oli sdimine. Vabal ajal peeti turniire. ~Elu linnas Erinevalt antiikajast oli keskaegne linn ennekõike majanduslik keskus. Linnade õitsengule lõi eelduse kaubanduse elavnemine, mis algas 10-11sajandi vahetusel. Kaupmehed koondusid gildidesse ja vennaskondadesss. Need kaitsesid oma liikmete huve, organiseerisid vastastikust abi ja usuelu. Raad valitses linna. Raehärrad ehk raeliikmed valiti tavaliselt jõukamate linnakodanike seast. Linlik mentaliteet oli ideaalis egalitaarne, vastupidiselt feodaalsele hierarhiale. Linna elu aluseks oli kaubandus ja kasitöö, eraomad ja rahamajandus. Kaubaliiduks sai läänemere aarsetel aladel Hansa Liit. Peamised kaubateed olid mereteed. Käsitöölised koondusid tsunfidesse ja igalyhel oli oma põhikiri ehk skraa, millega reguleeriti toodete kvaliteeti, valmimis aega jne. Tsunfi mitte kuuluvatele käsutoolistele olid karistused.
kloostrikoolid. KULTUUR Muinasajal oli Eestis mitmeid Keskajal olid erinevaid kultuure. Kõige maalikunstis olulisel vanem neis oli Kunda kultuur kohal seinamaalid, mis levis kõigis Läänemere ehituskunstis oli tänu idaranniku maades. Sellele feodaalsele järgneb kammkeraamika kultuur, killustatusele palju ja veel venekirveste kultuur mitmekülgsust ja algas renessansikunsti läbimurre. VALITSEMINE Muinasajal Eestis kindel valitseja Keskajal valitsesid Eestit puudus
poole. Linnas valitses kindel kord, samuti ka oma arenguloogika. Üha enam üritati linnu avardada, planeerida ning kaunimaks muuta. Linna valitses raad. Keskaegses linnas elamine nõudis inimestelt suurt kohanemisvõimet, kuna pidi elama pead-jalad koos, kuna enamikud keskaegsed linnad olid ülerahvastatud ning eraldatust said endale lubada vaid vähesed. Keskajal olid maalikunstis olulisel kohal seinamaalid, ehituskuntsis oli tänu feodaalsele killustatusele palju mitmekülgsust ja algas renessansikunsti läbimurre. Vasallide peamiseks eesmärgiks oli oma laenuks saadud valduste muutmine enda omandiks, eravalduseks. Vasalkondade tekkele rajasid teed Taani vasallid Harju-Virus. Peale teede rajamist tekkis vasallidel oma organisatsioon. Keskajal valitsesid Eestit mitmed võõrvõimud. Enamasti valitses Venemaa, kuid peale Liivi sõda läks kogu Eesti ala Rootsile.
territooriumil ühtselt kehtiv seadus, mille lähimaks näiteks on Eesti Vabariik. Föderatsioon mis on oma ülesehituselt liitriik, sel on ühine välispoliitika ja julgeolekupoliitika. Ja seda riigi vormi iseloomustavad kõige paremini USA osariigid. Monarhistlik valitsemisvorm eksisteerib tänapäeval arenenud ja vabanenud riikides. On olemas mitmeid monarhilise valitsemise vorme. Absoluutsele monarhiale on iseloomulik riigipea kogu võimutäius. Selline valitsusvorm on iseloomulik feodaalsele riigile ja tänapäeva arenenud riikides seda ei esine. Kuid ta esineb mõnedes arenevates maades nagu Saudi Araabias või Kuveidis. Absoluutse monarhia tingimustes puuduvad valitud esindusorganid. Konstitutsioonilisele monarhiale on iseloomulikud riigipea piiratud volitused. On ka demokraatlikud riigid, mis annavad oma rahvale suuri õigusi. Rahvas on sellises riigi vormis kõrgeim riigivõimu kandja. Demokraatlik kord võib sisaldada erinevaid valitsemisvorme.
