täita oma sotsiaalseid rolle. Protsess, mille käigus toimub isiksuse kujunemine. Subkultuur erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste grupp, mis eksisteerib suuremas kultuuris. Võivad põhineda ühisel eal, religioonil või tõekspidamistel. Stigma diskrimineeriv märk. Milles väljendub seksuaalne identiteet? tähendab inimese enesemääratlust mehe või naisena ja sellega kaasnevate kultuuriliste maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamist. Tuleneb kultuurist ja õpitakse sotsaliseerumise käigus. Seksuaalsus: homoseksuaalsus-lesbide ja geide kogemused, homoseksuaalsuse levik, homoseksuaalsed paarid. Seksuaalvägivald: naistevastane seksuaalvägivald, seksuaalne ahistamine. Milles väljendub konformsus? konformse käitumisega on tegemist juhul, kui indiviidi ja grupi arvamuste lahkumineku korral allub indiviid grupi survele ja annab sellele järele. Loetle 3 perekonna tüüpi H
Alternatiivseteks nimetusteks on „hoolitsusele orienteeritud“ ja „saavutustele orienteeritud“. Äärmuslikult maskuliinse tuumväärtuseks on võit. Peamisteks väärtusteks on materiaalne edu ja areng; suurem ja kiirem on parem; mehed peavad olema jõulised, auahned ja tugevad; naised võivad olla alistuvad ja hellad; imetlevad inimeste erakordseid saavutusi; ebaõnnestumine on katastroof; erimeelsused lahendatakse vaidlustega ja võistlustega. Äärmuslikult feminiinsete tuumväärtuseks on teiste eest hoolitsemine, eriti nõrgemate eest. Nõrkade eest tuleb hoolitseda; jõuvarusid tuleb säästa; kõik peaksid olema tagasihoidlikud hoolivad ja rääkima leebel toonil; erimeelsused lahendatakse kompromisside ja läbirääkimistega; ühiskond on salliv; väärtustatakse võrdsust, solidaarsust ja tööelu kvaliteeti. Näiteks on Hollandi ja Skandinaaviamaade kultuurid väga feminiinsed, Saksamaa,
Feminiinsetes kultuurides peetakse oluliseks sugude võrdsust, mis ilmneb selles, et meeste ja naiste käitumise stereotüübid sarnanevad. Nii mehed kui ka naised võivad olla perekonna ülalpidajaks. Koolisüsteem on orienteeritud sotsiaalsele kohanemisele ning puudub jaotumine meeste- ja naistetöödeks. Teistest paremaks olemise püüd ei ole sotsiaalselt ega materiaalselt tunnustatud. Tähtis on elu kvaliteet ja keskkonnasäästlikkus, mida eelistatakse majandusnäitajate kasvule. Feminiinsete hulka kuuluvad Skandinaaviamaad – Rootsi, Taani, Norra, Soome. Võimudistants näitab, millisel määral aktsepteeritakse, et võim on organisatsioonides ja institutsioonides ebaühtlaselt jaotunud ehk kuivõrd hierarhia kutsub esile psühholoogilist distantseerumist. Suure võimudistantsiga maades väärtustavad vanemad laste sõnakuulelikkust ja tudengid peavad tähtsaks konformsust ja autoritaarseid hoiakuid. Juhid otsustavad autokraatlikumalt ning töötajadki peavad ranget järelevalvet
naiste käitumise stereotüübid sarnanevad. Nii mehed kui ka naised võivad olla perekonna ülalpidajaks. Koolisüsteem on orienteeritud sotsiaalsele kohanemisele ning puudub jaotumine meeste- ja naistetöödeks. Teistest paremaks olemise püüd ei ole sotsiaalselt ega materiaalselt tunnustatud. Tähtis on elu kvaliteet ja keskkonnasäästlikkus, mida eelistatakse majandusnäitajate kasvule. Feminiinsete hulka kuuluvad Skandinaaviamaad – Rootsi, Taani, Norra, Soome. Võimudistants näitab, millisel määral aktsepteeritakse, et võim on organisatsioonides ja institutsioonides ebaühtlaselt jaotunud ehk kuivõrd hierarhia kutsub esile psühholoogilist distantseerumist. Suure võimudistantsiga maades väärtustavad vanemad laste sõnakuulelikkust ja tudengid peavad tähtsaks konformsust ja autoritaarseid hoiakuid. Juhid otsustavad
