MEELEELUNDITE SEMINAR Anne Vahtramäe, 22.10.2020 NÄGEMINE 1. Kuidas toimub kujutise tekkimine võrkkestal? ● Optiline süsteem: vesivedelik, silmalääts ja klaaskeha - läbipaistvad, murravad valguskiiri - silma valgust murdev süsteem. ● Silma sattunud valguskiired fokuseeritakse ja nad tungivad võrkkesta. ● Seal tekib esemete selge kujutis vähendatuna ja ümberpööratuna. ➔ Parim nägemine on kollatähni piirkonnas, kus asuvad ainult kolvikesed. 2. Mis on kollatähn? MACULA LUTEA ● Teravaima nägemise piirkond. Ka värvide nägemine on parim. ● Võrkkesta pupilli vastas olev koht, kus on kolvikesi kõige rohkem ning nägemisteravus kõige suurem.
emotsionaalset sidet. Ta kirjeldab sündmusi ja tegelasi neutraalselt, ei suuna lugeja arvamust, ning laseb lugejal ise otsustada mida tegelastest arvata. Jutustaja keskendub ainult peategelasele Jakovile ja tema mõtetele, mitte teistele tegelastele. Autor ei anna jutustaja kohta informatsiooni ja kohati jääb mulje nagu jutustaja oleks autor ise. Kuid kuna jutustajal on ülevaade ka Jakovi mõtetest ja tunnetest ei saa see olla võimalik. Tekst on esitatud peategelase vaatepunktist ja fokuseeritakse ka ainult tema tegemistele, see annab järjekordselt märku, et ei ole tegemist kõiketeadva jutustajaga, kuna sellisel juhul peaks tekstis esinema nullfokuseerimine. Jutustaja teadmised ei tundu hoomavat teiste tegelaste elusid, nende tundeid ega tegemisi, vaid ainult seda, mis on seotud mingil määral peategelasega. Samas on jutustajal kogu informatsioon toimuvate sündmuste kohta. Teos on jutustatud läbivalt ühest vaatepunktist.
- KOLLATÄHNI piirkonnas on parim nägemine (ainult kolvikesed) - PIMETÄHN (nägemisnärvi disk): nägemisnärvi väljumiskoht, mis koosneb vaid närvikiududest, kepikesed-kolvikesed puuduvad. Silmamuna sisu VESIVEDELIK SILMALÄÄTS KLAASKEHA - läbipaistvad - murravad valguskiiri, on seega silma läbipaistvateks ja valgust murdvateks keskkondadeks. - moodustavad OPTILISE SÜSTEEMI - silma sattuvaid valguskiiri FOKUSEERITAKSE ja nad tungivad VÕRKKESTA - seal tekib esemete SELGE KUJUTIS vähendatuna ja ümberpööratuna * toodavad ripskeha ja * vikerkesta ja klaaskeha vahel, * läbipaistev sültjas ollus vikerkesta veresooned * kaksikkumer * täidab läätse ja võrkkesta * silmamuna ees-ja tagakambris - murrab enim valguskiiri vahelist ruumi
Saadud suurus vastab efektiivsele valgustugevusele Ief · valgusimpulsi kestuse t järgi arvutatakse valgustusaparaadi vajalik telgvalgustugevus It It = Ief (0,2+t)/t It=Ief Gaaslahenduslambid suudavad anda tunduvalt heledamat valgust kui hõõglambid. Valgustusaparaatide tule nähtavuskaugus ja valgustugevus olenevad suurel määral valgusallika fokuseerimise (valgusallika läätse ja peegeldi fookusesse seadmise) täpsusest. Valgusallikaid fokuseeritakse A) valgusoptilistes ringtuleaparaatides · justeerimisseadeldise abil · ripploodiga ketta abil · vaatepiiri järgi · ekraani abil · valgusvihu vaatlemisega läätsest sellisel kaugusel, kus kiirtekimp on moodustunud B) valgusoptilistes suundtuleaparaatides · vaatepiiri järgi · ekraani abil · rööpsete kiirte kimpu tekitava abivalgusallika kasutamisega
