xxx xxx Finantsstabiilsuse ülevaade Referaat xxx Tallinn 2011 Hinnang finantsstabiilsusele Majanduskasvu kiirenemine 2010. aasta lõpus enamikus Euroopa riikides on lisanud kindlust finantsturgudele ning pankade rahastamisvõimalused on paranenud. Mõndades euroala riikides aga võlakriisi probleemid püsivad ning nende riikide pankadel on endiselt võimatu oma kapitali- ja likviidsusvajadusi finantsturgudel katta, mistõttu nad on olnud sunnitud kasutama keskpankade ja valitsuste tuge. Finantsturge on negatiivselt mõjutanud ka suured geopoliitilised pinged Euroopa naaberaladel ning inflatsiooni kiirenemine. Eesti aktsia- ja võlakirjaturgude riskisus on globaalsete turgude väärtpaberi hinna kõikumise tõttu lühikese perioodi jooksul endiselt kõrge. Seni on aga Eesti majanduse ja finantssüsteemi jaoks olulised välistingimused pigem paranenud. Eesti majan...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Maria Kasirova FINANTSSTABIILSUSE ANALÜÜS AS TEHO NÄITEL TEO Ainetöö Juhendaja: O. Jelfimova Tallinn 2009 1.1 ........................................................................... 5 1.2 .............................................................................6 , . , , . , : , . , , , 2 . . , , . , , . , . , . - , : , .. , . Teho. A Teho 1990 . Teho ...
Artikli analüüs Keskpank: võlakriis suurendab Eesti finantsstabiilsust ohustavaid riske 26.10.2011 11:16 Postimees Toimetaja:Lauri Luiker Põhiprobleem:Rahvusvaheline finantskeskkond on viimastel kuudel oluliselt halvenenud. Kui eelnevalt olid finantsturu pinged seotud üksikute euroala riikidega, siis nüüd on võlakriis edasi levinud. Eesti finantssektorit võib võlakriis mõjutada eelkõige kahel viisil. Peamised osapooled ja nende seisukohad: «Esiteks kui euroala likviidsus- ja rahastamispinged peaksid senisest rohkem kanduma Põhjamaades tegutsevatele emapankadele, siis kallineb rahastamine ka Eestis tegutsevate tütarpankade ja filiaalide jaoks,» edastas Eesti Panga pressiosakond. «Finantsturgude kõrge usaldus Põhjamaade pangandussüsteemi ning majandus- ja eelarvepoliitika suhte...
probleemiks sai kasvav eelarvepuudujääk. 2010. aastal tabas riiki võlakriis. 2012. aasta märtsiks oli Kreeka riigivõlg umbes 370 miljardit eurot.Töötuse määr oli 2010. aasta seisuga 12%, 2012. aasta alguses 21,7% ja tõusis 2013. aasta jaanuaris 27,2%-ni. Majanduse maht vähenes 2,3% aastal 2009, 3,5% aastal 2010 ja 6,0% aastal 2011. Kreeka on peamine Euroopa Liidu abisaaja. Et taastada Kreeka majanduse jätkusuutlikkus ning tagada Kreeka ja selle läbi kogu euroala finantsstabiilsus, kohustatakse Euroopa riike kokku panema suuri abipakette Kreeka toetuseks. Sellele vaatamata on siiani riigi majanduslik olukord raske ning eurotsoonis püsimine küsitav. Turism Kreeka mandriosa ja saared on üks turistide lemmiksihtkohti Euroopas. Kreeka on meelitanud turiste juba antiikajast oma rikkaliku ja pika ajaloo, Vahemere ranniku ja randadega. Kreeka on kogu maailmas 15. kõige külastatavam riik, sest riigi statistikaameti andmeil külastab Hellast üle 15 miljoni
FINANTSANALÜÜSI MEETODITE VÕRDLUS: ETTEVÕTTE PANKROTIOHU PROGNOOSIMINE Lõputöö Juhendaja: Rene Pihlak Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 4 1 ETTEVÕTETE FINANTSSTABIILSUSE KUJUNEMISE TEOREETILISED ALUSED .............. 6 1.1 Finantsstabiilsus ja pankrotioht..................................................................................................... 6 1.2 Meetodid pankrotistumiste prognoseerimiseks .......................................................................... 8 1.3 Finantsstabiilsuse reitingu skoori meetod .................................................................................10 1.4 Likviidsuse näitajad..........................................................................................
