Leidsid 14 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Feodaalkord". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
feodaal, lään, vasall, koormis, feood, senjöör, isand, suurfeodaal, feodaalne, peremees, talupoeg, kraav, bond, läänimees, feoodi, läänistamine, truudusevanne, tõotus, feodalism, läänikord, ühiskonnakord, hertsog, krahv, asevalitseja, hierarhia, astmel, alumisel, kodusõda, usklik, oligi, naturaalmajandus, vajaminev, sunnismaine, pärisoria. Kujunes välja Merovingide ja Karolingide ajal Frangi riigis (5.-10. saj). b. Hiljem levisid feodaalsuhted mujale Euroopasse. 4. Feodaalühiskonna tunnused a. Vasalliteet (läänisuhe): · Karl Martelli sõjaväereformatsioonidega loodi raskeratsavägi anti sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. · Nii kujunes rüütlikiht. · Investituur läänistamise protseduur. · Lään (feood) vasalli kasutusse antud maa koos talupoegadega (hiljem muutus pärandatavaks). · Läänimees (feodaal) maa omanik. · Domeen kuninga maavaldus (vähenes, kuna läänistatud maad ei läinud vasalli surma järel enam kuningale tagasi). · Feodalism läänikord (kitsamas mõistes). · Läänisuhe oli lepinguline mõlemal oma õigused ja kohustused, mille rikkumisel vasallisuhe katkes. ·
vahel. Laiemas mõistes tähistab feodalism üldse feodaalühiskonda, olles keskaegse elukorralduse põhialuseks. Kujunemise põhjused: Vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon. Talurahval polnud aega, oskusi ja raha sõdimiseks. Parem sõjavägi nõudis kallist varustust ja head väljaõpet. Võitluseks araablaste vastu oli tarvis püsivat ratsaväge ning oma vasallidele anti sõjateenistuse eest maatükke kasutada. Maatükki hakati nimetama lääniks ehk feood ja selle valdajat vastvalt kas läänimees või feodaal. Teenistusest loobudes tuli maatükk tagasi anda.Ratsanike osatähtsus sõjas kasvas ning moodustasid peagi sõjavägede peajõu. Muutus tavaliseks et lääne pärandati edasi. nii kujuneisd rüütlid-elukutselised sõjamehed, kes tasuks sõdimise eest said maad koos talupoegadega. Samuti oli vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Koos L-Roomaga kadus ametiisikul tuginev võim. Vasallid võisid mõista kohut ja koguda makse ning nii said
Hõimu liikmed olid kuningad, ülikud, talupojad ning ka orjad olid ühiskonna osa. Hõimu tipus seisis kuningas, kellel oli u 50 sõjamehest koosnev saatjaskond, kes olid samuti ülikute kihist. Sünnieliit ( kuningad ja ülikud) erines oma eluvormis selgesti rahvahulkadest, kuid kaks teineteisest lahutatud kultuurikihti elasid ühiskonnas rahumeelselt koos. Talupoegkond sõltus ülikutest, kellele toodi reeglipäraseid annetusi ehk tavasid. Isand, kellele annetusi toodi, oli sõjamees ning tal polnud aega tegeleda põlluharimisega, sellepärast toodi talle annetusteks nt süüa. Ülikute kui sõjameeste ülesanne oli kaitsta hõimu sõjas, talupoegade ülesanne oli tagada üliku heaolu ja elulaad. Kummalgi poolel olid omad ülesanded, oma vajadused ja kindel teadmine teise poole erinevustest. Isiklikel suhetel põhinev riik: Keskaja riik põhines isikutevahelisel ühendusel. Suhe oli riigi alus
suuri ja võimsaid kindlusi loonusrent talupoegade kohustus anda isandale osa oma majapidamise saagist loogika õigesti mõtlemise tulemusel õigetele järeldustele jõudmine, loogika reeglid sõnastas esimesena Aristoteles luterlus protestantlik usuvool, mis lähtub Martin Lutheri õpetusest; seda iseloomustab kristlase seesmise usu ja pühakirja tähtsuse rõhutamine lään ehk feood maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt (senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma lööv kirikuhoone alajaotus, mis oli teistest löövidest eraldatud sammaste reaga lüürika algselt kreeklaste lühemad luuletused oma mõtetest ja tunnetest, mida esitati lüüra saatel M maaisand feodaalist või vaimulikust maavaldaja (senjöör) maapäev Vana-Liivimaa seisuste esindusorgan maffia kuritegelik organisatsioon
osa aga kujutas endast suuri ja võimsaid kindlusi loonusrent talupoegade kohustus anda isandale osa oma majapidamise saagist loogika õigesti mõtlemise tulemusel õigetele järeldustele jõudmine, loogika reeglid sõnastas esimesena Aristoteles luterlus protestantlik usuvool, mis lähtub Martin Lutheri õpetusest; seda iseloomustab kristlase seesmise usu ja pühakirja tähtsuse rõhutamine lään ehk feood maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt (senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma lööv kirikuhoone alajaotus, mis oli teistest löövidest eraldatud sammaste reaga lüürika algselt kreeklaste lühemad luuletused oma mõtetest ja tunnetest, mida esitati lüüra saatel M maaisand feodaalist või vaimulikust maavaldaja (senjöör) maapäev Vana-Liivimaa seisuste esindusorgan
(tornlinnus), osa aga kujutas endast suuri ja võimsaid kindlusi loonusrent talupoegade kohustus anda isandale osa oma majapidamise saagist loogika õigesti mõtlemise tulemusel õigetele järeldustele jõudmine, loogika reeglid sõnastas esimesena Aristoteles luterlus protestantlik usuvool, mis lähtub Martin Lutheri õpetusest; seda iseloomustab kristlase seesmise usu ja pühakirja tähtsuse rõhutamine lään ehk feood maavaldus, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt (senjöörilt), andes vastu truudusvande ja kohustudes seega oma isanda kutsel väesalga eesotsas sõjateenistusse ilmuma lööv kirikuhoone alajaotus, mis oli teistest löövidest eraldatud sammaste reaga lüürika algselt kreeklaste lühemad luuletused oma mõtetest ja tunnetest, mida esitati lüüra saatel M maaisand feodaalist või vaimulikust maavaldaja (senjöör) maapäev Vana-Liivimaa seisuste esindusorgan maffia kuritegelik organisatsioon
Isast või Isast ja Pojast Renessanss keskaja lõpul Lääne-Euroopas levinud ilmalik, antiikkultuuri väärtustav humanistlik elukäsitlus Kronograafia keskaja ajalugu käsitlev ajaloo haru Majordoormus Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem Rolandi laul tundmatu autori kirjutatud värsseepos, mille aineks on Karl Suure sõjaretk Hispaaniasse Vasall feodaalkorras Senjöör suurfeodaal Lään maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli tasuda väeteenistusega senjööri käsul, lääni 2 liiki, benefiits ja feood Benefiits pärandamisõiguseta lään, kasutada ainult teenistusajal Feood lään, mida saab vabalt pärandada ilma senjööri loata Domeen kuninga maavaldus Investituur lepingu sõlmimine senjööri ja vasalli vahel Normann viikingid, skandinaavlased Valhalla koht, kus elasid lahingus langenud sõdalased
Thomas. Alkeemia ( teadusharu ) püüdsid luua kolme ainet . 1) tarkade kivi pidi muutma metalli kullaks 2) elueliksiir aitab luua maapealse igavese elu ( see näitas, et pandi rõhku elule maapeal , mitte paradiisile peale surma ) 3) universaalne lahusti lahus mis lahustab kõik teised ained. Pilet 5. 1) Feodaalkord. Feodaalne killustatus, feodaalne hierarhia. ( 4 ) Frangi riigi lagunemisega käis kaasa ühiskonna uue korralduse feodaalkorra kujunemine. Võitluseks välisvaenlaste vastu vajasid Frangi valitsejad tugevat ratsaväge. Raskelt relvastatud ratsamehe varustus oli kallis ja selle muretsemine polnud frangi talupoegadele jõukohane. Ka talupoegade sõjaline ettevalmistus jättis soovida. Pealegi olid nad suure osa aastast seotud põllutöödega ega saanud seetõttu alati väeteenistusse tulla
riike on raske koos hoida (va Karl Suur) Feodaalkord naturaalmajandusest tingituna polnud käibel raha ning kuningatel polnud võimalik sõjaväele rahas tasuda tasusid maavaldustega feodaalsüsteem=feodaalkord=feodalism ühiskonnakorraldus, kus maa on antud alamatele, seda maad harisvad feodaalidest sõltuvad talupojad aadlike ja alamate suhe oli täselt paigas läänistamine laenuks andmine, maatüki jagamine läänimees feodaal maatüki saaja suurfeodaal hertsogid ja krahvid väikefeodaal parunid ja rüütlid lään feood maa, mille eest tuli teenida feodaali sõjaväes feodaalne hierarhia feodaalide reastamine tähtsuse järgi senjöör isand, kes jagas maad vasall maatüki saaja, kes võis seda edasi anda ''Minu vasalli vasall pole minu vasall'', st kohustas veid isiku ees, kellel otseselt alluti
Võimule tuli Pippin Lühikese poeg Karl. Koos Karliga tuli võimule ka tema vend Karloman. Karl Suur vallutas langobardide pealinna ja võttis endale kuninga tiitli ja raudkrooni. Ta liitis Frangi ja langobardide riigi. 25, detsembril aastal 800 kroonis Paavst Leo Kolmas Karl Suure keisriks. Aastal 843 jagati Frangi riik kolmeks tema pojapoegade vahel. Tekkisid Ida Frangi riik, Lääne Frangi riik ja Lõuna Frangi riik. 4) Feodaalkord. Feodaalne killustatus, feodaalne hierharhia Karl Suure järeltulijad ei suutnud riigi ühtsust säilitada. Tülid kasvasid üle avalikeks kodusõdaseks. Aastal 843 sõlmisid Karl Suure pojad Verduni linnas lepindu, millega jagasid riigi kolmeks. Tekkisid Ida-Frangi riik, Lääne-Frangi riik ning Lõuna-Frangi riik. Frangi riigi lagunemisega kujunes feodaalkord. Võitluseks välisvaenlaste vastu vajasid nad tugevat sõjaväge. Nad vajasid sõjamehi, kes oleksid igal ajal valmis lahingusse astuma
· Teenistuse tasuks teenisvaldus (maapalk). · Vasalliteet. · Võim on killustunud. · Palgasõdurid. Feodalism (Nõukogude mõistes) on majandustüüp, kus olulisim sõltumatute talupoegade töö mõisnike heaks, ilma majandusliku sunnita vaid kohustuse pärast. Kui lugeda feodalsmist, siis vaata enne, mida autor feodalismiks peab, muidu võib möödarääkida üksteisest. Bastard feodalism värdjaslik feodalism ehk palgaline leping vormistati ning vasall sai raha mitte maad. Skandinaavias, v.a Taanis, ja Preisimaal polnud feodaalkorda. Ristirahvas, christianitas, oli määrav, Euroopa mõiste ei omanud tähtsust. 1054 Ida - ja Lääne Rooma vaheline võitlus, kirikujuhid panid üksteist kirikuvande alla. Lõhe katolikukirikus! Lõuna Itaalia kaudu lisandus araabia kultuuri, nt teoste tõlkimine. Keskaja lõpul hakkavad kujunema võimualad, millest hiljem kujunevad rahvusriigid. Saksa Tsehhi vastuolud, Prahast sai üleriigiline keskus.
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
annaabi.ee 