puhkamine umbes iga poole tunni tagant. (Kuiva silma ... 2016). 7 3.2. Maakula degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine Võrkkestas ehk reetinas asub kollatähn ehk maakula. Maakula ealine degeneratsioon on tingitud võrkkesta pigmentepiteeli vahetuse häiretest ja see esineb enamasti inimestel alates 65. eluaastast. (AMD Maakula ... 2016). Kujutis, mis fokuseeritakse võrkkestale, on kõige teravam maakulis. Viimane aga moodustab reetinas ainult väga väikese osa, seega täielikuks nägemiseks ei tohi kollatähnis esineda kahjustusi. Maakula ealine degeneratsioon tekib peamiselt vananemise tagajärjel, mil melaniini hulk organismis väheneb. Melaniin aga kaitseb UV-kiirguse eest, seetõttu pole eakamate inimeste silmad enam endist viisi kaitstud. Kuna nutiseadmete ekraanidelt kiirguv sinine
Ajalugu ja etnoloogia 31.03 Kaks perspektiivi. 1.Ajalugu ja etno 20.saj; 2.Euroopa perspektiivist ehk rahvuslik etnoloogia. Eesti etno ajalooline perspetkiiv. Määratleti tüübid tüpoloogia. Määratleda tüpoloogiate areng. Rõhuasetus esemete levik kultuuris. Minevik on olevikus kui elav osa veel. 20.saj II pool: Minevik olevikus kaotab mingil hetkel valiidsuse. Fokuseeritakse 19.saj rahvakultuurile. Murrang -massitoodete tulek. Etnoloogia kui ajaloo abiteadus alates 1940ndatest. Ajalooline etnograafia. Etno täiendab uue vaatepunktiga ajalugu. Ajalooline materialism fookus esemekultuurile. Antropoligiseerumine ajaloo ja etno vaatepunktid hakkavad lähenema, pildil nähakse ka nt teise kujutamise strateegiad teatud ajaloolises kontekstis. Euroopa etnos on olnud ajaloolise eseme uurimine pikaajaline traditsioon.
sissekeeramisega.Vertikaaltelje asendi vahepealset loodimist tuleb teha täisvõte vahel. ..Polügonomeetria nurgamõõtmised, juhul kui on tegemist rohkem kui kahe suunaga, tuleks sooritada Struve e. Ringvõtete meetodil, mis on kõige lihtsam ja annab rea võrdtäpseid sõltumatuid mõõteandmeid.Enne esimest poolvõtet tuleks alidaadi pöörata mõned ringid võtte suunas, viseerida siis esimesele märgile ja seada limbile algsuuna lugem.algsuunaks valitakse parima nähtavusega suund.esmalt fokuseeritakse kaugeimale, hästinähtavale punktile ja võimalusel enam fokuseerimist ei muudeta.pikksilm suunatakse järjekorras päripäeva kõikidele punktidele, kusjuures lõpuks suunatakse uuesti esimesele punktile(horisondi sulgemine).kui pikksilm liikus suunamisel juhuslikult üle märgi, keeratakse edasi terve ring.kui ülejäänud tolerantsid on ületatakse, sooritatakse kordusmõõtmised pärast põhiprogrammi lõppu.kui üle 30% täisvõtetest tuleks üle
sissekeeramisega.Vertikaaltelje asendi vahepealset loodimist tuleb teha täisvõte vahel. ..Polügonomeetria nurgamõõtmised, juhul kui on tegemist rohkem kui kahe suunaga, tuleks sooritada Struve e. Ringvõtete meetodil, mis on kõige lihtsam ja annab rea võrdtäpseid sõltumatuid mõõteandmeid.Enne esimest poolvõtet tuleks alidaadi pöörata mõned ringid võtte suunas, viseerida siis esimesele märgile ja seada limbile algsuuna lugem.algsuunaks valitakse parima nähtavusega suund.esmalt fokuseeritakse kaugeimale, hästinähtavale punktile ja võimalusel enam fokuseerimist ei muudeta.pikksilm suunatakse järjekorras päripäeva kõikidele punktidele, kusjuures lõpuks suunatakse uuesti esimesele punktile(horisondi sulgemine).kui pikksilm liikus suunamisel juhuslikult üle märgi, keeratakse edasi terve ring.kui ülejäänud tolerantsid on ületatakse, sooritatakse kordusmõõtmised pärast põhiprogrammi lõppu.kui üle 30% täisvõtetest tuleks üle mõõta, siis korratakse kogu
