(kausaaltehinguid) ja käsutus tehinguid Abstraktsioonipõhimõte – kausaaltehingu ja käsutustehingu kehtivus ei sõltu üksteisest (TsÜS § 6 lg 4) Avaldusepõhimõte – kinnistusraamatu kandeid tehakse reeglina üksnes kinnistamisavalduse alusel (KRS § 34, TsMS § 593 lg 1) Nõusolekupõhimõte – kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks peab olema puudutatud isiku nõusolek (KRS §34´) Formaliseerituse põhimõte – esitatud dokumendid peavad olema vormistatud ja esitatud kindlal viisil, neid kontrollitakse üldjuhul üksnes formaalselt, ei kontrollita sisuliselt kausaaltehingut ega nõusoleku andmise asjaolusid Järjekohapõhimõte – eelistatakse varem tekkinud (kinnistatud) õigust hiljem tekkinule (oluline eelkõige hüpoteegiga koormamisel ja täitemenetluses) Kinnistusraamat on kohtulik register, mida peavad KRS § 2 järgi maakohtute registriosakonnad (vt ka kohtute seadus § 15)
muutmine organisatsiooniliseks. Kahjuks pole aga ühtset konseptsiooni õppiva organisatsiooni ülesehitamiseks, nii palju kui on erinevaid inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Senge (1997) peab õppiva organisatsiooni ülesehitamisel vältimatuks: · rõhutada pidevalt iga töötaja arengu olulisust organisatsiooni kui terviku seisukohalt, · pakkuda õppimisvõimalust tööpostil. Garvin (1993) leiab, et vajalikum on suurem formaliseerituse aste. Tema soovitus on enne õppiva organisatsatsiooni loomist alustada sellest, et kõigepealt omavahel selgeks rääkida: · õppiva organisatsiooni definitsioon ja olemus, · rakendatavas juhtimispraktikas kuni detailsete juhtnööride kirjapanekuni, · mõõtmisvahendites organisatsiooni õppimistasandi hindamiseks. Probst ja Büchel (1997) soovitavad enne õppimisprotsessi algatamist tegeleda õppimist
dokumentide ja eeskirjadega. Reeglitega määratletakse, kes teeb mida, millal ja millistel tingimustel. Formaliseeritust peetakse stabiilsuse saavutamise eelduseks, planeerimise täiustamise ja kontrolli tagamise vahendiks. Eesmärk on muuta inimeste tegevus sarnaseks ja teatud nõudmistele vastavaks (teadmised, oskused ) ning vähendada töötajate omavolilist tegutsemist. (Organisatsiooni struktuur ja disain 1999) Üheks formaliseerituse näitajaks on erinevad protseduurireeglid organisatsioonis. Näiteks töötajate saabumist ja lahkumist puudutavad protseduurireeglid, juhised õnnetuse korral tegutsemiseks, sünnipäevade korraldamiseks, organisatsiooni autode kasutamiseks võivad suurtes organisatsioonides olla detailselt reguleeritud, samas kui väikestes organisatsioonides võivad sellised reeglid üldse puududa. Teisalt on aga organisatsiooni siseselt erinevate positsioonide formaliseerituse määr varieeruv.
Organisatsiooni disain koosneb kahest elemendist, milleks on - organisatsiooni struktuur ja protsessid organisatsioonis. 1. Mis on organisatsiooni struktuur ja mis seda iseloomustab? tegeleb ettevõtte struktureerimisega organisatoorseteks üksusteks; Struktuur on rollide, suhete, vastutuse, võimu ja aruandekohustuse ning organisatsioonisiseste kommunikatsiooniteede süsteem; TSENTRALISEERITUSE ASTE kuivõrd võim ja otsustusõigus organisatsioonis on kontsentreeritud ühe inimese kätte; FORMALISEERITUSE ASTE mil määral on töö organisatsioonis formaliseeritud; KOMPLEKSSUSE ASTE milline on tööjaotus (spetsialiseerumise aste) organisatsioonis 1. Kirjelda tüüpilist mehhanistlikku ja orgaanilist organisatsiooni struktuuri. 1. Nimeta organisatsiooni struktuuri tüüpe ja iseloomusta neid. · Funktsionaalne stuktuur · Divisjonaalne struktuur · Maatriksstruktuur · Projektiorganisatsioon · Võrkorganisatsioon · Meeskonnaorganisatsioon
seadusi.Viisakad kombed kaunistavad ühiskondlikku olemist, kuid mitte sellistes kommetes ei seisne ühiskondlik olemine. Etikett on kultuuriline leiutis. Etikett puudutab rohkem ühiskondliku eksistentsi vormi ja stiili kui selle olemust. Määrates pigem selgeks mis on viisakas käitmuine, kui selle, mis on õige käitumine sügavamas mõttes. 8. Mille poolest erinevad moraal, religioon ja õigus: kehtivuse ulatus, normide rikkumisel rakenduvad sanktsioonid, formaliseerituse aste. Moraal- moraalinormid on mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid ja suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi), moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile (jumalikule, ilmalikule) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele. Moraalinormid on universaalsed, ei ole piiratud riigipiiride ega religiooniga.