Segregatsioon ühiskonnas-vähemusgruppide isoleerimine enamusest ühiskonnas võimul olevate gruppide poolt Seksuaalne ahistamine iga kaalutletud ja korduv mitteoodatud sõnaline kommentaar, zest või füüsiline kontakt, millel on seksuaalne iseloom Seksuaalne identiteet tähendab enda nägemist mehe või naise ja sellele vastavate kultuuriliselt kujundatud maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamist Seksulariseerumine üleminek traditsionaalselt religioonil ja usul põhinevalt ühiskonnalt kaasaaegsele teadusele, tehnoloogial ja mõistusel põhinevale ühiskonnakorraldusele Sekundaaranalüüs tähendab teiste poolt varem kogutud andmete kasutamist Sekundaarne tootmine millegi valmistamine toormaterjalist Siirderituaal avalik tseremoonia, millega tähistatakse mõne isiku positsiooni muutumist ühiskonnas
Nii mehed kui ka naised võivad olla perekonna ülalpidajaks. Koolisüsteem on orienteeritud sotsiaalsele kohanemisele ning puudub jaotumine meeste- ja naistetöödeks. Teistest paremaks olemise püüd ei ole sotsiaalselt ega materiaalselt 10 tunnustatud. Tähtis on elu kvaliteet ja keskkonnasäästlikkus, mida eelistatakse majandusnäitajate kasvule. Feminiinsete hulka kuuluvad Skandinaaviamaad Rootsi, Taani, Norra, Soome. Võimudistants näitab, millisel määral aktsepteeritakse, et võim on organisatsioonides ja institutsioonides ebaühtlaselt jaotunud ehk kuivõrd hierarhia kutsub esile psühholoogilist distantseerumist. Suure võimudistantsiga maades väärtustavad vanemad laste sõnakuulelikkust ja tudengid peavad tähtsaks konformsust ja autoritaarseid hoiakuid. Juhid
naiste käitumise stereotüübid sarnanevad. Nii mehed kui ka naised võivad olla perekonna ülalpidajaks. Koolisüsteem on orienteeritud sotsiaalsele kohanemisele ning puudub jaotumine meeste- ja naistetöödeks. Teistest paremaks olemise püüd ei ole sotsiaalselt ega materiaalselt tunnustatud. Tähtis on elu kvaliteet ja keskkonnasäästlikkus, mida eelistatakse majandusnäitajate kasvule. Feminiinsete hulka kuuluvad Skandinaaviamaad Rootsi, Taani, Norra, Soome. Võimudistants näitab, millisel määral aktsepteeritakse, et võim on organisatsioonides ja institutsioonides ebaühtlaselt jaotunud ehk kuivõrd hierarhia kutsub esile psühholoogilist distantseerumist. Suure võimudistantsiga maades väärtustavad vanemad laste sõnakuulelikkust ja tudengid peavad tähtsaks konformsust ja autoritaarseid hoiakuid. Juhid
aitab seda säilitada nimetatakse hälbeliseks SUBKULTUURIKS. Hälbelises subkultuuris elavad inimesed võivad pühenduda mitte enda muutmisele vaid hoopis ühiskonna väärtuste ümberkujundamisele. Seksuaalsused Võrdle strukturaal- funktsionalistlikku, konfliktiteoreetilist ja sümboolse interaktsionalismi perspektiivi. Seksuaalne identiteet tähendab inimese enesemääratlust mehe või naisena, sellega kaasnevate kultuuriliste maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamist Strukturaal- funktsinalistlik perspektiiv- on seksuaalsus võimas kirg, mille juured on bioloogilised Legitiimse seksuaalse vahekora lubamine ainult abielus olevate inimeste vahel perekondade moodustamisekslaste arvu kasvatavana.Selliseid norme võimendatakse sellega,et abielulisest heteroseksuaalsusest kõrvalekaldumisi sildistatakse haigeteks ja pahelisteks või normaalset perkonnaelu lõhkuvateks
9. mis on sugu? Sugu sotsiaalses tähenduses? Anatoomilised ja psühholoogilised erinevused = sex (ingl.k) ehk sugu Sotsiaalne sugu on seotud ühiskonna poolsete määratlustega mehelikest ja naiselikest tunnusteks ning need ei pruugi kattuda inimese bioloogiliste tunnustega 10. mis on seksuaalne identiteet? Kuidas seotud ühiskonna ja kultuuriga? Seksuaalne identiteet inimese enesmääratlus mehe või naisena ja sellega kaasnevate kultuuriliste maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamine. Seksuaalne identiteet ei pruugi hormoonide ja lapsepõlvekogemustega lõpuni määratud olla Seksuaalsus on paindlik ja muutub sõltuvalt olukorrast ja inimese eluea jooksul Laste ülesanne on välja arendada oma seksuaalne identiteet, ilma et seoksid seda tähenduste ja motiividega Identiteet, motiivid, tähendused ja käitumine sulavad kokku noorukieas nende kogemustega sisenetakse täiskasvanuikka Seksuaalne kõrgiga 18-29
Hofstede järgi domineerivad mõnedes kultuurides mehelikud ning teistes naiselikud väärtushinnangud. Maskuliinsemad kultuurid on pigem soojema kliimaga aladel (ekvaatori lähistel) ja feminiinsemad külmema kliimaga aladel. Kõrge maskuliinsusindeksiga kultuurid omavad Hofstede järgi "mehelikke" väärtushinnanguid, milleks on saavutused ja ambitsioonid ning teevad selget vahet meeste ja naiste rollide vahel. Madala maskuliinsusindeksiga kultuurid, mis Hofstede järgi kuuluvad feminiinsete hulka, on rohkem orienteeritud "feminiinsetele" väärtustele nagu elukvaliteet, teenimine, hoolitsus. Sellistes kultuurides huvituvad ka mehed elu kvaliteedist ning üldiselt ollakse vähem karjäärile orienteeritud kui maskuliinsetes kultuurides. Hofstede järgi on kõige feminiinsemateks maadeks Soome (maskuliinsuse indeks 26), edasi Taani (16), Holland (14), Norra (8) ja Rootsi (5) kui kõige feminiinsem maa. Enamik Euroopa maid on siiski maskuliinsed - kõige maskuliinsem on
Maskuliinsemad kultuurid on pigem soojema kliimaga aladel (ekvaatori lähistel) ja feminiinsemad külmema kliimaga aladel (Hofstede 1991: 79-107; vt ka Pajupuu 2000). Kõrge maskuliinsusindeksiga kultuurid omavad Hofstede järgi "mehelikke" väärtushinnanguid, milleks on saavutused ja ambitsioonid ning teevad selget vahet meeste ja naiste rollide vahel. Madala maskuliinsusindeksiga kultuurid, mis Hofstede järgi kuuluvad feminiinsete hulka, on rohkem orienteeritud "feminiinsetele" väärtustele nagu elukvaliteet, teenimine, hoolitsus. Sellistes kultuurides huvituvad ka mehed elu kvaliteedist ning üldiselt ollakse vähem karjäärile orienteeritud kui maskuliinsetes kultuurides (Hofstede 1991:81-82) . Hofstede järgi on kõige feminiinsemateks maadeks Soome (maskuliinsuse indeks 26), edasi Taani (16), Holland (14), Norra (8) ja Rootsi (5) kui kõige feminiinsem maa.
