värske tugevasti väsinud). Kasutatakse ka numbrilisi skaalasid, nt mille puhul uuritav hindab oma aistinguid kas 7- või 10-pallises süsteemis. Verbaalse hindamisskaala puhul pakutakse mitut varianti. Uuritav märgib ära oma enesetunde, lähtudes vastavusest konkreetsele sõnale või fraasile. Sellised hindamisskaalad on lihtsad ja neid on võimalik edukalt kasutada mitu korda töövahetuse vältel. · Euroopas ja Jaapanis on väsimuse hindamiseks välja pakutud mitmeid inimkeha piirkondade skeeme, mis enamasti jaotavad keha 10-20 piirkonnaks. Tallinna Tehnikaülikoolis (Kristjuhan, 1993, 1987b, 1983) on väsimuse detailseks analüüsiks ja kvantitatiivseks hindamiseks välja töötatud füsioloogiliselt põhjendatud skeem, mis
annaabi.ee 
