jne). Fiskaalne neutraalsus (võrdsuse kriteerium) Siinkohal saab vaadata, kas süsteem eelistab ühte tulu või kulu mõjuva põhjuseta: maksud, mille puhul eksisteerib kõrvalehiilimise võimalus ei ole fiskaalselt neutraalsed. Alkoholiaktsiisi puhul on võimalik maksust kõrvalehiilimine: võib levida salaalkohol, mille pealt aktsiisimaksu ei maksta. Seega võib väita, et tegemist ei ole fiskaalse neutraalsusega. 5 Ujuvus, paindlikkus (efektiivsuse kriteerium) Kas maks on võimeline pidama sammu inflatsiooni ja majanduskasvuga. Alkoholiaktsiisi näol ei ole tegemist ujuva maksuga, kuna määr on konkreetselt fikseeritud ning selle muutmiseks on vaja võtta vastu vastavad otsused. Samas on 2012. Aasta lõpus vastu võetud seadusega
b) maksude tõstmine c) põhiliste finantskompaniide natsionaliseerimine d) avaliku sektori ametnike arvu vähendamine 16. Eurotsoonist lahkumise protseduuri reeglid pandi paika. a) Maastrichti lepinguga b) Amsterdami lepinguga c) Lissaboni lepinguga d) mitte ühegagi neist 17. Mis alljärgnevast ei või kaasa tuua eurotsooni lagunemist? a) paljud rahvusvahelised investorid ei usu eurosse b) lõhe hästi funktsioneeriva Põhja ja halvasti funktsioneeriva Lõuna vahel c) fiskaalse distsipliini kehtestamise ebaõnnestumine d) euro kursi muutumine dollari suhtes ARUTLEGE 18. Tänu automaatsetele stabilisaatoritele on fiskaalpoliitika iseeneslikult kontratsükliline. Põhjenda antud seisukohta. - Maksutulud vähenevad, kui majanduses on langusfaas (retsessioon) - kui majanduses on langus, siis sotsiaalkulutused suurenevad - ei ole viitaega(sdi), ega otsustusprotsessi, toime avaldub koheselt - rusikareegel, defitsiit suureneb 0,5% SKPst, kui SKP kasv väheneb 1%. 19
intensiivsem võrreldes erasektoris kasutatava tehnoloogiaga. Tehnoloogia arenguga kaasneb produktiivsuse kasv ja palkade kasv erasektoris. Kuna avalikus sektoris ei ole võimalik asendada tööjõudu kapitaliga ja seega suurendada produktiivsust, aga palgad peavad olema konkurentsi- võimelised erasektoriga, siis on tulemuseks avalikus sektoris sama väljund suuremate kulutustega . Fiskaalne selgitus: Kompleksne ja kaudsetest maksudest koosnev maksusüsteem võib tekitada fiskaalse illusiooni, mis võib viia süstemaatilise valitsuskulude kasvuni. Võrreldes lihtsa maksusüsteemiga, mis koosneb otsestest maksudest Meltzer-Richardi mudel: poliitiline mudel- mediaanhääletaja eelistab ümberjaotamist, kui keskmise sissetuleku kasv on suurem kui mediaanhääletaja sissetuleku kasv Institusionaalsed tegurid: Avaliku sektori suuruse majanduses määrab valitsusinstitutsioonide struktuur. Avaliku sektori kulutustel on kalduvus kiiremini kasvada kohaliku omavalituse
pikendada. Nad valitakse isikute hulgast, kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust ning kellel on oma riigi kõrgeimatesse kohtunikuametitesse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon või kes on tunnustatud ja pädevad juristid. Euroopa Kohus asub Luksemburgis. Majandus- ja rahaliit Euroopa majandus- ja rahaliit (European Economic and Monetary Union, EMU) on kokkulepe Euroopa riikide vahel, et omada ühist raha eurot ning ühist majanduspoliitikat koos fiskaalse vastutuse põhitingimustega. 27 praegust liikmesriiki on EMUga ühinemisel eri etappidel. 13 liikmesriiki on euro kasutusele võtnud: Austria, Belgia, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Portugal, Sloveenia ja Hispaania. Kolm liikmesriiki Suurbritannia, Taani ja Rootsi ei ole eurot kasutusele võtnud. 11 liikmesriiki Küpros, Malta, Läti, Leedu, Eesti, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Ungari, Rumeenia
ammendumine ja saastumine. Eesti suurimad KK probleemid kestavad sellepärast, et (4) on tööstuses on kasutusel aegunud, toorainemahukas tehnoloogia, elanike madal KK teadlikus, KK alase tehika ja oskusteabe mahajäämus, puudlik keskkonnakorraldus. KK kahjude maksustamise põhieesmärk peaks olema KK kaitsmine, aga peamiseks eesmärgiks on kujunenud riigieelarvesse raha kogumine, esimesel juhul on tegu regulatiivse maksuga, teisel juhul fiskaalse maksuga, mille kogumisega vähendatakse teisi makse nii, et eelarve jääb samaks. KKP vahendid (3) Õiguslikud (5) · standardid, piirnormid, keelud · tehnoloogiale põhinev lähenemine · keskkonnakvaliteedile põhinev lähenemine Majanduslikud (8) · maksud ja hüvitised · laenud, toetused, subsiidiumid · müüdavad saasteload · sisse ja tagasimakse süsteem · ökomärgistamine Keskkonnakorralduslikud (5)