6.10. Mis on ekstsentriline käitumine? Ekstsentrikud eiravad sarnaselt hälbeliste inimestega üldtunnustatud norme ja neid peetakse üldjuhul ebatavalisteks. Kui käitumist mõistetakse ekstsentrilisena, tähendab see, et teda ei peeta sotsiaalsele korrale hädaohtlikuks või segadust tekitavaks. 7) Seksuaalsused - Kohustuslik: Hess et al. Ptk 7 7.1. Mis on seksuaalne identiteet? See on inimese enesemääratlus mehe või naisena ja sellega kaasnevate kultuuriliste maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamine. 7.2. Mis on seksuaalsus strukturaal-funktsionalistliku paradigma seisukohast? Võimas kirg, mille juured on bioloogias ja mida tuleb teadlikult kanaliseerida sotsiaalselt produktiivses suunas. 7.3. Mis on seksuaalsus konfliktiteoreetilise paradigma seisukohast? Tungi/sotsialiseerumise mudel, kuid keskendub sellele, kes määrab normid. Riik, kohalikud omavalitsused ja religioossed juhid on tähtsateks sotsiaalse kontrolli agentideks, kes
sees. Selleks tehti harjutusi, saadi kuldlõikeline keha ning sellele lisandus vaimsus. Mina- ideaal (vana R/Kr)- toetub ideaalsele kehale, teravusele mõtlemises ja hoolitsusele oma välimuse eest. Teine ideaal- põhjamaade kangelane (nagu kalevipoeg). Laiade õlgadega, heledapäine, särasilmne, peene pihaga jne. Kolmas kangelastüüp, kuhu mina- ideaalid jagada: rüütlid. Õrna hingega, armastus laulu ja luule vastu, naise ja laste aitamine, peab olema teatud feminiinsete tunnustega. Valmis olema selleks, et õpetatakse teda sõdima, sõimlema, ettearvamatu ja dominantne olema. 10. loeng. Suhted. Mis on suhted? (minu arvamus) See hõlmab vastastikust usaldamist, tundmist/teadmist, teistega kommunikatsioonis olemist, läbisaamist, suhtlemisvajadust. Suhetest on juba ammu kirjutatud, filosofeeritud, räägitud. Enamus inimtegevusi on seotud suhtlemise ja suhetega. Kirjuattud eneseabiraamatud suhetest, tehtud teleshow'd ja seebikad.
väärtushinnangud. Maskuliinsemad kultuurid on pigem soojema kliimaga aladel (ekvaatori lähistel) ja feminiinsemad külmema kliimaga aladel. Kõrge maskuliinsusindeksiga kultuurid omavad Hofstede järgi "mehelikke" väärtushinnanguid, milleks on saavutused ja ambitsioonid ning teevad selget vahet meeste ja naiste rollide vahel. Madala maskuliinsusindeksiga kultuurid, mis Hofstede järgi kuuluvad feminiinsete hulka, on rohkem orienteeritud "feminiinsetele" väärtustele nagu elukvaliteet, teenimine, hoolitsus. Sellistes kultuurides huvituvad ka mehed elu kvaliteedist ning üldiselt ollakse vähem karjäärile orienteeritud kui maskuliinsetes kultuurides. Hofstede järgi on kõige feminiinsemateks maadeks Soome (maskuliinsuse indeks 26), edasi Taani (16), Holland (14), Norra (8) ja Rootsi (5) kui kõige feminiinsem maa. Enamik
käitumishoiakud ja näidised, sümbolid, pragmaatilised alused, käitumise suulised ja kirjalikud koodeksid, ideoloogia ja ideestik. 10. SUGU JA SEKSUAALSUS 10.1. Seksuaalsus · Seksuaalsus ja sugu mõjutab kõiki inimesi juba sünnist saati sotsialiseeritakse inimesi ühiskonna liikmeteks vastavalt nende soole · Seksuaalne identiteet inimese enesmääratlus mehe või naisena ja sellega kaasnevate kultuuriliste maskuliinsete või feminiinsete tunnuste omamine · Seksuaalne identiteet ja seksuaalne käitumine on sotsiaalselt konstrueeritavad ja kontrollitavad · Seksuaalsus on ühiskonna sotsiaalne produkt 10.1.1. Sugu · Anatoomilised ja psühholoogilised erinevused = sex (ingl.k) ehk sugu · Psühholoogilised, sotsiaalsed ja kultuurilised erinevused = gender (ingl.k) ehk sugupool · Sotsiaalne sugu on seotud ühiskonna poolsete määratlustega mehelikest ja
annaabi.ee 