aluseks oli sellega tootlikuse suurendamine. 36. Organisatsiooni struktuuri olemus ja eesmärk Org eesmärgiks on: tegevused tulemused võrdub individuaalsed omadused*pingutus*org toetus.* Organisatsioonide juhtimisel aitab org kujundamise põhimõtete tundmisel. Org kujundamine ja kavandamine on protsess, milles valitakse: 1. struktuur ning ametliku suhtluse, võimu ja vastutuse süsteem. 2. tehnoloogia. 3. strateegia. Org struktuuri võib kirjeldada kolme omaduse- komplitseerituse, formaliseerituse ja tsentraliseerituse abil. Org ja grupi määratlemisel on üheks peamiseks tunnuseks ,,eesmärgid". Org võib koosneda grupist või gruppide ühendusest. Eesmärgid seovad üksikud grupid ja selle kaudu inimesed organisatsiooniks, kusjuures iga grupp peab tunnetama oma osa tervikus. Peaeemärki võib käsitelda ka pikaajalise ja alleesmärke lühiajalise eesmärkidena. Eesmärgid peavad olema tasakaalus soovitava kasu ning aktuaalsete ja tuleviku nõudmistega
analoogsete situatsioonide, protsesside või organisatsioonide analüüsimiseks Oma olemuselt ei püüdle kvalitatiivne uurimus statistilisele üldistatavusele. VAATLUS KUI ANDMEKOGUMISMEETOD Võimalikud strateegiad valikud sõltuvad eesmärgist: · Osaluse määr mil määral uurija osaleb uuritavas situatsioonis; · Varjatud või avalik kas vaadeldavad on vaatlusest teadlikud; · Loomulikus keskkonnas või eksperimentaalne; · Struktureerituse (formaliseerituse) aste kui detailselt on ette määratud vaatluse kriteeriumid · Vahetu või tehnoloogia poolt vahendatud Osalusvaatlus vaatleja on osaks uuritavast situatsioonist, organisatsioonist (tuleb hoolikalt hinnata vaatleja tegelikku mõju vaadeldavale situatsioonile) Mitteosalev (mittesekkuv) vaatlus uurija on "kõrvaltvaataja" rollis, näiteks avalikud sündmused, aga ka online andmed, tehnoloogia kasutamine (varjatud vaatluse puhul on eriti olulised eetika küsimused)
Etikett puudutab rohkem ühiskondliku eksistentsi vormi ja stiili kui selle olemust. Etikett esindab ühiskonna otsuseid selle suhtes, mis on viisakas, mitte mis on õige käitumine sügavamas mõttes. Samas võib etiketi pilkamine või eiramine olla ebamoraalne. Kui mingi tava on juba omaks võetud, võib see hakata kuuluma laiema reegli alla, nt tagasihoidlikkuse või lugupidamise nõude alla. 8. Millised on eetika, õiguse ja religiooni erinevused: normide kehtivuse, formaliseerituse, normide sanktsioonide ja põhjendamisviiside osas? Normide kehtivus Formaliseeritus Sanktsioonid Põhjendmisviis Eetika Moraaliteooriad Südametunnistus kiitus ja laitus; reputatsioon
Etikett puudutab rohkem ühiskondliku eksistentsi vormi ja stiili kui selle olemust. Etikett esindab ühiskonna otsuseid selle suhtes, mis on viisakas, mitte mis on õige käitumine sügavamas mõttes. Samas võib etiketi pilkamine või eiramine olla ebamoraalne. Kui mingi tava on juba omaks võetud, võib see hakata kuuluma laiema reegli alla, nt tagasihoidlikkuse või lugupidamise nõude alla. 8. Millised on eetika, õiguse ja religiooni erinevused: normide kehtivuse, formaliseerituse, normide sanktsioonide ja põhjendamisviiside osas? Normide kehtivus Formaliseeritus Sanktsioonid Põhjendmisviis Eetika Moraaliteooriad Südametunnistus – kiitus ja laitus; reputatsioon
Hitler) valitsemine. 2. Sotsiaalsed organisatsioonid, bürokraatia tunnusjooned, ratsionaalsuse irratsionaalsus SOTSIAALSED ORGANISATSIOONID: 1) inimeste ühendus, mis moodustunud formaalsel alusel mingi eesmärgi saavutamiseks 2) teatud struktuuride kogum, mille elementideks staatused, rollid jms Kujutatakse kui gruppe, mis tekkinud inimeste vaba kokkuleppe tulemusena. Nende eelduseks nii eesmärkide saavutamine kui ka kõrge formaliseerituse aste. Org massiline teke ja areng on ind. ük tunnus. Organisatsioonil ük on ük tüüp kus ühiselule annavad otsustava ilme suured ja väiksed org-d. Tunnused: eksisteerib tööjaotuse alusel, juhtiv allsüsteem loob omad vahendid kontrolliks, luuakse eesmärkide täitmiseks ja hinnatakse realiseerimise tasemel. FORMAALSED ORG neil haldusaparaat, mille funkts kordineerida org tegevust selle säilitamise eesmärgil, liikmeid vaadeldakse funktsionaalselt.
Välivaatlus viiakse läbi reaalses elulises situatsioonis. Tavaliselt viiakse nad läbi eelneva materjali kogumise eesmärgil. Laboratoorne uurimus (kliiniline uuring) sellise uuringu puhul on keskkonnatingimused uurija poolt mõjutatavad. Sarnaneb eksperimendiga. Siin võidakse kasutatakse hüpoteeside kontrollimiseks seda, et varieeritakse eksperimentaalsete faktoritega ja vaadatakse seda, kuidas nad mõjutavad sõltuvaid muutujaid. *sõltuvalt vaatluse formaliseerituse astmest (struktureeritud või mittestruktureeritud) Mittestruktureeritud vaatluste korral ei määratle uurija eelnevalt seda, milliseid elemente ta uuritavast protsessist konkreetselt vaatlema hakkab. Siin on tavaliselt eesmärgiks vaadelda nt inimese käitumist tervikuna. Meetod on nt üle võetud sotsiaalantropoloogiast. Tavaliselt kasutatakse seda analüütiliste uurimuste algetappidel. Siin on probleemiks see, mida vaadelda. Nt on võimalik vaadelda:
alampopulatsioonide väljaeraldamist, et mõista lokaalseid epideemiaid, välja selgitada äkiliselt esile kerkivaid uusi infektsiooniallikaid ja epideemia leviku käitumuslikke ning boiloogilisi faktoreid (Mills et al 2004; Magnani et al 2005). Uuritava juhitud valimi koostamise meetodi juurde kuulub rida valikukriteeriume, mis annavadki lumepallivalimiga võrreldes suurema formaliseerituse ja kindlustavad esmase valimi võimaliku mõju minimiseerimise järgnevatele valimitele. Trummal jt (2007:7) kasutasid oma meestega seksivate meeste pilootuurimuses uuritava juhitud valimi koostamise meetodit koos 8 valikukriteeriumiga: neil oli õigesti märgistatud uurimuse kupong; nad olid vähemalt 18 aastat vanad; nad elasid Tallinnas või Harjumaal;
Moraal ja etikett. Etiket puudutab rohkem ühiskondliku eksistentsi vormi ja stiili kui selle olemust. Etiketi puuduseks on see, et ta ei puuduta eluliselt tähtsat isiklikus ja ühiskondlikus eksistentsis. Etiket on kultuuriline leiutis, samas kui omraal pretendeerib sellele, et olla avastus. Etikett esindab ühiskonna otsuseid selle kohta, kuidas peame riietuma, üksteist tervitama, sööma, pidupäevi tähistama jne. 9.Millised on eetika, õiguse ja religiooni erinevused : normide kehtivuse, formaliseerituse, normide sanktsioonide ja põhjendamisviiside osas ? Moraalinormid on mitteformaalsed, nende täitmist ei tagata riiklike institutsioonidega. Tagatakse nii väliste (teiste inimeste reaktsioonid, suhtumine) kui sisemiste sanktsioonidega (häbi). Moraalinormid on universaalsed, ei ole piiratud riigipiiride, grupi, religiooniga. Moraalinormide kohustuslikkust ei põhjendata viitega autoriteedile (jumalikule, ilmalikule) vaid inimeste mõistusele või kokkuleppele või kasulikkusele.
