Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Faust elu mõtte otsinguil - sarnased materjalid

faust, mefistofeles, margareta, mmend, teadlane, deemon, eliksiir, valgustusajastu, tugine, tudengite, eliksiiri, pakutud, neetud, pilasele, paluda, pedagoogid, marta, doktor, istuse, wolfgang, goethe, petaja, pidama, nnitab, neiu
thumbnail
1
docx

Goethe "Faust" Margareta ja Fausti armastuslugu

Goethe „Faust“ Margareta õnnetu armastuse lugu Faust ja Margareta kohtuvad juhuslikult üksteisest mööda kõndides ning Faust palub tal end koju saata, kuid tagasihoidlik Margareta ütleb pakkumisest näiliselt ükskõikselt ära. „Ma pole preili, ka ilus mitte, võin koju minna saatjata.“ Järgnevatel kohtumistel on Margareta pisut avatum nin suhtleb hea meelega Faustiga. Siiski on Margaretal tunne, et ta on lihtsalt üks suvaline tüdruk, kes ei vääri sellise tähtsa mehega rääkimist. Fausti meelest aga on Margareta lapsemeelsus ja alandlikkus suurim maailma tarkusest. „Su süütu pilk, paar lihtsat sõnakest on kallim terve ilma tarkusest.“ Margareta on küll Faustist samamoodi sisse võetud, kuid talle teeb muret Fausti siira usu puudumine ning Mefistofeles, kes temaga alati kaasas käib

Kirjandus
64 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Goethe “Faust”

1. Kuidas iseloomustab end Mefistofeles? Miks ta tegevus on vähetulemuslik? 2. Kas kurjus on maailma edasiviiv jõud? Eitus arengu hoovana. 3. Milles seisneb Fausti vaimne ja moraalne suurus? 4. Mida tähendab faustlik edasipüüd? 5. Margareta traagika, Fausti osa Margareta hukkumises 1. Mefistofeles on endast heal arvamusel. Ta suhtub kindlameelselt, et inimkond on teel hukatusse ja väidab, et ta ei pea isegi sekkuma. Ta on nii enesekindel, et sõlmib lepingu Issandaga, et suudab Fausti pöörata kurjuse teele. Mefistofelese arvamus: ,,Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head."; ,,Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väärt, et jälle saada olematuks

Kirjandus
104 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Näidend "Fausti" põhjalik analüüs

J.W. Goethe “Faust” (1808; 1832/33) Palun kirjutada vastused vihikusse 1. See teos on Goethe elutöö. Miks? Tuleta meelde Goethe varasem looming. XVII ja XVIII sajandil levis Saksamaal palju rahvaraamatuid doktor Faustist ning pole midagi imestada, et legend väsimatust, uljast ning õnnelikust targast doktor Faustist pani rahva kujutlusvõime liikuma. Suust suhu liikusid rahva seas jutustused uskumatuist imetegudest, millega olevat doktor Faust hakkama saanud. „Fausti“ kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta. Suure tõeotsija kuju erutas teda juba noorusest peale ja saatis kuni elu lõpuni. Gothe võttis seda rahvalegendi sügavalt filosoofilises käsituses ning tegi suurejoonelise rahvuseepose. Poeet ei muutnud ka žanri, milles Fausti kuju oli rahva teadvuses omandanud. 2. „Fausti“ saamislugu (ainestik, eeskujud, valmimine). Käsikirjaline „Alg-Faust“ valmis Goethel juba „tormi ja tungi“ perioodil 1772.-1773. a

Kirjandus
98 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Johann Wolfgang Goethe „Faust“

