Tallina Ülikool Ühiskonnateaduste Instituut .. Beauvoir ja tema feminism, ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku liikumist? Essee Juhendaja: .. Tallinn 2015 Sissejuhatus Essee eesmärgiks on anda ülevaade autori Simone De Beauvoiri teosest Teine Sugu. Vastades ja laiemalt analüüsides teemal, Beauvoir ja tema feminism, ehk miks Eesti vajaks tugevat feministlikku liikumist
............................................................................................. 12 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................13 2 Sissejuhatus Minu essee eesmärk on tutvustada lühidalt feministlikku kirjandusteoreetilist meetodit. Töö hüpotees seisneb selles, et feministlik kirjandusteooria on feministide kui naisõiguslaste liikumise üks aspekte, mis tegeleb naiste olukorra uurimise ja parandamisega kirjanduslike tekstide põhjal. Valisin selle teema, sest mind huvitas, mida feministlik kirjandusteooria endast kujutab - kuidas see kujunenud on, milliste valdkondadega ta täpsemalt tegeleb ning kuidas rakendada feministlikku kirjanduskriitikat.
Mefitofelese mängukanni mängimisega. Mefistofelest kehastanud Tanel Saar suutis tuua välja mitmeid erinevaid ilmeid ja emotsioone. Hetkega muutus särasilmsest hurmurist ihne saatan. Välimuses tõi Saar paganliku tegelase esile ainult ühe liigutusega, nimelt sättis näitleja oma juuksesalgu keset otsaesist ning sellest piisas, et luua karm ja hirmuäratav väljanägemine. Ainukese naisena laval tõi Katariina Ratasepp esile need üksikud kohad, kus oli vaja just feministlikku õrnust. Näiteks Oriendi kaunitari kehastades suutis Ratasepp tekitada enda keha sujuvate liigutustega sobiva terviku. Ka Meelis Põdersoo mängis enda rolle väga hästi välja. Kõige silmapaistvamalt ilmselt kohta, kus ta kujutas Margareta ema. Põdersoo küürus hoiak ning värisevad käed edastasid lihtsalt ja selgelt vana naise karakterit. Näitlejate töö laval sobis ideaalselt kokku lavastuse kunstilise poolega. Pildil ei olnud midagi
Põlva ühisgümnaasium 9.a klass Naised ühiskondlikus elus Referaat Aviva Vigel Juhendaja: Liia Vijand Põlva 2006 FEMINISM Feminism oli algselt vaid poliitiline liikumine, mis nõudis ühiskonnas naistele meestega võrdseid õigusi. Feministlikku liikumist peetakse 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi fenomeniks. Selle perioodi vältel liikumine on läbinud kaks erakordset tõusu, mis on tuntud esimese ja teise laine nimede all. Esimene laine (1880 -1920) Esimese laine feminism lõi naiste uue poliitilise identiteedi ning andis neile rohkem karjäärivõimalusi. Võitlus hääleõiguse eest ning hiljem perekonnatoetuste, raseduse vältimise
,,Autobiograafia kui ,,tõe" diskursus: Lilli Suburgi ,,Minu saatusega võitluskäik" Eve Annuk Eve Annuk on vaatluse alla võtnud unustuste hõlma vajunud Lilli Suburgi teose ,,Minu saatusega võitluskäik'', mida ta käsitleb kui feministlikku autobiograafiat. Autor peab vajalikuks mõista Suburgi elufilosoofiat ja tegevust tema kogemuste kaudu. Põhjus, mis ajendas teda võitlema naiste poliitiliste ja ühiskondlike huvide eest, seisneb tema läbielamistel, mis raamistab nimetatud autobiograafiat tervikuna, olles selle ideeliseks ja narratiivseks keskmeks. Annuk usub, et autobiograafilisus oli Suburgi jaoks kui tõe kuulutamine, seetõttu leidub seda kõikjal tema kirjutistes, ka ilukirjanduslikus loomingus.
