säilitada, sõltuvalt temperatuurist. Materjali kuumutamisel ühe temperatuuriga ja seejärel jahutades, aine kristalliseerub ning teise temperatuuriga kuumutades, võtab aine mittekristalliseerunud oleku. Kristalliseerudes peegeldab pind rohkem, kui mittekirstalliseerunud pind. Efekt on sama, mis tavaliste CD-ROM ketaste puhul, kus valgust hajutavad punktid on tekitatud mehaaniliselt tillukeste süvendite sissepressimise teel. Kuna faasimuutus on pöörduv protsess, siis hiljem võib samale kettale kirjutada uut informatsiooni või vana lihtsalt kustutada. Keskmiselt talub üks CD-RW mitte rohkem, kui 1000't kirjutamist ja kustutamist. Lugemine korduvalt kirjutatavalt CD-lt toimub samamoodi nagu tavaliselt CD-ROM-il erinevusega ainult lugerist endast, mis peab toetama taolist CD vormingut.
D. Cu ja teised elemendid peale Zn 0% 7. Mis on eeltingimuseks, et alumiiniumi sulam oleks termotöödeldav? Student Response Value Correct Answer A. legeerelemetide lahustuvuse muutus 0% B. legeerelementide minimaalne sisaldus 0% C. legeerelementide maksimaalne sisaldus 0% D. faasimuutus tardolekus 100% 8. Kuidas liigitatatakse mitteraudsulameid eelkõige töödeldavuse (neist toodete valmistamisviisi) järgi? Student Response Value Correct Answer A. Lõiketöödeldavad ja mittelõiketöödeldavad 0% B. deformeeritavad ja valatavad 100% C. sepistatavad ja stantsitavad 0%
sulamid Score: 10/10 7. Mis on eeltingimuseks, et alumiiniumi sulam oleks termotöödeldav? Student Correct Value Feedback Response Answer A. legeerelemetide 0% lahustuvuse muutus B. legeerelementide 0% minimaalne sisaldus C. legeerelementide 0% maksimaalne sisaldus D. faasimuutus 100% tardolekus Score: 0/10 8. Mis on tinapronks? Student Value Correct Answer Feedback Response A. Cu-Pb 0% sulamind B. Cu-Sn 100% sulamid C. Sn-Cu 0% sulamid D. Tina 0% baasil materjal Score: 10/10 9. Milles seisneb duralumiiniumi termotöötlus? Student Correct
See kestvus tuleneb energianivoode diskreetsusest. Footonite võimendis LASER-is on võimalik seda aega küll oluliselt pikendada, aga mitte lõpmatult, mida nõuab absoluutselt monokromaatne laine. Aines kiirgavad kõik aatomid kaootiliselt ja seetõttu on erinevate kiirgusaktide algfaasid erinevad. 82. Mis on ajaline ja ruumiline koherentsus? Valguslainete ajaline koherentsus. Selle hindamiseks vaadatakse aega, mille jooksul valguslainete paketis juhuslik faasimuutus ei ületa -d. Niisugune kriteerium on valitud seepärast, et selle ületamisel seguneksid juba maksimumid ja miinimumid ja interferents poleks enam jälgitav. Valguslainete ruumiline koherentsus. Tuleneb ajalise koherentsuse nõudest. Nimelt see on ruumiosa mõõde, mille sihis ei muutu lainepakettides juhuslik faasivahe rohkem kui võrra. Keskkonnas valguse kiirus väheneb ja siis:
hapraks ja kõvaks. 12) Kus kasutatakse sellist kõvasulamit? V) Sellist materjali kasutatakse näiteks puuri otstes, relva kuulides ja rehvi naeltes. Lihv 5: 13) Kuidas nimetatakse faasimuutust, mille tulemusena antud struktuur tekib? V) Faasimuutust, mille tulemusena tekib selline sturktuur nimetatakse euteksulamiks. 14) Tooge sulami põhimõtteline jahtumiskõver ja faasimuutus sellel. V) Tegu on mehaanilise seguga. (Graafik 3). Ülevalt alla vaadates: Vahemik 1: Kogu sulam on vedelas olekus. Vahemik 2: Üks osa sulamist muutub tahkeks kui teine osa on veel vedelas olekus. Horisontaalne joon jahtumiskõveral näitab hetke mis teise osa sulamist muutub ka tahkeks.