Pangad ei soovinud enam anda laenu ettevõtetele, kes vajasid kapitali oma tegevuse või idufirmade arendamiseks, ehk krediit kuivas kokku. Majandusareng peatus, algas majanduslangus, ettevõtted sulgesid uksi ja töötajaid koondati. Maksutulud vähenesid, töötushüvitiste kulud suurenesid ja riigid pidid kasvava puudujäägi katmiseks raha juurde laenama. Tekkis nõiaring. Liikmesriigid, euroala ja Euroopa Liit tervikuna tegid kriisi lahendamiseks suuri jõupingutusi, et tagada finantsstabiilsus, toetada majanduskasvu ja tööhõivet ning parandada majanduse juhtimist. Kriis paljastas süstemaatilised puudused majandus-ja rahaliidu ülesehituses. Nende puuduste parandamiseks algatasid riikide valitsused ja Euroopa institutsioonid mitmesuguseid meetmeid euroala finantsstabiilsuse tagamiseks ning euroala ja kogu ELi regulatiivse struktuuri tugevdamiseks. Lepiti kokku ulatuslikus majanduse juhtimise reformis, et vältida samalaadseid šokke tulevikus. ELi tasandil on
· Finantsteenuseid pakkuvate ettevõtete stabiilsus ja teenuse kvaliteedi tagamine · Eesti rahasüsteemi usaldusväärsuse toetamine · Hoiuste, kindlustuskahjude, kogumispensionite jmt väljamaksmise tagamine · Finantssektori effektiivsuse suurenemisele kaasa aitaminene, selle kuritegelikel eesmärkidel kasutamise takistamine · Tarbijate riskide väljaselgitamine, teave ja tugi finantsteenuste valimiseks Missioon ja visioon · Meie missioon: tagada finantsstabiilsus, kaitsta kliente ja investoreid · Meie visioon: läbipaistvalt ja otsustavalt tegutseva järelevalvega Euroopa Liidu ühisturgu lõimitud stabiilne Eesti finantsturg. Väärtused · Kompetentsus Eri-, ameti- ja kutsealane ettevalmistus, kogenud, laia silmaring, õpihimuline · Avatus Väärikas, koostöövalmis, avatud uutele ideedele ja töövõtetele, meeskonnatöö väärtustamine · Otsustavus Otsusekindel, sõltumatu, erapooletu ja õiglane
· mikromajandus- vaatab ettevõtteid ja kodumajandusi, kuidas nad nappivates resursside tigngimustes teevad oma majanduse otsuseid selliselt, maksimeerivad rahulolu või kasumit · makromajandus ehk makroökonoomika, uurib majandust tervikuna · inflatsioonimäär - tarbijahinna indeks · töötud- inimesed, kes on ilma tööta · tööhõive- inimesed, kes töötavad · sisend ->tootmine -> hüvis : 1) kaup · 2) teenus Tootmise sisend ehk ressursid: 1)maa (hõlmab ennas maismaapind, floorat ja faunat(loomad taimed), terrotoriaalveed ja siseveekogud,õhuruum 2)töö-inimese vaimsete ja füüsiliste tegevuste summa 3) kapital-varasema tootmisprotsessi käigus loodud: 1. reaalkapital - kõik millel on füüsiline keha 2. inimkapital - inimene, kellel on ...
