rahva määratlusest? Dundesi järgi on rahvas mistahes inimeste rühm, kellel on vähemalt üks ühine tunnus, nagu rahvus, religioon, elukutse, riiklus või perekond jne. Seega vähemalt kaks inimest, kellel on ühised traditsioonid. Varajasem käsitlus pidas ,,rahvaks" eelkõige maarahvast ja linnatsivilisatsioonist kõrvale jäänud kihte. 6. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga? 7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi "esimese elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. 8. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi "teise elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. 9. Missugune on (Eda Kalmre järgi) Lilla Daami kummitusjutu funktsioon Eesti Kirjandusmuuseumi töötajate kollektiivis? 10. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? Varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta leidub:
kuulujutule omased tunnused. 3 7. Arutle [E. Kalmre artikli põhjal] ühiskondlike tingimuste üle, milles tekivad ja võimenduvad võõraviha levitavad kuulujutud. 8. Mille poolest erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjandusteadlase suhtest oma uurimisobjektiga? 9. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”? 4 10. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. Slaidide lehel. 11. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. Slaidide lehel. 12. Missuguseid rühmi saab [P. Voolaiu järgi] eristada parömioloogilises grafitis? 13. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta? 5 14
kaks inimest (nt ka perekond) kellel on vähemalt üks ühine tunnus. Tunnuseks võib olla nii keel, elukutse, religioon. Varasema käsitluse järgi peeti rahvaks talupoegi, kirjaoskamatuid kirjaoskajate ühiskonnas, metslasi, kõrgklassist erinevaid inimesi. 5. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga? Folklorist loob ise oma allikat, kogumised 6. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi ''esimese elu'' etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. 1. Folkloori iseloomulik ja märkamatu olemasolu ühiskonnas pärimuskultuuri nähtusi ei ole teadvustatud ega sildistatud folkloorina. 2. Folkloori osaline äratundmine seestpoolt folkloori äratundmine ja määratlemine seal, kus seda kasutatakse 3. Folkloori avastamine väljastpoolt teised inimesed avastavad folkloori, mida keegi kasutab, tunnevad selle vastu huvi, mis paneb
muud rühmad) 6. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga? Folklorist loob ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks. Folklorist, kui kahe maailma vahel olija, kui vahendajad; folkloristi tegevuse dialoogilisus. Folkloristi töövahenditeks on vahetu jälgimine/osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli-ja videosalvestuste tegemine jne. 7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. Esimene elu (I): 1. Folkloori loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas: (idealiseeritud olukord, mitte reaalne), pärimuskultuuri nähtusi pole teadvustatud ega sildistatud folkloorina. 2. Folkloori osaline äratundmine seestpoolt: Pärimusteadlikkuse sünd kogukonnas, folklooriliikide määratlemine ja äratundmine, pärimuse spetsialistide (nt šamaanid, preestrid, teadjad) oluline roll teadlikkuse loomisel.
Rahvarühmi võib mdoosutada linn, küla, osariik Varasem rahva määratlus rahvas on inimeste hulk, kes moodustav alamliigi, see on tsivilisatsiooni vastand, näiteks talupojad. A. Lang nimetas rahvast kui ,,kirjaoskamatuid kirjaoskusega ühiskonnas" 6. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga? Folklorist loob ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks. Ta on justkui kahe maailma vahendaja 7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi "esimese elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. Esimene elu: 1. Folkloori loomulik olemasolu pärimusühiskonnas pärimuskultuuri nähtusi pole teadvustatud ega sildistatud folkloorina 2. Folkloori osaline äratundmine seespoolt toimub folklooriliikide määratlemine ja äratundmine, pärimuse spetsialistide(samaanid) oluline roll teadlikkuse loomisel 3. Folkloori avastamine väljastpoolt väärtustatakse(väljastpoolt tulija) mõnd