Valitsuse institutsionaalse kvaliteedi tähtsust on rõhutanud mitmed uurijad. Näiteks Aage märgib, et olulisem kui valitsuskulutuste suurus on nende kasutamise otstarve ja tulemuslikkus. Sealhulgas on mitme muu abinõu hulgas erilise tähtsusega maksude efektiivse kogumise tagamine (Aage, 1997). Teine väga tähtis küsimus on, milline peaks olema Eesti fiskaalpoliitika ühinemisel Euroopa Liiduga ja kuidas peaks meie fiskaalpoliitikat harmoneerima. Vastavalt Maastrichti lepingu fiskaalse konvergentsi kriteeriumitele ei tohi liikmesriigi aastane eelarvedefitsiit ületada 3%, riigivõlg 60% SKP-st. Enamikus Euroopa riikides tähendab see liikumist kitsendava fiskaalpoliitika suunas (Papadopoulus, Sidiropoulus, 1999). Nagu näitavad võrdlusandmed, on Eesti üldvalitsuse defitsiit mõnevõrra kõrgem kui EL keskmine. Nii näiteks moodustas üldvalitsuse defitsiit Eestis 1999. a. 4,7% SKP-st, samal ajal oli EL keskmine 1,7%. Samal ajal
Maksupoliitika on majanduse suunamise parim vahend, kuna omab vähem kõrvalefekte. Kuna näiteks kaitsekulutuste: a) kärpimine võib anda tulemuseks pooliku ristleja. b) suurendamine majanduse stimuleerimiseks võib tuua kulutuste kasvu mittevajalikule relvastusele. Tulumaksumuutused on neutraalsemad ja võivad anda efekti, efekti niipea kui maksuamet on uued vormid trükkinud. Seetõttu peetakse tulumaksu üldiselt fiskaalse stabilisatsiooni üldistatud vahendiks. Aga i i siin isegi ii esineb i b komplikatsioone. k lik t i Maksupoliitika toimib tõhusalt, kui loodetakse püsivat muutumist. Maksumäärade sage muutmine on halb. Maksumäära ja rahaliste laekumiste seost illustreerib Lafferi kõver. 21 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 2. Kõvera küürukuju aga sisaldab teooriat.
Eesti riigieelarve kõige suuremateks tuluallikateks on • Käibemaks • Sotsiaalmaks • Aktsiisimaksud Lisaks on veel füüsilise ja juriidilise isiku tulumaks, raskeveokimaks, hasartmängumaks, tollimaks. Ja mittemaksulised tulud – koosnevad peamiselt riigi poolt osutatud teenuste/kaupade müügitulust, peamiselt välisorganisatsioonidelt laekunud toetustest ning valitsussektori varadelt teenitud tuludelt (omanikutulu, renditulu jm) 21. Selgitage maksude fiskaalse funktsiooni ja regulatiivse (reguleeriva) funktsiooni erinevust? Fiskaalne funktsioon – seisneb ühishüviste pakkumiseks vajalike ressursside kogumises eelarvesse Vajadus koguda valitsussektori eelarvesse rahalisi vahendeid riigieelarveliste kulude katteks. Reguleeriv funktsioon – ülesandeks on majandussubjektide käitumise mõjutamine. Maksumäärade muutmise või maksusoodustuste kehtestamise kaudu saab mõjutada majandusprotsesse ühiskonnale vajalikus suunas. 22
Euroopa Kohut ei tohi segi ajada Haagi Rahvusvahelise Kohtuga, mis on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni institutsioon, ega Euroopa Inimõiguste Kohtuga Strasbourg'is, mis kuulub Euroopa Nõukogu juurde. Euroopa Kohus on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist. Majandus- ja rahaliit ning euro Euroopa majandus- ja rahaliit (European Economic and Monetary Union, EMU) on kokkulepe Euroopa riikide vahel, et omada ühist raha eurot ning ühist majanduspoliitikat koos fiskaalse vastutuse põhitingimustega. 27 praegust liikmesriiki on EMUga ühinemisel eri etappidel. 13 liikmesriiki on euro kasutusele võtnud: Austria, Belgia, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Portugal, Sloveenia ja Hispaania. Kolm liikmesriiki Suurbritannia, Taani ja Rootsi ei ole eurot kasutusele võtnud. 11 liikmesriiki Küpros, Malta, Läti, Leedu, Eesti, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Ungari, Rumeenia
(Timpmann 2000 lk 421) Vastavalt EL lepingule viib EMU-s (Economical and Monetary Union) raha- ja vahetuskursi poliitikat ellu Euroopa Keskpank, fiskaalpoliitilised otsused on aga jäetud suuresti liikmesriikide teha. Fiskaaldistsipliini ning hindade stabiilsuse kindlustamiseks EMU-s kehtestati EL lepinguga viis konvergentsikriteeriumit, mille täitmine oli Rahaliidu likmeks saamise eelduseks. Kaks neist kriteeriumidest olid fiskaalse iseloomuga: · Riigi eelarvedefitsiit ei tohtinud olla suurem kui 3 % SKP-st. · Riigivõlg ei tohtinud olla suurem kui 60 % SKP-st (Timpmann 2000 lk 422) Et kindlustada Maastrchti fiskaalsete kriteeriumide täitmine ka pärast EMU loomist, võeti 1996.a detsembris Dublinis vastu niinimetatud stabiilsuspakt. Selle kohaselt peavad riigid, kelle eelarvedefitsiit tõuseb üle kolme protsendi maksma trahvi 0,2 kuni 0,5 % SKP-st. (Begg 1997, p.2.5)
10 Hinnata põhjalikumalt kohustusliku kogumispensioni eesmärkide täitmist mõjutavaid tegureid ning teha vastavaid ümberkorraldusi. Kaaluda võimalust kaotada ennetähtaegne pension, eripensionid, väljateenitud aastate pensionid ja soodustingimustel vanaduspensionid. Uued trajektoorid PENSIONIPOLIITIKAS: Kulukaim osa HRi sotsiaalpoliitikast. Pensionisüsteemid suure fiskaalse, demograafilise ja majandusliku surve all. Raske muuta- põlvkondade vaheline ‘leping’ . Pierson’i peamine objekt retrenchment’ist rääkides. Nn double-payerproblem, blame-avoidance strategies Samas on transformatsioon aset leidnud, sageli isegi mitte niivõrd suured reformid, kuivõrd policy drifts. Kolm trendi: Multipilllar; Erafondide integreerimine avalikku süsteemi; Exit-strateegiate lõpetamine ja pensioniea küsimused; Ebastandardsete töömudelite mitte-diskrimineerimine.
Millised on erinevate institutsionaalsete korralduste tagajärjed maksudele ja eelarvele ning kuidas neid arvestada maksupoliitikat puudutavate ettepanekute koostamisel? Halcombe: Ramseylik maksusüsteem suurendaks poliitilisi kulusid ja renditaotlemist. Maksustamisega seotud kulud: ühiskonna heaolukadu, valitsuse administratiivkulud, maksumaksjate kulud, poliitilised kulud. Optimaalne maksusüsteem peaks püüdma kõiki neid minimeerida. Fiskaalse konstitutsiooni idee: osa üldisest põhiseadusest või laiapõhjaline kokkulepe. Buchanan&Tullock: konstitutsioonilised vs post-konstitutsioonilised reeglid Maksude ajalugu: 19.saj lõpul oli suur hulk erinevaid makse, valitses süsteemitus. Maksutulud moodustasid alla 10% SKPst. 20.saj toimusid olulised muudatused – demokratiseerumine, töölisklassi liikumised. Makse hakati nägema kui instrumente industrialiseerumisega kaasnevate probleemide lahendamiseks
inimesed tarbivad suurema osa, ja vastavalt säästavad väiksema osa oma tuludest kui rikkamad, ning seetõttu maksavad ka suhteliselt suurema osa oma sissetulekutest nende maksude kaudu riigile. Samas on tarbimisega seoses ka tarbijal võimalik teatud piirides valida kas kulutada tulu tarbimiseks ja sellega seoses maksta kaudseid makse või mitte seda teha. Tarbimise maksustamist säästude ja investeeringute asemel on nähtud ühe kaudsete maksude eelisena majanduskasvu seisukohalt 56.Fiskaalse detsentraliseerituse eelised ja probleemid. 57.Kohalike omavalitsuste tulubaasi phikomponendid. Kohaliku omavalitsuse ksitlus Fiskaalne fderalism ja klubide teooria. Laialdasel fiskaalsel detsentraliseeritusel omad eelised: Inimeste soovid erinevad. hed tahavad niteks rohkesti parke, teised ei pea neid oluliseks. Detsentraliseeritud ssteemi puhul saavad inimesed huvigruppide viisi koonduda ja kujundada avalike teenuste paketi vastavalt oma soovidele
lipuga. Omavalitsusüksuse lipp või vapp peab vastama heraldikanõuetele. Omavalitsusüksuse vappi võib kasutada KOV üksuse organite ja asutuste plankidel ja pitseritel ning muudes kohtades vastavalt valla või linna sümbolite kasutamise korrale. Omavalitsusüksuse lipu mõõtmed ei või ületada riigilipu mõõtmeid. 3. Kohaliku omavalitsuse üksuse ja eraisiku õiguslikust staatusest õiguskäibes: põhiõiguste kehtivus eraõiguses. Fiskaalse abitegevuse juures (hanke- ja investeerimisvaldkond) on otstarbekas rakendada vähemalt PS § 12 (kõik on seaduse ees võrdsed), et takistada suvalisi otsuseid. Põhiõiguste eraõiguses kehtivuse küsimust (s.o KOV üksuse seotust põhiõigustega eraõigusliku tegevuse juures) tuleb eristada KOV põhiõigusvõimelisuse küsimusest. Põhiõigused seovad ka haldust. Avaliku
annaabi.ee 
