(tähenduselt, tõlgenduselt) erinevad Sotsiaalne käitumine kui sotsiaalsete normidega reguleeritud käitumine. Regulatsiooni vormid teel irratsionalismilt ratsionalismile: hirmu-põhised regulatsioonid (tabu-irrats.) uskumuse-põhised regulatsioonid (ohu allika personifitseerimine-irrats. ja rats. (samaan, nõid, preester) kogemuse-põhised regulatsioonid (tava-irrats. ja rats.) ratsionaalse väärtustamise põhised regulatsioonid (NORMID) (moraal (formaliseerimata), õigus (formaliseeritud)) KÕIK NEED OLEMAS KA TÄNA JA HOMME Max Weber (1864-1920) - Ratsionaalne õigus http://et.oigussotsioloogia.wikia.com/wiki/Max_Weber_(1864-1920)
1) Vaatlus Vaatlus on eesmärgipärane kindlal viisil organiseeritud ja tulemusi fikseeriv protseduur: · vaatluse eesmärk ja ülesanded · objekti ja situatsiooni valik · vaatlusviisi valik · tulemuste registreerimise valik · informatsiooni töötlemise valik Vaatlusviisid: · laboratoorne · loomulik 2) Tekstide analüüs (dokumentide analüüs) Tekstide analüüs on süstemaatiline teatud elementide fikseerimine teksti sisus. Jaguneb: · formaliseerimata · formaliseeritud (kontentanalüüs) E. Lasswell kui teenekas uurija Uurimisprotsess: · programmi koostamine · uurimisobjektide valik (nt ajalehed, periood) · metoodika koostamine · analüüsiühiku valik (nt sõna, teema, kangelane) · protseduuri läbiviimine · järelduste tegemine Küsitlusmeetodid Jagunevad: · intervjuu (standardiseeritud ja standardiseerimata) · ankeet
Osalevate praktikute keskne praktika kolm põhi meetodit: individuaalne töö, mille puhul sotsiaaltöö praktik töötab konkreetse looga üksinda meeskonnatöö, mille puhul konkreetse looga töötab konkreetne, erinevatest spetsialistidest koosnev formaliseeritud (ametlik) grupp võrgustikutöö, mille puhul konkreetse looga töötab eri sektorite ja erialade praktikutest koosnev laiapõhjaline (enamasti formaliseerimata) grupp Ka antud lähenemise puhul on meetodite vahekord dünaamiline, sest isegi juba eelpoolkirjeldatud loo töös üksikisikuga (poisiga) võib üsna alguses olla vajadus kasutada ka meeskonnatööd, kaasates näiteks psühholoogi, lastepsühhiaatri, õpetaja või konstaabli (Paavel 2004). Sotsiaaltöö meetodeid on võimalik jagada ka lähtuvalt erialase tegevuse alustamise ajendist (liikumapanevast jõust), milleks võib olla mingi konkreetne juhtum või nähtus, mistõttu saab
y = K * log S , mida nimet. Fechneri seaduseks (järjestades kõik JND-d , leidis ta, et kehtib logaritmiline seos stiimuli väärtuste skaala ja subjektiivse skaala vahel). 26. Süstematiseeritud ja süstematiseerimata vaatlus. Loomulik vaatlus ja eksperimentaalne vaatlus. Formaliseeritud (süstematiseeritud) huvipakkuvate nähtuste kriteeriumid määratletud enne vaatlust Süsteem (kategooriad) registreeritakse ainult käitumise teatud aspektid Formaliseerimata vaatlus (süstematiseerimata) kriteeriumid pole enne määratletud registreeritakse enam-vähem kõik toimuv täielikult olulised tunnused määratletakse alles pärast vaatlust / vaatluse ajal Loomulik vaatlus Vaadeldakse huvialuste spontaanset käitumist tema loomulikus keskkonnas Mittesüstemaatiline Süstemaatiline Etoloogia loomade (ja inimeste) käitumist uuriv teadusharu
Oli vajadus teatud reeglite (käitumiseeskirjade) järele, mis reguleeriksid inimeste käitumist. Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu (aus - ebaaus, õiglane - ebaõiglane, jne). Moraalinormid on tavaliselt kirjalikult formaliseerimata, on aga kogu ülejäänud sotsiaalsete normide süsteemile eetiliseks aluseks. Tava kui harjumusel põhinev käitumisreegel on lähedane moraalinormile. Mõlemad tekivad stiihiliselt ja säilivad inimese teadvuses, kuid erinevalt moraalinormist ei seondu tava nii vahetult käitumise eetiliste hinnangutega. Tavade hulka kantakse sageli ka traditsioonid, kuid need on vähem seotud emotsioonidega, nad tekivad ja püsivad sageli mingi organisatsiooni