18 Korraline koosolek on üks kord aastas ja see peab toimuma. Vahet pole, va kokkukutsumise tähtajad (3 ja 1 nädal). Koosoleku läbiviimine - § 297. esiteks tuleb läbi viia aktsionäride registreerimine. Lg 5. See, kes kokku kutsub (juhatus) peab tagama, et rahvas oleks olemas. Kes on koosoleku juhataja kes protokollija jne. ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL See, mis protokollis kirjas on, see kehtibki. Formaliseerituse nõue on oluline. On võimalim taodelda protokolli muutmst, aga kohus ei saa muuta protokollis olevaid sisulisi otsustusi. Nõukogude liikmete vahetus on notariaalne. Norat saab kontrollida nõukogu liikmeid ja fikseerida sündmusi ja tal pole keeldusmisõigust. Hääleiguse piiramine - § 303. vajalik selleks, et mõndades olukordades ei arvestata neid hääli. Hääletuskokkulepete sõlmimine ja häälte kokkuostmine Probleem on selles, et kes kontrollib AS-i
(kausaaltehinguid) ja käsutus tehinguid Abstraktsioonipõhimõte – kausaaltehingu ja käsutustehingu kehtivus ei sõltu üksteisest (TsÜS § 6 lg 4) Avaldusepõhimõte – kinnistusraamatu kandeid tehakse reeglina üksnes kinnistamisavalduse alusel (KRS § 34, TsMS § 593 lg 1) Nõusolekupõhimõte – kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks peab olema puudutatud isiku nõusolek (KRS §34´) Formaliseerituse põhimõte – esitatud dokumendid peavad olema vormistatud ja esitatud kindlal viisil, neid kontrollitakse üldjuhul üksnes formaalselt, ei kontrollita sisuliselt kausaaltehingut ega nõusoleku andmise asjaolusid Järjekohapõhimõte – eelistatakse varem tekkinud (kinnistatud) õigust hiljem tekkinule (oluline eelkõige hüpoteegiga koormamisel ja täitemenetluses) Kinnistusraamat on kohtulik register, mida peavad KRS § 2 järgi maakohtute registriosakonnad (vt ka kohtute seadus § 15)
tegurnäitajaid iseloomustavad kvalitatiivse mõõteskaalaga näitajad ja alternatiivide elluviimise tulemusi kajastavad kvantitatiivse mõõteskaalaga näitajad; nii tegureid kui ka tulemusi iseloomsutatakse kvantitatiivse mõõteskaala näitajatega. - Nii tegureid kui ka tulemusi iseloomustatakse kvalitatiivse mõõteskaala näitajatega – otsustusülesande kõige madalamal formaliseerituse astmel võimalik, kõige üldisem kirjeldamine, sellised on eelkõige uued innovatiivsed ülesanded kõrgematel juhtimistasanditel. Võimalik on välja tuua vaid kõige üldisemad parameetrid. Kvalitatiivsete mõõteskaaladega näitajate seosed esitatakse nende väärtuste koosmuutumise tabelites. - Tegurnäitajaid iseloomustavad kvantitatiivse mõõteskaalaga näitajad ja alternatiivide elluviimise
annaabi.ee 
