aine, lahustub hästi vees. keskmise tugevusega hape). P4O10 + 6H2O = 4H3PO4 Fosfaadid Ortofosforhappe reageerimisel leelisega tekib saadusena kas divesinikfosfaat, vesinikfosfaat või fosfaat (olenevalt lisatud leelise hulgast). ainus, mis hästi vees lahustub on divesinikfosfaat. teised kaks on kas vähelahustuvad või praktiliselt lahustumatud. Leidumine Fosforit ehedalt looduses ei leidu. Seevastu ühendites on fosfor looduses levinud element. Põhiosa toodetavatest fosfaatidest leiab rakendust fosforväetistena. Fosfaadid on väga püsivad ning nad ei redutseeru elusorganismides madalama oksüdatsiooniastmega ühenditeks. Fosfori looduslikud mineraalid apatiit, fosforiit (leidub ka Eestis) jt on vees praktiliselt lahustumatud, seetõttu neid fosforväetistena ei kasutata. Ka Eesti fosforivarud on suured (umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks. Fosforiit on tekkinud
Fosfaan PH3 Saadakse kaudselt fosfiididest: Mg3P2+6HCl=3MgCl2+2PH3 Fosfaan on värvusetu väga mürgine gaas P4O10 Valge väga hügroskoopne aine. Kasutatakse ainete kuivatamiseks. Happelise oksiidina reag. veega annab happe: P2O5+H2O= 2HPO3 (metafosforhape) P2O5+2H2O= H4P2O7 (pürofosforhape) P2O5+3H2O= 2H3PO4 (ortofosforhape) Fosfaadid · Ca(H2PO4)2 , CaHPO4 , Ca3(PO4)2 · Kõik divesinikfosfaadid lahustuvad vees · Fosfaatidest ja vesinikfosfaatidest lahustuvad vees vaid leelismetallide ja ammooniumsoolad · Fosforväetised superfosfaadi saam. fosforiidist: · Ca3(PO4)2+2H2SO4= Ca(H2PO4)2+2CaSO4
Fosfor Fosforist Fosfor on keemiline element, mille aatomnumber on 15 ning selle tähiseks on P. Fosfor on mineraalina põhimõtteliselt alati oksüdeeritud olekus, anorgaaniliste fosfaatsete kividena Suurt osa fosforiühenditest on kasutamisel just väetamisel. Fosfor on ülimalt oluline, sellepärast, et fosfaadid on DNA, RNA ja ATP kompnendid. Fosfaatidest koosnevad ka fosfolipiidid, mis moodustavad kõik rakumembraanid Keskmine täiskasvanud inimene sisaldab endas umbes 700 grammi fosforit, millest suur osa on hammastes ning luudes. Valge Fosfor Kõige laieldasemalt kasutusel. Valge fosfor on kõige aktiivsem, mürgisem ning ebastabiilseim võrreldes teiste allotroopidega. Aja möödudes muutub Valge Fosfor punaseks fosforiks Punaseks fosforiks muundumise protsessi kiirendavad valgus ja kuumus
P- puudujääk avaldub alates taime vanematest alumistest lehtedest. Loomasöödas peab olema P vähemalt 0,5% kuivaines. Eesti muldade P varud on 1,5-6 t/ha, sellest taimedele kättesaadav 5-10%. Väetistega mulda viidud P omastavad taimed 10-30% . P neeldumine taimedes tagasihoidlik ja seetõttu üleküllust ei esine. Ühe kordne P toimeaine kogus ei tohiks olla suurem kui 100 kg/ha. Tuleks anda igal aastal. P-väetise liigid : a) superfosfaadid toodetakse looduslikest fosfaatidest, kas pulbrilised või kranuleeritud. Liht või liitväetised mõne teise toimeainega. Kõik superfosfaadid on värvuselt hallid ja nõrgalt happelised. b) fosfaadijahu toodetakse looduslikest fosfaatidest mehhaanilisel purustamisel. Vees lahustuvad, pruunikas-hallid. Sobivad happelistel muldadel. 3) K taimetoitelemendina ja K- väetiste liigid K kuulub taimedes ioonina rakuplasma koostisesse. Omab tähtsust taimede ainevahetuses süsivesikute moodustamisel