STRATEEGILINE KRIITILISED MÄÄRAMATUS EDUFAKTORID INTERAKTIIVSED DIAGNOSTILISED KONTROLLINGU- KONTROLLINGUSÜSTEEMI SÜSTEEMID D Interactive Control SystemsТ.KARM Diagnostic Control Systems 5 KONTROLLINGU ABIL: • Suurendatakse ettevõtte väärtust • Mõistetakse paremini ettevõtte strateegia sihitust tarbijale • Fokuseeritakse organisatsiooni tegevus kriitilistele edufaktoruitele • Kehtestatakse ja arendatakse standarteid ja reegleid • Luuakse võimalus saada detailiseeritud informatsiooni erinevatel perioodidel kasumi saamiseks segmentide, toodete/teenuste, klientide ja regioonide lõikes • seostatatakse konkreetselt töötajate kohustused, õigused ja vastutus Т.KARM 6 Sellise fenomeni nagu kontrolling kasutamine kaasaegsetes ettevõtetes
Tokamak tüüpi termotuumareaktorid, kus plasmat hoitakse sulustatuna tugevas magnetväljas (magnetic confinement). 1993. a. detsembris andis Princetoni katsereaktor kontrollitava termotuumareaktsiooni tulemusena 5.6 MW energiat. Seda loeti oluliseks progressiks, ehkki reaktori sisendis kulutatud energia oli suurem kui väljundis saadu. Teist tüüpi termotuumareaktorites toimub nn. "inertsiaalne sulustamine". Näiteks: Shiva reaktoris (Lawrence Livermore Laboratories, USA) fokuseeritakse 20 võimsa neodüünlaseri kiired reaktsioonikambrile, et kutsuda esile termotuumasüntees deuteerium- triitiumi gaasiseguga täidetud mikroballoonides. 2005 a. leppisid suurriigid kokku ehitada tootmisotstarbeline Prantsusmaale fusioonreaktor, projekti koodnimetus ITER. Termotuumareaktorite kütus Deuteeriumi saamine ei valmista suuri probleeme, sest ca 1 molekul igast 5000-st merevees olevast vesiniku molekulist on deuteerium. Selle kokkukoguminel saaks 1015 tonni deuteeriumi.
võtte järel tuleks see reguleerida keskasendisse. 9) Loetle vähemalt 5 Struve (ringvõtete) meetodi nõudest: 1. Enne esimest poolvõtet tuleks alidaadi pöörata mõned ringid võtte suunas, viseerida siis esimesele märgile ja seada limbile algsuuna lugem; 2. Algsuunaks valitakse parima nähtavusega suund (enamasti põhjavõi kirdepoolne); 3. Esmalt fokuseeritakse kaugeimale, hästinähtavale punktile ja võimalusel enam fokuseerimist ei muudeta; 4. Pikksilm suunatakse järjekorras päripäeva kõikidele punktidele, kusjuures lõpuks suunatakse uuesti esimesele punktile (horisondi lugemine). Lugemite erinesvus esimesel punktil näitab instrumendi püsivust poolvõttes; 5. Kui pikksilm liikus juhuslikult üle märgi, keeratakse edasi terve ring. 10) Millised on kõrgema geodeesia aine 3 põhisuunda
Nägemisnärvi väljumiskohta nim. nägemisnärvi diskiks ja see koosneb ainult närvikiududest. Kepikesed ja kolvikesed selles piirkonnas puuduvad ja seda nimetatakse pimetähn. Silmamuna sisu Selle moodustavad vesivedelik (kambrivedelik), silmalääts ja klaaskeha. Kõik need moodustised on normaalselt läbipaistvad, murravad valguskiiri, mistõttu neid nim. silma läbipaistvateks ja valgustmurdvateks keskkondadeks. Nad moodustavad optilise süsteemi, mistõttu silma sattuvaid valguskiiri fokuseeritakse ja nad tungivad võrkkesta. Seal tekib esemete selge kujutis (vähendatuna ja ümberpööratuna). * Vesivedelik asub silmamuna ees- ja tagakambris. Eeskamber on ruum, mida piirab eest sarvkest, tagant - vikerkest ja silmalääts. Tagakamber on pilujas ruum, mille eesseina moodustab vikerkest, tagumise seina - silmalääts, ripsvöötmeke ja ripskeha. Kambrid on omavahel ühendatud vikerkesta ja silmaläätse vahel oleva pilu kaudu. Vesivedelikku toodavad ripskeha ja vikerkesta veresooned.