temperatuurivahemikus 400...500 °C. Martensiit M K8 C-üleküllastatud tardlahus α-rauas. Maksimaalne C- sisaldus on võrdne lähtefaasi - austeniidi C- sisaldusega. . Faasimuutused Fe-C sulamites: eutekt- ja eutektoidmuutus. Eutektmuutus - eutektsele koostisele ja temperatuurile vastav faasimuutus, mis seisneb vedelfaasi üheaegses kristalliseerumises kaheks või enamaks tardfaasiks. Vedelast faasist ühel ajal väljakristalliseerunud kahe või enama faasi segu nimetataksegi eutektikumiks. Eutektoidmuutus - eutektoidsele koostisele ja temperatuurile vastav faasimuutus, mis seisneb tardfaasi ümberkristalliseerumises kaheks või enamaks uueks tardfaasiks. Tekkinud tardlahuste kristallide segu nim. eutektoidiks. Sulamite liigitus: terased ja malmid, nende struktuurid. Terased
Kui ajamis olev infrapunane pooljuhtlaser seda s aine jääb pärast kuumutamist kas amorfsesse või kristalsesse olekusse sõltuvalt sellest, kui kõrge oli kuumutamistemperatuur ja millised olid jahtumistingimused. Kristalses olekus punktid peegeldavad valgust hästi ja amorfses olekus punktid halvasti. Efekt on sama, mis tavaliste CD-ROM ketaste puhul, kus valgust hajutavad punktid on tekitatud mehaaniliselt tillukeste süvendite sissepressimise teel. Kuna faasimuutus on pöörduv protsess, siis hiljem võib samale kettale kirjutada uut informatsiooni või vana lihtsalt kustutada. CD-R ketaste puhul kasutatakse infokandjana värvainekihti, mis kuumutamisel muutub läbipaistmatuks ja see protsess on pöördumatu. CD-RW ketaste infomaht on UDF 1.5 standardi puhul umbes 550MB suured ning hallikas hõbedase värvusega 6
See mõju on järgmine: Kõigepealt me võiksime jagada legeerivad elemendid 2 gruppi. Esimene grupp vasakpoolne diagramm need on siis eelkõige Si ja Cr. Need tõstavad alumist polümorfse muutuse temperatuuri ja alandavad ülemise polümorfse muutuse temperatuur, mille tulemusena meil sulgub austeniidi ala, kus oli meil muidu gammaraud (ilma süsinikuta) ja austeniit (süsinikuga). Seega kõrgemal legeeriva elemendi sisaldusel puudub meil polümofrne faasimuutus gammaraud alfarauaks. St raud on alfaraua struktuuriga sulamistemperatuurist kuni toatemperatuurini. Kui mängu tuleb veel C, siis on meil tegu ferriidiga. Nii et need terased on koguaeg ferriitse struktuuriga. Teine grupp legeerivaid elemente (Mn ja Ni) on samasuguse mõjuga nagu C alandades A3 ja tstes A4. Seega nad laiendavad gammaraua esinemise ala. Muidu oli see vahemikus 1392 ja 911 kraadi, aga kui sealt tulla nüüd edasi, siis võib samuti juhtuda, et terases puudub
Score: 5/5 17. Miks on vaja Impax Supreme terase austeniseerimisel eelkuumutust 500-600 C? Student Response Feedback A. Et vältida pinnakihi pikaajalist kuumutamist kõrgetel temperatuuridel, mil võib tekkida oksüdeerumine, süsiniku väljapõlemine ja ka terakasv B. Kogu detaili temperatuur viiakse esmalt faasimuutuse piirini 500- 600 C ja seejärel viiakse üle faasimuutuse temperatuuri, et faasimuutus hakkaks toimuma kogu detaili ulatuses C. Et vältida austeniitse struktuuri tekkimist 727 kraadi juures D. Et vältida pinnakihi rikastumist süsinikuga Score: 5/5 18. Mis temperatuurilt Impax Supreme karastatakse? Student Response Feedback A. 600 C B. 550 C C. 750 C D. 850 C E. 800 C Score: 5/5 19. Milline võib olla Impax Supreme jahutuskeskkond karastamisel?