ning südametunnistus. Kõlblus- ehk moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu ning selle alusel hinnatakse inimese käitumist hea ja kurja vahel. Moraalinormid on tavaliselt kirjalikult formaliseerimata. Üldtunnustatud moraalinormid kujundab ühiskond ning need on ajas muutuvad. Iga inimene peaks ise aru saama ja teadma, kuidas peab käituma ja toimima teatud ajal erinevates eluvaldkondades. Pole ühest ülemaailmselt valitsevat normi, sest suurem oma inimkonnast elab erinevate moraalinormidega - oma usu ja oma rahva moraaliga. Kiriku ning tsiviilkoodeksi vahel on ühendamatud ja suuresti kõikuvad erinevused. Kanooniliste seaduste vahel, nagu näiteks
5. INIMESTEVAHELISED SUHTED Inimsuhted Inimsuhted: püsivad, vastastikku teadvustatud rollid Püsivad seosed, mis inimeste vahel igapäevaelus tekivad. Inimestevahelised suhted teadvustatud vastastikused suhted üksteise suhtes Suhete klassifikatsioon. Sugulussuhe, sõprussuhe, vaenlaseks olemine, elukaaslased, tuttavad... Kuuluvus (suhtepaari/võrgustikku kuulumine) ja tõmme (kirjeldatakse subjektiivset poolt). Suhtepartner roll, rollikäitumine, rolliootused. Formaliseeritud ja formaliseerimata suhted (ülemus ja sõber!) Formaliseerimata (nt sõber, tuttavad, ,,vihavaenlased") ja formaliseeritud suhted (suhted, millesse oleme astunud viisil, kus suhterollid/rolliootused/rollikäitumine on enne paikapandud nt ülemus). Püsivad suhted = määratletud keskkond Iga inimene otsib midagi (püsivus, selgus ja suhetes olemine). Igaühel on vajadus/soov suhtevõrgustikku kuuluda. Suhtest väljakukkumine on ebamugav (üksindus ja üksildus). Suhete otsimine, suhtevaegus
Ka mitteverbaalse käitumise jälgimine jms. Inimestevahelised suhted · Inimsuhted püsivad vastastikku teadvustatud rollid üksteise suhtes (nt sugulussuhe, sõprussuhe, vaenlane jne) · Suhete kõige üldisemad määratlused on seotud kahe terminiga: kuuluvus(suhtegruppi kuulumine) ja tõmme(subjektiivne osa) · Formaliseeritud suhted - suhterollid, rolliootused ja rollikäitumine on enne paika pandud, määratud. Formaliseerimata suhted · Olulised on püsivad suhted ja püüdlus nende suunas. Suhete maailmas otsivad inimesed püsivust, selgust ja suhetes olemist. Igaühel on vajadus suhtevõrgustikku kuuluda ja omada püsivaid seoseid. Suhetest väljakukkumine on subjektiivselt ebamugav. · Püsivad suhted=määratletud keskkond. · Suhtevõrgustikust väljalangemine. Üksindus, üksildus.
kriteeriumnäitajat alternatiivikasulikkuse hindamise kriteeriumiga? Alternatiivide kasulikkuse kompleksse kvantitatiivse hinnangu väljatoomine ei tähenda, et parima tegutsemisvariandi valik toimub ainult sellest hinnangust lähtudes. Ettepanekud ja järeldused, mis selle hinnangu ning tema leidmise käigus saadud informatsiooni alusel tehakse, on siiski ainult juhti (otsustajat) orienteerivad ja nõustavad. Juht lisab sellele kvantitatiivsele informatsioonile oma kogemused ja intuitsiooni, formaliseerimata ja operatiivse informatsiooni, mida ei suudetud haarata otsustuse analüütilisse ettevalmistusse. Seega reaalne nähtus võib olla teistsugune kui näitaja ning konkreetne kriteeriumnäitaja võib erineda alternatiivkasulikkuse hindamise kriteeriumiga, kuna tegelikkuses mõjutavad neid juhi otsused ja nägemused. LK 130 1.Milliste tingimuste täitmisel saab juht (otsustaja) langetada ratsionaalse otsuse? Subjekt vajab ratsionaalse otsuse tegemiseks kaht tingimust:
traditsioonid, korporatiivsed normid, usu normid, välise kultuuri normid ning õigusnormid. Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted. Need normid mõjutavad inimeste käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu( ausebaasu, õiglaneebaõiglane jne). Moraalinormid on tavaliselt kirjalikult formaliseerimata, kuid hindavad alati isiku käitumist ja moraalinorm on aluseks teistele sotsiaalsetele normidele. Korporatiivsed normid on käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustis oma liikmete käitumise reguleerimiseks suhtlemisel organisatsiooni sees ja suhetes teiste organisatsioonidega. Need normid on sätestatud korporatsiooni dokumentides (põhikirjas), on kohustuslikud liikmeskonnale ja nende täitmist tahab korporatsioon oma organite kaudu.