Johann Wolfgang Goethe ,,Faust" Paljud inimesed otsivad elu mõtet ja tihti juhtub, et nad ei leia seda, kuna on liiga palju otsimisele aega kulutanud ­ ehk oleks targem lihtsalt oma eluga edasi minna. Maailmas on tähtis ka armastus, aga kas selle nimel tasub hulluks minna ja oma heaoluga riskida. Kui elu ei paku väljakutseid, on igav ja inimene tahab teha midagi, mida oma jõududega ei suuda, tasub siis kohe kuradiga lepinguid teha. Faust oli kõrgelt haritud mees. Ta oli väga palju aega oma elust pühendanud hariduse omandamisele. Mees oli tublisti head oma linna jaoks teinud. Siiski ei olnud ta õnnelik. Ta tahtis kogeda midagi sellist, mida keegi teine siiani polnud tundnud. Selle saavutamiseks oli haritlane nõus isegi kuradiga lepingu tegema. Saatan nimega Mefistofeles pakkus talle sellise diili, et kui ta suudab mehe maapealset elu nautima panna, siis pärast surma peab Faust olema pagana igavene ori

Kirjandus
81 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Goethe ''Faust'' lühikokkuvõte

Johann Wolfgang Goethe ''Faust'' I osa TEGEVUSE KOHT JA AEG: Saksamaa, 18. sajand PEATEGELASE ISELOOMUSTUS: · Faust ­ Faust on valgustusaja tüüptegelane. Ta on orienteerunud mõistusele ning alati kahtleval seisukohal. Ta on terve enda elu pühendanud teadustööle, omades mitmel alal ülikooliharidust. Vaatamata edukale karjäärile on Faust elus pettunud ning usub, et inimelu piirid jäävad liiga kitsaks sellele elule, mida tema tunda tahaks. Ta sai aru, et teadmised ei aita inimkonda suures plaanis edasi ning kaotab selle tõttu elu mõtte. Fausti saab pidada kartmatuks ning teosest paistab välja, et mees oli küllaltki meeleheitel, kuna oli valmis tegema kõike, et tunda kordki elus end õnnelikuna. PROBLEEMID: · Fausti meeleheide ning elu mõtte kadumine. · Gretcheni sisemised konflikt

Kirjandus
107 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Tsitaate Faustist + väike kokkuvõte

on seadus koormaks inimsool. (Juurast) MEFISTOFELES: See eit on loodud kupeldaja, Just säärane kui meile vaja. Johann Wolfgang von Goethe- (28. august 1749 Frankfurt Maini ääres ­ 22. märts 1832 Weimar) "Faust" ­ selle teose kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta, teose algvariant "Alg-Faust" valmis "tormi ja tungi" aastatel, täielik esimene osa ilmus 1808 ja teine osa 1832. Goethe kujutas uusaja Fausti kui teadmis-ja tunnetusjanulise inimesena selle esimeses osas. Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui doktori kraadi, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse

Kirjandus
326 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Nimetu

Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos ­ suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762

Kirjandus
13 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kirjanduse eksam 10. klass

filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Renessansi suurkujusid: Giovanni Boccaccio (1313­1375) kirjanik, Dante Alighieri (1265­1321) kirjanik ja poliitikategelane, Leonardo da Vinci (1452­1519) teadlane, Michelangelo (1475­1564) maalikunstnik, skulptor. 10) Dante ,,Jumalik komöödia" Dante Alighieri (1265 Firenze ­ 14. september 1321 Ravenna) oli itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Dante Alighieri on Giovanni Boccaccio ning Francesco Petrarca kõrval üks kuulsaimaid itaalia renessansi poeete. Dante peateos on "Jumalik komöödia" ("Divina Commedia", 1307­21) ,,Jumalik komöödia" Dante Alighieri "Jumalik komöödia" on keskaegse euroopa kirjanduse vaieldamatult kõige tuntum teos

Kirjandus
51 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

J.W. Goethe "Faust"

J.W. Goethe "Faust" 1 Võrdle kahte teadlast: Wagnerit ja Fausti (mida väärtustavad, side rahvahulkadega, loodusega kandvad iseloomujooned). 1.1 Kui Faust oli aupaklik lihtrahva suhtes, siis Wagner suhtles ainult endast targemate ja rikkamatega. 1.2 Kui Faust oskas elu jälgida ja näha asjade sisemusse, siis Wagner oli süvenenud liialt detailidesse. 1.3 Kui Faust märkas looduses igat pisemat detaili ja oskas looduse ilu nautida, siis Wagnerit loodus ja selle eripära ei huvitanud. 2 Faust püüab oma töötoas tõlkida Uut Seadust ja juurdleb selle üle, mis on kõike liikuma panev jõud. Mis see on? 2.1 Fausti arvates on kõike liikuma panev jõud tegu. Kõige pealt mõtleb inimene asjad enda peas valmis. Mõte teeb tõuke sõnade ja tegudeni. 3 Fausti vaevab elutüdimus

Kirjandus
41 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Goethe-Faust

Kõige paremini on need hea ja kurja rollid välja toodud teoses ,,Faust" .Goethe esimesed kirjanduslikud teosed olid ,,Wilhem Meistri õpiaastad",Götz von Berlichingen",,,Iphigeneia Tourises", ,,AlgFaust", ,,Egmont", ,,Torquato", ,,Tasso" , ,,Rooma eleegid", ,,Noore kunstniku kannatused",,Wilhem Meistri rännuaastad" ja ka loomaeepos ,,Reinuvader Rebane".Goethe tegi teostest järgesid.Algul valmis näiteks ,,AlgFaust" ja siis alles ,,Faust" I ja II. FAust Raamatu peategelaseks ongi Faust ise. Fauston klassikalise saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Faust on rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust ja elu mõtet.Teoses jääb mulje, et Fausti sõber Wagner nagu kutsubki esile Faustis mõttetuse tunde.Wagner on Fausti vastand.Wagner on teadlane kes vaimustub konkreetse teema uurimisest ning on kindel et kõigel on mingi mõte ja eesmärk.Ta on leidnud selle, mida ta

Kirjandus
32 allalaadimist
thumbnail
1
wps

Goethe "FAUST"

Goethe "FAUST" Tegelased: Faust, Mefistofeles, Wagner, Jumal, Margareta Tegevuskoht: Alguses Saksamaa, hiljem Antiik-Kreeka Sündmustik: Faust on täis veidrat rahutust, kes on olnud huvitunud mitmetest teadustest, õppinud palju ja saanud nii magistri kui ka doktori kraadi, kuid leiab, et ta ei tea endiselt midagi, mis suudaks inimsoole teed paremuse suunas näidata. Samal ajal taevas Jumal ja Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrvale kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi nad sõlmivad omavahel lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati verega. Nõiaköögis, kuhu Faust ja Mefistofeles varsti lähevad, laseb Mefistofeles nõial anda Faustile nõiajooki, mis noorendaks teda ligikaudu kolmekümne aasta võrra

Kirjandus
132 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Goethe "Fausti" analüüs

Johann Wolfgang von Goethe ,,Faust" 1.1. Teose algul on Faust väga rahulolematu. Teda painab elutüdimus. Ehkki ta oli elus väga palju õppinud ja teadis palju, ei osanud ta seda hinnata. Faustil oli tunne, et tal on siiski teadmistest puudu ning ta ei saa inimkonnale kasulik olla. Ta ütleb (I Osa ,,Öö"): ,,Mis, vaene togu, sain ma sest? Pole teragi targem endisest. Magistriks sain, doktoriks isegi, ja juba aastat kümme nii ma ninapidi ratastringi vean õpilasi, vaeseid hingi, ja näen, et midagi ei tea

Kirjandus
102 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Sisukokkuvõte „Faust“

Ingrid Rohtla 12c Sisukokkuvõte ,,Faust" Faust on tuntud teadlane, kes ei leia, et tema tegevusest oleks kellelegi mingit õiget kasu olnud: "Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole.". Pärast sellele järeldusele jõudmist otsustab ta pühenduda elu mõtte otsingule. Samal ajal sõlmivad Jumal ja Saatan (nimega Mefistofeles) kihlveo. Saatan leiab, et inimene on õnnetu, armetu ja loodudki kannatama, sest tal on mõistus. Jumal, aga, ülistab mõistust ja tõepüüdlusi