Energiarikkuse poolest rasvade poolest. 8. Missuguseid rasvaslahustuvaid vitamiine leidub võis toitumise seisukohast olulistes kogustes? · A- vitamiin 5 11 mg/kg · E-vitamiin 22 40 · D-vitamiin 0,008 0,016 · K-vitamiin 0,08 0,16 9. Kirjelda lühidalt faasimuutust, mis toimub koore kokkulöömisel võiks? Koore puhul on tegemist rasvakuulikeste ja vee emulsioon (rasv/vesi). Koore kokkulöömisel võiks viiakse läbi faasimuutus nii, pihustatud oleks vesi ja pidevaks faasiks rasv (vesi/rasv) 10. Missugust kahte võimasina tüüpi kasutatakse või valmistamiseks koore kokkulöömise meetodil ja kummaga neist toodetakse maailmas enam võid? Kasutakse · Pidevat või · tsüklilise tegevusega võimasinat Kuna või tootmine pidevatoimelises masinas on intensiivsem, tootlikum, eelistatakse tänapäeval just seda. 11. Missugusest kolmest põhisõlmest koosneb pidevtoimeline võimasin? Nende sõlmede ülesanded
Et vältida pinnakihi pikaajalist kuumutamist kõrgetel temperatuuridel, mil võib tekkida oksüdeerumine, süsiniku väljapõlemine ja ka terakasv b. Kogu detaili temperatuur viiakse esmalt faasimuutuse piirini 500-600 C ja seejärel viiakse üle faasimuutuse temperatuuri, et faasimuutus hakkaks toimuma kogu detaili ulatuses c. Et vältida austeniitse struktuuri tekkimist 727 kraadi juures d. Et vältida pinnakihi rikastumist süsinikuga Score: 5/5 Küsimus 18 (5 points) Mis temperatuurilt Impax Supreme karastatakse? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a
· Kergsulavad - TS 327 oC (Pb sul.temp) · Kesksulavad - 327 oC TS 1539 oC (raua sul.temp) · Rasksulavad - TS > 1539 oC 8.3. Töödeldavusest (detaili/toote valmistusviisist) · Survetöödeldavad ehk deformeeritavad - enamasti ühefaasilised, kas võimalik ka külmdeformatsioon · Valusulandid - eutektpunkti ümbruses 8.4. Termotöödeldavusest · Termotöödeldavad - vajalik tardlahuse faasimuutus või lahustuvuse muutus · Mitte-termotöödeldavad 9. Alumiinium ja alumiiniumisulamid 9. 1. Alumiiniumisulamite liigitus lähtudes töödeldavusest · Deformeeritavad Termotöödeldavad Al-Cu, duralumiinimumid tõmbetugevus 500 MPa Mitte-termotöödeldavad Al-Mn, tõmbetugevus 300 MPa · Valusulamid - tõmbetugevus 250 MPa, sitkus väike Termotöödeldavad
skaala kuni -3'ni. -3 on väga halb ehk väga niiske. Nullis paremale läheb skaala kuni +3'ni. +3 on samuti väga halb ehk väga kuiv. 7. Mida tähendab Met? Millest see sõltub? Met on metabolismi ühik ehk soojaeritus inimese kohta keha 1m2 suuruse pinna kohta. 1 met = 58 w/m2 keha pinnalt. Met sõltub kehalisest aktiivsusest. 8. Selgita mõisteid ilmne soojus ja varjatud soojus. Ilmne soojus temperatuuri muutus kiirgusliku ja konvektiivse ülekandega Varjatud soojus faasimuutus aurustumise näol, nt kehapinnal olev vedelik higi, vesi aurustub õhku 9. Kuidas toimub inimese soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga? Järgmistel viisidel: · hingamine · konvektsioon · soojusjuhtivus · kiirgumine · aurumine 10. Mis mõjutab inimese soojuslikku mugavustunnet? Kuidas oleks võimalik väljendada nende rahuolematust selles osas? · ruumi sisetemperatuur · õhu suhteline niiskus · õhu liikumiskiirus · inimese aktiivsus s.o. soojaeritus · riietuse soojapidavus
