Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Euroopa Napoleoni sõdade ajal. - sarnased materjalid

napoleon, preisimaa, hispaania, waterloo, saarele, armed, 1812, saadetud, deklaratsioon, 1821, oleviku, eoroopa, elba, osalema, monarhistlik, senat, mber, igused
thumbnail
4
doc

Euroopa Napoleoni sõdade ajal

2. Napoleoni tee esimesest konsulist imperaatorini. Kui võim koondus esimese konsuli Napoleoni kätte tegi ta ulatuslikke ümberkorraldusi, mis kindlustasid sisemist korda ning parandasid riigi majanduslikku olukorda, tugevnes keskvõim. Napoleoni hakati rohkem austama ning 1802.a valiti ta eluaegseks konsuliks ning 1804.a kuulutas Senat ta imperaatoriks. 3. Napoleoni sõjalised ja majanduslikud katsed põhivastase Inglismaa purustamiseks. Võitluse tulemus. Napoleon kaotas Trafalgari merelahingus ning meredel jäi valitsema Inglismaa. Napoleon otsustas murda inglased majandusblokaadiga ­ ükski Euroopa riik ei tohtinud Inglismaaga kaubelda, see ei avaldanud loodetud mõju vaid halvenes hoopis Prantsusmaa ja tema liitlase olukord, sest: 1. Hakati kaaperdama Prantsusmaa ja tema liitlaste kaubalaevu 2. 1805-1812 tõusid Prantsusmaal hinnad kui 300% 3. Inglismaa suurendas kaubavahetust ülemerekolooniatega 4

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Euroopa Napoleoni sõdade ajal

Euroopa Napoleoni sõdade ajal Riigipöörde järel, mis oli toimunud 1799. aastal, jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks ja võim koondus Napoleon Bonaparte'i kätte. Keskvõim tugevnes ja Napoleoni autoriteet kasvas. 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning kaks aastat hiljem kuulutati ta prantslaste keisriks ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees. Ta sõlmis Rooma paavstiga kokkuleppe ehk konkordaadi ja katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. Napoleon rajas endale õukonna, et olla võrdväärne teiste Euroopa monarhidega

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Euroopa Napoleoni sõdade ajal

Euroopa Napoleoni sõdade ajal Napoleon I e. Napoleon Bonaparte valitses Prantsusmaad 11.novembrist 1799 kuni 11.aprillini 1814 ja 13.märtsist 1815 kuni 22.juunini 1815. 18 maist 1804 kuni 11.aprillini 1814 oli ta isegi Prantsusmaa keiser. 1803.aastal likvideeriti Prantsusmaa kontrolli all olevatelt Lääne-Saksamaa aladelt üle 100 väikeriigi mis liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. a suvel moodustati 16 suuremast Saksa riigist Reini Liit, mille juhiks sai Napoleon isiklikult. Reini Liit kohustas liidus olnud riike osalema Prantsusmaa impeeriumi vallutussõdades; liidus olnud riigid lahkusid kõik Püha Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Euroopa valitsejad aga ei tunnustanud Napoleoni võimu ning need riigid jätkasid sõjategevust Prantsusmaa vastu, et taastada vana kord. Tänu sellele saigi Prantsusmaa peamiseks vastaseks sel ajal Euroopa enim arenenud riik Inglismaa, kellega liitusid kõik teised riigid

Ajalugu
3 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Euroopa Napoleoni sõdade ajal

Euroopa Napoleoni sõdade ajal I Napoleoni Prantsusmaa (lk 84) 1804. aastal kuulutati Napoleon Prantsuse keisriks, parlament saadeti laiali. Napoleoni ümberkorraldused: 1) Kaotati revolutsioonikalender ja pöörduti tagasi kristliku ajaarvamise juurde 2) Prantsusmaast sai taas monarhistlik riik 3) Võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. 4) Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. II Reini Liidu loomine (lk 85) See on liit, mis moodustati 1806

Ajalugu
97 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Euroopa Napoleoni sõdade ajal

Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. a. riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt Vabariigiks. Tegelik võim koondus esimese konsuli Napoleon Bonaparte'i kätte. Tema võimuolekut konsulina nimetati konsulaadi ajaks, mis kestis 1799-1804. a. 1806. a. moodustati Prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini Liit. Reini Liit kohustas osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisile ja Austriale. Napoleoni pidasid Euroopa riikide valitsejad usurpaatoriks e. ebaseaduslikult võimu haaranud valitsejaks ning jätkasid Prantsuse vastast sõjategevust. Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa. 1805. a

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Euroopa Napoleoni sõdade ajal

19. sajandi algul kaasati peaaegu kogu Euroopa sõdadesse, mida on nimetatud ka Napoleoni sõdadeks. Sõdade ajastu tõi endaga kaasa olulisi muutusi Euroopas. Napoleoni sõdadega Prantsusmaa kontrolli alla läinud Lääne-Saksamaa aladel likvideeriti 1803. Aastal üle 100 väikeriigi. Need alad liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. Aasta suvel moodustati Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist REINI LIIT,mille eeskostjaks ehk protektoriks sai Napoleon. Reini Liit kohustus osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Preisimaale ja Austrile. Reini Liiduga ühinenud riigid lahkusid Püha Rooma riigist, mis lakkas üldse olemast. Keiser Franz II-le jäi ainult Austria keisri tiitel. Prantsusmaa vastased koalitsioonides osalenud riigid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Holland, Hispaania, Sardiinia, Napol, Türgi, Venemaa, Rootsi, Sitsiilia, Portugal, Taani.

Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Euroopa Napoleoni Sõdade Ajal

1802. Aastal valiti ta eluaegseks konsuliks ning 2 aastat hiljem, kuulutati ta Pranslaste keisriks senati poolt ja tänu sellele sai prantsusmaast jälle monarhrik riik. Isevalitsuslik võim tugevnes. Olulised otsused kehtestati Senati või siis keisri enda poolt. Vahetati ümber kohtupidamised ja seadus andlus. 1804.Aastal oli ka vastu võetud Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks'', mis oli ka esikujuks paljutele riikidele. Napoleon oli ka olnud abielus kuid lahutas, aastal 1810 ta jälle abiellus Austria keisri tütrega Maria-Luoise, abielust sündis poeg kes ei saanud kunagi valitseikas vaid suri 1832.Aastal tuberkoloosi. Napoleon ja Maria-Louise Napoleon Ehk Napoleon Bonaparte Oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleon Valitses prantsusmaad 11.Nov 1799 - 11. Aprillini 1814 ja 13

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Euroopa Napoleoni sõdade ajal

Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799.aastal riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks. Kogu Prantsusmaa võim koondus Napoleon Bonaparte kätte. Sõdadega Prantsusmaa alla läinud Lääne-Saksamaa aladel likvideeriti 1803. aastal üle 100 väikeriigi. Väikeriigid liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. aasta suvelmoodustati Prantuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist kuulus Reini Liit, mille protektoriks sai Napoleon Bonaparte. Prantsusmaa peavastaseks oli Inglismaa, kellega liitusid teised Euroopa arenenuimad riigid. Euroopa riigid ei tunnustanud Napoleoni võimu ning jätkasid sõjategevust Prantsusmaa vastu,et taastada s eaduslik monarhia ja vana kord. Prantsusmaa vasallriikideks olid Belgia, Holland, Itaalia, Illüüria, Loode-Saksamaa ja osa Itaaliast. Prantsusmaast sõltusid ka tema liitlased Austria, Preisimaa, Venemaa ja Taani. Teistest riikidest

ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Essee: Euroopa Napoleoni sõdade ajal

Euroopa Napoleoni sõdade ajal 19. sajandil peetud Napoleoni sõjad tõid endaga kaasa väga olulisi muutusi kogu Euroopas. Nendesse sõdadesse kaasati peaaegu kõik Euroopa riigid. 1806. a. moodustatud sõjaline Reini Liit, mille liikmed pidid Prantsusmaale sõdureid andma, koosnes 16 Prantsuse kontrolli all olevast Saksa riigist ning selle protektor oli Napoleon. Vastutasuks sõduride andmise eest, said mõned riigipead kõrgema staatuse. Näiteks Baden ja Hassen said suurhertsogkondadeks nind Württenberg ja Baieri kuningriikideks. Reini Liit pidi olema vastukaaluks Austriale ja Preisimaale ning osalema impeeriumi vallutussõdades. Püha Rooma Riik, mille valitseja oli keiser Franz II, lakkas olemast peale seda, kui kõik Reini liiduga ühinenud riigid sealt lahkusid. Valitsejale jäi vaid Austria keisri tiitel. Napoleoni vastased