5. DNA ja RNA hüdrolüüs 6. Nukleoproteiidsed kompleksid Nukleiinhapped Nukleiinhapped on molekulid,mille struktuuri kasutatakse geneetilise informatsiooni säilitamiseks DNA Informatsiooni "Master copy" rakkudes RNA Otseselt DNA informatsiooni vahendavad molekulid (mRNA), samuti selles protsessis abifunktsioone omavad rRNA, tRNA jt. Keemiliselt on DNA ja RNA sarnased heteropolümeerid põhiahel koosneb suhrujääkidest ja fosfaatidest suhkrujääkide küljes on Nglükosiidse sidemega lämmastikalused Nukleiinhapetes olevad suhkrud Riboos RNA Desoksüriboos DNA koosseisus koosseisus Lämmastikalused Lämmastikalused on kas puriini või pürimidiini derivaadid Lämmastikalused on: neutraalsed planaarsed
vähenemine olnud umbes kolmekordne. Enimkasutatud mineraalväetised on lämmastikväetis taimede lämmastikuvajaduse rahuldamiseks, kaaliumväetis, mis suurendab taimede talvekindlust ning fosforväetisi fosforitarbe rahuldamiseks. Fosfor on üks tähtsamaid keemilisi elemente, mida taimed vajavad oma kasvuks ja arenguks. Erinevalt nitraatidest on fosfaadid väga püsivad ega redutseeru elusorganismides madalama oksüdatsiooniastmega ühenditeks. Põhiosa toodetavatest fosfaatidest leiabki rakendust fosforväetistena. Fosforväetis Fosforväetis on lihtväetis, mille toimeaine on fosfor. Fosforit sisaldub ka mitmes teises mineraal- ja orgaanilises väetises. Esimesena kasutati fosforväetisena pikka aega kondijahu. Hiljem hakati saksa keemiku J. Liebigi ettepanekul seda väävelhappega töötlema, mille tulemusena saadi taimede poolt paremini omastatav väetis superfosfaat. 1842 toodeti
Orto fosforhape H3PO4 1. keskmise tugevusega hape 2. tööstuslikult saadakse kaltsiumfosfaadi töötlemisel konts. Väävelhappega Ca3(PO4)2 + 3H2SO4(konts) = 2H3Po4+ 3CaSO4 Fosfaadid Ortofosforhappe reag leelisega tekib saadusena kas divesinik fosfaat , vesinikfosfaat või fosfaat H3PO4 = NaH2PO4 H3PO4 = Na2HPO4 H3PO4 = Na3PO4 Lahustuvad vees hästi Ca(H2PO4)2 vees lahustuv Ca(HPO4)2 ; Ca3(PO4)2 vees vähelahustuvad Fosfor looduses Põhiosa toodetavatest fosfaatidest leiab koha väetisena Vees vähelahustuv fosfaat väetis pretsipitaat Valge Fosfor 1. Valge vahataoline tahke aine 2. vees ei lahustu 3. lahust org ühendis 4. keemiliselt aktiivne 5. toatemp iseendaga süttida 6. helendab 7. väga mürgine Punane Fosfor 1. P8 (polümeer) 2. Tumepunane tahke aine 3. ei lahustu vees 4. ei lahustu orgaanilises lahustites 5. keemiliselt vähe aktiivne 6
reguleerivaid aineid, täiteaineid, lõhnaineid jpm. 4 Sünteetilised pesemisvahendid, eriti hargnemata süsinikahelaga ained, lagundatakse veepuhastusseadmetes või veekogudes mikroorganismide poolt kiiresti. Tõsisem keskkonnaprobleem on väga suurte fosfaadikoguste jõudmine veekogudesse, mis tekitab ohtliku eutrofeerumise. Et seda vältida, tuleks fosfaatidest loobuda või kasutada ainult vähesel määral lämmastikku sisaldavaid katioonaktiivseid detergente. Kuid sellised üliefektiivsed pesemisvahendid oleksid väga kallid ja ei leiaks ostjaid isegi roheliselt mõtlevas ühiskonnas. 5 PESUPULBRID Kõik inimesed koristavad aegajalt oma kodusid, pesevad põrandaid, poleerivad kahhelkive vannitoas ja WCs
Autotööstuse tormili- se arenguga on jahutussüsteemid muutunud väiksemaks, õhemaks, vedelike ringlemise kiirus tõusnud mitu korda, töötemperatuur kerkinud ning kasutusele on võetud uusi kergmetalle (alumiinium, magneesium jt sulamid). Sellepärast on avardunud ka jahutusvedelike valik. Manused on üle elanud mitu põlvkonnavahetust. Loobutud on keskkonna- ja ter- viseohtlikest nitrititest, nitraatidest, amiinidest ja fosfaatidest, mis on endiselt kasutusel Venemaa päritolu jahutusvedelikes. Ka GOST-standard on üle-eelmise põlvkonna retseptuuriga. Kui jahutussüsteemides hakati kasutama alumiiniumi sulameid, tulid manustena kasutusele silikaadid: 1980. aastatest kuni 2000. aastani. Sellepärast nimetatakse neid jahutusvedelikke silikaadibaasilisteks.
kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured (umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumis meres elanud käsijalgsete (Obolos) fosfaatidest koosnevatest karpidest. Kuna fosforiit asub Eestis sügaval maapõues, siis tehnilistel ja ka keskkonnakaitselistel põhjustel meil fosforiiti hetkel ei kaevandata. Fosfor on tähtis bioelement, kuuludes valkude, nukleiinhapete ja organismis energiat andvasse ATP (adenosiintrifosfaat) koostise. Lisaks leidub fosforit veel luudes ja hammastes. Fosfor on vajalik element ka taimede jaoks, mõjutades nende arengut ja viljumist. Saamine
fosforimineraali, aga tähtsamateks peetakse kaltsiumfosfaati sisaldavaid mineraale nagu näiteks apatiit (Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab 5 - 35% P2O5) jt. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured (umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumis meres elanud käsijalgsete (Obolos) fosfaatidest koosnevatest karpidest. Kuna fosforiit asub Eestis sügaval maapõues, siis tehnilistel ja ka keskkonnakaitselistel põhjustel meil fosforiiti hetkel ei kaevandata. Fosfor on tähtis bioelement, kuuludes valkude, nukleiinhapete ja organismis energiat andvasse ATP (adenosiintrifosfaat) koostise. Lisaks leidub fosforit veel luudes ja hammastes. Fosfor on vajalik element ka taimede jaoks, mõjutades nende arengut ja viljumist. Saamine
näiteks apatiit(Ca5[PO4]3X ;X on F või Cl), fosforiit (apatiidile sarnase koostisega, sisaldab5 - 35% P2O5) jt. Apatiit. Fosforiit. Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured(umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumis meres elanud käsijalgsete (Obolos) fosfaatidest koosnevatest karpidest. Kuna fosforiit asub Eestis sügaval maapõues, siis tehnilistel ja ka keskkonnakaitselistel põhjustel meil fosforiiti hetkel ei kaevandata. Fosfor on tähtis bioelement, kuuludes valkude, nukleiinhapete ja organismis energiat andvasse ATP (adenosiintrifosfaat) koostise. Lisaks leidub fosforit veel luudes ja hammastes. Fosfor on vajalik element ka taimede jaoks, mõjutades nende arengut ja viljumist. Avastamine
http://www.ut.ee/BGGM/maavara/obulus2.jpg ) Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 1 Ligikaudu pool Maa fosforivarudest leidub Aafrikas. Ka Eesti fosforivarud on suured (umbes 350 miljonit tonni), tänu Põhja-Eestis leiduva fosforiidi tõttu, mida peetakse Eesti üheks tähtsamaks maavaraks. Fosforiit on tekkinud ordoviitsiumis meres elanud käsijalgsete (Obolos) fosfaatidest koosnevatest karpidest. Kuna fosforiit asub Eestis sügaval maapõues, siis tehnilistel ja ka keskkonnakaitselistel põhjustel meil fosforiiti hetkel ei kaevandata. (Pildiallikas: http://www.ut.ee/BGGM//maavara/fosforiit.html ) Fosfor on tähtis bioelement, kuuludes valkude, nukleiinhapete ja organismis energiat andvasse ATP (adenosiintrifosfaat) koostise. Lisaks leidub fosforit veel luudes ja hammastes. Fosfor on vajalik element ka taimede jaoks, mõjutades nende arengut ja