läheb skaala kuni -3'ni. -3 on väga halb ehk väga niiske. Nullis paremale läheb skaala kuni +3'ni. +3 on samuti väga halb ehk väga kuiv. 7. Mida tähendab Met? Millest see sõltub? Met on metabolismi ühik ehk soojaeritus inimese kohta keha 1m2 suuruse pinna kohta. 1 met = 58 w/m2 keha pinnalt. Met sõltub kehalisest aktiivsusest. 8. Selgita mõisteid ilmne soojus ja varjatud soojus. Ilmne soojus – temperatuuri muutus kiirgusliku ja konvektiivse ülekandega Varjatud soojus – faasimuutus aurustumise näol, nt kehapinnal olev vedelik – higi, vesi – aurustub õhku 9. Kuidas toimub inimese soojusvahetus ümbritseva keskkonnaga? Järgmistel viisidel: • hingamine • konvektsioon • soojusjuhtivus • kiirgumine • aurumine 10. Mis mõjutab inimese soojuslikku mugavustunnet? Kuidas oleks võimalik väljendada nende rahuolematust selles osas? • ruumi sisetemperatuur • õhu suhteline niiskus • õhu liikumiskiirus • inimese aktiivsus s.o. soojaeritus
faasiüleminek aine jääb pärast kuumutamist kas amorfsesse või kristalsesse olekusse sõltuvalt sellest, kui kõrge oli kuumutamistemperatuur ja millised olid jahtumistingimused. Kristalses olekus punktid peegeldavad valgust hästi ja amorfses olekus punktid halvasti. Efekt on sama, mis tavaliste CD-ROM ketaste puhul, kus valgust hajutavad punktid on tekitatud mehaaniliselt tillukeste süvendite sissepressimise teel. Kuna faasimuutus on pöörduv protsess, siis hiljem võib samale kettale kirjutada uut informatsiooni või vana lihtsalt kustutada. CD-R ketaste puhul kasutatakse infokandjana värvainekihti, mis kuumutamisel muutub läbipaistmatuks ja see protsess on pöördumatu. CD-RW ketaste infomaht on UDF 1.5 standardi puhul umbes 550 MB ja nad on hallikashõbedase värvusega 9
ja püsiva faasivahega lainete puhul. Reaalsed valgusallikad ei kiirga kunagi monokromaatseid laineid vaid kiirgajaks on aatom, mis kiirgab kaootiliselt valgusfootoneid. Aines kiirgavad kõik aatomid kaootiliselt ja seetõttu on erinevate kiirgusaktide algfaasid erinevad. 82. Mis on ajaline ja ruumiline koherentsus? Valguslainete ajaline koherentsus - selle hindamiseks vaadatakse ajalist pikkust, mille jooksul valguslainete paketis juhuslik faasimuutus ei ületa -d. Valguslainete ruumiline koherentsus hindamiseks vaadeldakse ruumiosa mõõdet, mille sihis lainepakettides juhuslik faasivahe ei muutu rohkem kui võrra. 83. Lähtudes joonisest, tuletage valguse interferentsi üldtingimused punktis M. Faasivahe punktis M. On optiline käiguvahe. Maksimumtingimus: Miinimumtingimus: 84.Tuletage valem interferentsi tingimuste jaoks punktis x. Igas punktis valguse intensiivsus on määratud käiguvahega .
ja püsiva faasivahega lainete puhul. Reaalsed valgusallikad ei kiirga kunagi monokromaatseid laineid vaid kiirgajaks on aatom, mis kiirgab kaootiliselt valgusfootoneid. Aines kiirgavad kõik aatomid kaootiliselt ja seetõttu on erinevate kiirgusaktide algfaasid erinevad. 82. Mis on ajaline ja ruumiline koherentsus? Valguslainete ajaline koherentsus - selle hindamiseks vaadatakse ajalist pikkust, mille jooksul valguslainete paketis juhuslik faasimuutus ei ületa -d. Valguslainete ruumiline koherentsus hindamiseks vaadeldakse ruumiosa mõõdet, mille sihis lainepakettides juhuslik faasivahe ei muutu rohkem kui võrra. 83. Lähtudes joonisest, tuletage valguse interferentsi üldtingimused punktis M. Faasivahe punktis M. On optiline käiguvahe. Maksimumtingimus: Miinimumtingimus: 84.Tuletage valem interferentsi tingimuste jaoks punktis x. Igas punktis valguse intensiivsus on määratud käiguvahega .