Rahvast mõisteti kui inimese hulka, kes moodustasid alamkihi, vastandina sama ühiskonna ülemkihile e eliidile. 7. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse "nähtamatu" folkloor "nähtavaks"? Mille poolest erineb "nähtamatu" folkloor "nähtavast" folkloorist? Folklorist läheb mingi rühma juurde, tegeleb vahetult jälgimise ja tegevustes osalemisega, teeb kirjalikke märkmeid, kui saab midagi uut teada. Viib läbi küsitlusi, teeb intrevjuusid jne. 8. Iseloomusta kolme folklooriprotsessi "esimese elu" etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. ,,Esimene elu" ehk kuidas folkloor nähtamatust nähtavaks tehakse. Folkloori osaline äratundmine seestpoolt Toimub pärimusteadlikkuse sünd rühma sees, folklooriliikide äratundmine ja määratlemine, pärimuse spetisalistide (nt samaanid, preestid, teadjad) oluline roll teadlikuse loomisel Inimlike suhete tekkimine uurija ja uuritava vahel
kirjandusteadllasel on uurimisaines juba varem olemas. 9. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”? Folkloori muudavad nähtavaks inimesed konkreetses ajas ja ruumis toimunud kohtumiste tulemusena. Folkloristi töövahendid on vahetu jälgimine ja osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli- ja videosalvestuste tegemine jne. 10. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. Folkloori „esimese elu“ etapp on folkloori eksisteerimine loomuliku osana, seda ei märgata, vaid lihtsalt luuakse, sest nii on loomulik. Folkloor elab rühmas teadvustamata. Teine etapp on rühmasisene teadvustamine. Keegi rühamst pärandab oma teadmised kellelegi järgmisele, kuid ei jaga oma teadmisi laiema publikuga. Teadvustatakse, et teadmised on olulised. Teadmine, et folkloor eksisteerib, kuid
oluline on kirjapandu aeg koht ja kontekst. Kirjandusteadlasel on suurem distants uuritavaga, ning valik kas ta tahab suhestuda uuritavasse läbi ajaloo ja kirjaniku eluloo, või võtta teksti tekstina, folklorist peab arvestama ajalooga. (arvan ma) 9. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”? Folkloori kogumise ja säilitamisega (arhiivid), see annab võimaluse neid korduvalt vaadata, lugeda, kuulata. 10. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. Folkloori „esimene elu“ algab sellest et folkloor eksisteerib elu loomuliku osana, seda ei mõtestata folkloorina ja loomine ei ole teadvustatud (ehk plaanitud või sihilik). Järgneb aga osaline teadvustamine mõne rühmasisese inimese poolt, mõne olulise inimese poolt grupis, kes teadvustab folkloori olulisust (kuid puudub vajadus defineerida oma tegevust folkloorina) ja tahab seda järgnevatele
suhtest oma uurimisobjektiga? Kirjanduse uurijal on olemas mingi teos, ajaline raamistik vms, mida ta uurib. Kirjanduse uurija uurib kirjapandud kirjandust, mis on mingi autori poolt kirja pandud. Folkloristi töö seisneb selles, et ta kogub materjale, osaleb rahvaluule protsessides, jälgib folkloori muutusi. Folklorist teeb ,,nähtamatust" folkloorist ,,nähtava", kirjandus on aga juba nö ,,nähtav". 7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi ,,esimese elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. 7.1.1.Folkloori loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas: - (idealiseeritud olukord, mitte reaalne) - Pärimuskultuuri nähtusi pole teadvustatud ega sildistatud folkloorina 7.1.2 Folkloori osaline äratundmine seestpoolt: - Pärimusteaduslikkuse sünd kogukonnas - Folklooriliikide määratlemine ja ,,äratundmine"
suhtest oma uurimisobjektiga? Kirjanduse uurijal on olemas mingi teos, ajaline raamistik vms, mida ta uurib. Kirjanduse uurija uurib kirjapandud kirjandust, mis on mingi autori poolt kirja pandud. Folkloristi töö seisneb selles, et ta kogub materjale, osaleb rahvaluule protsessides, jälgib folkloori muutusi. Folklorist teeb ,,nähtamatust" folkloorist ,,nähtava", kirjandus on aga juba nö ,,nähtav". 7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi ,,esimese elu" etappi ja selgita, mille poolest need erinevad. 7.1.1.Folkloori loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas: - (idealiseeritud olukord, mitte reaalne) - Pärimuskultuuri nähtusi pole teadvustatud ega sildistatud folkloorina 7.1.2 Folkloori osaline äratundmine seestpoolt: - Pärimusteaduslikkuse sünd kogukonnas - Folklooriliikide määratlemine ja ,,äratundmine"
kirjalike ülestähenduste või trükistena) Folkloori kaks ,,Elu" (Honko 1998) Esimene ehk loomulik elu: ,,nähtamatu" folkloor uurija ja pärimusrühma koostöö ,,nähtavaks" muudetakse. Teine elu: arhiveeritud folkooriteoste kasutaine uutest kontekstides ja tähendusseostes Folkloori skemaatiline elulugu mistahes kultuuris; jagatus 22 järku (12 folkloori ,,esimese elu" etappi ja 10 ,,teise elu" etappi). Folklooriprotsessi ,,esimene elu" Folklooril loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas: o Idealiseeritud olukord, mitte teaalne; o Pärimuskultuuri nähtusi pole teadvustatud ehka sildistatud folkloorina. Folkloori osaline äratundmine seestpoolt o Pärimusteaduslikkuse sünd kogukonnas; o Folklooriliikide määratlemine ja ,,äratundmine" o Pärimuse spetsialistide (nt samaanid, preestrid, teadjad) oluline roll teadlikkuse