naiste seksuaalsele ja vaimsele enesemääratlusele ning kolmanda laine feminism ehk postfeminism oli suunatud feminismi teise laine tegevuse kriitikale. Teises peatükis käsitlesin feminismi Eestis. Ülevaatlikult võib öelda, et feministlike teemadega ei olda väga kursis ja nendega on seotud ka väärarusaamad. Probleemiks on nii naiste kui meeste kinnistunud hoiakud, milles peetakse loomulikuks olukorda, et naiste tööd on madalamalt tasustatud. Feministlikku liikumist kui sellist Eestis eriti ei ole ja sellest osavõtjaid ka mitte. Põhjuseks võib olla see, et naised ei tunne ennast suures osas allutatutena ja sellepärast ei arva ka mehed, et nad naistele liiga teevad. Kuid võib väita, et naised on siiski ühiskonnas madalamal positsioonil ja mehed kasutavad naiste kohusetundlikkust ja kuulekust ära. 8 KASUTATUD KIRJANDUS "Tugev Eesti naine" lakub võrdõiguslikkuse haavu
kuna teda peeti isegi koonduslaagrisse saatmiseks liiga ohtlikuks, siis viidi ta ühte salajasse komandöride kasutuses olevasse bordell/ööklubisse. Isegi seal oli ta mässumeelne tegelane.Ta ei leppinud kunagi millegagi lõplikult ja isegi siis, kui teda viimane kord mainiti, oli ta kogu oma olekus allavandumatu. Oma välimuselt oli Moira korpulentne naisterahvas, mis sobis ideaalselt kokku tema süüdimatuse ja kõlvatusega. Moira kandis antud raamatus lõpuni välja feministlikku mõtteviisi. 5.Küsimused tegelastele: Offredile: Kuidas suudeti hävitada sinu teadvusest sinu pärisnimi ja andmed sinu tütre kohta? Kas sa pöörduksid süsteemi vastu, kui see osutuks võimalikuks? Mida sa alandlikkusega saavutasid? Komandörile: Kas sa armastasid Offredi rohkem kui oma naist? Komandörile: Kas sind ei huvitanud Offredi inimlikkus? Ofglenile: Kust sa said teada, et Offred käib salaja komandöriga kohtumas? 6.Teose miljöö:
asukohamaa rahva hulka. Identiteet isiku või inimkoosluse spetsifiline määratlemine enda või teiste poolt, vastavalt sotsiaalsetele, kultuurilistele või teistele tunnustele. Kommunikatsioon on identiteedi kujundamiseks ja säilitamiseks vajalik tingimus. Birminghami koolkond. Kultuuriuuringute keskus, mis asutas R. Hoggart koostöös S. Halliga. Koolkonda töö mõjutas suuresti kriitiliste kultuuriuuringute arengut, sealhulgas vastuvõtu uurimist ja feministlikku meediauurimist. Berminghami koolkonnaga seostatav kriitiline lähenemine kutsus esile olulise nihke selle mõistmises, millest mõju võib meediatekstides peituv ideoloogia auditooriumile avaldada. Stuart Halli kodeerimise dekodeerimise mudel. Massikultuur varem tähendas see mõiste üldiseld melelahutuse ja fiktsiooni madalamaid vorme, mis köidavad harimata ja kultuuritut enamust, vastandina kõrgkultuurile. Uued vaated populaarkultuurile on
Radikaalsete feministide ambitsioonide hulka kuulub ka poliitilise ja kultuurilise õhkkonna ümberkujundamine, kusjuures viimase all mõistetakse iseseisva naiskultuuri loomist. Feministliku kunsti teke ja areng peegeldas naiste poliitilist ja kultuurilist sõltuvusest vabanemist, mis oli lääne ühiskonnas alguse saanud juba 19. sajandi teisel poolel. Väljenduseks oli naiste kunstiliikumise ja feministliku kunsti teke, mis mõjutas ka kunstiharidust ja akadeemilisi distsipliine. Feministlikku kunsti vaadeldakse tihti laiemalt postmodernistliku kunsti osana. Selle suhe postmodernismi filosoofia ja postmodernistliku kunstiga on üheaegselt viljakas ja probleemne. Angloameerika maades vastandus feministlik kunst tugevalt modernismile, mille ideoloogia oli väidetavalt sooneutraalne, kuid mis institutsionaalselt soosis meeskunstnikke. 1960-70ndate feministlik kunst määratles end algusest peale (sarnaselt postmodernismile) pluralistliku ja antimodernistlikuna
Samal ajal on naistel rohkem haridust kui meestel, kuid nad saavad samaväärse töö eest vähem palka. Võiks öelda, et eesti ühiskond on ükskõikne naiste suhtes ja naistest eriti ei hoolita. Pärast taasiseseisvumist nendel aladel, kus olid valdavalt naised, kuivasid palgad kokku. Kus oli rohkem mehi, seal palgad kasvasid. Kahjuks ei olnud naisministreid või naisi riigikogus, kes oleksid naiste eest seisnud. Sel ajal polnud Eestis naispoliitikutel veel feministlikku teadvust, et nad oleksid saanud läbi näha patriarhaalse ühiskonna struktuuri ja teha selgitustööd nendest aladest, mis eriliselt puudutas naisi. Pigem toetati oma parteipoliitikat. Oleme harjunud mõtlema, et raha olemasolu tuleneb prioriteetidest. Tundub, et ka lastest ei hoolita, sest kuidas muidu sai nüüd, iibevaesel aastal, loovutada osa lastetoetuse rahadest teisteks eelistusteks ja lõpetada vastsündinute esmatarvete paki üle-eestilise rahastamise
Kriitik J. Burnham võttis selised nähtused kokku mõttega, et skulptuuris toimub üleminek materjali vormimise juurest energia ja informatsiooni organiseerimisele. Nõnda oli kunstiteos kui meeleline objekt peaaegu või täiesti likvideeritud, kuid kirjeldustes fikseeritud idee elas edasi. Sellega kuulub osa nähtusi juba ideekunsti ehk kontseptuaalkunsti piiridesse. 9.Feministlik kunst Eve Kask, graafik: Naiskunst on naiste tehtud kunst. Mis puutub feministlikku kunsti, siis mulle tundub, et siin on juures sotsiaalne varjund. Feministlik kunst võib seega olla tehtud ka meeste poolt. Linnar Priimägi, esteet: Naiskunsti pole olemas. Naiskunst pole mitte kunstinähtus, vaid naiste kunstiteooria. Naiskunsti võivad teha ka mehed, sest kunst, sealhulgas ka naiskunst ei sõltu soost. Jüri Ojaver, skulptor: Kas räägitakse nais ja meesarhitektuurist või muusikast?! Mina ei tee
asjus ning teevad seda privaatselt. Väita, et prostitutsioon on seesmiselt väär, on argumentidest keeldumine. Moralist lihtsalt “näeb” seda ebamoraalsust ja kõik. 40. Kuidas tagada ausa mängu elluviimist Laste ja noortega töötamisel? Laste ja noorte kaasamist ning osalemist sporditegevuses mõjutab laiem sotsiaalne keskkond. Potentsiaalne spordist 51. Iseloomustage radikaal-feministlikku lähenemist Prostitutioon on olemuslikult seotud (a) alandamise (degradation) ja (b) rõhumisega (oppression) (Ka mitte-feministid on seda väitnud. Seda tulenev kasu ühiskonnale ja igale üksikisikule saab olla võimalikult suur ainult sel juhul, kui praegu tagaplaanil paiknev Aus Mäng saab tõstetud tähelepanu keskmesse. Ausa Mängu põhimõtetele vaadet pooldavad eelkõige radikaalfeministid, mitteliberaalfeministid). Miks on prostitutsioon alandav? a) Impersonaalne
valitsemisaeg näib lõppevat). Autorid: Hasso Krull, Kivisildnik, Jaan Malin (sürrealism, häälutused), Karl Martin Sinijärv, Andres Allan (müstiline ilmutuslik eksperimentaalne luule). Kauksi Ülle (,,Kesk umma mäke" (1987) esimese luulekogu, millega alustas, esialgu tuntud luuletajana). Elo Viiding(Vee) ja Triin Soomets 1990ndate jooksul muutub, kuidas naine kirjutab luulet: ühiskondlikku teravust, feministlikku programmi, tuleb uusi märkimisväärseid jooni. 28. Kivisildniku ja Hasso Krulli looming. Murranguaja kirjanduse juhtkujud, luule muutjad. Hasso Krull (s. 1964). Tänaseni Eesti luule muutumise eesotsas. Pöördeliseks saab ,,Luuletused 19871991" (1993) selle perioodi üks olulisemaid luulekogusid. Midagi uut ja imelikku, pole arugi saada, kes kõneleb ja mida. Erinevad tektid ja diskursused saavad kokku ja hakkavad põimuma: leksikon,
perekonnakohustused peavad olema meestega võrdselt jagatud. Simone de Beauvoir : Tema teos „Teine sugupool“(1949) on peetud 20.saj kõige olulisemaks feministlikuks tekstiks. Raamatu tuntuim väide on, et naiseks ei sünnita, vaid saadakse.Beauvoir väidab, et naise rõhumine tuleneb sellest , et too on transtsendentsusest äralõigatud Teine – objekt mehe kui subjekti jaoks.Beauvoiri teose põhiteesid tekitasid laia arutelu filosoofide seas ja kannustasid ka teise laine feministlikku liikumist Euroopas ja Ameerikas rohkem kui hilisemad teoreetilised tekstid.Beauvoiri filosoofia kasvab välja valgustusajastu ideedest aga klassi ja rassi probleemidele ta tähelepanu ei pööra. Seda hakkasid kritiseerima erinevusfeminismi esindavad prantsuse teise laine teoreetikud.Nende jaoks pole ühiskonna probleem mitte naiste ja meeste vahelised erinevused,vaid erinevuste mahasurumine.Erinevusteoreetikute jaok on audentne
tõelisse rolli, milleks on kodu ja pere. 1980.aastate kunstikriitika ja selle meetodid Simon de Beauvoir naiseks ei sünnita, vaid arenetakse. Nii feminiinsus kui ka maskuliinsus on psüühilised, mitte bioloogilised kategooriad. Meest on kogu ajaloo vältel määratletud tema kohaloleku kaudu, siis naise puhul on tähendus millegi puudumise kategooria, mis kõige ilmekamalt tuleb esile keelekasutuses. 1990.aastad võimalus uueks tasandiks feministlikus kunstimõttes Feministlikku kunstikäsitlust pole mõtet vaadelda ühtse tervikuna, vaid pigem katusena, kuhu alla mahub erinevaid suundumusi identiteedi otsimisel naiseksolemise kaudu. Taas tõusis huvikeskmesse seksuaalsuse mõiste. Märt Väljataga Feminism ja filosoofia Viimase aja feministlikus teoorias kordub väide, et filosoofia on mehekeskne, et see vastab rohkem mehe kui naise vaimule, et selles on naistevastasust ja on suunatud naiste üle valitsemiseks
annaabi.ee 
