Pildi analüüs Michelangelo ,,Tormento di sant'Antonio" Esimene teadaolev Michelangelo maal, mille ta maalis arvatavasti 12 või 13 aastaselt. Praegu asub see maal Ameerikas, Kimbell Art muuseumis. Pildil on kujutatud maastikulist tausta ning fookuses on õhus hõljuvad figuurid. Figuurideks on Püha Antonio, keda rebitakse põrguloomade poolt lõhki. · Formaat: vertikaalne, kõrgusesse pürgiv · Ruum: tagaplaan teisejärguline, fookus figuuridel · Kompositsiooniline keskpunkt: rõhk on maali tsentris Püha Antoniol ja põrguloomadel, ümmargune kompositsioon keskel Antonio ja ümberringi põrguloomad, silmapiir on asetatud kõrgemale, Antonio nagu hõljuks taevas
kanti kaasas paraadidel, Augustinuse ajal karm realism esialgu taandus, kerkis esile idealiseerivam laad; skulptuurid usu teenistuses, valitsejad, riigipead, võimu kindlustamise vahend; Keiser Augustinuse marmorkuju), reljeefikunst (Rooma reljeef oli realistlike ja dokumentaalselt täpne, kujuneb ajalooline, allegooriline ja dekoratiivne reljeef; riigi elu, sõjalised võidud; Trajanuse sammas, sisaldab ka urni; Rahu altar, Rooma asutamine) ning monumentaalplastika (jaguneb alusel seisvateks figuurideks ning kõrgeteks sammasteks; väejuhid, keisrid; Marcus Aureliuse ratsakuju, Trajanuse sammas, Rahu altar). Maalikunst. Valdavalt oli seinamaale (suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikus) ning põrandamosaiike. Kogu info selle kohta saadakse Pompeij ja teiste vulkaanituha alla mattunud linnade väljakaevamistel. Ainest saadi mütoloogiast, kirjandusest, olustikust, loodusest. Maalikunsti stiilid on
huve maastiku ja värvide vastu. Ta küll ei tahtnud kindlaks jääda ühele kindlale stiilile, kuid siiski võttis osa kõikidest näitustest, välja arvatud ühest aastal 1882. 1880. aastatel hakkas Edgari nägemine halvenema ning lõpuks ei saanud ta enam nii maalida kui varem. Ta läks üle pastelljoonistustele ning skulptuuridele. Pärast Degase surma leiti tema galeriist umbes 150 väikest skulptuuri ja üllataval kombel olid figuurideks võidusõiduhobused või baleriinid. Edgar Degas on tuntud ka selle poolest, et ta leiutas niinimetatud märja pastelli. See on tehnika, mille puhul peensusteni viimistletud pastellijoonistus kastetakse üle vee või piimaga. Selle tulemusena sulavad toonid kokku ning pilt tundub olevat maalitud.
2.Ümarplastika - Ruumiline, kolmemõõtmeline kunstiteos ( kuju) Näiteks Milose Venus, Samothrake Nike, Veji Apollon, Merejumal Poseidon. Skulptuur jaguneb ka: 1. Vabaplastika - Vabaplastika ei ole seotud kindla asukohaga nagu seda on monumentaalskulptuur. Ta on ümberpaigutatav. Figuuri mõõtmed ei ületa reeglina elusuurust. Materjalideks kasutatakse kivi, pronksi, puitu ja keraamikat. 2. Monumentaalplastika- jaguneb alusel seisvateks figuurideks ning kõrgeteks sammasteks; väejuhid, keisrid; Marcus Aureliuse ratsakuju, Trajanuse sammas, Rahu altar. 3. Ehitusplastika - Ehitusega orgaaniliselt seotud skulpturaalne dekoor, mis võib olla nii figuratiivne kui ka ornamentaalne, funktsionaalselt puhtdekoratiivne (nt. ehisviil) või ka konstruktsiooniline (nt. figuratiivsed sambad: atlant, karüatiid). Enamasti teostatud samast või samalaadsest materjalist, kui ehitiski. Näiteks Antoni Gaudí Sagrada Familia