tantse, kombekirjeldusi) saab uuesti lugeda, kuulata või vaadata, tekstina analüüsida jne. • Väljaspool arhiivi eksisteerib ja toimib folkloor tavaelu orgaanilise, märkamatu ja nimetu osana – tegevuse ja protsessina, mis sünnib siin ja praegu ning mida pole võimalik piltlikult öeldes tagasi kerida, sest iga esitus ja situatsioon on ainukordne. Folkloori esimese ehk loomuliku elu kaudu muudetakse „nähtamatu“ folkloor „nähtavaks“ 10. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. 1. Folkloori loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas: Pärimuskultuuri nähtusi pole teadvustatud ega sildistatud folkloorina 2. Folkloori osaline äratundmine seestpoolt: Pärimusteadlikkuse sünd rühma sees 3. Folkloori avastamine väljastpoolt: Väljastpoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elementi. Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama 4
Nähtav on see, mis on arhiividesse talletatud. Neid arhiivisäilikuid (laule, juae, tantse, kombekirjeldusi) saab uuesti lugeda, kuulata või vaadata, tekstina analüüsida jne. Väljaspool arhiivi eksisteerib ja toimib folkloor tavaelu orgaanilise, märkamatu ja nimetu osana – tegevuse ja protsessina, mis sünnib siin ja praegu ning mida pole võimalik piltlikult öeldes tagasi kerida, sest iga esitus ja situatsioon on ainukordne. 9. Iseloomusta kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. 2. Folkloori osaline äratundmine seestpoolt: – Pärimusteadlikkuse sünd rühma sees; – Folklooriliikide määratlemine ja “äratundmine” – Pärimuse spetsalistide (nt šamaanid, preestrid, teadjad) oluline roll teadlikkuse loomisel; 3. Folkloori avastamine väljastpoolt: – Väljastpoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elemente;
folkloori jäädvustamise käigus ei ole võimalik edasi anda inimeste vahedaid emotsioone sellel hetkel, kui mingit folkloori pala esitatakse. Folkloristid teevad nähtamatust nähtava, kui jälgivad mingisugust folkloori vahetult ning osalevad ka ise selles, seejuures kogu protsessi pidevalt üles kirjutades või muud viisi jäädvustades (intervjuud, helisalvestused välitööd jne). Hiljem arhiveeritakse kogu info ja sellest saabki nähtav folkloor. 8. Iseloomusta kolme folklooriprotsessi "esimese elu" etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. Folkloori loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas. Pärimuskultuuri nähtusi pole teadvustatud ega sildistatud folkloorina. Idealiseeritud olukord, mitte reaalne. Folkloori osaline äratundmine seestpoolt. Pärimusteadlikkuse sünd rühma sees. Pärimuse spetsialistide (preestrid, teadjad jt) oluline roll teadlikkuse loomisel. 1. Folkloori avastamine väljastpoolt
Folklooriprotsess kätkeb endas - informandi ja uurija suhet pärimusse ja teineteisesse, pärimusühiskonna ja teadusühiskonna nägemusi folkloorist, enda ja teiste pürgimustest, folkloori enese siirdumine uutesse niššidesse ja olemisvormidesse, pürgimused säilitada, uurida ja mõista pärimust, teha see tuntuks, kaitsta, elustada seda ja hoolitseda selle eest, igal viisil tähtsustades selle tähendust. Honko 22 folklooriprotsessi osa, 12 “esimeses elus”, 10 “teises elus”. I elu: folkloori osaline identifitseerimine seestpoolt, folkloori väljaspoolsed leidjad, folkloori määratlemine, kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine kollektiivis / väljastpoolt, inihimsuhete sünd pärimuste põhjal, pärimuse kogumine, arhiveerimine, teaduskollektiivist tagasiside tulemine, pärimuse ja teaduse vaheline töökava, folkloori teaduslik analüüs.**
tähendusest kultuuris Folklooriprotsess kätkeb endas - informandi ja uurija suhet pärimusse ja teineteisesse, pärimusühiskonna ja teadusühiskonna nägemusi folkloorist, enda ja teiste pürgimustest, folkloori enese siirdumine uutesse nissidesse ja olemisvormidesse, pürgimused säilitada, uurida ja mõista pärimust, teha see tuntuks, kaitsta, elustada seda ja hoolitseda selle eest, igal viisil tähtsustades selle tähendust. Honko 22 folklooriprotsessi osa, 12 "esimeses elus", 10 "teises elus". I elu: folkloori osaline identifitseerimine seestpoolt, folkloori väljaspoolsed leidjad, folkloori määratlemine, kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine kollektiivis / väljastpoolt, inihimsuhete sünd pärimuste põhjal, pärimuse kogumine, arhiveerimine, teaduskollektiivist tagasiside tulemine, pärimuse ja teaduse vaheline töökava, folkloori teaduslik analüüs.**
annaabi.ee 