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Essee: Euroopa Napoleoni sõdade ajal

Euroopa Napoleoni sõdade ajal Nö Napoleoni sõjad toimusid 19. sajandil ning sellesse oli kaasatud kogu Euroopa. Sõjad said alguse peale 1799. aasta riigipööret, mil jäi püsima vabariik, kuid võim läks Napoleoni kätte. Napoleon püüdles ainuvalitsemise poole ning tegi palju ümberkorraldusi. Ta parandas riigi majanduslikku olukorda ja ta tõusis rahva seas suureks autoriteediks. Napoleoni sõdadega väljus osa Prantsusmaast kontrolli alt. Kontrolli alt väljunud riigid liideti teiste Prantsusmaa riikidega ja need moodustasid Reini Liidu, mille eesotsas oli Napoleon. Euroopa riikide valitsejad jätkasid Prantsusmaa vastast sõda ning Prantsusmaa peamiseks vaenlaseks sai Inglismaa

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Euroopa Napoleoni sõdade ajal, Napoleoni langus

Väätsa Põhikool Euroopa Napoleoni sõdade ajal Napoleoni langus Referaat Õpilane: Heili Solman Juhendaja: Ruth Tuuleveski Väätsa 2014 Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. aasta riigipöörde järel jäi Prantsusmaa endiselt vabariigiks. Napoleon Bonaparte kätte koondus esimese konsuli tegelik võim.Napoleoni autoriteet rahva hulgas kasvas 1802. aastal valiti ta eluaegseks konsuiks ning kaks aastat hiljem (1804) kuulutas Senat ta ,,prantslaste keisriks" ehk imperaatoriks. 1804. aastal võeti vastu Napoleoni ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Selline koodeks sai hiljem eeskujuks paljudele riikidele oma seadusandluse väljatöötamisel.

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Euroopa ideede ajalugu

Kestis veel 1000 aastat. 1453 Ottomani vallutus ­ Türgi Sultani tiitel "maailmavalitseja". Paralleelselt Vene tsaarid (Caesar) ­ 3. Rooma idee. 15. sajandi lõpul võtsid kasutusele Bütsantsi kahepäise kotka ning hakkasid kopeerima Saksa-Rooma keisrite õukonnarituaali ­ ei tunnistanud viimase ülimuslikkust. Peeter I ­ 1721 "Imperator", Vene Keisririik Saksa Rahva Püha Rooma Keisririik. Voltaire'i sarkasm: ei ole `püha', `rooma' ega `keisririik' (impeerium). 16.saj Hispaania vallutused Ameerikas ­ uus tõeline maailmaimpeerium. Karl V impeerium - Karl V ühendas Hispaania ja Saksa-Rooma valdused. Cortés 1519-21 vallutas Mehhiko, Pizarro 1524-32 Peruu (Lope de Aguirre loo taust) 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti. * Religiooni argument: kristianiseerimine * Juriidiline argument. Paavsti "donatsioon": suveräänsus veel okupeerimate Atlandi maade üle. * Barbaarsete tsiviliseerimine. Inimohverdus: barbaarne türannia. Mehhiko rahvaste

Ajalugu
138 allalaadimist
thumbnail
28
doc

Euroopa ideede ajalugu

Euroopa ideede ajalugu Tarkust jagas Pärtel Piirimäe Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Tekstuaalse uurimismeetodi juhtfiguuriks oli Arthur Lovejoy teosega 'The Great Chain of Being'(1936). Selle lähenemise põhiteesideks on: · Ajalugu uurib inimest · Ideed on tsüklilised, puudub progress · Eksisteerivad universaalsed probleemid ning ajatud ideed · On olemas nn `idee-ühikud' (unit-ideas), mis on ideoloogiate ehituskivideks · Ajaloos on suurte mõtlejate kanooniline rida; uurida tuleb just nende teoseid · Autoreid endid pole vaja uurida: väidete tähendus selgub tekstist. Kontekstuaalse uurimismeetodi esindajateks on Cambridge'i koolkond (Quentin Skinner jt). Nemad väidavad, et tekstuaalse meetodi puhul on välja jäetud kaks olulist aspekti: esiteks peame mõistma autori kavatsust, mitte üksnes, mida ta kirjutas, vaid

Euroopa ideede ajalugu
111 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Euroopa ideede ajalugu

Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed ­ kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed ­ õnn, au etc Poliitilised ideed ­ riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks ­ eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika ­ inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik ­ kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja

Euroopa ideede ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
43
docx

Euroopa ideede ajalugu

EUROOPA IDEEDE AJALUGU (2.loeng) EUROOPA IDEEDE AJALOO PERIOODID Üldiselt : antiikaeg, keskaeg, renessanss-humanism, barokk, valgustus (18.sajand), romantism Moraalifilosoofia üldine areng Objektivism iseloomustab antiik- ja keskaega Subjektivism iseloomustab varauusaega ja uusaega I. Taylor : arusaamas kõlbelisest käitumisest toimub pööre sissepoole ,,Loomuõigus" kui moraaliteooria alus. Antiik- ja keskajal tähendas jumala loodud maailmakorda. Hiljem hakati vaatama seda inimese loomusena (skeptiline/optimistlik inimesepilt). Mis on hea elu? (õnn) Antiigi nägemus : objektivistlik hea elu (eudaimonia) Platon : häälestumine kosmilise korra järgi, kirgede allutamine Aristoteles : loomutäiusele püüdlemine, saavutatav polises. Augustinus : reflektiivne pööre, ülim hüve tuleneb jumalast, aga jumal pole inimeseväline ning inimene peab enese vaatluse kaudu jõudma

Euroopa ideede ajalugu
101 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Euroopa ideede ajalugu

Aastat. Esimesena püüdles keisrivõimule Ida-Rooma keiser, Sama tegid ka vene tsaarid (tuletatud Caesarist), Moskva, kui kolmas Rooma, Venemaa ei tunnistanud Saksa-Rooma Keisririigi ülimuslikst. Karl suur krooniti pärast germaani hõimude ühendamist samuti keisriks, tema riigi lagunedes pärandus tiitel edasi Saksa kuningatele. Ka hispaani (pärast ühendumist Karl V kaudu Saksa-Roomaga) pretendeeris oma koloniaalvaldustega maailmariigi tiitlile. Ja muidugi Napoleon (ja mõnes mõttes ka Hitler ja Mussolini) 1 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti Juriidiline argument ­ sõlmiti kirjalikke lepinguid 1493 andis Paavst Alexander VI bulla selle kohta, kuidas jagunevad veel avastamata Atlandi piirkonnad ­ Hispaania (Aragoni Ferdinandi ja Kastiilia Isabella liit) sai läänepoolsete üle suveräänsuse.

Euroopa ideede ajalugu
48 allalaadimist
thumbnail
22
odt

Euroopa ideede ajalugu

Sellega tekkis probleem näiteks vene suurvürstidel ja pärast bütsantsi langemist, paralleelselt türklastega hakkasid Vene valitsejad nimetama ennast tsaarideks (caesar). 15. saj lõpus tekib Kolmanda Rooma idee. Selle üheks õiguslikuks aluseks oli Ivan III abielu ühe viimase keisri tütrega. Peeter I võttis 1721. aastal kasutusele Euroopapärasema keisritiitli, nimetas end imperaatoriks ja Vene Tsaaririigist sai Vene Keisririik (Peeter kui Euroopalik keiser). 3. Hispaania maailmavallutuse õigustamine: 3 põhiargumenti 1) Juriidiline argument. Hispaanlastel oli Paavsti poolt antud õigus Ameerika enda riigiga liita (annetus) Seda täiendas kokkulepe -1494. aastal Tordesillase leping, mis jagas maailma ookeanid Portugali ja Hispaania vahel. Hispaanlased pidasid end nende maade suveräänideks. Kuid mida teha rahvastega, kes nendel maadel juba elavad? 1513 kogunes teoloogide komisjon, kus otsustati, et Hispaanial on õigus nende

Euroopa ideede ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Kas Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad olid Euroopa riikide arengule positiivse või negatiivse mõjuga?

Esiteks, peale revolutsiooni lõppu algasid üsna vahetult Napoleoni sõjad, seega on ka see mingil moel revolutsiooni tagajärg. Sõdade eestvedaja oli Napoleon Bonaparte- konsul (hiljem ka imperaator), kelle kätte koondus võim ja kes hakkas teostama ulatuslikke ümberkorraldusi, mis tugevdasid riiki ning parandasid selle majanduslikku olukorda. Tema tegevuse käigus võeti 1804.a vastu ,,Tsiviilkoodeks," mis sai hiljem eeskujuks paljudele riikidele oma seadusandluse väljatöötamisel. Napoleon lõi Reini Liidu ­ 1806.a loodud 16 Prantsusmaa kontrolli all olevast Saksa riigist loodud liit, millega liitunud riigid lahkusid Püha Rooma riigist ja põhjustasid selle kadumise Euroopa poliitiliselt kaardilt. Kokkuvõttes koosnesid Napoleoni sõjad seitsmest erinvast sõjast, millest ühes, majandussõjas Inglismaa vastu, kuulutas Napoleon välja kontinentaalblokaadi Berliinis 1806.a, mis keelas Prantsusmaa liitlastelt ja sõltlasriikidel igasuguse kauplemise Inglismaaga

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Suure Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade mõju Euroopa arengule

rahva rahulolematus absolutismiga, seda eriti kolmanda seisuse seisukohalt ­ kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad, linnlased, kodanlus. Sel ajal oli ka vilets majandus ja finantsolukord, riigi raha läks peamisel sõdimiseks, riigivõlgade tasumiseks ja õukonna ülal pidamiseks. Revolutsiooniga hävitati keskkaegne ühiskondlik süsteem ja pandi alus uutele õigunormidele ja väärtustele. Suurele Prantsuse revolutsioonile järgnes Napoleon'i ajastu aastil 1799 ­ 1814/1815 Noore keisri Napoleon Bonaparte edukate sõjakäikudega, mis toimus Euroopa riikide koalitsioonide vastu aastani 1815, levisid revolutsiooniga tekkinud nähtused ja normid kiiresti üle Euroopa. Need sündmused muutsid 19. sajandil oluliselt Euroopat ning mis avalduvad ka tänapäeval. Euroopa arengut mõjutas inim -ja kodanikuõiguste levik. Prantsusmaal võeti vastu Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon",

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
1
doc

TÖÖÜLESANDED - Napoleoni langus Pt. 18

TÖÖÜLESANDED Napoleoni langus Pt. 18 I Täida tabel Euroopa riikide seotuse kohta Prantsusmaaga: Vallutatud riigid vasallriigid liitlased sõltumatud riigid Belgia, holland, osa Paljud euroopa riigid Austria, preisimaa, Inglismaa, rootsi, itaaliast, illüüria, looda- venemaa ja taani portugal ja türgi saksamaa II ülesanne. Koosta lühikokkuvõtted ( 5-6 lauset)järgmiste teemade kohta: · Prantsuse-Vene suhted- Tilsti sõlmitud ''igavene sõprus'' oli ajutine, kuigi mõlemale meeltmööda. Venemaa võttis seda kui lüüasaamist ja alandust. Prantsusmaa ei olnud rahul sellega, et venemaa rikkus kontinentaalblokaadi

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kuidas Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni ajastu mõjutasid Euroopa arengut?

Esialgu jäi põhiseadus ellu rakendamata, kuna jakobiinide arvates oli vaja revolutsioon päästa. Nad kasutasid selleks väga äärmuslikku lahendust ­ kehtestati diktatuur, mille ajal hukati üle 50 000 inimese, enamik pärines lihtrahva hulgast. Minu arvates oli nende teguviis väga vale, diktatuur toob enamasti rohkem kahju kui kasu. 1806. aasta suvel moodustati 16 Prantsuse kontrolli all olevast Saksa riigist Reini Liit, mille protektoriks sai Napoleon.Reini Liiduga ühinenud riigid lahkusid Püha Rooma riigist, mis lakkas seepeale üldse olemas. Nii kadus Euroopa poliitiliselt kaardilt Püha Rooma riik.Aset leidis ka Püha Saksa Rooma riigi lõpp. Selles tajas saati kuulus Saksamaa killustatud väikeriikide kogum minevikku. Võib öelda, et see oli peaaegu tuhande aasta jooksul välja kujunenud riigi- ja õiguskorra kokkuvarisemine, kõike valitseva , endale kõike allutada tahtva moodsa tsentraliseeritud riigi revolutsiooniline triumf

Ajalugu
120 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Prantsuse revolutsioon, Napoleoni tõus ja sõjad

maaomanikeks. Samuti võttis Prantsusmaa vastu ,,Inimese kodaniku õiguse deklaratsiooni", mis väjendas inimeste võrdõiguslikkust. Inimesed hakkasid tunnustama oma rahvust. Negatiivseteks tahajärgedeks võib nimetada selle, et hakkas pihta massiline vägivallatsemine (Jakobiinide terror) ning hävitati massiliselt neid, kes polnud mingi teatud poliitika poolt. Kahjuks on Prantsuse revolutsioon ka olnud eeskujuks paljudele 20.sajandi diktaatoritele. Napoleon oli Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Napoleonile tõi edu Prantsuse vägede edu revolutsioonilisel reziimil laienemine piiride taha ja luua tütarvabariike. Napoleon suutis korraldada eduka riigipöörde ning mõni aasta pärast seda kroonis ennast ise kui keiser Napoleon I. Ajaloos tuntud Napoleoni sõjad said alguse, kui teised Euroopa riigid otsustasid sekkuda Prantsusmaa sündmustesse sõjaliselt eesmärgiks taastada monarhia. Austra ja Preisimaa sidusid

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Merevee tase tõusis tänu mandrijääst vabanenud vee arvel. Põhjapoolsematel aladel liikusid koos taimestiku ja loomastikuga ka inimesed. Inimene on asustanud kõik mandrid peale Antarktika. Jahiriistana võeti kasutusele vibu ja esimese loomana kodustati koer. Peamine tööjaotus kogukonnas ja käis soo ja vanuse järgi: mehed küttisid ja naised tegelesid korilusega ja saagi varumisega, lapsed ja vanurid täitsid jõukohaseid ülesandeid. 2.Ususõjad Holland, Belgia, Luxemburg ­ Hispaania liin ­ Habsburgide võimu all Vastuolude teravnemine Madalmaades ­ hispaania vastane vastaseis 1565 pildirüüste Madalmaadesse saadeti Hispaania sõjavägi 100 000 meest + Hertsog Alba 60 000 kalvinisti põgenes Saksamaale 1576 kuulutasid end iseseisvaks Holland ja Zeeland + 5 provintsi 1581 loodi ühendatud provintside vabariik Madalmaade võitlus hispaania vastu = Madalmaade kod revolutsioon 1572-1581 Inglise kod rev 1540 Prantsusmaa SPR 1789 Paneb aluse turumajandusele

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Ameerika, Viini kongress, Napoleon, Prantsuse revolutsioon

Põhiseadus ei kehtinud. Hukati massiliselt. Kiirkorras kohtumõistmine. 16. Mida muutis Prantsuse revolutsioon= Vabariigi kehtestamine, kuningavõimu kukutamine, seisuste kaotamine, inimeste võrdus, feodaalkohustuste kaotamine, talupojast sai maaomanik, kaotati kirikukümnis, diktatuur ja terror, kümnendsüsteem, muutus mood, dokumentide hävitamine, vaimulikud abiellusid, üldine valimisõigus. Napoleoni sõdade ajastu 1793-üldine sõjaväekohustus 1. Napoleon Bonaparte= Elukutselt väejuht ja keiser. 2. Napoleoni tee võimule= 1799 korraldas riigipöörde. Valitses esialgu konsulina, hiljem lasi end keisriks kuulutada (1804). Monarhia prantsusmaal teostati- keisririik. 3. Napoleoni ümberkorraldused= seadustekogu, parandas suhteid kirikuga, lõi oma õukonna, vallutatud maades loodi sõltumatu riikide süsteem. 4. Reini Liit= moodustati 16 saksa riigist. Sellega likvideeriti Püha Rooma riik. 5. Napoleoni sõja põhivastased= Inglismaa, Venemaa,

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
35
doc

11. klassi ajalooeksam

Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) ­ inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane ­ kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene ­ 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja ­ pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene ­ 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane ­ 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,

Ajalugu
612 allalaadimist
thumbnail
6
docx

USA iseseisvumine, Prantsuse revolutsioon, Napoleon

* vabariigi loomine * inimesed võrdsed seaduse ees * eraomandi puutumatus * rahvustunde tõus * liigne terror ja vägivald * mõistuse liigsuur kultus * uus ajaarvamine 3. Napoleoni ajastu Euroopas: mis aitas Napoleonil võimule tulla, tema õnnestumised ja ebaõnnestumised, sündmuste järjestamine, miks ta ei suutnud võimu hoida, hinnang tema rollile ajaloos Mis aitas Napoleonil võimule tulla? Nimetage vähemalt kolm põhjust. · tahti säilitada uut tekkinud korda ning leiti, et just Napoleon on see, kes seda säilitada suudab · riigipööret teostades toetas Napoleonit sõjavägi · prantslaste rahvustundele rõhumine Napoleoni isik ja tegevus: positiivsed ja negatiivsed küljed? Napoleonil oli suur töövõime. Ta võis piirduda vaid paari- kolme tunni pikkuse magamisega ööpäeva jooksul. Samuti võis ta tegelda mitme asjaga korraga (nt: kuulata mõne väejuhi ettekannet ja dikteerida samal ajal oma päevakäsku. Ta oli ka sügavalt haritud

Ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
26
doc

UUSAEG - kokkuvõte

sõjajõud ning teiste riikide armeed). Prantsusmaa vastu olid koondunud enamuse Euroopa riikide monarhid, kes kartsid revolutsiooniliste ideede ja mässumeelsuse levimist oma maale. Nii algasid revolutsioonilised sõjad, mis ajapikku kaitsesõdadest vallutussõdadeks üle kasvasid. Prantsusmaa vallutas ulatusliku osa Euroopast ja jõudis välja Moskvasse Venemaal. Euroopa monarhide Prantsusmaa-vastane koalitsioon suutis lõpuks oma üleoleku realiseerida ning 1815.a. Waterloo lahinguga Prantsusmaa vallutussõjad lõppesid. Sõdadega seoses levisid Euroopas uued ideed ja ühiskonnakorralduse põhimõtted. Mitmes piirkonnas viidi läbi progressiivseid reforme, sh kaotati pärisorjus. Esialgu Prantsusmaal, hiljem aga kogu Euroopas hakati oluliseks pidama valgustuslikke ideid, hakati väärtustama rahvust, hakkas kujunema rahvuslik liikumine, sh ka Eestis. Napoleon Bonaparte (1769-1821) oli Prantsusmaa sõjaväejuht ja 1804.-1814.a. ning 1815.aastal keiser

Ajalugu
46 allalaadimist
thumbnail
27
doc

UUSAEG

sajandi keskel oli prantsuse alalises armees 45 000 inimest, siis 18. sajandi keskpaigaks oli alalise armee suurus tõusnud 400 000 inimesele. Sellel ajal oli elanikke kusagil 2025 miljoni vahel. Alalist armeed oli vaja eduka välispoliitika ajamiseks, sõdades osalemiseks. Esmane oluline sõda oli neil 16181648 aastatel 30aastane sõda, selle käigus vähendati Habsburgide võimu Euroopas. Teine oluline sõda jäi 18. sajandi algusesse ­ Hispaania pärilussõda. 4) Juba Louis XIII ajal kujunes Prantsusmaal tsentraliseeritud haldusaparaat ­ intendandid (esindasid kuningavõimu kohapeal) jt. Ametnikkond, kelle abil kuningas oma võimu teostas, oli suhteliselt väike. Kõrgemaid ametnikke oli 1000. Neid eelistati palgata väikeaadlike või ka linnakodanike seast. 5) Kuulsaim merkantilismi esindaja Prantsusmaal oli rahandusminister Colbert, ta oli Louis XIV aegne

Ajalugu
269 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Ajalugu TH

..................................................................................................... 29 Inglise kolooniad Põhja-Ameerika.................................................29 Rahavusvahelised suhted 17.-18. Sajdandil....................................................................................... 31 Prantsuse revolutsioon........................................................................................................................ 32 Napoleon..........................................................................................33 Industriaal ehk tööstus ühiskond........................................................................................................ 34 Imperialism......................................................................................................................................... 35 Erinevad poliitilised ideoloogiad..............................................................................

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Uusaeg

iseseisvussõjas. Louis XVI oli tõmmanud Lafayette'i ka poliitikasse. Louis XVI reaktsioon oli sündmustele laveeriv, ta kutsus Necker'i ministrikohale tagasi. Rahvas pettus Necker'is, kes ei suutnud siiski raskeid finantsprobleeme lahendada ning Necker lahkus ise ministrikohalt. 4. aug kuulutab rahvuskogu kõik senised aadliõigused. Aadliseisus kaotatakse täielikult aasta pärast. 26. aug 1789 Inimeste ja kodanike õiguste deklaratsioon. Kuulutas rahva kõrgemaks võimukandjaks. Kuna kuningas nõustus kõikide aktsioonidega, aktsepteeris rahvas kuningat. Rahvuskaart pani märgistuseks oma mütsi peale sinise, valge ja punase. Sinine ja punane olid Pariisi lipuvärvid ja valge oli Bourbonide dünastia sümbol. Kui kuningas kukutati, siis valget sellest välja ei võetud. Rahvas esitas endiselt kuningale nõudmisi. Naistemarss nõudis kuninga ja tema perekonna tulemist Pariisi. Okt 1789 Versailles' st kolimine Tuileries'sse

Ajalugu
287 allalaadimist
thumbnail
19
pdf

Uusaeg

õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Austria Habsburgid. Habsburgidele kuulus Austria, Madalmaad, Hispaani ja Lõuna-Itaalia, lisaks veel Lõuna-Ameerika valdused. 1519 tõusis mõlema riigi troonile Karl V. Habsburgidel tekkis terav vastuseis Prantsumaaga. 15. saj lõpul puhkes kahe riigi võitlus Itaalia pärast, mis kestsid 16. saj

Ajalugu
113 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajaloo kontrolltöö

1) generaalstaadid- vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinduskogu kesk- ja varauusajal Prantsusmaal 2) rahvuskogu- kogu rahva esindusorgan, mille otsuseid ei ole kuningal öigus tühistada 3) Asutav Kogu- Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks koguks, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks pöhiseaduse ehk konstitutsiooni ning panema seega aluse uuele riigikorrale 4) Inimese ja kodaniku öiguste deklaratsioon- vöeti vastu aastal 1789. See on deklaratsioon, mis väljendas köigi inimeste vördöiguslikkust ja vabadust 5) Seadusandlik kogu- seadusandlik riigivöimuorgan 6) Jakobiinid- Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse revolutsiooni etteossa, kehtestades diktatuuri ja terrori 7) Zirondiinid- Prantsuse revolutsiooni möödukam tiib 8) Soo- kuulus rahvuskonvendi koosseisu pärast vabariigi väljakuulutamist 400 saadikuga

Ajalugu
82 allalaadimist
thumbnail
12
odt

Ajalooline kvintessents uusajast

kehtestamist, mis aga rahvale ei meeldinud ja selle tulemusel 1794. aastal kukutati jakobiinide diktatuur. Pärast jakobiinide kukutamist valiti uus võimuorgan Direktooriom, mis tugines eelkõige uusrikastele, kes olid revolatsiooni ajal varanduse kogunud. Pärast direktooriumi aega selle võim vähenes ning lõppes Napoleoni riigipöördega 16. Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. aasta riigipöörde järel jäi Prantsusmaa edasi vabariigiks, mida juhtis Napoleon, kes tegi suured ümberkorraldused Prantsusmaal. 1802. aastal valiti Napoleon eluaegseks konsuliks ja kaks aastat hiljem kuulutas Senat ta imperaatoriks ning Prantsusmaast sai jälle monarhistlik riik. 1804. aastal võeti vastu Tsiviilkoodeks. 1806. aasta suvel moodustati Prantsuse võimu all olevast 16 Saksa riigist Reini Liit, mis pidi osalema impeeriumi vallutussõdades. Prantsusmaa suurim vastane oli Euroopa enim arenenud riik Inglismaa

Ajalugu
10 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun