üksikotsustusest. Falsifikatsionismi järgi on teadus justkui rida hüpoteese, mis pretendeerivad maailma või universumi teatud aspekti toimise seletamist. Selleks, et hüpoteesid oleksid teaduslikud peavad nad olema falsifitseeritavad. St. seda, et hüpoteesi saab testida ning on loogiliselt võimalik, et eksisteerib üks või enam vaatlusotsustus, mis on hüpoteesiga vastuolus ja kui selline vaatlusotsustus tõeseks osutub, siis falsifitseeriks see hüpoteesi. Otsustus, mis pole falsifitseeritav ei ütle meile maailma kohta mitte midagi - maailmal võib olla ükskõik mis omadus ja ükskõik mis otsustus ei lähe algse otsustusega mitte kunagi vastuolusse. Näiteks "Väljas kas sajab või ei saja" on tõene iga ilmaga. Teooriad, mis pole falsifitseeritavad tuleb heita kõrvale. Mida rohkem falsifitseeritav teooria on, seda parem ta on. Näiteks: a) Marss tiirleb ellipsikujuliselt ümber Päikese b) Kõik planeedid tiirlevad ellipsikujuliselt ümber oma päikese
Popperi falsifikatsiooni printsiip: Popperi falsifikatsionistliku vaate järgi saab teadust demarkeerida pseudoteadusest ja metafüüsikast selle järgi, et teaduslik teooria on falsifitseeritav: "et väiteid või väidete süsteeme saaks pidada teaduslikeks, peavad nad saama olla konfliktis võimalike või mõeldavate vaatlustega"[1]. See võimaldab tema arvates eristada kogemusteaduse väiteid "kõigist teistest väidetest – olgu nad siis religioosse või metafüüsilise iseloomuga või lihtsalt pseudoteaduslikud". Popperi kriteerium on leitud olevat liiga tugev, sest hea teadus ei pruugi seda rahuldada [2] ja seda võivad rahuldada pseudoteadused[3]
Kirjeldage kultuuride koostöö ja pinged (assimilatsiooni, integratsiooni, getostumise ja koloniseerimise põhjal). Mida tähendab paradigma*õpetlik näise,eeskuju,musternäide,näidis? Kes on paradigma autor? Kuidas toimub paradigma vahetus ühiskonnas (millised etapid ehk tooge ja seletage kolm paradigma seisundit (eelparadigma, normaalteadusanormaalne seisund, kriis ja revolutsioon). Mida tähendab teooria.*faktid ja nähtused,reaalsuse mudel,täpne,tõestatud,falsifitseeritav? Tooge selle põhitunnused. Mida tähendab positivism (tooge selle tunnused). Kes on positivismi rajaja.*August Comte? Seletage lahti mida tähendab funktsionalism:objektiivsus:struktuur/süsteemist tulenev tegevus,roll,ülesanne,staatus ehk kokku funktsioon? Mida ütleb T. Parsons sotsiaalsest süsteemist/struktuurist.*sotsiaalne kord,kokkulepe,vastastikune toime? Mis on sotsiaalkonstruktivism (tooge välja selle tunnused).*hermeneutika e mõistmine,maailma olemus sõltub
teadus katse-eksitus meetodil ja õpitakse vigadest. Falsifikatsioniste ja induktsioniste eristab üksteisest peamiselt see, et esimesed püüdlevad teaduse parendamise ja arengu suunas, teised aga püüavad katsete abil demonstreerida mingi teooria tõesust. Induktsioon- üksikasjade põhjal teeme üldistusi, kuid need ei saa olla absoluutsed, teaduslik teadmine on pigem induktiivne. Induktsioon pole kogemuslikult õigustatud meetod. Falsifikatsioon(Karl Popper 1902-1994)- üksnes falsifitseeritav hüpotees, teeoria või väide saab olla informeeriv, mingit kasu ple näiteks sellistest väidetest, teadus areneb katse-ekistus meetodil, õpitakse vigadest 5. Kuidas aitab fenomenoloogia ja fenomenoloogiline uurimisviis mõista meditsiiniga seonduvaid probleeme (nt tervis, haigus, heaolu, lein jne)? Fenomenoloogia vaatleb nähtusi teadvuse ja teadvustatud kogemuse perspektiivist, loodusteadused aga objektide perspektiivist. Kui meditsiiniteadus
Taksonite nimetamise ja klassifitseerimise süsteem moodustab süstemaatika ühe osa mida nimetatakse ka nomenklatuuriks. Nomenklatuur on süstemaatika mitteteaduslik osa. Teine osa süstemaatikast on teaduslik kus falsifitseeritakse (või verifitseeritakse) teaduslikke hüpoteese liikide eksisteerimisest ja nende vahelisest sugulususest. Arusaam kaasaegse süstemaatika jagunemisest kaheks väga erinevaks osaks on äärmiselt oluline. Karl Popper väitis, et teaduslik hüpotees peab olema falsifitseeritav ja et teooriat ei saa nimetada teaduslikuks kui seda ei ole võimalik ümber lükata. Viis rahvusvahelist nomenklatuuri koodeksit: ·International code of botanical nomenclature ·International code of zoological nomenclature ·International code of nomenclature for cultivated plants ·International code of nomenclature of bacteria ·International code of virus classification and nomenclature Vienna Code eessõna:
2. Mahakirjutaja teab õiget vastust vaid siis, kui ta lahenduskäigust aru saab ning on võimeline näpuvead üles leidma John Locke'i arvates ("Essee inimmõistusest") pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: 2. kollase, külma ja magusa ideed William James'i arvates 25. on vältimatu, et suur osa uskumustest võetakse omaks ilma tõestuseta. Karl Popperi arvates Karl Popperi arvates 1. on teaduslik teooria falsifitseeritav, mitteteaduslik (näiteks astroloogia) ei ole falsifitseeritav Tõsikindel teadmine on ratsionalismi seisukohalt Õige vastus on: Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine. Leibnizi arvates (Kiri Preisi kuninganna Sophie-Charlottele) Õige vastus on: võib meelelise kogemuse alusel jõuda vaid selle teadmiseni, mis on ning mis tavaliselt toimub, kuid mitte paratamatute tõdede teadmiseni.
Kas mahakirjutaja teab õiget vastust? 2. Mahakirjutaja teab õiget vastust vaid siis, kui ta lahenduskäigust aru saab ning on võimeline näpuvead üles leidma John Locke'i arvates ("Essee inimmõistusest") pärinevad aistingutest näiteks järgmised ideed: 2. kollase, külma ja magusa ideed William James'i arvates 25. on vältimatu, et suur osa uskumustest võetakse omaks ilma tõestuseta. Karl Popperi arvates 1. on teaduslik teooria falsifitseeritav, mitteteaduslik (näiteks astroloogia) ei ole falsifitseeritav Tõsikindel teadmine on ratsionalismi seisukohalt Õige vastus on: Millegi üldkehtiva ning paratamatu teadmine. Leibnizi arvates (Kiri Preisi kuninganna Sophie-Charlottele) Õige vastus on: võib meelelise kogemuse alusel jõuda vaid selle teadmiseni, mis on ning mis tavaliselt toimub, kuid mitte paratamatute tõdede teadmiseni. Matemaatika eksamil kirjutab üks tudeng teise pealt ülesande lahenduskäigu maha, tehes
ei eksisteeri, seega sisaldavad kõik allikad vigu. Tõe teada saamiseks peaksime allikatele tuginedes need vead avastama. Kriitiline ratsionalism seisneb selles, et nii teiste kui ka enda teooriaid ja oletusi tuleb kriitiliselt uurida. Millegi teadmine algab selle teadmise kummutamisest või ümberlükkamisest. Iga teadmine on vaid oletus ehk hüpotees, sest selle kriitilise läbivaatamise tulemusel võib selguda, et see ei ole tõene. Seega on iga teadmine falsifitseeritav. 8) Idee, et teadmisi või arusaamu peab õigustama veenvate põhjendustega, on väär, sest siis ei piisaks vaid sellest, et seni pole kellegi kriitika seda ideed ümber lükanud, vaid peaksime pöörduma mingi autoriteetsema algallika poole, mille olemust on aga keeruline kindlaks määrata. Tõde on üle inimliku võimu, sest ta eksisteerib meie tahtest vaatamata. Objektiivset tõde saame tunda vaid siis, kui püüame seda isiklikult uurida,
Probleem, kuidas määratleda piiri, mis eristab tõelist teadust, mis peaks õigel viisil arvestama tõendeid ja eksperimente, ebateadusest, mis seda ei tee 5. Kuidas positivistid selle lahendasid? 6. Kuidas lahendab Popper demarkatsiooni-probleemi? Karl Popperi teadusfilosoofia järgi on empiiriliste teaduste (sealhulgas loodusteaduse) uurimisainet puudutav teoreetiline väide või teooria teaduslik ainult juhul, kui see on põhimõtteliselt falsifitseeritav ehk kummutatav ehk ümberlükatav vaatluste ja katsete põhjal. See on Popperi lahendus demarkatsiooniprobleemile. 7. Kogemus kui meetod mida see tähendab? 8. Kuidas mõistab Popper objektiivsust? 9. Kui Te peaksite olema Popperi oponent, kuidas tema vaateid kritiseeriksite? Empirismi kriitika seminari küsimused: 1. Kuidas Popper mõistab empirismi? Popper pidas seda oletuslikuks ja hüpoteetiliseks need pärinevad inimese kujutlusvõimest. 2
5. Nii teiste kui ka enda teooriaid tuleb kriitiliselt uurida. Faktide kriitilise uurimise tagajärjeks on tõe teada saamine, sest siis suudame leida vigu, mis annavad meile aimu tõe olemusest. Millegi teadmine algab selle teadmise kummutamisest või ümberlükkamisest. Iga teadmine on vaid oletus ehk hüpotees, sest selle kriitilise läbivaatamise tulemusel võib selguda, et see ei ole tõene. Seega on iga teadmine falsifitseeritav. 6. Objektiivset tõde saame tundma vaid siis kui püüda seda isiklikult uurida. Vastasel juhul peaksime toetuma mingile autoriteedile või kellegi teise arvamustele-kogemustele, mis on aga väär. Kui arvata mingi seisukoha kohta, et see on kindel tõde, siis saab järeldada, et seni pole kellegi kriitika seda ideed ümber lükanud ning peaksime pöörduma mingi autoriteetsema algallika poole, mille olemust on aga keeruline kindlaks määrata. 7
Popper ei väida, et kõik teooriad, mida pole veel falsifitseeritud, oleks ühtviisi head. Mõned teooriad on paremad kui teised. Hõlpsam falsifitseeritavus paneb üht teooriat teistele eelistama. Aga mis muudab ühe teooria teisest kergemini falsifitseeritavaks? Üks võimalus on teooria laiahaardelisus, teine põhjus on täpsemate ennustuste tegemine. Teooria, mis esitab täpseid tähenduslikke väiteid loendavate ja mõõdetavate fenomenide kohta, on märksa kergemini falsifitseeritav. Näiteks teooria, et iga kivi kaalub täpselt 500g, on võimalik falsifitseerida lihtsate kaalude abil. Mõõteriistad, nagu joonlaud ja termomeeter, on teadlastele teooriate kontrollimisel tõhusateks abivahenditeks. Tuleb kindlasti ära märkida, et selline ülikriitiline suhtumine teaduslikesse teooriatesse sai omakorda teiste teadusfilosoofide kriitika osaliseks. Teaduslik tegevus sisaldab tegelikult rohkem
Siin toetub üks loogikapunkt neid – et üks universaalne otsustus on väär, seda saab dedutseerida sobivaist üksikotsustuest (69). 2.Falsitseeritavus kui teooriate kriteerium (69-73). Falsifikatsionist näeb teadust kui rida hüpteese, mis esitatakse esialgseina eesmärgiga täpselt kirjeldada või anda pilt maailma või universumi teatud aspkekti toimisest. Iga hüpotees ei kõlba. Hüpotees peab rahuldama ühte tingimust: et saada osaks teadustest, peab hüpotees olema falsifitseeritav. Falsifitseeritav sõna tähendus (69). Töpsemalt: hüpotees on falsifitseeritav sel juhul, kui eksisteerib loogiliselt võimalik vaatlusotsustus või rida vaatlusotsustusi, mis pole hüpoteesiga kooskõlas, s.o. juhul kui antus otsustus tõeseks tunnistatuna falsifitseeriks hüpoteesi. Falsifikatsionist nõuab, et teaduslik hüpotees peab olema ülalesitatud tähenduses falsifitseeritav (71). See on sellepärast, et ainult loogiliselt võimalike
loomisteadust ei ole kohustuslik koolis rööbiti evolutsiooniteooriaga õpetada, sest see ei ole teadus, vaid religioon. Kohtunik esitas järgmised teaduseks (loodusteaduseks, science) olemise kriteeriumid: o See juhindub loodusseadustest. o Ta peab olema seletuslik, viidates loodusseadustele. o Ta on empiirilise maailma najal kontrollitav. o Tema järeldused on esialgsed: need ei pea olema tingimata viimane sõna. o Ta on falsifitseeritav. Pärilikkus PÄRILIKKUS (ingl. Heredity) o Järglaste sarnasus vanematega o Tunnuste ülekanne vanematelt järglastele PÄRITAVUS (ingl. Heretability) o Päriliku muutlikkuse määr o Geneetilise muutlikkuse suhtosa PÄRANDUMINE (ingl. Inheritance) o Geneetilise info ülekanne o Sõltuvus sigimis- ja rakkude jagunemisviisidest Kreatsionism o Loomisteooria (Jumal)
Kõige tähtsam ikkagi majanduslik kapital. Sotsiaalse kapitaliga peab vaeva nägema. Kingituste tegemine oluline, kuna see on rohkem kui lihtsalt majanduslik kapital. Mõisted 1. Abstraktne empiritsism- (C.W. Mills 1959) andmete kogumine ilma teoreetiliste üldistuseta või sotsioloogilise kujutlusvõimeta, andmed ilma pildita 2. “Grand Theory”- teooria, mis üritab seletada kogu maailma/ühiskonna toimimist 3. Keskastme teooria- empiiriaga seotud, falsifitseeritav teooria 4. Sotsioloogiline kujutlusvõime- mõista ajaloolises kontekstis inimeste eluvõimalusi, nende tähendust ja mõju inimeste käitumises. Aitab mõista, missugune on suhe eraelu ja avaliku elu sfääride vahel 5. “Verstehen”- Weber. Saksak. Mõistma, antipositivism. Osavõttev või tõlgendav sotsiaalse fenomeni lahkamine. Teadmiste hankimise osas on sotsiaalteadustes kolm põhilist paradigmat: positivism, antipositivism, kriitiline teooria
osutatud faktide olemasolu, tuleks antud teooria lugeda falsifitseerituks. Sedalaadi fakte nimetab Popper teooria “potentsiaalseteks falsifikaatoriteks”. Teaduslikkuse kriteeriumi võib nüüd sõnastada ka järgmiselt: teaduslikkusele saab pretendeerida üksnes selline teooria, mille potentsiaalsete falsifikaatorite hulk ei ole tühi. Loomulikult pole see üksinda piisav tunnus ja lause “Kõik tiigrid on vöödilised”, vaatamata sellele, et ta on falsifitseeritav, siiski endast veel teaduslikku teooriat ei kujuta. Kuid kõiki õpetusi, mis ei ole võimelised osutama enda potentsiaalseid falsifikaatoreid, ei ole põhjust pidada teaduslikeks, olgu nad muidu kui tahes teaduselaadsed. Nii näiteks ei osuta horoskoobid tavaliselt tingimusi, mille korral neid võiks lugeda kummutatuteks. Vastupidi – neid kirjutatakse selliselt, et milliseks ka inimese käekäik ei kujuneks, võiks see ikkagi kooskõlastuda horoskoobi ennustustega.
1. ei kuulu sotsioloogia uurimisvaldkonda, sest on liiga vastuoluline nähtus 2. kujundatakse ja luuakse sotsiaalselt ning see võib muutuda elu käigus * 3. rahvus pärandatakse geneetiliselt ning see on põlvkondade kestel muutmatu 14. Karl Popperi kohaselt arendamaks teadmisi ühiskonnas on esmaoluline, et teooria on 1. Moodne 2. Abstraktne 3. Eksimatu 4. Falsifitseeritav * 15. Võrreldes loodus- ja täppisteadustega võib öelda, et sotsioloogia iseärasus seisneb selles, et 1. sotsioloogias on ainult üks paradigma 2. sotsioloogias on tegelikult samad paradigmad nagu teistes teadustes 3. sotsioloogias korraga eksisteerivad erinevad paradigmad * 4. sotsioloogias on paradigma muutmatu 16. Talcott Parsonsi iseloomustab sotsiaalset süsteemi kolme sõnaga. Mis need on? 1
kõiki sotsiaalteadusi. Parsons üritaski sellist teooriat luua. 3. Keskastme teooria Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale. ( religioon,poliitika ). On falsifitseeritav. 4. Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W. Mills 1959) oskus siduda isiklik elu (biograafia) sotsiaalsete struktuuridega (ajalooga) Selle abil võimaldab sotsioloogia mõista enda kohta ühiskonnas ja oma mõju ühiskonnale 5. “Verstehen” antipositivismi saksakeelne nimetus (eesti k “mõistma”), mille võttis kasutusele sotsioloog Max Weber. 6. Väärtused ühiskonnaliikmete ühised arusaamad hea ja halva kohta mis annavad standardid inimeste tegevusele
kõiki sotsiaalteadusi. Parsons üritaski sellist teooriat luua. 3. Keskastme teooria Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale. ( religioon,poliitika ). On falsifitseeritav. 4. Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W. Mills 1959) oskus siduda isiklik elu (biograafia) sotsiaalsete struktuuridega (ajalooga) Selle abil võimaldab sotsioloogia mõista enda kohta ühiskonnas ja oma mõju ühiskonnale 5. "Verstehen" antipositivismi saksakeelne nimetus (eesti k "mõistma"), mille võttis kasutusele sotsioloog Max Weber. 6. Väärtused ühiskonnaliikmete ühised arusaamad hea ja halva kohta mis annavad standardid inimeste tegevusele
kõiki sotsiaalteadusi. Parsons üritaski sellist teooriat luua. 3. Keskastme teooria Robert Merton, kritiseeris suure teooria ideed arvas, et loomiseks pole aeg veel küps. Reeglid, mis kehtivad ühiskonnale tervikuna, peavad kehtima ka piiratud hulga inimeste suhtes. Tuleb luua vähem abstraktseid keskasme teooriaid , mis keskenudvad konreetsele valdkonnale. ( religioon,poliitika ). On falsifitseeritav. 4. Sotsioloogiline kujutlusvõime (C.W. Mills 1959) oskus siduda isiklik elu (biograafia) sotsiaalsete struktuuridega (ajalooga) Selle abil võimaldab sotsioloogia mõista enda kohta ühiskonnas ja oma mõju ühiskonnale 5. “Verstehen” antipositivismi saksakeelne nimetus (eesti k “mõistma”), mille võttis kasutusele sotsioloog Max Weber. 6. Väärtused ühiskonnaliikmete ühised arusaamad hea ja halva kohta mis annavad standardid inimeste tegevusele
Neopositivist Rudolf Carnap (1891-1970) arendas verfikatsionismi Verifikatsiooniprintsiibi järgi peab saama kõikide mõttekate lausete puhul näidata, kuidas kontrollida nende tõesust. Neopositivistide programm kukkus läbi: nad olid sunnitud verifikatsiooniprintsiipi pidevalt lahjendama, kuid sellele vaatamata ei olnud nende väited kooskõlas tegeliku teaduspraktikaga. Karl Raimund POPPER (1902-1994) on falsifikatsionismi rajaja. Teadus on falsifitseeritav ta näitab kuidas saab empiirilise kontrolli teel tema järeldusi ümber lükata. Kriitiline eksperiment näitab, et mingi teooria ongi ümber lükatud (falsifitseeritud). Teooria asendatakse uue ja paremaga. Hea teooria on selline, mis annab palju võimalusi ümberlükkeks, kuid neid võimalusi on tegelikult väga raske realiseerida. (Nt Newtoni füüsika) Pseudoteadused ei ole falsifitseeritavad. QM ja relatiivsusteooria falsifitseerisid Newtoni mehhaanika ning millalgi falsifitseeritakse
annaabi.ee 