RAHA üldtunnustatud maksevahend. TURUTÕRKED turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse efektiivselt kasutada. 4. Majandussüsteemid. 1. Millistele ühiskondadele on süsteem iseloomulik? Näited. 2. Põhijooned. M A J A N D U S S Ü S T E E M TAVAMAJANDUS PLAANI EHK TURUMAJANDUS SEGAMAJANDUS e. naturaalmajandus KÄSUMAJANDUS 1. Feodaalsele 1. Diktatuuri 1. Kapitalistlikule 1. Kapitalistlikule ühiskonnale ühiskonnale. ühiskonnale. ühiskonnale. arengumaades. NSV Liit, Kuuba, PõhjaKorea. 2. Tootmine on väga 2. Kauplemine ja 2. Turg määrab hinna. 2. Kõrvuti erasektoriga väike, vähearenenud
meeshingedelt.Maanõunike kolleegium ja raad saadeti laiali- tuli linnaduuma.Hingeloendused. Troonile tõusnud Paul I(1796-1801) taastas balti aadli eesõigused.1765 positiivsed määrused-talurahvas sai õiguse vallasrahale, kindlad piirid mõisakoormistele, karistus max. 30 piitsahoopi, talupoegadel õigus kohtusse kaevata.Valgustussajand(18.saj)-rõhutati mõistuse, mõistupärasuse, hariduse ja teaduse tähtsust.Ka Eestis hakati feodaalsele korrale vastu ja nõuti rahva olukorra paranemist(A.W. Hupel, J.C. Petri ja G.H. Merkel- toetasid rahvahariduse arengut, sest vaesuse vastu aitab mõistus).1739.- koolikohustuse algus- kõik 7-12 aastase lapsed pidid koolis käima või lugema õppima.1765.- koolipatent(toetas G.von Browne)- Igas suuremas mõisas pidi olema kool(hiljema olid need valla-e.külakoolid).1739.- esimene eestikeelne piibel(tõlkis A. Thor Helle), hakkasid ilmuma ka rahvakalendrid. 18. Saj
hiljem tänapäeval. Ühiskondlik olukord Vana-Hiinas Vana-Hiina kõrgkultuur on maailmas üks vanimatest kultuuridest; teise aastatuhande keskel e.Kr tekkis Hiinas riiklus ja kiri. Konfutsiuse eluajal, 6.-5. sajandil e.Kr, valitses Vana-Hiinas Zhou dünastia, mis sai võimule 1027.a. Zhou valitsusaeg jaguneb Lääne-Zhou ajajärguks, mis kestis 771. a-ni, ja Ida-Zhou ajajärguks, mis kestis 770.-221.a. Hiina riik jagati peagi vasallriikideks. See periood sarnaneb keskaegsele feodaalsele Euroopale. Läänisüsteem tõi kaasa feodaalse killustatuse, mistõttu nõrgenes tsentraliseeritus ja suurenes maa vahetute harijate õigus maale. 17. saj tekkis juba eraomandus. Killustatus tõi kaasa ka negatiivseid tagajärgi. Hiina elas sel ajal läbi mitmeid ebaõnnestumisi, segadusi ja sisevaenu, samuti kestis võitlus piiriäärsete barbarite vastu. Impeerium oli huku äärel, kuna vasallriikide valitsejad püüdsid laiendada oma valdusi naaberpiirkondade arvel. Keskvõim
busismiinstituut.ee/leksikon/m.html). 1.1. Meng zi õpetuse mõjud Meng zi õpetus põhineb küll Konfutsiuse ideedel, kuid täna talle saavutasid need laiema kuulsuse ning samuti Meng zi arendas edasi ja täpsustas Konfutsiuse mõtteid. Nende õpetusi on mõjutanud toonane olukord Hiinas, mida võib iseloomustada kui korratut ja anarhilist. Hiinas toimusid sõjad religioonide ja riikide vahel. Valitses küll Zhou feodaalimpeerium, kuid see oli killustunud ja sarnases Euroopa feodaalsele korrale keskajal. Sel sõdivate riikide ajastul tulid esile üheksa tugevamat linnriiki, kes omavahel valitsemise kokkuleppele ei suutnud jõuda ning igaüks neist otsis vahendeid ülemvõimu saavutamiseks teiste üle ja taevaaluse (kogu tollase Hiina) ühendamiseks. Selline olukord kurnas rahvast ja otsiti lahendust. Zhou riigi kuldajastul oli säilinud Hiina muistne valitsemise mudel, mis kujutas endast linnriikide ühendust, mida sidus taevapojast valitseja. Tol ajal soovisid nii valitsjead