Suurest süsinikusisaldusest tulenevast grafiidist vaba grafiidiga malmides ja tsementiidist valgemalmis ei ole malm sepistatav. Fe-Fe3C faasidiagramm ja sulamite struktuuriosad toatemperatuuril Terased ja teraste termotöötlus (TT) Termotöödeldavuse eeldused ning TT liigutus TT eeldused: struktuurimuutus tardolekus; lahustuvuse muutus või faasimuutus tardolekus. TT liigitus: protsessitermotöötlus – terase lõõmutus (rekristalliseeriv, tavalõõmutus); tugevdav TT – terase karastamine (+noolutus). TT põhimoodused Lõõmutus - terast kuumutatakse üle faasimuutuste temperatuuride Ac1, Ac3 (Acm) või üle Trekr järgneva aeglase jahutamisega, tavaliselt koos ahjuga. Aeglane jahutamine lõõmutamisel peab kindlustama austeniidi lagunemise perliidiks. Lõõmutamine on
sageduse (monokromaatse) ja püsiva faasivahega lainete puhul. Reaalsed valgusallikad ei kiirga kunagi monokromaatseid laineid vaid kiirgajaks on aatom, mis kiirgab kaootiliselt valgusfootoneid. Aines kiirgavad kõik aatomid kaootiliselt ja seetõttu on erinevate kiirgusaktide algfaasid erinevad. Mis on ajaline ja ruumiline koherentsus? Valguslainete ajaline koherentsus - selle hindamiseks vaadatakse ajalist pikkust, mille jooksul valguslainete paketis juhuslik faasimuutus ei ületa π-d. Valguslainete ruumiline koherentsus – hindamiseks vaadeldakse ruumiosa mõõdet, mille sihis lainepakettides juhuslik faasivahe ei muutu rohkem kui π võrra. Lähtudes joonisest, tuletage valguse interferentsi üldtingimused punktis M. Punktis S on faas ωt . Esimene laine ja teine laine tekitavad punktis M võnkumised, mis liituvad üleval antud valemite järgi. Leiame faasi vahe punktis M: s2 s1 2 π δ=ω ( − = v2 v1 )λ
ebatiheduse, liiga väike pilu võib tekitatada rõngaste kinnikiilumise ohu). Toorik treimisel on nõrgalt ovaalse kujuga ( sama kuju kui seda on rõngas vabas olekus) sellest treitud rõngastele freesitakse lukupilud ja rõngapinnad lihvitakse. Termofikseeritud rõngas: rõngas treitakse välja ümmargust ristlõiget omavast toorikust, freesitakse pilud, peale mida rõngad asetatakse rakistele ja asetatakse koos rakistele, ning kuumutatakse üle faasimuutus temperatuuri ja edasi jahutatakse aeglaselt maha – sellega tagatakse rõnga mõõtmed ja elastsuse Rõnga lukupilud võivad olla: 90° 45° tapplukud Kolvi lukupilu kontrollimine; selleks pannakse kolvirõggas ilma kolvita hülssi ja mõõdetakse lehtkaliibriga lukupilu. Samas mõõdetakse ka lõtkupilu, mis peab jääma kolvirõnga ja kolvirõngapesa ülemise ääre vahel, selleks asetatakse kolb oma
metalli seis, mis oli temal kõrgel temperatuuril. Selline karastusviis nimetatakse ehtseks või I-lliigi karastuseks. Tavaliselt aga karastamine fikseerib mitte struktuuri ja omadused, mis olid metallis enne jahutust, vaid mingi vaheldane struktuur, sarnane sellega, mis oli kõrgel temperatuuril. Sellist karastusviisi nimetatakse II liigi ehk polümorfse muutusega karastuseks. II- liigi lõõmutuse ja karastuse vahel on ühine see, et mõlemal juhul kuumutus peab kutsuma esile faasimuutus (kas polümorfne või mitte), erinevus aga seisneb jahutuskiiruses. Lõõmutuse eesmärgiks on saada metall maksimaalselt tasakaaluseisus, milleks on vaja difusiooniprotsesside täieliku realiseerimist, selleks on vaja aeglast, väikse kiirusega jahutust. Karastamisel vastupidi on eesmärgiks fikseerida toatemperatuuril metalli struktuur ja omadused, mis tema saab kuumas olekus. Selleks vaja jahutamisel mahasuruda difusiooniprotsessid, et põöördmuutused jahutusel ei toimuksid
Tekib võnkuv protsess perioodiga T=2 ja sagedusega f=1/T=1/2, mis on reguleerimissüsteemi ehitusega määratud. Võnkumiste tekkimiseks on olukord kõige soodsam, kui signaalide hilistus objektis ja mõõteriistas on just nii suur, et reguleeriv toime on kogu aeg vastasmärgiline reguleeritava suuruse tegeliku hälbega. Reguleeritava suuruse muutus jääb reguleerivast toimest maha 180°. Kuna regulaator muudab signaali samuti 180°, siis on summaarne faasimuutus 360° ja süsteem läheb igast juhuslikust häiringust võnkuma. Sagedust, millega süsteem sel juhul võngub, nimetatakse süsteemi kriitiliseks sageduseks (omavõnkesagedus). 7 Võnkumiste tekkimine vee temperatuuri reguleerimissüsteemis Igal automaatreguleerimissüsteemil on oma kriitiline sagedus, sest olgu süsteem nii
ZrO2 on üheks perspektiivikamaks keraamiliseks konstruktsioonimaterjlaiks tänu suurele tugevusele ja purunemissitkusele. ZrO2 saadakse tsirkoonist (ZrSiO4) kuumutamisel 1680°C mils tsirkoos laguneb. Suur tugevus ja löögisitkus tuleneb ZrO2 kristallivõre ehitusest. Nimelt sõltub puhta ZrO2 kristallivõre tüüp temperatuurist: - kuni 1170°C on stabiilne monokliinne kristallivõre - vahemikus 1170-2370°C on stabiilne tetragonaalvõre - üle 2370°C on stabiilne kuupvõre Faasimuutus tetragonaalne monokliinne on martensiitse iseloomuga, millega kaasneb 3...5%-line mahumuutus, millest omakorda tekivad jahtumisel suured sisepinged. Seepärast tuleks vältida faasimuutust. Kui ZrO2 lisada veidi (3...15%) CaO, Y2O3, või MgO, siis säilib tetragonaalvõre (osaliselt või täielikult) ka madalatel temperatuuridel. Seda nim osaliselt või täielikult stabiliseeritud struktuuriga ZrO2. Sellise struktuuriga ZrO2 on suure tugevusega, kuna mikorprao ees toimub
pooljuhtlaser seda sulamit kuumutab, toimub faasiüleminek aine jääb pärast kuumutamist kas amorfsesse või kristalsesse olekusse sõltuvalt sellest, kui kõrge oli kuumutamistemperatuur ja millised olid jahtumistingimused. Kristalses olekus punktid peegeldavad valgust hästi ja amorfses olekus punktid halvasti. Efekt on sama, mis tavaliste CD-ROM ketaste puhul, kus valgust hajutavad punktid on tekitatud mehaaniliselt tillukeste süvendite sissepressimise teel. Kuna faasimuutus on pöörduv protsess, siis hiljem 15 Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur võib samale kettale kirjutada uut informatsiooni või vana lihtsalt kustutada. CD-R ketaste puhul kasutatakse infokandjana värvainekihti, mis kuumutamisel muutub läbipaistmatuks ja see protsess on pöördumatu
Sagedamini esinevad müüritistes sulfaatsed soolad Na2SO4, CaSO4·2H2O ja paiguti kloriidid NaCl, KCl ning ajalooliselt NH4NO3. Kõige agressiivsema krohvi ja viimistluskihtide (sh. ajaloolistele pinnakihtidele) struktuuri lagundava mõjuga on naatriumsulfaat (Na2SO4), millel on faasiüleminekul kõige suurem mahu suurenemine (311 %, vt. Tabel 2.6. 72 Tabel 2.6 Soolade faasimuutus. Vees lahustuv sool Faasimuutus Faasimuutuse temp., C° Mahu suurenemine, % Na2SO4 Na2SO4·10H2O 32 311 NaCl NaCl 10H2O 0,2 130 MgSO4·H2O MgSO4·6H2O 73 145 MgSO4·6H2O MgSO4 7H2O 47 11 Magneesiumsulfaat (MgSO4) võib mõjutada ka müüritises kasutatud vett imava kivimi murenemist
annaabi.ee 
