Mein Held Guerrilla Girls · Die Guerrilla Girls sind eine seit 1985 anonym operierende Künstlerinnengruppe aus New York, deren Markenzeichen Gorillamasken sind. · Die Mitglieder verwenden als Pseudonyme die Namen toter Künstlerinnen, wie etwa. Frida Kahlo, Eva Hesse, Paula Modersohn-Becker, Käthe Kollwitz, Gertrude Stein, Georgia O'Keeffe. · Sie nutzen Fakten, Humor und empörend Visuals zu Sexismus, Rassismus und Korruption in Politik, Kunst, Film und Popkultur aus. · Sie haben fünf Bücher, zuletzt "der Guerilla Girls 'Art Museum Activity Book", mit "Fun Facts" über Kunst Museen veranstaltet Workshops, montiert Plakate, Aufkleber und Plakate für andere Aktivisten Pflaster auf Bad Stall Türen konzipiert und veröffentlicht und verteilt in Souvenirläden. · Die...
kirjandusteoreetikud neid luues seega aina laiemat uurimisala. 768 6 http://www.glbtq.com/literature/feminist_lit_theory.html 7 http://en.wikipedia.org/wiki/Feminist_literary_criticism 8 ,,A History of Literary Criticism" M. A. R. Habib (lk 667-671) 9 3. 1. Feministliku kirjanduskriitika rakendamine Selleks, et uurida kirjandust feministlikust aspektist tuleb kõigepealt mõista feministide liikumist, uurida ajalugu ning tuntumaid feministe. Oluline on tunda terminoloogiat. Tuleb eristada erinevaid feminismi liikumise etappe ning teha vahet feministlikul ja homoseksuaalsel teoorial. Üldiselt on feministlik kirjandusteooria jagatud neljaks etapiks, mis keskenduvad erinevatel viisidel soolisusel põhineval tekstilistele küsimustele. Esiteks peab analüüsima naiskujusid meesautorite tekstides
Naiste tähtsus kultuuris ja looduses läbi antropoloogia vaatenurga Essee Tänapäeval on palju juttu feministidest ning see on viimastel aastatel aina tõsev trend. Räägitakse pidevald võrdõiguslikusest ning naiste ja meeste sarnasustest ja erinevustest. Arvasin alati et see on viimaste aastate buum, kuid lugedes kolme artiklit: Gross. T "Feministlikust antropoloogiast", Ortner. S "Kas naise ja mehe suhe on sama, mis looduse ja kultuuri suhe?" ja samalt autorilt "Niisiis, kas naise ja mehe suhe on sama, mis looduse ja kultuuri suhe?" ja mõistsin et antud probleem on olnud meie ühiskonnas palju kauem kui oskasin arvata. Öeldakse et naiste suhe loodusega on suurem kui meestel. Antud väide oleks esmapilgul kõlanud minule väga absurdselt, kuidas saab soo järgi panna inimest suhestuma loodusega.
nii diskrimineerimise või ekspluateerimise mõistete, kui ka marginaliseerimise ja kontrolli teooriate kaudu. Diskrimineerimise vaatepunktist mõistetakse rõhumist kui eraldamist, eriliseks ja vähemväärseks pidamist. Diskrimineerimise mõiste pöörab tähelepanu igasugusele vabaduste ja kohustuste eristamisele soo alusel. Piiratud on vabadused ja võimalused. Ekspluateerimise mõiste on pärit marksistliku ideoloogia feministlikust analüüsist, kus rõhumist määratletakse kui võimuhierarhiatest ja naiste seisundist kasusaavat, samuti neid ärakasutavat kapitalistlikku süsteemi. Rõhumine peitub siinkohal töös (produktsioon), mida kasutatakse ka metafoorina naiste keha ja seksuaalsuse (reproduktsioon) ekspluateerimise analüüsimisel. Kui töö tähendab vaid palgatööd, siis 6 kas kodutöö eest makstakse palka
mitte üksnes XX või XYkromosoomijaotuse alusel. Tüdrukud peavad olema ilusad ja nõrgad Poisid peavad end tüdrukutest ülimuslikumaks juba lasteaias, selgus Tallinna lasteaedades korraldatud soorollide tekke uuringust. Eesti naisuurimusja teabekeskuse teadlased Kadri Aavik ja Kirsti Kajak uurisid möödunud aastal soo konstrueerimist ehk soorollide teket seitsmes Tallinna lasteaias. Feministlikust sotsiaalkonstruktivistlikust perspektiivist lähtuvas uurimuses jõuti järeldusele, et vaadeldud 56 aastaste laste rühmades tajuvad poisid ennast olevat tüdrukute suhtes võimupositsioonil, samas kui nii tüdrukud kui poisid näevad tüdrukuid poiste suhtes nõrgemate ja abitumatena. Uurijad leidsid, et sellele aitavad kaasa mitmed tegurid. Näiteks ka juba lasteaiaruumide füüsiline paigutus on soolistatud - on "tüdrukute nurk" vs "poiste
aktiivselt liberaalsesse kapitalistlikusse ühiskonda (E. Annus 2009: 799-800). Liberaalfeminism tegeles eelkõige naiste poliitiliste ja majanduslike õigustega, kuid asus analüüsima ka naiste olukorra ajaloolis-filosoofilisi tagamaid. Liberaalfeminism on kõige laiemalt tuntud feminismi vorm, mis on enim kaasatud nüüdisaegsesse poliitilisse praktikasse ning jätkuvalt vormib inimeste arusaama feministlikust filosoofiast. Siinkohal tahan tutvustada raamatut ,,Teine sugupool" Simone de Beauvoir. Seda on peetud 20.sajandi kõige olulisemaks feministlikuks tekstiks. Selle raamatu kõige tuntuim väide on, et naiseks ei sünnita, vaid saadakse (Beauvoir 1997: 185). Minu arusaam sellest on, et vanadel aegadel arvatigi, et kui sündisid naiseks, siis sellega kaasnesid kohustused ning ülesanded, mis naistele omased. Kuidas on selle fakti tähendus ajas muutunud, kas tõesti naiseks ei sünnita,
Kõik see kokku mõjutab last vastu võtma talle omase rolli. Vanemate kasvatus mõjutab üsna palju seda, kuidas laps soorolli omaks võtab. Vanemad kasvatavad (mõjutavad ja suunavad) last nii, kui nad õpetavad neile, milliseid mänge laps võiks mängida, suhtuvad lapsesse kas õrnalt (türdukutesse) või mänguliselt, jõulisemalt (poistesse). Selle mõjul tekib lapsel arusaam oma soorollist. (Krull 2000: 137) 1990. aastate alguses oli USA mõjutatud feministlikust liikumisest, mis rõhutas igati soopoolte võrdsust nii tööl kui ka perekonnas. See mõjutas aga ka kasvatussuundumusi. Liigne mehelikkuse rõhutamine võib tüdrukute kasvatamisel kahjustada tulevaste naiste emarolli täitmist, kuid suurendab nende konkurentsivõimelisust tööturul. Üheks soopoolte erisuguse sotsialiseerimise avaldusviisiks on näiteks suhtumine riietusstiili. Eesti koolides tehtud uurimus
eluvalikute tõttu. See, mitme inimesega keegi magab ei tohiks olla mitte kellegi teise asi, kuid Tuglase jutu järgi tundub see olevat õige teisi maha teha. Kogu antud essee on sisuliselt üks suur kriitika Tuglase ja Linnankoski teoste vastu, sest tihtipeale räägitakse teoste erilisusest ning positiivsetest külgedest, harva peegeldatakse nende tumedamat poolt. On huvitav kritiseerida Tuglase teost, kuna Tuglas on tuntud ka ise väga maineka kriitikuna. Olgugi et suuremosa sellest feministlikust analüüsist nende kahe hinnatud autori kohta on kriitika, ei muuda minu sõnad neid halbadeks kirjanikeks. Siin essees püütakse neid teoseid vaadata külgedest, milles olevaid aspekte tavaliselt kas tähele ei panda või nendele lihtsalt ei keskenduta. Ehk on antud analüüs silmaavajaks mõnele, kes teoseid "kinnisilmi" loeb ning varjatud tagamõtteid või tulevasi mõjutegureid neis ei märka. Olenemata kõigest öeldust on tegemist siiski kahe väga armastatud ning lugejate seas
Kõik see kokku mõjutab last vastu võtma talle omase rolli. Vanemate kasvatus mõjutab üsna palju seda, kuidas laps soorolli omaks võtab. Vanemad kasvatavad (mõjutavad ja suunavad) last nii, kui nad õpetavad neile, milliseid mänge laps võiks mängida, suhtuvad lapsesse kas õrnalt (türdukutesse) või mänguliselt, jõulisemalt (poistesse). Selle mõjul tekib lapsel arusaam oma soorollist. (Krull 2000: 137) 1990. aastate alguses oli USA mõjutatud feministlikust liikumisest, mis rõhutas igati soopoolte võrdsust nii tööl kui ka perekonnas. See mõjutas aga ka kasvatussuundumusi. Liigne mehelikkuse rõhutamine võib tüdrukute kasvatamisel kahjustada tulevaste naiste emarolli täitmist, kuid suurendab nende konkurentsivõimelisust tööturul. Üheks soopoolte erisuguse sotsialiseerimise avaldusviisiks on näiteks suhtumine riietusstiili. Eesti koolides tehtud uurimus
Ökoloogilise liikumise suunad, mis seovad keskkonnakaitse küsimused kriitikaga inimese ühiskonnakorralduse vastu: Süvaökoloogia taotleb indiviidi kitsa enesemääratluse asendamist avara identiteediga, mis hõlmaks ka keskkonda, rõhutab vastassuhete ja seoste olulisust. Olulisteks süvaökoloogideks on norra filosoof Arne Naess ja tema töid edasi arendanud Bill Devall ja George Sessions (Deep Ecology 1985) Ökofeminism analüüsib feministlikust ühiskonnakriitikast lähtuvalt patriarhaarseid dualistlikke ja hierarhilisi mõttemudeleid ja ühiskonnastruktuure (mõttemehhanismid, millega viiakse keskkonna väljakurnamiseni ja millega surutakse alla naissugu, on sarnased). Uuritakse näiteks keelelisi süvamustreid, juurmetafoore, kus võrdsustatakse nt puutumatut loodust ja neitsilikkust ja arutatakse selle
seigad. Kultuurilis-sõnalise ja kehalis-bioloogilise valdkonna piir paistabki olevat tema luule üks keskseid pingejooni. Valdavalt erootilise alatooniga luule, mille juhtmotiiviks on jõhkruse ja õrnuse, agressiooni ja eneseloovutuse, naudingu ja valu, armastuse ja hävinguiha lahutamatus (see on teinud tema luulest tõlgendusainese psühhoanalüütilise kallakuga lähenemisviisidele). Bioloogilise naisidentiteedi avaldused ning katked feministlikust sõnavarast segunevad järskude vaatepunktivahetuste ja ,,mehelike" rollimängudega. Säärase ,,sootaguse" värsikeele üheks eelduseks on muuhulgas eesti keele grammatilise sootuse ärakasutamine. Tema luulelaadi sugulusseosed Hirvest ja Krullist Mercani, pluss viited varasemale naisluulele, eeskätt Vallisoole ja Karevale. Elo Vee (Viiding) debüütkogu ,,Telg" nn tüdrukutekassetis 1991. Hämarad aimdused,
Hukati koonduslaagris. - Morton Hunt sotsioloogilised uuringus seksuoloogia vallas. "Seksuaalkäitumine seitsmekümnendatel aastatel". Esimest korda representatiivne valik: 20000 meest ja naist juhuvaliku (telefoniraamat) alusel. Küsimustikule vastas vaid 1/5. Nendele, kes vastasid koostati 1000 küsimusest koosnev küsimustik. Neid inimesi kasutati ka hiljem longituuduurimuste käigus. - S.Hite lähtus feministlikust printsiibist. Fokuseeris tähelepanu seksuaalsusele naiste elus. 1976 "Hite'i raport" representatiivse valikuga üleriigiline naiste seksuaalsust puudutav küsimustik. Saatis küsimustiku 100000 naisele, tagasi sai 3000lt. Esimest korda ütles, et naistele on meeldiv kliitori stimulatsioon, et see on kõige tähtsam orgasmi saamisel. Samuti sensatsiooniline tulemus, et paljud naised teesklevad orgasmi. - P.Blumstein ja P.Schwartz paar
privaatse vahel. Pooldatakse mõtteviisi, et inimeste kunstiline maitse võib vastavalt klassile, rahvusele, seksuaalsele orientatsioonile või soole erineda Üle pika aja pole kunstnik enam emotsionaalne lollike kes kulmineerib linnulaulu ning nuusutab lilli vaid võtab oma töödega poliitilise seisukoha. Martha RoslerAmeerika kunstnik, kes töötab ka video, installatsiooni, performance ja kirjandusvaldkonnas. Tema tööd käsitlevad peamiselt argielu, tihtipeale feministlikust vaatevinklist. Põhiteemadeks on media ning sõda, keskkonna kujundamine( elamistingimustest, kodutusest ning transpordisüsteemist). Alfredo Jaar kunstnik ladina ameerikast. Tööd on poliitiliselt motiveeritud reaalsuse kajastamise teema, sõja erinevad näod, globaliseeritud maailm. The Rwanda Project ehk kuulsaim töö Rwanda kenotsiidist. Shimon Attie Ajaloolise tänavapildi taastamine Berliini Juudi linnaosas, Kopenhaagenis ning New Yorkis.