- Aadel kõrgeima võimu esindaja, krikul omad privileegid ja linnakodanikel autonoomia. - Talupoegade koormised polnud reguleeritud ja valitsevaks sai vasallide suva. - Keskvõimu polnud olemas, kes oleks sisemist elu tasakaalustanud (nt kuningas). - Võlgadesse sattumine sunnismaisuse väljakujunemine. Linnad: märkimisväärne eestlaste hulk. Hoidsid isikliku vabaduse mõtet elus. Hansa liitu kuuluvad linnad kultuuriliste uuenduste vahendajad. Teatud vastukaal feodaalsele mõtteviisile ja aadlile. Miks kirik ei otsinud koostööd päriselanikega? Usaldamatus (eriti peale 1223 mässu, ei võetud eestlasi enam linnustesse); teine põhjus feodalismil põhinev mõtteviis eesti ja läti talupojad undeutsche ehk alam seisus. Vähesed tõusid sellest seisusest kõrgemale. Haridus: kiriku kaudu teatud võimalus. Hiliskeskaegne feodaalne sunnismaisus sulges selle tee. Ainult linnaeestlaste poegadel võimalus. Nii ei tekkinudki eestis oma rahvusest preesterkonda
kultuur ja kriitiline meel olid kõrgseisus. Voltaire ja tema kriitilised kirjutised olid üle Euroopa tuntud ja üldise tähelepanu keskpunktis. Ajavahemikus 1751-1772 ilmus Diderot´ ja d´Alembert´i koostatud 29-köiteline "Encyclopedie". Rousseau kirjutas 1750-1762 oma artklid, milles üldistab looduslikke eluviise. Vaimne käärimine oli nakatanud tervet kolmandat seisust. Kunstis oli Kuningliku Maali ja Skulptuuri Akadeemia oma diktaatoripositsiooni kindlustanud. Nii nagu feodaalsele ühiskonnale omane, valitses ka Akadeemias kindel hierarhia. Kõrgema klassi moodustasid hääleõigust omavad direktor, rektor ja kaksteist korralist professorit, kes enamikus olid oma auväärse koha saavutanud siis, kui nende loominguline jõud oli juba kahanemas. Arvuliselt suurim osa liikmetest kutsuti küll Akadeemia istungitele, kuid neil oli vaid nõuandev roll. Juhtide otsuseid nad muuta ei saanud, olid nad nii andekad kui tahes. Kolmanda
Avaliku sektori ökonoomika osa kordamisküsimused kontrolltööks ettevalmistamisel 1. Selgita liberaalse majanduspoliitika kujunemislugu ja peamisi seisukohti. Liberaalne majanduspoliitika tekkis esialgu vastukaaluks feodaalsele absoluutsele monarhiale, kaitsmaks demokraatlikke vabadusi. Liberaalid käsitlesid vabaturgu kui sotsiaalse koordineerimise mehhanismi, kui spontaanset korda, kus inimene, tegutsedes isiklikes huvides, tegutseb samal ajal ja ühiskonna kui terviku huvides. Majandusteoreetiliselt on liberaalne majanduspoliitika merkantilismi (15.-18.saj valitsenud majandusteoreetiline ja –poliitiline suund) vastu. Merkantilistid pidasid rikkuse allikaks
a) Täienduseks predestinatsioonile oli kalvinistidel õpetus ilmalikust kutsumusest keegi ei saa õndsaks vastutahtmist ja jumalik ettemääratus pidi ilmnema selles, kuidas inimesel läheb maapealses elus. · Võimalikult hästi tehti igapäevatöid. b) Vajalikuks peeti puhastada kirik katoliiklikust toredusest, mis oli säilinud anglikaani kirikus. c) Puritarism avaldas mõju inglaste elulaadile, mis oli nagu feodaalsele (?) eluviisile. · Patuks loeti isegi laulmist ja muusikat ning teatrietendusi ja naeru. · Iseloomult vaikivad ja sünged. · Inimesed on väga töökad ja eriti kokkuhoidlikud. · Rõivamood oli tagasihoidlik ja tume ning kujunes ka tänapäevani püsiv meestesoeng. · Ümarpead lihtsa soenguga parlamendi pooldajad versus kavalerid. 2. Puritarismi 2 põhivoolu: a) Presbüterlus kuningate ja piiskoppide asemel pidi kirikut juhtima
piiskopkond; Läänemaast ja Lääne-Eesti saartest Saare-Lääne piiskopkond(1228. a.); Põhja-Eesti kuulus Tallinna piiskopi alla, kes ei olnud maaisand. Piiskopkonnad jagunesid ametkondadeks, komtuurkonnaks ning foogtkondadeks need olid läänistamata alad. Osa maid anti läänideks vasallidele, eriti ulatuslik oli läänistamine Taani valdusalal. Esialgu pääses feodaalide hulka ka eestlasi, kuid 14. sajandi jooksul eesti feodaalid kas saksastusid või muutusid talupoegadeks. Toetudes feodaalsele maaomandusele, nõudsid feodaalid talupoegadelt loonusrenti (väljamaks, karjakümnis jm) ja sundisid neid töötama linnuste ja kirikute ehitamisel. Hakati rajama mõisamajandeid eestlastelt ära võetud põlispõldudele. Koormistele lisandusid teoorjus 3-4 päeva aastas ja rahamaks. 14. sajandi lõpus tekkis sunnismaisus, 15.-16. sajandi vahetusel vormistati pärisorjus. Kasvas teorent 3-6 päeva nädalas, eramõisates harilikult üks päev nädalas. Eestlased püüdsid võõrast iket murda,