Mõned firmad pakuvad karmimate nõuetega maades fosfaadivabu tooteid, keeldudes siiani müümast neid lõdvemate eeskirjadega riikides. Fosfaadid on Läänemere eutrofeerumise põhifaktoriks. Läänemere tuleviku jaoks on oluline, et tootjad ja tarbijad loobuksid fosfaate sisaldavatest pesuvahenditest. Selle aasta kevadel tegid Maailma Looduse Fond (WWF) ja tema Läänemeremaade partnerorganisatsioonid pesuvahenditootjaile ettepaneku vabatahtlikult fosfaatidest loobuda. Vaid vähesed firmad vastasid ettepanekule positiivselt. Ka Eestimaa Looduse Fondi (ELF) vastavale ettepanekule vastas pesuvahenditootjaid ühendav Eesti Keemiatööstuse Liit eitavalt. "Siin on tegemist selgelt topeltstandarditega," ütles Kristjan Piirimäe, ELF-i eutrofeerumisekspert. "Peaaegu kõik firmad, mis Eestis fosfaatidega pesupulbreid müüvad, müüvad Saksamaal fosfaadivabu pulbreid. Arvestades seda, kuidas Läänemerele võiks
alandada, keemilisi ja optilisi valgendajaid, mustuse taassadestumist takistavaid aineid (karboksüülmetüültselluloos), vahutamist reguleerivaid aineid, täiteaineid, lõhnaineid jpm. Sünteetilised pesemisvahendid, eriti hargnemata süsinikahelaga ained, lagundatakse veepuhastusseadmetes või veekogudes mikroorganismide poolt kiiresti. Tõsisem keskkonnaprobleem on väga suurte fosfaadikoguste jõudmine veekogudesse, mis tekitab ohtliku eutrofeerumise. Et seda vältida, tuleks fosfaatidest loobuda või kasutada ainult vähesel määral lämmastikku sisaldavaid katioonaktiivseid detergente. Kuid sellised üliefektiivsed pesemisvahendid oleksid väga kallid ja ei leiaks ostjaid isegi roheliselt mõtlevas ühiskonnas. Detergendid sünteetilised pesemis-, märgamis- ja puhastusvahendid, mis erinevalt seebist sisaldavad neutraalseid mitteleeliselisi aktiivseid pesemisaineid. Eelistatakse nn. pehmeid, bioloogiliselt
Nitrifikatsiooni käigus vabanevad vesinikioonid ja muld hapestub. Osa liike pole kohanenud nii kõrge N kooslused muutuvad liigivaesemaks. Nitraat toidus. Suurenenud taimede N-sisaldus teeb neid kahjuritele atraktiivsemateks (tirtsude puhang Aasias) 6 Fosforväetiste tootmisega kaasnev probleem veekogude toitaineterikkamaks muutumine (eutrofeerumine). Fosfor toidus ei ole kahjulik. P saab fosfaatidest (jätkub 200 aastaks). P kättesaadavus hapestunud mullast väheneb. P on suures osas taimedele raskesti kättesaadav st moodustab vähelahustuvaid komplekse katioonidega. P liikuvus mullas väike. 30. Millised probleemid kaasnevad põllumajanduslike alade kastmisega? Praegu kõige sagedamini kasutatavad ujutamistehnoloogiad on vett raiskavad. Toimub allavoolu asuvate alade ja veekogude koormamine toitainetega. Muldade soolastumine. Jõgede
P- puudujääk avaldub alates taime vanematest alumistest lehtedest. Loomasöödas peab olema P vähemalt 0,5% kuivaines. Eesti muldade P varud on 1,5-6 t/ha, sellest taimedele kättesaadav 5-10%. Väetistega mulda viidud P omastavad taimed 10-30% . P neeldumine taimedes tagasihoidlik ja seetõttu üleküllust ei esine. Ühe kordne P toimeaine kogus ei tohiks olla suurem kui 100 kg/ha. Tuleks anda igal aastal. P-väetise liigid : a) superfosfaadid toodetakse looduslikest fosfaatidest, kas pulbrilised või kranuleeritud. Liht või liitväetised mõne teise toimeainega. Kõik superfosfaadid on värvuselt hallid ja nõrgalt happelised. b) fosfaadijahu toodetakse looduslikest fosfaatidest mehhaanilisel purustamisel. Vees lahustuvad, pruunikas-hallid. Sobivad happelistel muldadel. 21) K taimetoitelemendina ja K- väetiste liigid K kuulub taimedes ioonina rakuplasma koostisesse. Omab tähtsust taimede ainevahetuses süsivesikute moodustamisel
Toorikuid tõmmatakse külmalt kasutades mitut tõmbeastet. Summaarne deformatsiooniaste on 80-90%, mille tulemusena omandab traat kiulise struktuuri, suure jäikuse ja tugevuse. Traadi läbimõõduks oleks 30-500 mikromeetrit. Puuduseks on väike kuumuskindlus, tugevus säilub kuni temperatuurini 200-250C. 37. Metalli kaitsmine fosforiseerimisega. Detaili pinnale tekitatakse kunstlikult kaitsekiht paksusega 10 mikromeetrit, mis koosneb raskesti lahustuvatest raua fosfaatidest ja mangaanist. Detailid puhastatakse liivapritsiga või nõrga happega, neutraliseeritakse ja asetatakse vanni lahusesse, mis koosneb 3% happelisest fosforist, mangaanist ja töödeldakse 95-98 C juures 30 min kuni 3 tundi, olenevalt terase margist, preparaadi kvaliteedist ja muudest faktoritest. Töötlemise aja lõpp määratakse gaaside eraldumisega vannist. Pinnad õlitatakse. Saadud kate on heaks aluseks värvidele ja lakkidele. 38. Roostevaba terase kasutamine armatuurina
Magnetiseeritavus (Fe, Co, Ni). Sulamistemperatuur (Kõige kõrgem volfram (W, 3410 kraadi), kõige madalam elavhõbe (Hg, -38,9 kraadi), raua sulamistemp. on ~1535 kraadi Tihedus (kõige tihedam Os, kõige vähem tihe Li) Metallide levik looduses 1) Nimetada ehedalt ja ühenditena leiduvaid metalle. 2) Nimetada 6 maakoores levinumat metalli 3) Tuua näiteid metalle sisaldavatest oksiididest, silikaatidest, karbonaatidest, sulfiididest, nitraatidest, kloriididest ja fosfaatidest. 4) Mis on maak? 5) Sulami mõiste, näiteid. Miks kasutatakse neid rohkem kui puhtaid metalle? 1) Ehedalt leidub nt. kulda ja plaatina ja teisi väärismetalle, ühenditena vaske, hõbedat, tina jne. 2) Alumiinium, raud, kaltsium, naatrium, kaalium, magneesium. 3) Fe2O3, Na2O, K2CO3, ZnS, salpeetrid, NaCl, fosforiit/apatiit. 4) Maak on metallide looduslik ühend, millest tööstuses metalle toodetakse.
ANTROOPSUSE PRINTSIIP Põhimõte, mille kohaselt Universum on selline nagu ta on, sest kui ta oleks teistsugune, poleks meid seda tõdemas. BOSON Osake või stringi vibratsioon, mille spinn on täisarvuline. BRAAN M-teooria põhimõiste. Braan on objekt, mis võib omada mitmesuguseid ruumimõõtmeid. p-braanil on p mõõdet, 1 -braan on string, 2 -braan pind või membraan jne. DNA Desoksüribonukleiinhape; koosneb teatavatest fosfaatidest, suhkrust ja neljast alusest: adeniinist, guaniinist, tümiinist ja tsütosiinist. DNA kaks keeret moodustavad kaksikspiraali, mis meenutab keerdtreppi. DNA-sse on kodeeritud kogu informatsioon, mida rakud vajavad reprodutseerumiseks ja tal on peaosa pärilikkuses. DOPPLERI EFEKT Heli- või valguslainete sageduse ja lainepikkuse nihe, mida vaatleja täheldab, kui laineallikas tema suhtes liigub. (Christian Johann Doppler, 1803 1853, Austria füüsik).
ANTROOPSUSE PRINTSIIP Põhimõte, mille kohaselt Universum on selline nagu ta on, sest kui ta oleks teistsugune, poleks meid seda tõdemas. BOSON Osake või stringi vibratsioon, mille spinn on täisarvuline. BRAAN M-teooria põhimõiste. Braan on objekt, mis võib omada mitmesuguseid ruumimõõtmeid. p-braanil on p mõõdet, 1 -braan on string, 2 -braan pind või membraan jne. DNA Desoksüribonukleiinhape; koosneb teatavatest fosfaatidest, suhkrust ja neljast alusest: adeniinist, guaniinist, tümiinist ja tsütosiinist. DNA kaks keeret moodustavad kaksikspiraali, mis meenutab keerdtreppi. DNA-sse on kodeeritud kogu informatsioon, mida rakud vajavad reprodutseerumiseks ja tal on peaosa pärilikkuses. 46 Andrus Erik Universum pähklikoores Informaatika TTK II - KEI DOPPLERI EFEKT
annaabi.ee 