Valguskiire allikaks on optiline kvantgeneraator ehk laser. On kasutusel tahked, gaas, ja pooljuhtlaserid. Valguse võimendus põhineb valguse stimuleeritud kiirgumisel. Võimendatud valguse saamiseks kristalli aatomid ergastatakse, s.t nad viiakse välja oma stabiilsest olekust. Ergastamiseks on kvantgeneraatoris impulsslamp. Kristalli ergastatud aatom, saades nüüd lisafotooni, kiirgab kohe välja kaks fotoonit, seega kahekordse energia mis suunatakse toorikule. Kiir fokuseeritakse optilise läätsede süsteemiga töödeldavale toorikule. Loore läbimõõt fookuses on umbes 0,01 mm, mistõttu temperatuur ulatub töötluskohas 6000...8000 kraadi. Sellest piisab, et fookuses olev materjal sulab ja momentaalselt aurustub. Lasertöötlust kasut. Väikeste avade valmistamisel ja materjalide tükeldamisel. Raske geomeetriaga toorikud väljalõikamine (laserlõikamine(2d, 3d), laserkeevitamine). Laserite üldparametrid: lainepikkus, võimsus, kiire ülekanne
Mitte liiga tõsiste äparduste tahtlikuks esilekutsumiseks on kujunenud terve hulk traditsioonilisi vorme, folkloorseid mänge e. nn. vempe (ingl. practical jokes): fotodele tehakse sarvi; kaaslaste rõivaselgadele kinnitatakse sabasid või silte totrate kirjadega, nagu Olen loll ja otsin naist vms.; poikvel uste ülaservale asetatakse veetopsikuid; alleedele kootakse niidist ämblikuvõrke; toolipõhjadele pannakse knopkasid või nõelu; aknalaual istujate kuklale fokuseeritakse õuest suurendusklaase; magavate kaaslaste kõrva ääres valatakse vett solinal klaasist klaasi, süüdatakse nende varvaste vahele pistetud paberirirbasid, nende nägudele asetatakse saapaid, mis piisavalt pika paela teist otsa pidi on seotud ümber magaja suure varba. Jne. Mitte ainult praktilistel, vaid ka sõnalistel naljadel on enamasti objekt. Nali on sihitud kellegi pihta, toimub kellegi arvel. Nali on tõesti kriitika, paljastus, pilge, hukkamõistu ja üleoleku väljendus.
Tekst väljendub intertekstuaalsusena ehk tekstidevahelise seosena. Seos teiste tekstidega võib olla nähtamatu – väljendi abil viidatakse varasemast tuttavale, aga ei refereerita ega seletata. Tähistusfunktsiooni analüüs Teksti autor tõlgendab ja peegeldab tegelikkust läbi keeleliste valikute. Ajakirjaniku valiku tulemus on näiteks: Kelle vaatepunktist asju vaadatakse, st kes saab sõna? Keda fokuseeritakse, st kelle sõnum jõuab pealkirja ja juhtlõiku? Keda refereeritakse pikemalt, keda lühemalt? Mis järjekorras keegi sõna saab, st kes ründab, kes peab asuma kaitsele ja hakkama seletama esimese kõneleja seisukohast lähtuvalt? Kelle seisukoht ja sõnum jääb viimasena kõlama, st millele enam vastuväiteid ei saa esitada? Samad keelelised valikud, mis näitavad tegelikkust, näitavad ka autori positsiooni. Tekstis on
lahendustena müütilisele probleemile. Müütiline probleem on probleem, mis on ühel või teisel viisil esitatud vastandite kaudu. Jumal alustas maailma loomist vastanditest: taevas-maa, valgus-pimedus, naine-mees, hea- kuri. Protsessid, mis vastandites mõtlemist toetavad, kajastuvad religioonis väga tihti(binaarse opositsiooni teooria). Müütide kohta rohkem Armstrongi raamatus kohustuslikus kirjanduses. Struktuuri poolest on müüdid taandatavad väga lihtsale raamistikule: esmalt fokuseeritakse kuulaja tähelepanu mõnele kesksele eksitesiaalsele murele (nt maailma loomine, kurjuse teke). Seejärel raamistatakse see probleem näivalt lepitamatute vastandite paariks (nt kangelane ja koletis, jumalad ja inimesed, elu ja surm). Lõpuks lepitab need vastandid viisil, mis aitab leevendaa inimlikku eksistentsiaalset ängi. Müütilise probleemi lahendust peetakse kogemuslikuks. Sellest ei pruugita ratsionaalselt arugi saada, aga see
tekib kujutis võrkkesta ette- lühinägelikkus) reguleeritav, liitläätsede süsteem. Silm suudab eristada objektide o Suurus o Kuju o Heledust o värvust o ruumilist paiknevust o objektide liikumist Fototoopilisel nägemisel nähakse kõiki 5 komponenti, skotoopilisel värvusi ei eristata. Ruumiline nägemine eeldab kahe silma koostööd. Nägemisel on kolm etappi- 1) valgus siseneb silma ning fokuseeritakse läätsega reetinale e VÕRKKESTALE. Maali-Liina, jaanuar 2012 2) Reetina fotoretseptorid muudavad valgusenergia eletkrisignaaliks 3)Elektriliste signaalide töötlemine ja transport närvisüsteemis Kujutis tekib vähendatud ja ümberpööratud. 2 tähtsat etappi: pupill muutub, et reguleerida sissetuleva valguse hulka. Pimedas laiem ,valges kitsam, lähedale vaadates kitsam, kaugele laiem
annaabi.ee 