nad kritiseerima liberalismi ja laiemalt valgustusajastu humanistlikku mõtte põhialuseid.Tänapäeval on teoreetilisel tasandil liberaalfeminism feministlikus teoorias lakanud olemast suundaandev ( seda esindab Ameerika filosoof Martha Nussbaum (snd 1947)), on see samas kõige laiemalt tuntud feminismi vorm, mis on enim kaasatud nüüdisaegsesse poliitilisse praktikasse ja mis seega jätkuvalt vormib ka inimeste arusaama feministlikust filosoofiast. Liberaalse feminismi põhipostulaat on see, et igal naisel peab olema mehega võrdne vabadus määrata enda sotsiaalset rolli. Arvatakse, et kuigi naised omavad tänapäeval hääleõigust, kannatavad nad siiski paljude kitsenduste all, mis on takistuseks nende teel edu poole. Liberaalid näevad naiste vabastamist niisuguste kitsenduste elimineerimises ning võrdsete kodanikuõiguste saavutamises. Vabadus
ühiskondlikud suundumused: Rasestumisvastased vahendid seksuaalelu saab eraldada ainult reproduktiivsest funktsioonist Naisõiguslaste liikumine naistel on tekkinud võimalus ise seksuaalsuhete tingimustes kokku leppida Tolerantsuse kasv seksi ja seksuaalsuse kohta käivate materjalide avaldamises ja levitamises ühiskonnas Femiinsus, maskuliinsus ja sugudevahelised suhted · Lähtudes feministlikust perspektiivist, mille kohaselt naised on olnud ühiskonnas allasurutud rollis, on ilmselge, et algselt pöörati sugude uurimisel tähelepanu peamiselt naisele ja naiselikkusele, kuna mehelikkuses ja maskuliinsuses ei nähtud probleemi · Alates 1980ndatest esmakordselt tähelepanu ka mehelikkusele ja maskuliinsusele mida tähendab olla mees kaasaegses ühiskonnas? Kas maskuliinsus 80 kui selline on kriisis
lammutada see logotsentristlik ideoloogia kuulutada naine elu, võimu ja energia allikaks ning tervitada uue, naiseliku keele tulekut, mis lakamatult kummutab neid patriarhaalseid binaarseid skeeme, kus logotsentrism naisi rõhuda ja vaikima sundida püüdes mängib kokku fallotsentrismiga. Naiselik teooria Naiselik teooria tähendaks oma lihtsaima definitsiooni kohaselt teooriaid, mis tegelevad naiselikkuse tõlgendamisega. Feministlikust vaatenurgast on säärase mõtlemise viga selles, et ta on eriti aldis biologismi rünnakuile ja pöördub tihti kogemata hoopis teooriateks naissoo olemusest. sqamal ajal võivad kõige sihikindlamad konstruktsionistlikud teoooriad olla väga hästi mittefeministlikud. Näiteks Sigmund Freudi teosed on hiilgavaks näiteks teoorialoomest, 67
annaabi.ee 