Kirjandus
42 allalaadimist
thumbnail
2
docx

"Faust" esimese osa kokkuvõte

,,Faust" on Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia. "Fausti" algvariandi kirjutas Goethe tõenäoliselt aastatel 1773­1775. Faust on klassikalise saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga (Kurat ehk Mefistofeles teenib eluajal Fausti, peale Faust surma aga vastupidi). Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev ­ teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on

Kirjandus
428 allalaadimist
thumbnail
18
docx

J. W. Goethe „Fausti“ ülesanded

käsitlemist leiab. Teema väljaselgitamiseks küsida, millest teos räägib. Teose probleem on mingi eluline ja üldine küsimus, mille teos tõstatab. Teose idee on see, mida teema kohta öeldakse või kuidas teemasse suhtutakse. Ideed aitab tuvastada, kui küsida, mida autor on tahtnud öelda. Sageli on ideed võimalik väljendada vanasõnaga. 1. Sõnasta „Fausti“ põhiteema, probleem ja idee. Faust müüb oma hinge kuradile maha, sest tahab tunda ülimat õnne. Selle saamiseks proovib ta kõike, mida inimene õnneks saab pidada – armastus, peod, raha, võim, kunst. 2. Milliseid alateemasid võib „Faustist“ veel välja tuua? (Vähemalt 5) a) Haridus - Faust õppis targaks kaua, kuid nüüd tunneb, et tal ei olegi reaalselt neid teadmisi vaja.

Kirjandus
86 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Mis on faustilik ellusuhtumine?

Mis on fauistlik ellusuhtumine? Faust on Johann von Goethe värsstragöödia. Sisuks on võitlus hea ja kurja, Jumala ja Kuradi vahel. Faust on saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Seda ainet on kasutanud erinevad kirjanikud, kunstnikud ja ka heliloojad. On arvatud, et muistendi kangelase prototüübiks on 15-16 sajandi paiku, Saksamaal elanud kahtlase kuulsusega alkeemiks ja maag Johan Georg Faust. Lugedes seda teost tekkib paratamult küsimus, milles siis väljendub fauistlik ellusuhtumine. Faust on väga tark mees, kes on õppinud paljusid teadusi: mõtte-, arsti- ja õigusteadust. Ta ei hinda oma teadmisi. Ta on depressioonis. Faust oli ka Vana ja Uut seadust uurinud ning ta soovis parandada inimeste olukorda maailmas, ent mida rohkem ta õppis, seda kindlamaks kasvas teadmine, et ta ei suuda midagi olulist korda saata

Kirjandus
17 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Goethe "Faust" I osa

Armastus ja pettumine, Jumal ja paganlus. 2) Mida tähendab mõiste ,,Faustilik hing"? (mõtle ka ülekantud tähendusele) Mõiste ,,Faustilik hing" tähendab jumala eitamist. See tähendab rahutust, mis sunnib vaatama kaugemale kui silmapiir ulatub ja ootama rohkem kui üks surelik eales väärida saab. See on soov, olla seal, kus meid parasjagu ei ole. 3) Selgita loetud teose põhjal järgmist väidet: On inimlik püüelda ettepoole ning kahjuks sel teel vigu teha. Kuna Faust otsib elu mõtet, siis see ongi soov püüelda ettepoole, millessegi, mida ei eksisteeri veel. Ta soovib omandada uusi teadmisi ja tunda saada armastust. Järsku pakkus talle seda kõike Kurat. Aga loomulikult mitte tasuta, hinnaks oli Kuradi teenimine surmajärgses elus. Faust, valmis kõigeks ja kõigega, oli pakkumisega nõus, kuigi see tõi endaga pahandusi kaasa. 4) Miks saab väita, et ,,Fausti" I osa on romantilise alatooniga?

Kirjandus
317 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kas valiksin Fausti või Hamleti tee?

Valik ei ole kindlasti lihtne, kuna valida on kahe halva varjandi vahel. Kergem oleks ju surra kohe kui seda läbi ebaõnnestumiste ja kannatuste oodata, seega hea meelega ei tahaks olla kummagi nende tegelase nahas. Kuna sellest valikust aga sõltub mu kirjanduse hinne ja olen kohustatud seda tegema, arvan, et reaalsem valik oleks Hamlet. Analüüsime siis tegelasi. Miks Hamlet? Shakespeare'i peategelane Hamlet on märksa realistlikum ja elulähedasem kui seda on Faust. Hamletil olid maailmast head arusaamad, ta oli tarkuses ja intelligentsis oma aja inimestest ees. Tema lahendused olukordadele meeldisid mulle ka. Näiteks kus ta mängib meelega lolli, et hoida madalamat profiili ja kus jätab ise tapja ellu kannatama nähes teda palvetamas. Minuarust väga hästi lahendatud. Tema elu on ka paljuski teguderohkem ja põnevam võrreldes Faustiga, samas on see ka palju traagilisem. Ta eesmärk

Kirjandus
279 allalaadimist
thumbnail
2
doc

“FAUST” Gothe

1790.a ilmus trükis "Faust. Fragment". See hõlmas nii armastuslugu kui ka noorendamise osa. 1808.a ilmus "Faust I", millele oli autor lisanud ka pühenduse, teatristseeni jms. "Faust II" ilmus alles 1832.a ning oli eelnevatest palju filosoofilisem. Kirjandusvooluks oli romantism. Materjal on pärit 16.sajandil Saksamaal ilmunud rahvaraamatust "Doktor Faust" ning Marlowe "Doktor Faustuse traagilisest loost". Sisu ülevaade: Epiloog: Tegevus toimub Taevas, kus vestlevad põrguingel Mefistofeles ja taevane Jumal. Mefistofeles ei usu inimesesse, nimetades teda kirgede ja pahede orjaks. Issand väljendab usku inimesesse, humanismi. Lõpuks saadabki Issand Mefistofelese Faustile, kindlameelsele teadusmehele kiusatusi pakkuma. Selleks sõlmivad nad lepingu ­ kui Mefistofeles suudab Fausti pahede läbi õnnelikuks teha, pärib ta tema hinge. I osa: Fausti teadlasekamber. Faust on lugupeetud ja hinnatud teadlane, keda paljud kadestavad ja üliõpilased imetlevad

Kirjandus
28 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Johann Wolfgang Goethe "Faust" kokkuvõte

Tähtsamad küsimused ja nende vastused 1.Millise lepingu sõlmivad Issand ja Mefistofeles? Issand jätab Fausti Mefistofelese meelevalda. Mefistofeles meelitab Fausti halvale teele, kus Faust oleks õnnelik. Jumal aga usub, et Faust ei lähe halvale teele. Kurat usub, et ta saab inimestest jagu, kuid Issand usub, et inimese mõistus läheb õigele teele, paneb vastu kõigile, mis meelitab. 2.Miks otsustab Faust oma elu lõpetada, miks ta seda siiski ei tee ? Faust tahtis oma elu lõpetada sellepärast, et ta arvas, et tema teadmised ei lähe kellelgile vaja, et ta õppis teadusi ilma asjata. Ta ei saanud elult seda, mida oli ihalnud. Alguses Faustil oli julgus oma elu lõpetada, kui ta mõtles ümber, sest selle juhul peaks ta kaduma tühjusesse ning selleks sammu teostamiseks peaks jätkuma jõudu. Ta tahtis juua mürki, kuid inglid peatasid ta oma lauluga. Kuuldes rõõmsat lauluhäält, mis oli

Kirjandus
953 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kas valida fausti või hamleti tee

Kelle tee valiksin, kas Fausti või Hamleti? Tõeliselt keerukas otsus. Kas sõlmida saatanaga leping, või lasta kättemaksul oma hinge mürgitada? Kahe tegelase elutee on keerukas ja probleemiderohke. Mõlemad variandid on kehvapoolsed, kuid eelistan Hamletit, sest tema tegelaskuju on palju realistlikum ja ta on rohkem kahe jalaga maa peal. Miks Hamlet? Shakespeare'i peategelane Hamlet on märksa realistlikum ja elulähedasem kui seda on Faust. Hamletil olid head uskumused ja veendumused maailmast ja inimeste eksistentsist. Hamlet oli õilsameelne, aus ja nutikas. Ta oli tark ja maailma näinud mees, kellel oleks oma rahvale palju pakkuda olnud. Tal oli igale olukorrale omanäoline ja nutikas lahendus. Näiteks see kuidas ta enda naha päästis, kui oli teel Inglismaale. Leidis oma surmamiskäsu, võltsis selle ja saatis enese asemel surma oma reeturlikud ülikoolikaaslased.

Kirjandus
29 allalaadimist
thumbnail
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

Teine kord klassitsismi ajal (17.-18. saj; võeti üle vormiline pool) Homerose eeposed Muistsetele Kreeka poeetidele meeldis laulda oma kangelastest ja Trooja sõjast. Varaseim meile teadaolev poeet on Homeros, kes lõi 8. või 7. sajandil eKr kaks eepost, "Iliase" ja "Odüsseia". Kreeklased pidasid nende autoriks küll pimedat laulikut Homerost, kuid paljud tänapäeva teadlased kahtlevad, kas selline poeet üldse on elanud. 18 saj väitis saksa teadlane Wolf, et Homeros ei ole teoste autor, kuna kreeklastel polnud siis veel kirjaoskust, teos täis vasturääkivusi ning on kokku pandud erinevate inimeste poolt (Homeros lõi suurema osa). Talle vaidles vastu aga Nitzsche. Mõlemal mehel oli oma koolkond, toetajad. Selleks ajaks oli uuritud juba muid rahvalaulikuid. Selgus, et on veel pikemaid eeposeid peast osatud. Väidetavalt oli Homeros ühe osa oma elust pime. Kindlat sünnilinna ei teata (7 linna väidavad, et just seal sündis).

Kirjandus
100 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Goethe "faust"

Kas Faust on Goethe moodi? Goethe ja Faust ­ autor ja tema looming. Kindlasti on neil sarnasusi, sest kuna Fausti karakter antud versioonis on Goethe poolt loodud, siis peab temas olema üle kantud kirjaniku enda olulisemad iseloomujooned ja eripärad, miks muidu tahaks Goethe nii täpselt kujundada iseloomu, mis juba välimäärajatest lähtudes tema enda omale nii sarnane. Ma usun, et kuna ,,Faust" on Goethe elutöö, tähtsaim teos, siis otsustabki autor oma mõtteid avaldada just selle

Kirjandus
550 allalaadimist
thumbnail
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus
125 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Goethe "Faust" kokkuvõte

Goethe ,,Faust" kokkuvõte Faust algab proloogiga taevas, kus Mefistofeles ja Issand vaidlevad hea ja kurja üle, mis lõppeb kihlveoga ­ Mefistofeles arvas, et Faust pöördub kurjuse teele ja Issand ütles, et Faust valib ikka õige ja parema tee. Faust on väga austatud doktor, kes on elu jooksul väga palju raamatuid lugenud. Ta on meeletult haritud ja tark, kuid ta arvab, et elul pole mõtet - miski ei ole hea ning ei suuda hingerahu tuua. Ükski tark raamatki ei vasta talle, mis on elu mõte. Olles elust tüdinud, kavatses ta mürki juua ja endalt elu võtta, kuid viimasel hetkel kuulis ta laulu, mil ta noor oli ning ta mõtles ümber.

Kirjandus
720 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Goethe - ''Faust''

Goethe - ''Faust'' I Samal ajal kui väga suur inimesi elab oma elu ära, ise mõtlemata oma elu põhjuste ja eesmärgi üle, oli see Fausti põhiline probleem. Ta ei leia, et tema tegevusest oleks kellelegi mingit õiget kasu olnud, kuigi ta on väga tuntud teadlane ja tal on palju õpilasi: "Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole." Pärast sellele järeldusele jõudmist otsustab ta oma ülejäänud elu pühendada selle mõtte otsingule. Tema teadmata on aga Jumal ja Saatan (nimega Mefistoteles) sõlminud taevas kihlveo. Omamoodi huvitav on ka fakt, et Jumal ja Saatan on omavahel väga sõbralikes suhetes ja otsustavad koos inimeste saatuse üle

Kirjandus
8 allalaadimist
thumbnail
4
doc

"Faust"

sisu. Komödiant soovitab midagi niisugust, mis oleks piisavalt meeltlahutav ja samas mitte liiga raske sisuga. Direktor lisab veel, et näidend peaks olema võimalikult pikk ja mitmetaoline, et sellega leiaks samastamist igaüks võimalikust publikust. Selle vestluse lõpptulemusena sünnibki luuletaja sulest ,,Faust". ,,Faust" algab stseeniga taevast, kus kohtuvad jumal, inglid ja kurat, kelle nimi on Mefistofeles. Mefistofeles esitab jumalale palve, et ta saaks võimaluse Fausti hing endale võita, pakkudes talle kõikvõimalikke maiseid naudinguid. Kuna jumal usub, et faustisugust meest ei anna jumalast ja vaimuannetest eemalepeletada ükski maine nauding, annab ta Mefistofelesele võimaluse üritada Fausti hinge endale võita. Järgmisena liigub tegevus keskaegsele Saksamaale, Fausti koju. Siin kirjeldab Goethe, et Faust on senini elenud teadlase elu, kes on suureks õpetajaks ja keda rahvas austab kõrgelt

Kirjandus
85 allalaadimist
thumbnail
2
docx

"Faust" Küsimused ja vastused

Faust 1) Millise lepingu sõlmivad Issand ja Mefistofeles? Issand jätab Fausti Mefistofelese meelevalda. Mefistofeles meelitab Fausti halvale teele, kus Faust oleks õnnelik. Jumal aga usub, et Faust ei lähehalvale teele. Kurat usub, et ta saab inimestest jagu, kuid Issand usub, et inimese mõistus läheb õigele teele, paneb vastu kõigile, mis meelitab. 2) Miks otsustab Faust oma elu lõpetada, miks ta seda siiski ei tee? Faust tahtis oma elu lõpetada sellepärast, et ta arvas, et tema teadmiseid ei lähe kellelgi vaja, et ta õppis teadusi ilma asjata. Ta ei saanud elult seda, mida oli ihalnud. Alguses oli Faustil julgus oma elu lõpetada, kuid ta mõtles ümber, sest seljuhul peaks ta kaduma tühjusesse ning selleks sammu teostamiseks peaks jätkuma jõudu. Ta tahtis juua mürki, kuid inglid peatasid ta oma lauluga

Kirjandus
82 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Johann Wolfgang von Goethe kirjutatud "Fausti" lühikokkuvõte

Faust Mefistofeles, kui saatan, kehastab raamatus kurja tegelast. Mis aga teeb tema tegelaskuju huvitavaks on, et tegelikult ei tundu Mefistofeles üldse halb. Ta on intelligentne ning isegi mingil määral sümpaatne. Ta suudab olla kaastundlik ning omab ka südametunnistust. Raamatus on Mefistofeles öelnud: ,,Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." See lause iseloomustab Mefistofelest tõesti kõige paremini, sest ta tekitab küll palju pahandust, kuid soovib siiski, et maailmas oleks tasakaal. Mefistofeles sõlmib teoses kaks lepingut. Ühe lepingu sõlmib Issandaga ning teise Faustiga. Sellest võib välja lugeda, et Mefistofeles on enesekindel ning talle meeldib, kui talle jääb õigus

Kirjandus
25 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

"Kas valida Fausti või Hamleti tee?"

"Kas valida Fausti või Hamleti tee?" Johann Wolfgang Goethe kirjutas raamatu nimega "Faust" ning William Shakespeare "Hamleti". Mõlemad on maailmakuulsad kirjanikud, kelle teoseid loetakse veel pikka aega.Raamatute peategelased on intelligendid, kes tahavad midagi ja eriti tahavad nad tegutseda.Nii Faust kui ka Hamlet otsivad oma elu mõtet. Elu mõtet otsida oma raske, sest elu on nagu tee märgistatud ja kahelt poolt kraavidega piiratud ala. Tee valimine toimub ristteel, mingis punktis, kust väljub mitu teed ja tavaliselt ei teata, kuhu need viivad. Mõni tee on siisgi mõne arvates parem. Kuid kas Hamleti ja Fausti teed on siis nii erinevad? Halmet on hakkamist ja tegutsemist täis mees. Kuid teose alguses Hamlet justkui ei taha tegutseda, sest isa vaim ajab ta segadusse

Kirjandus
97 allalaadimist
thumbnail
3
doc

"Fausti" põhipunktid ning probleemid

JOHANN WOLFGANG GOETHE ,,FAUST" 1) Kelle kutsub Faust maagia abil välja? Faust on tark ja kuulus teadlane, ta üritab leida elu mõtet, kuid abitult ja tahab enda elu lõpetada. Ta kutsub välja vaimu, kellega rääkida ja ühisele nõule jõuda. Faust oli sel hetkel väga ebastabiilne ja ta lootis vaimu käest abi küsida. Ju, igatsetud vaim, sa hõljud siin! Siis ilmu, ilmu! Mis ootuspiin mu rinda lõhub, mis uus tunne ja tundmatu mind rõhub! See imejõud veab enda poole rinda. Sa pead, sa pead, kas maksku elu hinda! 2) Iseloomusta seitsme tabava omadussõnaga linnaväravate ees patseerivat rahvast! Rahvas: mitmekülgne, jutukas, lõbus, elujanulised, sõnakad, töökad, mitmekülgsed. Pill, keeglimäng ja metsik kära

Kirjandus
408 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Kokkuvõte "Faust"

"Faust" Johann Wolfgang von Goethe Auli Lass ja Alice Post "Faust" · Värssdragöödia · Algvariant ­ 1773- 1775 · Trükki ilmusid ­ "Faust. Fargment" ­ 1790 ­ "Faust I" ja "Faust II" ­ 1833 "Faust" Romantism · Teose tegevis varieerub nii ajas kui kohas · Huvituti paljudest teadustest ja maagiast · Looduse ülistamine Tegelased · Faust · Margareta · Mefistofeles Faust · rahutu tegelane · Teadlane · Masenduses inimliku piiratuse tajumisest · Soovib näidata inimsoole teed paremusele · Ei ole oma tööga rahul · Jääb alati oma põhimõtetele kindlaks Margareta · Tänu temale pääses Faust taevariiki · Märkas, et Mefistofeles pole see, kellena ta näib · Sügavalt usklik Mefistofeles · Kuri deemon · Ei pea inimestest lugu · Ei austa jumalat

Kirjandus
15 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Kas valida Hamleti või Fausti tee?

Kas valida Hamleti või Fausti tee? William Shakespeare'i ,,Hamlet" ja Johann Wolfgang Goethe ,,Faust" ­ mõlemad on kirjanduse suurkujud ning nendest räägitakse palju ning võrreldaks üksteisega, et kumb väis parema tee. Nii Faust kui ka Hamlet otsisid elu mõtet. Hamlet leidis elu mõtte enesest kiiremini ülesse kui Faust- Faustil läks natuke kauem aega. Kui mina saaksin valida kas olla Hamlet või Faust, siis ma valiksin Fausti. Öeldakse, et nad on väga sarnased, kuid neil on ka erinevusi päris palju. Fausti tee valiksin ma sellepärast, et Faust kandis alati vastutust oma tegude eest, ei varjanud oma möödalaskmisi, Hamlet seetõttu püüdis alati leida oma tegudele õigustust peites enda siis hullumaski taha. Faustil oli eesmärgiks leida inimese elumõte, kuid Hamlet see vastu lähtus ainult endast ja enda kättemaksust. Kuid kui nüüd mõelda selle peale, et Hamlet oli noorem

Kirjandus
3 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun