Enne kui kerkis esile üldse antropoloogia kui selline, tegelesid etnograafid pildistamisega kui uurimise läbiviimise vahendiga. Antropoloogid tegid filme ja fotosid eesmärgiga päästa etnoloogiat ja salvestada järeltulevale põlvele. 1839. leiutas Louis Daguerre fotoplaadi. Evolutsionismi peetakse antropoloogia aluseks. Evolutsionistid pildistasid tööriistu ja järjestati neid arengu järgi. Hiljem inimesi e antropomeetria, reastati inimeste kehad mingite omaduste või mõõtude järgi. 1872. tegeles Eadwerad Muybridge kronofotograafiaga, pildistades esialgu hobuseid, siis alasti inimesi. Kronofotograafiat peetakse etnograafilise filmi aluseks. 1895. sündis esimene film (vennad Lumiere´id). 1898 läks antropoloog A. C. Haddon ja psüholoogia taustaga W. H. R
1.Millist suunda esindasid järgmised teadlased? I a) P.Natorp sakslane sotsiaalpedagoogika Kasvatusteaduse suuna rajaja b) A. Fergusson evolutsionism- vanima evolutsionismi rajaja, kultuur c) P. Sorokin sotsiaalne mobiilsus rõhutas, et sotsioloogia on teadus kultuurist d) E. Fromm psühhoanalüütiline koolkond sotsiologias-hälvete põhjusteks on ühiskond II a) H.Spenser sotsiaaldarvinism-(sots+bioloogia) b) J.A.de Gobineau antropoloogiline suund sotsioloogias- rassistliku ideoloogia rajaja c) B. Malinowski positivism - kultuuriteooria, funktsiolsm (biokultuuriline fuktsionalism) d) R. Steinmetz sotsiograafia e) A
tekitav koht kultuuride vahel Alfred Reginal Radcliffe-Brown (1881-1955): Õppis psühholoogiat Välitöö Austraalias Andamani saartel 1910-12 läks uurima kohalikku primitiivset kultuuri, kuid see oli juba jäädavalt mõjutatud kolonialistide poolt; kasutas tõlki, kuna ei mõistnud kohalikku keelt; kasutas küsimustikke Luges Durkheimi ja Maussi ja arendas nende mõjul struktuurfunktsionalismi Ei sallinud difusionismi ja evolutsionismi ning ajaloolisi lähenemisi Suur mõju järgnevatele antropoloogidele ja erinevatele antropoloogiasuunadele Briti antropoloogia rajajateks peetakse Malinowskit ja Rascliffe-Browni Teooriad: Ei uskunud funktsionalismi ning leidis, et see koolkond on müüt, mille leiutas Malinowski Võrdsustas antropoloogia loodusteadustega Funktsionalismi idee tema jaoks liialt seotud inimvajadustega
teaduste levik, religioon, moraalsete algete iseloom jne. Esimene tunnus (tööstus) viitab etnotsentrismile, sest tööstus kõige arenenum Inglismaal. Arvas, et primitiivsed rahvad jõuavad tsivilisatsioonini vaid läbi teiste rahvaste abi. Õigustab ühe rahva paremaks pidamist. Tylorit pidas tugitooliteadlaseks Franz Boas (1858-1942) Läks Saksamaalt Ameerikasse 19. Saj lõpul. 2)Historismi koolkond ehk ajaloolis-kriitiline, e. Boasi koolkond, ajalooline partikularism. Võitles evolutsionismi vastu, sest need ei teinud välitöid, pidas oluliseks kohal elamist kontakti põlisrahvastega siis alles teooria loomist. Õppis keeli. Boasist arenes edasi nt Lingvistiline relatiivsus ehk Boas-Sapir-Whorfi (järjest eelneva õpilased) hüpotees. Rahva maailmatunnetus on sõltuvuses keeleterminitega. Idee et saame mõelda vaid nendes kategooriates mille kohta meil on termin ehk tajume vaid seda mida saame sõnastada
omavahel seotud mingi algse ühisosa kaudu, kust nad rahvaste rännates muutuma on hakanud. - Vennad Grimmid kuidas eristada germaani keeli teistest Indo-Euroopa keeltest - Antropoloogilisele difusionismile oli omane katse süstemaatiliste empiirilistele teadmistele rajanevate võrdlusuuringutega kultuuridevahelisi seoseid kindlaks teha. - endiselt kalduvus evolutsionismile - häiris viktoriaanliku evolutsionismi juures selle unilineaalne ja deterministlik olemus - difusionistide arusaam maailmast ning selle arengust oli märksa vähem korrastatud - vaatlesid kultuurijoonte geograafilist jaotust ja migratsiooni kaasaegsete kultuuride päritolu seletamiseks - kultuur kui erinevate päritoludega joonte kirju muster, mis ajalugu kokku on kandnud - Kultuuri eri osad ilmtingimata seotud ei olnud - Vähenes veendumus, et ühiskonnad on terviklikud koherentsed nähtused.
loodusest, liigid muutuvad erinevates keskkonnatingimustes, modifikatsioonid on pärilikud, suunavaks teguriks on organismide sisemine täiustumistung, elu tekkis isetärkamise teel. Darvinism -olemasolevad liigid põlvnevad varem elanud liikidest ja on muutunud tänu looduslikule valikule ning olelusvõitlusele (kuna isesendeid on palju ja ressursse vähe). Suunavaks teguriks on looduslik valik Ühine: Mõlemad usuvad, et liigid arenevad pidevalt ning toimub evolutsioon, mõlemad on evolutsionismi pooldajad, usuvad, et alguses ei olnud kõik liigid olemas. 4. Millised ideed viisid evolutsiooniteooria kujunemisele? a. erinevatel kuid lähestikku asuvatel saartel on sarnased liigid. b. osad liigid on välja surnud. c. osadel loomadel on luud, mida neil tegelikult vaja pole, pidi toimuma mingi areng? d. tugevam jääb ellu - organismidel on suur varieeruvus. e. saared on olnud maismaa osad ja seega on osadel saartel samad liigid. f
(metslus – barbaarsus – tsivilisatsioon), eeldab, et kõik maailma rahvad läbivad sama unlineaarse tee. Edward Tylor – tõi selle idee üle Darwinilt, leiab, et ''alamad'' kultuurid iseseisvalt edasi ei jõua, arenenud maad peavad neid aitama, sealhulgas koloniseerima Lewis Henry Morgan – teine idee edasiarendaja Franz Boas – historism e ajaloolis-kriitiline koolkond e partikularism e Franz Boase koolkond. Evolutsionismi vastu võitlemine, selget teooriat endal ei olnud. Boas hakkas tugitoolitarku kritiseerima, et pole vaja välja mõelda, vaid reaalselt kohale minna ja uurida. See oli toona väga uus idee, et küsida põlisrahva käest midagi. Pidi rohkem uurima, mida see kultuur endast kujutab ja kuidas areneb. Lingvistide relatiivsuse hüpotees e Boas-Sapir-Whorfi hüpotees, mille mõte seisneb selles, et mingi rahva maailmatunnetus ja taju on sõltuvuses nende keeleterminoloogiaga.
"üllas tsiviliseerimismissioon". Metslasi vaadates saab aimu tsiviliseeritud maailma minevikust. Evolutsionistlik vaatepunkt on küllaltki materialistlik, majanduslikud asjaolud ei põhine juhusel. Üsnagi etnotsentristlik vaatepunkt, kuna Inglismaal toimus sel ajal tööstusrevolutsioon, rasketööstus oli kõige paremini arenenud, seega selle teooria järgi oli Inglismaa kõige paremini arenenud, kõige tsiviseeritum. Lewis Henry Morgan USA teadlane, juurutas USAs evolutsionismi, tegeles rohkem ühiskondlike aspektidega. Ei ole inimtunnetusega vastuolus, kuid ei anna vihjeid miks sarnasel arenguetapil ühiskonnad on erinevad. Difusionism Kultuurinähtused levivad erinevate rahvaste ja piirkondade vahelise kultuurikontaktide kaudu. Igal rahval on erinev kultuurikontaktide kogum, mistõttu on ka tulen erinev. Briti koolkond (Smith, Perry, Rivers): iga kultuurinähtus saab tekkida vaid korra ning sealt hakkab ta levima
5 Lewis Henry Morgan (1818 1881). Idee sisuks on, et kõik kultuurid arenevad läbi teatud arenguetappide. Need on: Metslus barbaarsus- tsivilisatsioon. Sellele vastavad teatud religiooni, poliitilise süsteemi arenguastmed jne. Põhiline on, et on teatud arengusüsteem. Oluline on et see kultuuri arengusüsteem on universaalne, kõik maailma rahvad läbivad ühe ja sama arengu idee, kõik ei jõua vb lõpuni. Seda evolutsionismi iseloomustab: Kultuuride unilineaarne areng on ainult üks arengutee kõikidele rahvastele. Tylor esitab ka kriteeriumid, mille abil saab määrata rahva asendi sellel arenguskaalal. Kui Morgan töötas välja, milline sotsiaalne struktuur või ühsikonnakorraldus vastab mingile arenguastmele, siis Tylor töötas välja kohe tunnuste rea, mille olemasolu aitab aru saada, millisele astmele mingi rahvas võiks kuuluda
Anglosaksi maades peetakse etnoloogiat antropoloogia haruks ning nimetatakse teisisõnu kultuurantropoloogiaks. Omaette teaduseks kujunes 19. saj keskel, kui hakati looma e-seltse ja muuseu- me. Suur tähtsus on A. Bastiani, E. B. Tylori ja L. H. Morgani töödel, mille tu- lemusena peasuunaks 19. saj II poolel sai evolutsionism. 19. saj lõpus hakkas F. Ratzeli tegevuse tulemusena evolutsionismi kõrvale tõrjuma difusionism. 20nda sajandi 20ndatel tekkisid USA-s täpset faktoloogiat eeldav F. Boas uurimissuund ning samal ajal Inglismaal B. Malinowski algatusel funktsionalism, mis selgitas kultuuri sünkroonset funktsioneerimist ja ei huvitunud ajaloolistest vaatlustest. 30–40ndad tõid USAs freudismist lähtuva etnopsühholoogilise koolkonna (M. Mead, R. Benedict). Hilisemad voolud on kultuurirelativism, neoevolutsionism,
