nägemisnärvipea: 1,5mm; fovea (kollatähn): 1,5mm; foveola (tsentraallohk): 0,35mm; maakula (perifovea): 4,5-5,5mm 10. Nimeta reetina 10 kihti: 1. RPE reetina pigmentepiteel; 2. LRC fotoretseptorid; 3. ELM välimine piirikiht; 4. ONL välimine tuumade kiht; 5. OPL välimine põimikkiht; 6. INL sisemine tuumadekiht; 7. IPL sisemine põimikkiht; 8. GCL ganglionaarkiht; 9. NFL närvikiudude kiht; 10. ILM sisemine piirikiht 11. Millises reetina kihis asuvad fotoretseptorite tuumad, millises bipolaarrakkude tuumad, millises ganglionirakkude tuumad? ONL välimises tuumade kihis; INL sisemises tumade kihis; GCL ganglionaarkihis. 12. Kus paiknevad reetinal kepikesed, kui palju neid umbes on ja kirjelda nende omadusi. Kepikesed paiknevad fotoretseptorite kihis (LRC) ja asuvad reetina perifeerias. Nad võtavad vastu hämarat valgust ja reageerivad musta & valge varjunditele. Nad sisaldavad nägemispurpurit rodopsiini. Kepikesi on ca 100-125 milj. Foveas
viidata retseptorrakus aset leidvale füsioloogilisele protsessile, kuid vahel viitab teadvustatud meelelisele elamusele. Nägemismeel Nägemine ehk nägemismeel (ingl. k. sight, vision) on võime detekteerida ja tõlgendada valgusstiimuleid. Nägemismeel võimaldab eristada valgusintensiivust, värvust, esemete kuju, suurust ja liikumist ruumis. Imetajad detekteerivad muutusi valgusinformatsioonis läbi silmavõrkkestas paiknevate fotoretseptorite. Kuulmismeel Kuulmine ehk kuulmismeel (ingl. k. hearing, audition) on võime eristada helilaineid nende amplituudi ja sageduse alusel mingi spetsiaalse (kuulmis)elundi (tavaliselt kõrva) abil[6]. Kuulmismeel võimaldab teha kindlaks heliallika asukoha ja liikumise ruumis. Imetajates detekteeritakse helilaineid kõrvas, kus mehhaaniline vibratsioon konverteeritakse sisekõrvas närviimpulssideks. Kuna kuulmine eeldab mehhaaniliste stiimulite (molekulide vibratsioon)
kerge epiretinaalne membraan (ing ERM) ehk kollatähni seesmisele pinnale on tekkinud sidekoest kile. Tihtipeale patsient kaebab nägemisprobleemide üle, mida on põhjustanud ERM ja mida TD-OKT ei tuvastanud. SD-OKT masinaga on seda võimalik tuvastada. (Kaiser 2009). 5 Joonis 2. Epiretinaalne membraan SD-OKT ja TD-OKT masinaga uurides. (Kaiser 2009). SD-OKT masinal on TD-OKT masina ees eelis ka fotoretseptorite kihi uurimisel. Kuigi vahel võib õnnestuda näha fotoretseptorite kihi seesmise ja välimise segmendi ühenduskohta ka TD- OKT masinaga, on SD-OKT masina abil võimalik seda alati näha. See on oluline operatsiooni järgsetel patsientidel ja nendel, kellel nägemine on järsult halvenenud ning põhjus on teadmata. (Kaiser 2009). 1.3 Mis juhtub OKT ajal? OKT testi sooritamiseks võib oftalmoloog panna patsiendile silma tilkasid, mis laiendavad pupilli
hiirtest, ilmneb defekt just Purkinje rakkudes. On näidatud, et defekt stragger hiirtes on geenis, mis kodeerib arvatavat transkriptsioonifaktorit RORa. See faktor on seotud Purkinje rakkude reageerimisel türoksiinile väikeaju arengus. 5 MIKS BEEBID HALVASTI NÄEVAD Vastsündinud näevad halvasti, kuna võrkkesta fotoretseptorid pole täielikult välja kujunenud ja arengut lõpetanud. Uuringud on näidanud, et vastsündinu võrkkesta keskmes on fotoretseptorite diameeter üle 7,5 , vähenedes täiskasvanule omaseks 2 diameetriseks kolme aastaga. Sel ajal suureneb võrkkesta fotoretseptorite arv kaheksateistkümnelt neljakümne kahele 100 kohta. Samas toimub ka nende areng. Vastsündinu võrkkestal võib märgata halvasti diferentseerunud fotoretseptoreid ning juba kujunema hakanud retseptoreid, mis ei sobitu antud alale, kuna on liiga laiad (joonis 1). Seetõttu võrkkesta
Milleks?- tuttavale stiimulile anname vähem sensoorset kaalukust, et saaks paremini reageerida muutustele. Evolutsiooniline nägemine NÄGEMINE Palju in: värvid, kujud, ruumiline pigutus jen Stiimuliks, mis käivitab nägemisaistingu on valgus*päike, lambid jne Varem usuti, et inimese silm valgustab objekt Valgus liigub lainetena- Laine pikkus-peamine tegur värvi tajumisel Vaguse tajumine toimb fotoretseptorite abil, mis asuvad silma võrkkestal Nägemismeele kontrastefektid SENSOORSED SÜSTEEMID ON tundlikud erinevuste suhtes Kontrastefektid- eesmärk on rõhutada servi, et eristada kujusid Nägemismeele värvitaju Värvitaju on triromaatiline: tugineb kome tüüpi lainepikkusele, mida tunnetakse kolme tüüpi värvusretseptoritega Lühike lainepikkus- sisine v Keskmine lainepikkus- roheline Pikk lainepikkus-punane
Eesnahk kaitseb sugutipead.Põis kogub uriini.Eesnääre toodab nõre, mis muudab spermatosoidid aktiivseks. Sarvkest sattub valgus silma. pupill ehk. silmaava pääseb valgus silma Vikerkest annab silmadele värvi. reguleerib silma sisse tuleva valguse hulka.Vikerkesta avaust nimetatakse silmateraks.Lääts - silmasisene lääts fokusseerib valguskiired võrkestale Klaaskeha sültjas veresooni sisaldav moodustis. Võrkkest kõige seesmine silma kest. Koosneb fotoretseptorite kihist, mis võtavad vastu valgust ja kannavad impulssid ajju.Võrkkestale tekib vaadeldavast esemest ümberpööratud kujutis.meelerakke kepikesi ja kolvikesi. Kolvikesed- paiknevad võrkkesta keskosas, näeme värve. Kepikesed-nägema nõrgas valguses. kollatähn-nägemisteravuse ja värvide tuvastamise punkt. Nägemisnärv-edastab informatsiooni võrkkestast ajju.Aju nägemiskeskus tõlgendab võrkkestale moodustunud kujutist õiget pidi.Kulmud - kaitsevad silmi mööda laupa allavalguva
Irdunud klaaskeha hõõrdumine vastu võrkkesta võib tekitada "sädemeid" silme ees. Üldjuhul on klaaskeha irdumine võrkkestalt süütu protsess, kuid juhul kui võrkkestal asuvad degeneratiivsed kolded või põletikuprotsessid, võib klaaskeha tekitada võrkkesta aukusid või tõmmata silmavõrkkesta enesega kaasa. Silmavõrkkesta irdumine põhjustab pidevat tumedat varju vaateväljas. 4. võrkkest - kõige seesmine silma kest. Koosneb fotoretseptorite kihist, mis võtavad vastu valgust ja kannavad impulsid kiudude mööda ajju. Võrkkestas on valgustundlikud rakud- kolvikesed ja kepikesed-, mis võtavad vastu valgusärritusi. Kokku on silma võrkkestal umbes 150 miljonit kepikest ning 7 miljonit kolvikest. Kepikesed eristavad musta valgest, kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi. Kolvikesi on kõige rohkem võrkkesta keskosas, äärealadel on rohkem kepikesi