edasi käe- ja rinnalihased, valu Lakooni näol, poegade peaaegu silmaga tajutav rabelemine ja kogu see viis, millega kujur stseeni on liikumatusse kiviskulptuuri raiunud. Terrakota pisiplastika Pisiplastika alal hakati hellenismi ajal massiliselt valmistama terrakotat. Neid õrnalt maalitud savikujukesi valmistati suurtes kogustes Tanagras Boiootias ning need on väga laialt levinud. Mõnikord kutsutaksegi neid olustikulise tarbega kujukesi lihtsalt tanagra figuurideks . Terrakotameistrid jäljendasid sageli suuri kiviraidureid, eriti Praxitelest. Enamik neist figuuridest kujutab naisi, mitte aga jumalannasid ja nümfe vaid täiesti tavalisi elust võetud surelikke, kauneid tütarlapsi või ilusaid sarmikaid naisi. Tanagra-kujukesed mõjuvad sageli aga ka iroonilistena, peaaegu paroodilistena, väljendades kainelt proosalist ellusuhtumist. Kõrvuti koketsete naistega kujutatakse pisiplastikas ka hulgaliselt
kõige täiuslikumalt ellu kõrgrenessansi maalikunsti ideaalid. Raffael kujutab harmoonilisi, terviklikke inimesi rahulikus ümbruses. Puudub Vinci salapärane romantika ja Michelangelo traagiline paatos. Raffaeli elu ja looming on seotud Firenze ja eriti Roomaga. Paavsti usalduse võitnud Raffaelile anti ülesandeks kaunistada seinamaalidega Vatikani lossi kolm peoruumi ehk stanza`t /stantsa/. Neist kuulsaim on filosoofia ülistamisele pühendatud ,,Ateena kool". Keskseteks figuurideks on seal Aristoteles ja Platon. Teiseks suureks ülesandeks Vatikani lossis sai Raffaelile kaarkoja ehk Loggia`te /lodza/ kaunistamine piibliteemaliste laemaalidega. Raffaeli mitmete hingestatud madonna-piltide seast tõuseb esile ,,Sixtuse madonna" hõljuval sammul astuvast Neitsi Maarjast vasakul põlvitab paavst Sixtus III, paremal on Püha Barbara ning pildiservale nõjatuvad kaks väikest inglikest. Veneetsia koolkond
· "Lakoon" (1. saj eKr, leiti 1506). Dramaatiline, ilmekas, meisterlik kehatöötlus. Avaldas suurt mõju renessanssi kunstile. Praegu loetakse puuduseks ülepakutud reljeefisarnast pinnalist kompositsiooni, liigset kannatuste toonitamist. Terrakota pisiplastika Õrnalt maalitud savikujukesed. 7 Olustikulised. Valmistati suurtes kogustes Tanagras Boiootias - tanagra figuurideks. Enamik kujutab naisi, mitte jumalannasid ja nümfe vaid tavalisi kauneid tütarlapsi või ilusaid sarmikaid naisi. Sageli iroonilised, väljendades kainelt proosalist ellusuhtumist. Hulgaliselt igapäevaseid ja tänaval kohatavaid tüüpe: Korvidega kokki, laadakaubitsejaid, koolipoisse jne. 8
Ehituskunsti suurimateks saavutusteks olid templid, lossid ja linnakindlused ja pärandiks kaared ja võlvid. Ka tuleb ära märkida tsikuraadid, mis olid ülespoole ahenevate astangutega, kus peale religioossete tegevuste tegeldi ka ühiskondlike tööde ja arvepidamistega. Kujutavas kunstis tuleb esile tuua reljeefe ning kujusid, millega austati paljusid jumalaid, kes esindasid loodusjõude. Keraamikas asendusid maagilist mõju omavad ornamendid jutustava sisuga figuurideks. 1.3. Assüüria ja Uus-Babüloonia kultuur Selle ajastu algust hinnatakse II aastatuhande esimeseks pooleks e.kr. kui inimestel oli juba väljakujunenud linnad ning võimivahekorrad. Kujutuavas kunstis domineeris kuninga ja jõu ülistamine. Kaunistustena kujutati jahi- ja sõjaretki ning detailides figureerisid mütoloogilised olendid, mis olid segud erinevatest loomadest ja inimestest. Kahtlemata on kõige kuulsamaks selle ajastu saavutuseks Marduki templi
liikumise näol. Vennastekogudus oli siin ka esimeseks misjoneerivaks usuliikumiseks. Vennastekoguduse populaarsuse üheks põhjuseks oli kahtlemata nii see, et liikumises rõhutati lihtsat "südameusku" kui ka tõik, et esmakordselt oli põliselanikel võimalus ise korraldada oma usuelu -- kuna vennastekoguduses oli oluliseks palveosadus, siis moodustusid sellised osaduslikud palveringid ka maarahva seas ning keskseteks figuurideks neis said kohalikud talupojad (lugejavennad). Samas tähendas see valitsejate kontrolli nõrgenemist talupoegade (usu)elu üle, ning kuna sageli kaasnesid usuliste ärkamistega talurahva ületõusud, oli vennastekoguduse tegevus ka korduvalt keelustati. Näidates teed hilisematele usuäratuslikele liikumistele, võitles hernhuutlus muu hulgas ka uute pahede, nagu suitsetamine ning viinapõletamise levimisega puhkenud liigjoomine, vastu. Normiks võeti vaga kristlik elu, mis
ühe seemiga koodid (pimeda valge kepp, mitteolemasolu ei tähenda tingimata, et on nägija). nulltähistajaga (admiralivimpel laeval, auto suunatuled -- kui ei põle, tähendab, sõidab otse) valgusfoor (iga seem tähendab kindlat tegevust, ei saa kokku panna ja moodustada kompleksset märki, ei saa ka väiksemateks osadeks jaotada) autobusside marsruudid, mis on tähistatud ühe tähe või numbriga Seemid jagunevad mitte märkideks, vaid figuurideks, milledel ei ole oma tähistatavat. Kinematograafiline kood kui unikaalne 3-osalise artikulatsiooni näide. Kaader, kus õpetaja pöördub klassis õpilaste poole. Süntagma osad: Sünkroonselt antud seemid (pikakasvuline blondiin heledas ülikonnas), mis kombineeruvad omavahel. Need seemid võib jagada väiksemateks ikoonilisteks märkideks ("nina", "silm", "ruudukujuline pind". Need märgid võib omakorda jagada vastuvõtu koodi alusel visuaalseteks figuurideks: "nurgad", "valgus-
Nii avastati ka Tutenhamoni hauakamber 1922. Püramiididest ja templitest tekkisid Niiluse äärde ,,surnute linnad'', mida valvasid Sfinksid. Kuningate org. Läheduses kõrgusid templid (pühakojad) Luksori ja Karnaki templid.ätempleid ümbritsesid sammasõued, millesse pääses läbi väravaehitise. Sambad jälendavad kasvavaid taimi: papüürus, lootos, palmid. Skulptuurid olid lihvitud kivist või värvitud puust. Vaaraosid kujutati ühesugustes asenditest. Neid nimetati kanoniseeritud figuurideks. Pilte täiendasid hieroglüüfid. Sel ajal ei tuntud perspektiivi tagumised esemed asetati esimeste peale. Esimese õitsengu tõi kaasa vaarao Echnatoni valitsusaeg 14.sajand eKr. Sellest ajast on alles vaimustavad teosed vaarao abikaasast Nofretetest ja nende tütardest. Egiptuse kunst püsis muutumata umbes 2500 aastat. 332
(http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/Kultuurilugu-hellenistlik%20kunst.htm, raamat-peatükke kunstiajaloost) 8 Terrakota pisiplastika Pisiplastika ajal hakati hellenismi ajal massiliselt valmistama terrakotat. Neid õrnalt maalitud savikujukesi valmistati suurtes kogustes Tanagras Boiootias ning need on väga laialt levinud. Mõnikord kutsutaksegi neid olustikulise tarbega kujukesi lihtsalt tanagra figuurideks. Terrakotameistrid jäljendasid sageli suuri kiviraidureid, eriti Praxitelest. Enamik neist figuuridest kujutab naisi, mitte aga jumalannasid ja nümfe vaid täiesti tavalisi elust võetud surelikke, kauneid tütarlapsi või ilusaid sarmikaid naisi. Tanagra-kujukesed mõjuvad sageli aga ka iroonilistena, peaaegu paroodilistena, väljendades kainelt proosalist ellusuhtumist. Kõrvuti naistega kujutatakse pisiplastikas ka hulgaliselt igapäevaised ja tänaval kohatavaid tüüpe:
Nii avastati ka Tutenhamoni hauakamber 1922. Püramiididest ja templitest tekkisid Niiluse äärde ,,surnute linnad'', mida valvasid Sfinksid. Kuningate org. Läheduses kõrgusid templid (pühakojad) Luksori ja Karnaki templid.ätempleid ümbritsesid sammasõued, millesse pääses läbi väravaehitise. Sambad jälendavad kasvavaid taimi: papüürus, lootos, palmid. Skulptuurid olid lihvitud kivist või värvitud puust. Vaaraosid kujutati ühesugustes asenditest. Neid nimetati kanoniseeritud figuurideks. Pilte täiendasid hieroglüüfid. Sel ajal ei tuntud perspektiivi tagumised esemed asetati esimeste peale. Esimese õitsengu tõi kaasa vaarao Echnatoni valitsusaeg 14.sajand eKr. Sellest ajast on alles vaimustavad teosed vaarao abikaasast Nofretetest ja nende tütardest. Egiptuse kunst püsis muutumata umbes 2500 aastat. 332
nulltähistajaga (admiralivimpel laeval, auto suunatuled -- kui ei põle, tähendab, sõidab otse) valgusfoor (iga seem tähendab kindlat tegevust, ei saa kokku panna ja moodustada kompleksset märki, ei saa ka väiksemateks osadeks jaotada) autobusside marsruudid, mis on tähistatud ühe tähe või numbriga 2. Ainult teise järgu artikulatsiooniga koodid Seemid jagunevad mitte märkideks, vaid figuurideks, milledel ei ole oma tähistatavat autobusside marsruudid, mis on tähistatud kahe numbriga lippudega signaliseerimine (semafor). Erinevad figuurid moodustavad tähed, kuid see täht ei ole märk, sest tal ei ole tähendust (selle saab ta alles kui verbaalse keele ühik) 3. Ainult esmase artikulatsiooniga: seemid on jaotatavad märkideks, kuid mitte figuurideks Tubade numeratsioon ühiselamus: seem 20 jaguneb märgiks 2, mis tähendab "teine korrus" ja 0,
väidet, millest kaks on eeldused ja kolmas järeldus. ! Järelduse subjekt: väiksem termin. Eeldus, milles subjekt esineb: väiksem eeldus. ! Järelduse predikaat: suurem termin. Eeldus, milles predikaat esineb: suurem eeldus. ! Kolmas termin – keskmine, sisaldub mõlemas. Väikse ja suurema eelduse ning kesktermini paigutuse järgi jaotamisel tekkinud süllogismide jaotust nimetatakse süllogismi figuurideks. Süllogismi figuure võib tulla eksamil määrata. I figuur: M P Kõik maod on roomajad. S M Kõik rästikud on maod. ∴S P Kõik rästikud on roomajad. II figuur: P M Kõik pühakud on ausad. S M Mitte ükski poliitik pole aus. ∴S P Mitte ükski poliitik pole pühak. III figuur: M P Mõned kurjategijad on vargad. M S Kõik kurjategijad on inimesed. ∴S P Mõned inimesed on vargad.
väidet, millest kaks on eeldused ja kolmas järeldus. ! Järelduse subjekt: väiksem termin. Eeldus, milles subjekt esineb: väiksem eeldus. ! Järelduse predikaat: suurem termin. Eeldus, milles predikaat esineb: suurem eeldus. ! Kolmas termin keskmine, sisaldub mõlemas. Väikse ja suurema eelduse ning kesktermini paigutuse järgi jaotamisel tekkinud süllogismide jaotust nimetatakse süllogismi figuurideks. Süllogismi figuure võib tulla eksamil määrata. I figuur: M P Kõik maod on roomajad. S M Kõik rästikud on maod. S P Kõik rästikud on roomajad. II figuur: P M Kõik pühakud on ausad. S M Mitte ükski poliitik pole aus. S P Mitte ükski poliitik pole pühak. III figuur: M P Mõned kurjategijad on vargad. M S Kõik kurjategijad on inimesed. S P Mõned inimesed on vargad.
Te ma tahvel maalidest võiks veel ni m etada tondot (tondo ümarfor maadis maal). Michelangelo on tegutsenud ka arhitektina. Tuntui m te ma ni me ga seotud ehitis on Peetri kirik Roo mas. Raffael- Raffael kujutab har moonilisi, terviklikke ini mesi rahulikus ümbruses. Paavsti usalduse võitnud Raffaelile anti ülesandeks kaunistada seinamaalidega. Vatikani lossi kol m peoruumi ehk stanza`t. Neist kuulsai m on filosoofia ülistamisele pühendatud ,,Ateena kool". Keskseteks figuurideks on seal Aristoteles ja Platon. Teiseks suureks ülesandeks Vatikani lossis sai Raffaelile kaarkoja ehk Loggia`te kaunistamine piiblitee maliste lae maalidega. Raffaeli mitm ete hingestatud madonnapiltide seast tõuseb esile ,, Sixtuse madonna" hõljuval sam mul astuvast Neitsi Maarjast vasakul p õlvitab paavst Sixtus III, pare mal on Püha Barbara ning pildiservale nõjatuvad kaks väikest inglikest. Veneetsia koolkond
annaabi.ee 