) Mõju mehhanismid ja võtted Iseseisvus = mõju teadvustamine ja kontroll R.Zajonc, S.Asch, M.Sherif, S.Milgram, J.Rotter, M.Seligman 1. Inimestevahelised suhted Inimsuhted Inimsuhted: püsivad, vastastikku teadvustatud rollid Sugulussuhe, sõprussuhe, vaenlaseks olemine, elukaaslased, tuttavad ... Kuuluvus (affiliation) ja tõmme (attraction) Suhtepartner roll, rollikäitumine, rolliootused. Formaliseeritud ja formaliseerimata suhted (ülemus ja sõber!) Püsivad suhted = määratletud keskkond Suhete otsimine, suhtevaegus. Sõprus, armastus, üksildus/üksindus Inimsuhete evolutsiooniline tagapõhi John Bowlby (1907-1990) kiindumisteooria (attachment theory). Vastsündinutel kaasasündinud nn kiindumissüsteem mille sihiks hoida vanemad läheduses ja selle kaudu luua turvalist keskkonda. Käitumuslik väljendus: diferentseerimata naeratus (3k), selektiivne eelistus
võimalikult detailset infot uuritava objekti kohta, arutada läbi ja täpsustada hüpoteesi ning saada hinnang metoodikale 3) Respondent sõna otseses mõttes on elanikkonna teatava grupi esindaja, kes uuringu programmist tulenevatel kaalutlustel osutub küsitluse objektiks. Selliselt respondendilt saadav info on aluseks, millest uurija lähtub hüpoteeside kontrollimisel ja uuringu põhiülesannete lahendamisel 3. Liigendus intervjuu tehnika alusel: 1) Formaliseerimata e. standardiseerimata intervjuu - küsimused küsitluslehel ja vastused pole eelnevalt ette antud. 2) Formaliseeritud intervjuus - antakse ette küsimuste formuleering, järjekord, hulk, vastuse variandid ning nende kodeerimise viis. Intervjuu puhul leiab järjest enam rakendamist osaliselt formaliseeritud intervjuu 4. Liigendus protseduuri alusel: 1) Paneelintervjuu - suunatud ühe inimestegrupi arvamuste ja suhtumiste evolutsiooni e. arengu väljaselgitamisele
• R.Zajonc, S.Asch, M.Sherif, S.Milgram, J.Rotter, M.Seligman Stanley Milgram (1933-1984) Julian Rotter (1916 -1987) Martin Seligman (1942) Robert Cialdini (1945) 7. Inimestevahelised suhted Inimsuhted • Inimsuhted: püsivad, vastastikku teadvustatud rollid • Sugulussuhe, sõprussuhe, vaenlaseks olemine, elukaaslased, tuttavad … Kuuluvus (affiliation) ja tõmme (attraction) • Suhtepartner – roll, rollikäitumine, rolliootused. Formaliseeritud ja formaliseerimata suhted (ülemus ja sõber!) • Püsivad suhted = määratletud keskkond • Suhete otsimine, suhtevaegus. Sõprus, armastus, üksildus/üksindus Inimsuhete evolutsiooniline tagapõhi John Bowlby (1907-1990) kiindumisteooria (attachment theory). Vastsündinutel kaasasündinud nn kiindumissüsteem mille sihiks hoida vanemad läheduses ja selle kaudu luua turvalist keskkonda. Käitumuslik väljendus: diferentseerimata naeratus (3k), selektiivne
Oluline on muidugi ka õige metoodika valik. 173. Selgitage objektiivsete ja subjektiivsete tõenäosuste olemust ja nende rolli subjekti töö tulemuslikkuse analüüsimisel. - Väliskeskkonna seisundite analüüsi ülesandeks on informatsiooni töötlemine ja tõenäosuste jaotuste väljatoomine, et vähendada võimalikult riski tegevuse tulemuste prognoosimisel. Informatsioon võib esineda formaliseeritud ja formaliseerimata kujul. Formaliseeritud (rangesse vormi surutud) informatsiooni töötlemine võimaldab välja tuua väliskeskkonna seisundite tekkimise objektiivsed tõenäosused. Mitteformaliseeritud informatsiooni hinnatakse heuristiliste (loogikavõtetele tuginevate) analüüsimeetoditega, mille tulemusena saadakse väliskeskkonna seisundite tekkimise subjektiivsed tõenäosused.
vaimud vm"), kuid ilmselgelt ka ratsionaalne teadmine sellest, kuidas ühes või teises olukorras on õige ja mõistlik käituda. Ratsionaalsele väärtustamisele põhinevatele vormidele kujunes iseloomulikuks tunnuseks regulatiivne norm kui abstraktne, mõistlikust analüüsist väljakasvanud ja valdavalt ratsionaalsete argumentidega põhistatud arusaam õigest ja valest, heast või halvast. Ratsionaalse normatiivse regulatsiooni formaliseerimata süsteemi esindaja on moraal, formaliseeritud süsteemi tuntum esindaja tänapäeval on õigus. Moraali puhul on ratsionaalse väärtustamise lähtealuseks ja normsuse mõõduks inimene ise, tema eneseteadvus ning asend väärtusehierarhias. Olles vabanenud irratsionaalsest hirmust salapärase keskkonna ees ja jõudnud arusaamisele, et ta ise ongi looduse kroon, kõrgeim väärtus, hakkas inimene tegelikkust hindama kui subjekti heaolu ning turvalise mõõdupuuga
annaabi.ee 