asukoha kindlakstegemine ning selle alusel liigutuste koordineerimine 5. sõnumi modifitseerimine ümberlülituskohtades Sensoorsete retseptorite omadused: energiafiltrid, füüsilise või keemilise energia muutmine närvitegevuseks, sensoorsete sündmuste ja nende asukoha määramine, muutuse ja pideva infovoolu kindlakstegemine, iseenda ja muude objektide eristamine, tundlikkus tuleneb retseptorite tihedusest. · Nägemine: valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks reetina fotoretseptorite abil, keemiline energia muudetakse aktsioonipotentsiaalideks (AP). · Kuulmine: õhurõhu lained muudetakse algul mehaaniliseks energiaks, mis aktiveerib auditoorsed retseptorid, mis tekitavad omakorda AP. · Maitse- ja lõhnataju: keemilised molekulid sobituvad erineva kujuga retseptoritele ja tekitavad AP. · Somatosensoorne süsteem: mehaaniline energia aktiveerib puudutusele või survele tundlikud retseptorid, mis tekitavad aktsioonipotentsiaale
Proksimaalne stiimul e.reetinakujutis on ümberpööratud!) · Kui valgus on jõudnud võrkkestale e. reetinale, siis transformeeritakse ta vastavate retseptorrrakkude kepprakkude (rods), umb. 120 milj., ja koonusrakkude (cones),umb. 6 milj.vahendusel närviimpulssideks. Retseptorid annavad erutuse bipolaarsetele rakkudele,ja need omakorda ganglionrakkudele _ Nägemisnärv (n. opticus) ühendab umb 1 miljon ganglionrakkude aksonit,algab võrkkesta piirkonnast, mida nimetatakse pimetähniks. Fotoretseptorite paiknemine reetinal:kepprakud perifeerses osas,koonusrakud tsentris.Nägemisteravus on suurimvõrkkesta osas, mida nimet.fovea (koonusrakkudetihedus suurim).Rakukihtide lateraalne paiknemine fovea suhtes(et nähtavus oleks parim): Ganglionrakud erinevad ka kuju ja funktsioonidepoolest: parvo- ja magno- ganglionrakud.P Cells M Cells · Suured magno-rakud paiknevad rohkem reetina perifeerias, nendes erutuse leviku kiirus suurem,impulss kiire ja taastuvad kiiremini,- funktsioon: liikumise,
(igasuguse) läätse perifeeria on optiliselt halvem keskosast. Piisava valguse korral, laseb pupill selle ainult läätse keskosale. Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot: * Erinevad fotoretseptorid reageerivad erinevale valgusele * Info koondub fotoretseptor ->bipolaarne -> ganglionirakk; koondumine on töötlus * Fotoretseptorid saavad mõjutada naaber-fotoretseptoreid * Lisaks koondavad horisontaalsed rakud fotoretseptorite ja amakriinrakud bipolaarrakkude infot (* Madalamatel selgroogsetel toimub reetinal rohkem infotöötlust kui kõrgematel --) -- Ganglionirakke on erinevaid. Nt. konnadel: + Sustained contrast detector: tundlik hele-tume piirialadele ja muutuse suunale + Net convexity detector: reageerivad väikeste tumedate objektide liikumisele (vastab putukale konna nägemisväljas!!) + Moving edge detectors: tundlik suvalises suunas liikuvale hele/tume piiri liikumisele
tekib luude ja sidekoe tumepigmentumus, mis viib artriidini. 6 Albinism – seotud melaniini tootmisega. Epidermises sünteesitakse melaniini kaitsmaks rakke päikesekiirguse toime vastu., mida vähem melaniini organismis moodustub, seda tundlikum on keha UV-kiirgusele. Melaniini hulk mõjutab ka vitamiin D sünteesi, tumedanahalistel on see viletsam. Silmades neelavad melaniinid valgust, hoides ära fotoretseptorite kahjulikku ülestimulatsiooni, vikerkesta rakkude melaniinid takistavad valguse tagasipeegeldumist silmapõhjast. Albinismi põhjuseks on enamasti melaniini sünteesihäired (sageli on defitsiitne Tyr hüdroksülaas). Seetõttu on nahk rohkem või vähem heledam, samuti silmad (roosad, helesinised). Neid indiviide nimetatakse albiinodeks. Naha vähene pigmentatsioon on soodus nahavähi tekkeks, islmade pigmentatsioonihäired soodustavad valguspelguse (fotofoobia) teket. 19
Sissejuhatus psühholoogiasse 12 Reetina töötleb infot, mitte ainult ei reageeri valgusele saates signaale ajusse (madalamatel selgroogsetel toimub reetinal rohkem infotöötlust kui kõrgematel, nt. inimesel): * Erinevad fotoretseptorid reageerivad erinevale valgusele * Info koondub fotoretseptor bipolaarne ganglionirakk * Fotoretseptorid saavad mõjutada naaber-fotoretseptoreid * Horisontaalsed rakud võimaldavad fotoretseptorite mõju üksteisele laiemas ulatuses * Amakriinrakud võimaldavad bipolaarrakkude mõju üksteisele * Ganglionirakke on erinevaid tüüpe. Nt. konnadel: + Sustained contrast detector: tundlik hele-tume piirialadele ja muutuse suunale + Net convexity detector: reageerivad väikeste tumedate objektide liikumisele (vastab putukale konna nägemisväljas!!) + Moving edge detectors: tundlik suvalises suunas liikuvatele hele/tume piiridele liikumisele
on reetina õhem– ganglioni-rakud on paigutatud külgede suunas. 50% nägemisnärvi kiududest algab foveast. Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot: * Erinevad fotoretseptorid reageerivad erinevale valgusele * Info koondub fotoretseptor bipolaarne ganglionirakk; koondumine on töötlus * Fotoretseptorid saavad mõjutada naaber-fotoretseptoreid *Lisaks koondavad horisontaalsed rakud fotoretseptorite ja amakriinrakud bipolaarrakkude infot Informatsiooni liikumine silmast ajusse: * Mõlemad ajupoolkerad näevad mõlema silmaga *Kumbki ajupoolkera näeb ühte ruumipoolt * Informatsioon on lisaks pakitud vastavuses paiknemisele reetinal – retinotoopiliselt, s.t. silma põhja anatoomiline jaotus vastab neuronite jaotusele ajutüves ja peaaju koore primaarsetes nägemispiirkondades: lähestikused neuronid reageerivad lähestikustele signaalidele reetinal Mida me näeme?
Võrkkest- välimine pigmentepiteel ja sisemine neuraalne osa (fotoretseptorid, bipolaarsed rakud ja ganglionrakud). Fotoretseptorid- kepikesed ja kolvikesed. Kepikesed on suurema tundlikkusega (madalama erutuslävega) valgusretseptorid, mis ei erista valguse eri spektri osi, seega ei tee vahet värvidel (näeb hämaras). Kolvikeste abil näeb värve. Fototransduktsioon- valgusenergia mõjul vallandab nägemispigment rodopsiin signaaliülekande kaskaadi. Transmitter fotoretseptorite ja bipolaarsete rakkude vahel on glutamaat, mille vabanemine väheneb valguse mõjul fotoretseptori hüperpolariseerudes. Ganglionrakud on võimelised genereerima AP. Värvusnägemine- tundlikkuse max on 420, 530 ja 560 nm, vastavalt jagunevad kolvikesed S, M ja L tüübiks. Kontrastnägemine- valguskiire keskosas olevad fotoretseptorid saavad rohkem stimuleeritud kui äärealadel paiknevad retseptorid. Ruumiline e binokulaarne nägemine eksisteerib alas, mis jääb mõlema silma vaatevälja
Fovea e macula piirkond inimesel teravaima nägemise piirkond-seal piknevad fotoretseptoritest ainult kolvikesed. Reetina sellel kohal õhem.109 suurusele erinevusele peab silm reageerima. Pupillil ülks kõige parema valgusinfo valik kui valguse intensiivsus seda lubab.Kui valgust piisavalt, laseb pupill selle vaid läätse keskosale. Reetina töötleb infot, mitte ainult ei reageeri vlgusele saates signaale ajusse. Horisontaalrakud võimaldavad fotoretseptorite mõju 1le1 laiemas ulatuses. Amakriinrakud võimaldavad bipolaarrakkude mõju 11le. Y-rakud: uuele stiimulile orienteerumine, liikumine X-ärakud: detailsem info, identifitseerimine W-rakud: "uimased", saadavad info ajutüvesse Ajurakud mõjutavad ganglionrakke. Mõlemad ajupoolkerad näevad mõlema silmaga. Kumbki ajupoolkera näeb ühte ruumipoolt. P-tee:värvid, piirjooned, täpne info M-tee:liikumine K-tee:P ja M tee võrdlus
optiliselt halvem keskosast. Piisava valguse korral, laseb pupill selle ainult läätse keskosale. 40 Reetina mitte ainult ei vahenda vaid ka töötleb valguses eristatavat infot: * Erinevad fotoretseptorid reageerivad erinevale valgusele * Info koondub fotoretseptor bipolaarne ganglionirakk; koondumine on töötlus * Fotoretseptorid saavad mõjutada naaber- fotoretseptoreid * Lisaks koondavad horisontaalsed rakud fotoretseptorite ja amakriinrakud bipolaarrakkude infot 41 (* Madalamatel selgroogsetel toimub reetinal rohkem infotöötlust kui kõrgematel --) -- Ganglionirakke on erinevaid. Nt. konnadel: + Sustained contrast detector: tundlik hele- tume piirialadele ja muutuse suunale + Net convexity detector: reageerivad väikeste tumedate objektide liikumisele (vastab putukale konna nägemisväljas!!) + Moving edge detectors: tundlik suvalises suunas liikuvale hele/tume piiri liikumisele
tervisespetsialistidega diagnoosi panemise ajal kuna „neid ei koheldud kui inimesi“, mis tegi palju raskemaks olukorraga kohanemise. (Asif 2011) Kollakas-valgete kollete – druuside ilmumine on tavaliselt esimene kliiniline AMD ilming. Reetina hõlmab fotoretseptoreid ja aksoneid sisaldava neurosensoorse kihi aluseks oleva reetina pigmentepiteeliga. Reetina pigmentepiteeli funktsiooniks on toita ja eemaldada jääkproduktid neurosensoorselt reetinalt. AMD-d iseloomustatakse fotoretseptorite kadumisega ja RPE rakkude düsfunktsiooniga. (Asif 2011) 5.1. Maakula pigment Maakula pigment on kollast värvi ja paikneb foveas, milles asub teravaima nägemise ala ja värvide tundmine. See on tehtud kolmest karotenoidist (kokku 600st naturaalselt esinevast karotenoidist) ja need sisaldavad luteiini, zeaksantiini ja selle keskset osa meso- zeaksantiini. Maakula keskel on tihedus suurim ja väheneb perifeerselt. Keha ei saa
Reklaamipsühholoogia Reklaamipsühholoogia- psühholoogia oskusteabe rakendamine reklaami efektiivsuse tõstmiseks Reklaamipsühholoogia tegeleb järgmiste mõistetega: · Hoiak · Taju · Mõjustamine · Mõtlemine · Otsustamine · Mälu · Tähelepanu · Emotsioonid jne Reklaamipsühholoogia ei ole isoleeritud valdkond- ta on seotud majandusega, juhtimisega, turundusega, rahandusega, logistikaga, kommunikatsiooniga; samuti semiootikaga, lingvistikaga, esteetikaga, disainiga, õigusteadusega jne Reklaamitegevuse peamine fookus tänapäeval on brändiloome. Bränd- objektiivsed omadused sh toode ning selle füüsikalised omadused, ka disain, graafilised/visuaalsed standardid ning eeldatav tarbimisväärtus. Subjektiivsed omadused sh selle imidž ehk kujutlus, maine, hoiak selle suhtes, avalik arvamus selle kohta, selle koht/positsioon inimese teadvuses. Kokkuv...
annaabi.ee 
