6. Võrrelge maskuliinset ja feminiinset kultuuri. · Maskuliinsetes ühiskondades ollakse orienteeritud rahale ning asjadele, tähtis on võim ja edasiliikumine. Feminiinsed ühiskonnad väärtustavad pigem elukvaliteeti, on orienteeritud abistamisele ning hoolitsusele. · Maskuliinsetes kultuurides on soorollid kindlalt erinevad, rõhutatakse eneseteostust, tulemuslikkust ja sõltumatust. Feminiinsetes kultuurides ei ole seevastu soorollid fikseeritud, oluline on keskkond ja elulaad, väärtustatakse teenindust ja vastastikust sõltuvust. · Maskuliinsetes kultuurides on tugev saavutusmotivatsioon, tööd nähakse elu keskmena, suhtutakse positiivselt, kui firma sekkub eraellu; tööstress on suurem. Tehakse suurt vahet samal positsioonil olevate naiste ja meeste vahel; tunnustus ning edutamine on tähtis tööga rahulolemiseks. 7
maskuliinsusega seotud väärtuste poole või kuivõrd nad eelistavad pigem feminiinseid väärtusi. Ka erinevaid organisatsioone saab seostada erinevate väärtustega äriorganisatsioonidel on pigem maskuliinsed ja haiglatel pigem feminiinsed eesmärgid. Mainori kõrgkool Taani kuulub ka femiinsesse ühiskonda, kus väärtustatakse pigem elukvaliteeti, ollakse orienteeritud abistamisele ning hoolitsusele. Feminiinsetes kultuurides ei ole seevastu soorollid fikseeritud, oluline on keskkond ja elulaad, väärtustatakse teenindust ja vastastikust sõltuvust. Maskuliinsetes kultuurides on tugev saavutusmotivatsioon, tööd nähakse elu keskmena, suhtutakse positiivselt, kui firma sekkub eraellu; tööstress on suurem. Tehakse suurt vahet samal positsioonil olevate naiste ja meeste vahel; tunnustus ning edutamine on tähtis tööga rahulolemiseks. http://en.wikipedia.org/wiki/Geert_Hofstede http://sinine.ehi
Maskuliinsetes ühiskondades ollakse orienteeritud rahale ning asjadele, tähtis on võim ja edasiliikumine. Soorollid on kindlalt erinevad, rõhutatakse eneseteostust, tulemuslikkust ja sõltumatust. Väga tugev on saavutusmotivatsioon, tööd nähakse elu keskmena, suhtutakse positiivselt, kui firma sekkub eraellu; tööstress on suurem. Tehakse suurt vahet samal positsioonil olevate naiste ja meeste vahel; tunnustus ning edutamine on tähtis tööga rahulolemiseks. (Jaapan, islamimaad) Feminiinsetes kultuurides ei ole seevastu soorollid fikseeritud, oluline on keskkond ja elulaad, väärtustatakse teenindust ja vastastikust sõltuvust. Feminiinsed ühiskonnad väärtustavad pigem elukvaliteeti, on orienteeritud abistamisele ning hoolitsusele. Ärisuhteid mõjutavad feminiinsus ja maskuliinsus väga palju. Näiteks kasvõi seda mis kellaajal kokku saada ning kui tõsiselt töösse suhtutakse. Ka reklaami tegemisel peaks arvestama, kuhu sihtgruppi kuulub vastav riik
kätte. Majanduslikku edukust peetakse tähtsamaks kui keskkonnakaitset ja rohkem on levinud suuremastaabilised organisatsioonid ja projektid. Isiksuse tasandil väljendavad maskuliinseid tendentse edasipüüdlikkus, võistluslikkus ning rikkuse ja asjade tähtsustamine. Edukad pälvivad tunnustust kõrge staatuse või majandusliku jõukuse kujul. Maskuliinseteks või pidada Jaapanit, Austriat, Venetsueelat ja Itaaliat. Feminiinsetes kultuurides peetakse oluliseks sugude võrdsust, mis ilmneb selles, et meeste ja naiste käitumise stereotüübid sarnanevad. Nii mehed kui ka naised võivad olla perekonna ülalpidajaks. Koolisüsteem on orienteeritud sotsiaalsele kohanemisele ning puudub jaotumine meeste- ja naistetöödeks. Teistest paremaks olemise püüd ei ole sotsiaalselt ega materiaalselt tunnustatud. Tähtis on elu kvaliteet ja keskkonnasäästlikkus, mida eelistatakse majandusnäitajate kasvule
MADAL INDIVIDUALISM - Equador, Panama, Kolumbia 34. Kirjeldage G.Hofstede kultuuridimensioone: -maskuliinsus-feminiinsus Maskuliinsetes ühiskondades ollakse orienteeritud rahale ning asjadele, tähtis on võim ja edasiliikumine. Feminiinsed ühiskonnad väärtustavad pigem elukvaliteeti, on orienteeritud abistamisele ning hoolitsusele. Maskuliinsetes kultuurides on soorollid kindlalt erinevad, rõhutatakse eneseteostust, tulemuslikkust ja sõltumatust. Feminiinsetes kultuurides ei ole soorollid fikseeritud, oluline on keskkond ja elulaad, väärtustatakse teenindust ja vastastikust sõltuvust. Maskuliinsetes kultuurides on tugev saavutusmotivatsioon, tööd nähakse elu keskmena, suhtutakse positiivselt, kui firma sekkub eraellu; tööstress on suurem. Tehakse suurt vahet samal positsioonil olevate naiste ja meeste vahel; tunnustus ning edutamine on tähtis tööga rahulolemiseks. KÕRGE MASKULIINSUS - Jaapan, Austria, Itaalia
Majanduslikku edukust peetakse tähtsamaks kui keskkonnakaitset ja rohkem on levinud suuremastaabilised organisatsioonid ja projektid. Isiksuse tasandil väljendavad maskuliinseid tendentse edasipüüdlikkus, võistluslikkus ning rikkuse ja asjade tähtsustamine. Edukad pälvivad tunnustust kõrge staatuse või majandusliku jõukuse kujul. Maskuliinseteks või pidada Jaapanit, Austriat, Venetsueelat ja Itaaliat. Feminiinsetes kultuurides peetakse oluliseks sugude võrdsust, mis ilmneb selles, et meeste ja naiste käitumise stereotüübid sarnanevad. Nii mehed kui ka naised võivad olla perekonna ülalpidajaks. Koolisüsteem on orienteeritud sotsiaalsele kohanemisele ning puudub jaotumine meeste- ja naistetöödeks. Teistest paremaks olemise püüd ei ole sotsiaalselt ega materiaalselt tunnustatud. Tähtis on elu kvaliteet ja keskkonnasäästlikkus, mida eelistatakse
kasutage väljendit „ja vastupidi“ või midagi analoogset). Nimetage mõned madala vs kõrge maskuliinsuse-feminiinsuse dimensiooniga riigid. Maskuliinsetes ühiskondades ollakse orienteeritud rahale ning asjadele, tähtis on võim ja edasiliikumine. Feminiinsed ühiskonnad väärtustavad pigem elukvaliteeti, on orienteeritud abistamisele ning hoolitsusele. Maskuliinsetes kultuurides on soorollid kindlalt erinevad, rõhutatakse eneseteostust, tulemuslikkust ja sõltumatust. Feminiinsetes kultuurides ei ole soorollid fikseeritud, oluline on keskkond ja elulaad, väärtustatakse teenindust ja vastastikust sõltuvust. Maskuliinsetes kultuurides on tugev saavutusmotivatsioon, tööd nähakse elu keskmena, suhtutakse positiivselt, kui firma sekkub eraellu; tööstress on suurem. Tehakse suurt vahet samal positsioonil olevate naiste ja meeste vahel; tunnustus ning edutamine on tähtis tööga rahulolemiseks. Kõrge maskuliinsus (Jaapan, Austria, Itaalia):
4) Harmoonia. Võiudistants: 1) Ülema ja alluva vahekord. 2) Vanade austamine. 3) Kaebuste liikumine. 4) Juhtimine. - Võimudistants - tähelepanu pööramine ametlikule hierarhiale. Ebakindlustuse vältimine (välditakse riske, eelistatakse kindlaid reegleid): 1) Emotsionaalne vajadus reeglite järele. 2) Formaliseerimine, standardimine ja organisatsiooni rituaalid. 3) Organisatsiooni mudel. 4) Plaaimine. 5) Aeg ja täpsus. 6) Emotsioonid. Maksuliinsus ja feminiinsus (feminiinsetes maades hinnatakse hoolitsust jms, maskuliinsetes saavutusi ja võimu): 1) Konkurents. 2) Saavutused ja suhted. 3) Elukvaliteet. 4) Karjäär. 5) Käitumine. 6) Soolised küsimused. 22 Karjääri plaanimine Erinevatest vaatenurkadest: - Objektiivne karjäär - ametikohtade jada, millel inimene omaelu ajal on töötanud. - Subjektiivne karjäär koosneb väärtuste, hoiakute ja motivatsiooni muutumisest inimeste
Tegutsemisviisid ja kombed kehtivad kõigi jaoks. Usk individuaalsetesse otsustesse. Rõhk individuaalsel initsiatiivil ja saavutustel, eestvedamise ideaal. Igaühel on õigus eraelule ja isiklikule arvamusele. Ei eeldata, et organisatsioonid kannavad töötajate eest hoolt hällist hauani. o MADAL INDIVIDUALISM Equador, Panama, Kolumbia · MASKULIINSUS - FEMINIINSUS: feminiinsetes maades hinnatakse hoolitsust jms., maskuliinsetes saavutusi ja võimu. o Maskuliinsetes ühiskondades ollakse orienteeritud rahale ning asjadele, tähtis on võim ja edasiliikumine. o Feminiinsed ühiskonnad väärtustavad pigem elukvaliteeti, on orienteeritud abistamisele ning hoolitsusele. o Maskuliinsetes kultuurides on soorollid kindlalt erinevad, rõhutatakse eneseteostust, tulemuslikkust ja sõltumatust.
erialad on koondunud meeste, teised naiste kätte. Majanduslikku edukust peetakse tähtsamaks kui keskkonnakaitset ja rohkem on levinud suuremastaabilised organisatsioonid ja projektid. Isiksuse tasandil väljendavad maskuliinseid tendentse edasipüüdlikkus, võistluslikkus ning rikkuse ja asjade tähtsustamine. Edukad pälvivad tunnustust kõrge staatuse või majandusliku jõukuse kujul. Maskuliinseteks või pidada Jaapanit, Austriat, Venetsueelat ja Itaaliat. Feminiinsetes kultuurides peetakse oluliseks sugude võrdsust, mis ilmneb selles, et meeste ja naiste käitumise stereotüübid sarnanevad. Nii mehed kui ka naised võivad olla perekonna ülalpidajaks. Koolisüsteem on orienteeritud sotsiaalsele kohanemisele ning puudub jaotumine meeste- ja naistetöödeks. Teistest paremaks olemise püüd ei ole sotsiaalselt ega materiaalselt 10 tunnustatud
erialad on koondunud meeste, teised naiste kätte. Majanduslikku edukust peetakse tähtsamaks kui keskkonnakaitset ja rohkem on levinud suuremastaabilised organisatsioonid ja projektid. Isiksuse tasandil väljendavad maskuliinseid tendentse edasipüüdlikkus, võistluslikkus ning rikkuse ja asjade tähtsustamine. Edukad pälvivad tunnustust kõrge staatuse või majandusliku jõukuse kujul. Maskuliinseteks võib pidada Jaapanit, Austriat, Venetsueelat ja Itaaliat. Feminiinsetes kultuurides peetakse oluliseks sugude võrdsust, mis ilmneb selles, et meeste ja naiste käitumise stereotüübid sarnanevad. Nii mehed kui ka naised võivad olla perekonna ülalpidajaks. Koolisüsteem on orienteeritud sotsiaalsele kohanemisele ning puudub jaotumine meeste- ja naistetöödeks. Teistest paremaks olemise püüd ei ole sotsiaalselt ega materiaalselt tunnustatud. Tähtis on elu kvaliteet ja keskkonnasäästlikkus, mida eelistatakse majandusnäitajate kasvule
Personalipoliitika ja protseduurid peaks samuti lähtuma organisatsiooni kultuurist. Schuler võttis kasutusele organisatsioonikultuuri mõju hindamiseks Hofstede poolt välja töötatud maailma rahvaste kultuuride mõõtmiseks kasutatavad näitajad: Individualism ja kollektivism mina-meie rõhuasetus. Võimudistants aktsepteeritakse eri määral. Ebakindluse vältimine välditakse riske, eelistatakse kindlaid reegleid. Maskuliinsus ja feminiinsus feminiinsetes maades hinnatakse hoolitsust, maskuliinsetes aga saavutusi ja võimu. III osa Väljakutsed strateegilisele personalijuhtimisele 10. Personalijuhtimise keskkond Ümbritsev keskond avaldab organisatsioonile otsest mõju muutused väljaspool organisatsiooni kutsuvad esile vajaduse muutusteks organisatsiooni sees. Väliskkeskkona muuta on enamasti väga raske, kuid saab muutusi hoolikalt jälgida. Jälgimise abil on võimalik trende ära tunda
Juht ja alluv on võrdsed ja juht peab lugupidamise ära teenima, töötajad initsatiivikamad. 3) Maskuliinsus vs feminiinsus kahe soo emotsionaalsed rollid. Maskuliinsetes ühiskondades (Jaapan, Itaalia, Austria) domineerivad mehelikkus ja mehelikud väärtused nagu iseseisvus, karjäär, edukus,tulemustele orienteeritus, saavutus.Usutakse, et mehed on võitlejad ning naised peavad mehi julgustama ning olema ka ise tugevad. Feminiinsetes riikides (Skandinaavia-Norra, Rootsi, Taani, Soome) on oluline sugude võrdsus, võrdsed võimalused, koostöö, kompromiss, hoolimine. 13 4) Ebamäärasuse vältimine Näitab, millisel määral püütakse hoiduda ebamäärastest olukordadest. Ebakindluse vältimine kõrge (Kreeka, Portugal): umbusk muudatuste suhtes, ranged reeglid paigas, ebakindlus tekitab stressi. Oluline on kindlustunne
Feminiinsus on tavaliselt seotus kodu ja lastega, maskuliinsus julguse, auahnusega. Kui feminiinsed mõtteviisid on seotud suhtlemisega, inimestega, siis maskuliinsed karjääriga, saavutustega. Feminiinsed Maskuliinsed Soome, Norra, Rootsi, Taani, Hispaania, Iiri, Suurbritannia Holland Sõltuvalt sellest, kas mõtteviisid on enam maskuliinsed või feminiinsed valitakse ka isikuid / tegelasi, keda matkida. Feminiinsetes maades on oluline iidolisõbralikkus, maskuliinsete maade eeskujudeks võivad olla Rambo, Batman jms. Erinevuse väljenduvad ka pere- ja töösuhetes. Individualism Kollektivism Igaüks iseenda eest Mõtlemine "meie" kategooriates Räägi, mida mõtled = ausus Anda teadmisi, kuidas teha Õpetada õppima Harmoonia säilitamine
Maskuliinsus/feminiinsus. Maskuliinsust (mehelikkust) seostatakse tugevuse, võistluslik- kuse ja julgusega, feminiinsust (naiselikkust) aga huviga kodu, laste ja inimsuhete vastu. Maskuliinsetes kultuurides domineerivad mehelikud väärtushinnangud, st nii mehed kui ka naised arvavad, et rollijaotus peaks olema selgelt eristuv (naised peaksid huvituma elu kvaliteedist, mehed aga eneseteostusest ja materiaalsest heaolust). Feminiinsetes kultuurides domineerivad naiselikud väärtushinnangud, st sellistes kultuurides huvituvad ka mehed elu kvaliteedist ja nad on vähem auahned kui maskuliinse kultuuri mehed. See ei tähenda mui- dugi, et meeste ja naiste väärtushinnangud päriselt kokku langeksid. Maskuliinse kultuuri naiste väärtushinnangud on veidi pehmemad kui meeste omad. Feminiinse kultuuri meeste väärtushinnangud veidi karmimad kui naiste omad. St maskuliinse maa naised ei pea oma
annaabi.ee 