funktsiooni (kehalisel tasandil). · Basic needs: needs toitumine, järglaste taastootmine, kehaline heaolu, julgeolek, puhkus, liikumine, kasvamine. Nende ümber ongi kogu inimkultuur kujunenud. · Toimimise skeem: impulss tegevus rahuldus. rahuldus · Kultuuriteooria alus: inimese tunnetamine loomaliigina (M. On bioloogilise determinismi vaadete pooldaja). · Kritiseerib Tylori evolutsionismi allteooriat, õpetust reliktidest (kultuuri varastest staadiumitest säilivad mingid reliktid, mille kaudu saame enda kultuuri uurida). Malinowski arvates pole mingeid relikte olemas ükski element ei jää jäänusena püsima, see omandab muutuvas kultuuris uue funktsiooni (ilma funktsioonita asju pole ühiskonnas olemas!). Strukturaal-funktsionalism ja Alfred Reginald Radcliffe-Brown Põhiseisukohad:
tsivilisatsioon. Selline kultuuriarengu skeem on universaalne, kõik läbivad sama arengutee. Kultuuri unilineaarne areng – kõikidel üks arengutee. Saab määrata rahva asendit(Tylor): *Tööstuse olemasolu *Põllumaj *Arhitektuur *Teaduste levik *Religiooni seisund jne Kõige esimene tsivilisatsiooni tunnus Tylori järgi on tööstuse olemaolu. Eriti metallitööstus. Tekkis 1870ndatel aastatel. Historism (ehk ajaloolis-kriitiline koolkond) Franz Boas. Boas võitles evolutsionismi vastu. Evolutsonistid ei teinud välitöid, neil puudus endal kontakt põliskultuuridega. Tuleb reaalselt uurida, mis toimub. Boas hakkas ameerika põliselanikke uurima. Ta kritiseerib astmetesse anevat lähenemist, mis on teinud ilma lähenemiseta. Aga tal endal mingit suurt teooriat pakkuda vastu polnud. Lingvistilise relatiivsuse ehk Boas-Sapir-Whorfi hüpotees – mingi rahva maailma tunnetus ja taju on sõltuvuses nende keele terminitest. Keel mõjutab inimeste mõtlemist ja taju
T.H. Eriksen Transnatsionaalsed vood või liikumine, mitte globaliseerumine Ideed või materiaalsed objektid liiguvad, aga kõigil on lähte- ja sihtpunkt ning seda õhutavad inimesed Loeng 10. Mitmekesisus, kultuur ja rass. Monogeism Ab uno sanguine Inimene üle maailma pärineb ühest allikast - Aadamast ja Eevast Algselt konservatiivne, piibliloogikale tuginev Võrreldes polügenistidega vähem rassistlik Toidab siiski unilineaarset evolutsionismi Polügenism Devrsitanism Eri rassid pärit eri liikidest Omas ajas progressiivne, kuivõrd tugines inimese tekkes muule kui piiblile Sisuliselt siiski äärmuslikku rassismi esindav Liikide olemus Carl Linne: Iga liik onn loodud muutumatuna aegade alguses. Essentsialism: igal asjade/olendite klassil on mingi essents loomus, mis on sõltumatu üksikindiviidide omadustest. Darwini teooria Liik on omavahel teatud määral erinevate indiviidide kollektsioon
3 hakatakse nõudma, et harijad tooks ise andami kohale. 4 Etapis muutuvad karjakasvatajad paikseteks ja asuvad põlluharijate lähedale või kolivad nendega kokku. Algeline riik. 5 Etapis põlluharijad aktsepteerivad karjakasvatajaid/kütte ja kasutavad neid vahekohtunikeks jne. 6 Etapis sulanduvad nomaadid ja karjakasvatajad üheks rahvaks. Raske pidada universaalseks seletuseks, kuid mõne riigi puhul toimib nt tatarlased, hunnid jne. Kuid ei saa käsitleda esmaste riikidena. Klassikalise evolutsionismi juurde veel üks tegelane - J. Freizer. Inglise etnoloog-mütoloog, keda peetakse ka moodsa antropoloogia isaks, Kreeka-Rooma asjatundja elas 1854-1941. Kirjutas uurimusi maagiast ja religioonist. Massiivne teos ,,Kuldne Oks" - Uurimus maagiast ja religioonist. Olemas ka eesti keeles. Arutles religiooni kujunemise üle. Käsitles religiooni kui primitiivse inimese maailma seletamise viisi, mis oli vigane. Seega otsis inimene abitult
annaabi.ee 