Saanud nime dünastia rajaja Henry II isa Anjou krahvi Geoffroi V järgi: ta kandis kiivri küljes leetpõõsa (lad planta genista) oksa. Plantagenetid on nt Richard I Lõvisüda, John Maata, Henry III, Edward I, II, III ja Richard II. 1399 läks võim dünastia kõrvalliinile, algul Lancasteritele ja hiljem Yorkidele. Henry II reformid Inglise kuningas 1154-89, Plantageneti dünastia rajaja. Tugevdas kuningavõimu, pani ulatusliku seadusandlusega aluse üleriigilisele feodaalsele õigusele (common law) ja vandekohtule. Võimaldas feodaalidel asendada sõjaväekohustust kilbirahaga. Talle kuulus Inglismaa, Normandia, ja ka pool Prantsusmaad feodaalvaldustena kõikuma löönud sisekorra taaskehtestamiseks lõi reforme võimu tsentraliseerimiseks läbi kohtuvõimu ja majanduse reformimise. Kohtusüsteemis tekkis vandekohus, mis koosnes, eri seisusest 12 kuriteo uurijast ehk vandemehest
Korrumpeerunud valitsus tegi vastuvõetud seaduste täitmise peaaegu võimatuks. Merkantilistlikku majandust iseloomustas suur riigipoolne sekkumine ja huvigruppide tihe seotus valitsusega. Üha arusaadavamaks sai, et tööpuuduse kasv ning konkurentsi suurenemine muutsid merkantilistlikud seadused ja regulatsioonid mõtetuks. Füsiokraatliku majandusmõtte tekkimine oli vastureaktsioon merkantilistlikule maailmavaatele ja feodaalsele korrale Prantsusmaal. Eeldasid, et kogu majandusliku tegevuse aluseks on nn loomulik kord, mis on seotud Jumalaga inimeste õnneks ning et sellisele loomulikule korrale tuleks alluda. Füsikraadid lähtusid oma käsitlustes loodusõigusliku koolkonna paljudest põhimõtetest. Majandusküsimustega hakkas François Quesnay (1694-1774) tegelema 1753-1756. aasta vahel, so peaaegu 60-aastaselt, millal avaldas oma esimese(d) majandusalase(d) artikli(d) Tema käsitluste alusteks olid:
Saanud nime dünastia rajaja Henry II isa Anjou krahvi Geoffroi V järgi: ta kandis kiivri küljes leetpõõsa oksa. Plantagenetid on nt Richard I Lõvisüda, John Maata, Henry III, Edward I, II, III ja Richard II. 1399 läks võim dünastia kõrvalliinile, algul Lancasteritele ja hiljem Yorkidele. Henry II reformid Inglise kuningas 1154-89, Plantageneti dünastia rajaja. Tugevdas kuningavõimu, pani ulatusliku seadusandlusega aluse üleriigilisele feodaalsele õigusele ja vandekohtule. Võimaldas feodaalidel asendada sõjaväekohustust kilbirahaga. Talle kuulus Inglismaa, Normandia, ja ka pool Prantsusmaad feodaalvaldustena kõikuma löönud sisekorra taaskehtestamiseks lõi reforme võimu tsentraliseerimiseks läbi kohtuvõimu ja majanduse reformimise. Kohtusüsteemis tekkis vandekohus, mis koosnes, eri seisusest 12 kuriteo uurijast ehk vandemehest. Rüütlitel tekkis võimalus end vabaks osta, nõnda andes raha Henry
"palverändurite kirik" Santiago de Compostela (11.-12.saj., eksterjöör barokne). Jõulised on Hispaania linnakindlustused, millest ühed mõjuvamad on Avilas. Linna ümbritseval 2400 m pikkusel rooma-aegsetest graniitplokkidest ehitatud madalal, massiivsel, hammastatud ringmüüril oli 86 torni ja 9 väravat. Inglismaal sai romaani stiil alguse 11.sajandil seoses normannide vallutusretkedega. Normannud panid aluse ka tsentraliseeritud feodaalsele riigikorrale Briti saartel. Tolleaegne ehitustegevus on seotud eeskätt William Vallutaja nimega, kes losside ehitamise kõrval algatas ka kirikute ja kloostrite rajamise, soovides nõnda end vallutatud aladel kindlustada. 11.-12.sajandil ehitati Briti saartele ligi 1oo kirikut ja kloostrit, millest paljud on vaatamata hilisematele ümberehitustele säilitanud oma romaani-aegse väljanägemise. Kirikutele sai iseloomulikuks väljavenitatud pikihoone ning tugevasti eenduvad transeptid.
annaabi.ee 