Seab prioriteete EL tegevusele; arutab madalamal tasemel lahenduseta jäänud probleeme. Koordineerib poliitikaid. Ei võta vastu õigusakte (st. ei loo juriidilisi kohustusi); langetab otsuseid (mis on liikmesriikidele siduvad), suuniseid ja deklaratsioone. 15. Kuidas Eestis on ellu viinud nn. Lissaboni strateegiat? -kava ettevalmistamise protsess on olnud põhjalik, kaasatud on sotsiaalpartnereid; - finantsstabiilsus, eelarve tasakaal, maksustamisega seotud meetmed; - teadus- ja arendustegevuse kulutuste suurendamine ning läbimõeldud meetmed selles valdkonnas; - ettevõtluskeskkonna parendamine ning parema juurdepääsu tagamiseks finantsidele · keskkonna valdkonna eesmärkide suunamine majanduskasvu ja keskkonna vahelise sünergia suurendamisele;
Strateegilise juhtimise eksamiks!!! Konkurentsieelise loomise ja ära kasutamise etapid: 1. Konkurentsieelise loomine ründemeetodi abil, sageli on seejuures vajalikud ulatslikud investeeringud; 2. tulude periood, mil lõigatakse vilju- tänu saavutatud konkurentsieelisele saadakse keskmisest suuremaid kasumeid, korvates eelise saavutamiseks tehtud investeeringud; perioodi pikkus sõltub sellest, kui kerge on konkurentidel anda vastusamme. Oma positsiooni kindlustamiseks kasutatakse kaitsestrat.-d 3. eelise kaotamine- konkurentsieelis taandub kompetentsete ja vajalikke ressursse omavate konkurentide vastusammude tulemusel. Kuidas rünnata?? 1. Frontaalrünnak- konkurentidega astutakse vahetusse võitlusesse, püüdes nende tugevaid külgi jäljendada või ületada. Arendatakse välja konkurendi tähtsaimate toodetega lähedased tooted ja võetakse sihikule konkurendi jaoks olulised turud. 2. Tiibrünnak- konkurendi nõrkuste ründamine...
aastatel võib pidada soodsate laenude kättesaadavust, mis aitas püsimas hoida rekordilist tarbimist. 2009. a majanduslanguse ja ülemaailmse finantskriisi tõttu karmistusid aga laenutingimused ja üha suuremaks probleemiks sai kasvav eelarvepuudujääk. Majanduse maht vähenes 2,3% aastal 2009, 3,5% aastal 2010 ja 6,0% aastal 2011. (vt ka joonis 5) Kreeka on peamine Euroopa Liidu abisaaja. Et taastada Kreeka majanduse jätkusuutlikkus ning tagada Kreeka ja selle läbi kogu euroala finantsstabiilsus, kohustatakse Euroopa riike kokku panema suuri abipakette Kreeka toetuseks. Sellele vaatamata on siiani riigi majanduslik olukord raske ning eurotsoonis püsimine küsitav. Joonis 5: Kreeka reaal-SKP muutumine võrreldes eelneva aastaga (1972-2010). Järsk langus 1974. aastal on põhjustatud nn kolonelide diktatuuri kokkuvarisemist
Evolutsioonilised psühholoogid on selle fenomeni selgitamiseks välja pakkunud kolm mudelit: 1. Tasakaalustatud valiku mudel. Arvatakse, et teatud alleelidel, mis soodustavad psühhopaatiat, kaaluvad adaptiivsed eelised nõrgad küljed üles. Psühhopaatiaga seotud kirjanduses juhitakse tähelepanu tõsiasjale, et psühhopaadid võivad ühiskonnas hõivata teatud adaptiivsed nisid, näiteks kuulsuse staatuse. Kuulsusega kaasneb finantsstabiilsus ja arvukalt kaaslasi, mis omakorda tagab järglaste saamise. 2. Antagonist-pleiotroopne mudel. Teatud alleelid soodustavad psühhopaatia erinevaid aspekte. Osadel nendest aspektidest on tugevad evolutsioonilised eelised. Näiteks seostatakse psühhopaatiat valimatu sugueluga, k.a vägistamisega, millega tagatakse järglaste saamine. 3. Sageduspõhise valiku mudel. Kindlad alleelid on seotud kõrgendatud sobilikkusega,
Kuigi IMFi ja Maailmapanga rolli olulise muutmise vajadus ilmselt lähiajal ei kerki, on sel tasemel vaidlused alguseks uutele tuultele maailmamajanduses. Erinevad rahapoliitilised süsteemid ja erasektori roll finantskriiside lahendamisel on kõnealuse valdkonna teemad, mille üle diskuteeritakse sageli. Rahvusvaheline Valuutafond on organisatsioon 188 riigiga. IMF töötab, et edendada ülemaailmset rahandusalast koostööd, tagada finantsstabiilsus, soodustada rahvusvahelist kaubandust, kõrget tööhõivet ja jätkusuutlikku majanduskasvu ning vähendab vaesust maailmas. 21.Eelarve puudujääk poliitika, probleemid, lahendused, ajalugu. 22.Medicite pangamaja tõus ja langus Medicite pangamaja tõus tulenes sellest, et oli arenenud raamatupidamine, kontorite võrk ja Rooma paavsti teenindamine. Langus tulenes panga töötajate eksimuste tõttu, puudus korralik
kõrgema likviidsusega käibevara suhet lühi- ajal. kohust.; näitab, mitu korda käibevara kogumaksumus ület. lühiajal. kohust. kogusumma), · vahetu maksevalmiduse kordaja, · vahetu maksevalmiduse muutumise kordaja, · varude käibesagedus ja käibevälde, · ostjate debitoorse võla laekumissagedus ja laekumisaeg, · kasutamata laenulimiit, mis loet. rahalähendiks. 2) Pikaajal. kreeditore huvitab firma kestev (pikaajal.) maksejõulisus, finantsstabiilsus ja teeni- misväljavaated. Olulised on järgmised momendid: · oma investeeringu kasumimäär, · võlgniku võime tasuda intresse, · võlgniku võime võla põhisumma tähtajaks tagasi maksta. Pikaajal. kreeditorid soovivad minim. riske. Neid huvitab nii firma finantsseisund ja kapitali strukt. kui ka võime genereerida raha põhitegevusest. Pikaajal. kreeditore huvitavad näitajad: · võõrkapitali osatähts. kogukapitalis (võlakordaja), · omandikordisti ja omakapitali võlasiduvus,
Lati kurss Eesti Pangas (20.04.2007) on 22,2727. Kiired palgatõusud on üheks suuremaks majandusarengu riskiks Lätis. Kõige paremini saab Läti majanduskasvu potentsiaali kirjeldada investeeringute kasvuga. Alates 2000 aastas on investeeringute arv igal aastal kasvanud keskmiselt 15,7%. Suur investeeringute kasv ja nende osa rahvuslikust koguproduktist on tõstnud Läti kõrgeima investeeringute osaga riigiks Euroopa Liidus. Investeeringuid julgustavad mitmed faktrotid, sealhulgas finantsstabiilsus, ettevõtluskeskkonna jätkuv paranemine, kõrge siseriiklik nõudlus, suhteliselt madalad tegeliku intressi määrad ja väliskapitali sissevool. Samas on Lätis suhteliselt madal maksumäär ja tootmise müüginumbrite kasv on avaldanud ettevõtete finantssituatsioonile positiivset mõju. Selle tulemuseks on järjest paremad investeerimisvõimalused. Kolm neljandikku otsestest välisinvesteeringutest on
2. Järelevalve hõlmab tarbijakaitselisi aspekte. 3. Sloveenias on seatud piirangud krediidi kulukuse määrale, üldnormina ei tohi krediidi kulukuse määr olla oluliselt kõrgem võrreldes panganduses kohaldatavaga. Eritingimusi kiirlaenu andjatele ei ole kehtestatud. Rumeenia 1. Krediidi andmine on Rumeenias lubatud vaid teatud asutustele (non-bank financial institutions), mis on registreeritud keskpanga juures. Registreerimise eesmärgiks on tagada finantsstabiilsus ja vastutustundliku laenamise põhimõtete rakendamine. Keskpanga pädevuses on usaldatavusnõuete täitmine, samas ei hõlma see tarbijakaitsealast järelevalvet, milleks on eraldi asutus. 2. Järelevalve sisuks on kapitalinõuded (miinimumkapitalina 200 000 eurot või 3 miljonit eurot juhul, kui krediidiandja väljastab ka hüpoteekkrediiti), samuti juhtide ja omanike sobivuse hindamine, krediidiettevõtte organisatsiooniline korraldus,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
