Leidsid 17 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Euroopa". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
mäestik, madalik, rahvastik, skandinaavia, island, fennoskandia, massiiv, alpid, doonau, mereline, rein, merede, vahemeri, läänemeri, rannajoon, poolsaared, balkan, novaja, zemlja, tasane, lauskmaa, loodes, platood, keskmäestikud, tsehhi, vööde, blanc, karpaadid, püreneed, apenniinid, madalikke, lombardia, paraskliima, karmim, kuivem, hoovusääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Idas moodustavad piiri Uurali mäed (kas idajalam või veelahe), edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia mereni ning kas Kuma-Manõtsi nõgu Aasovi mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Liigendus Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island, Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Pinnamood Euroopa on madal ja valdavalt tasane.
Loodusgeograafilist Euroopat piiravad põhjast Põhja-Jäämere ääremered, läänest ja lõunast Atlandi ookean ning selle osad. Euroopa ja Aasia piir on tinglik ja üheselt määratlemata. Idas moodustavad piiri Uurali mäed (kas idajalam või veelahe), edasi lõuna poole kas Uurali või Jembi jõgi Kaspia merenining kas Kuma-Manõtsi nõgu Aasovi mereni või Suur-Kaukasuse Peaahelik. Euroopa pindala on ligikaudu 10,2 miljonit ruutkilomeetrit ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. 3 Üld info euroopa kohta Sügavale maismaasse lõikuvate merede (Vahemeri, Läänemeri) ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared (Skandinaavia, Pürenee, Balkan) ja saared (Briti saared, Island,Novaja Zemlja, Franz Josephi maa, Teravmäed) hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Euroopa pinnamood on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida-Euroopa lauskmaa,
hõlmab Euraasia mandri poolsaaretaolise lääneosa. Euroopa pindala on ligikaudu 83 858 km² ning rahvaarv umbes 733 miljonit. Euroopa rahvastik moodustab 11% kogu maailma rahvastikust. Sügavale maismaasse lõikuvate merede ja lahtede tõttu on Euroopa rannajoon väga liigendatud, poolsaared ja saared hõlmavad kolmandiku Euroopa pindalast. Euroopa on madal ja valdavalt tasane. Idaosas laiub ulatuslik Ida- Euroopa lauskmaa, loodes asuvad Fennoskandia tasandikud ja platood, mida läänest äärestab vana Skandinaavia mäestik. Suure osa Kesk- Euroopast hõlmavad vanad kulunud keskmäestikud. Neist lõuna pool paikneb noorte kurdmägede vööde. Mägede vahel asub madalikke ning kiltmaid. Islandil ja Lõuna-Euroopas on tegevvulkaane ning esineb ka maavärinaid. Tiheda asustuse, rikkalike ja mitmekesiste maavarade, küllaltki soodsate loodusolude ning kauaaegse avatuse tõttu uutele
Euroopa Asub euraasia mandril. Paikneb põhja ja ida poolkeral. Suurus üle 10 km2. Mered ja lahed euroopas: Mered: 1) Läänemeri 1. Põhjameri 2. Baarensi meri 3. Valge meri 4. Vahemeri 5. Egeuse meri 6. Aadria meri 7. Must meri 8. Aasovi meri? Lahed: 1. Botnia laht ehk Põhjalaht 2. Biskaia laht 3. Soome laht Saared ja saarestikud: Saared: 1. Briti saared 2. Island 3. Kreeta 4. Küpros 5. Sitsiilia 6. Sardiinia 7. Korsika Saarestikud: 1. Novaja Zemlja 2. Franz Joosepi maa 3. Teravmäed Poolsaared: 1. Skandinaavia poolsaar 2. Jüüti poolsaar (taani) 3. Pürenee poolsaar ( Hispaania ja Portugal) 4. Apeniini poolsaar (Itaalia) 5. Balkani poolsaar Väinad: 1. Taani väinad (Suur Belt, Väike Belt, Sundi) 2. Skagerakk 3. Kattegat 4. Giblartari väin 5
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral, Euraasia mandri lääne osas. 10,6 milj. km2. E mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinni neem skandinaavia poolsaare põhjatipus Norras. E põhjapoolseim maismaapunkt asub Venemaal Franz Josephi maa saarestiku Rudolfi saarel Fligely neemel. Mandriosa lõunapoolseim punkt paikneb Hispaanias Ibeeria ps lõunatipus Marroqui neemel. Üldse lõunapoolseim punkt asub Kreekas Kreeta saarest lõunas Gaudose saare rannikul. Kõige kaugeim läänepoolseim punkt on Portugalis Roca neemel (üldse läänepoolseim: Florese saar). Idapoolseim punkt asub Polaar-Uuralis. W-E=5200km, N-S=3900km.
Pindala on 10,3 mln. km² ja rahvaarv 700 mln. Nimetus tuleneb semiidi keelest ja on algselt tähendanud päiseloojangu- e. õhtumaad. Kujult on ta hiiglaslik poolsaar, mida kolmest küljest piiravad Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ning nende mered. Euroopa ja Aasia vaheline maismaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali mäestiku telge, ligikaudu 60ºip meridiaani. Euroopa rannajoon on tugevasti liigestatud (Skandinaavia, Pürenee, Apenniini ps; Island, Briti saared jne). Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkyni neem Norras (maismaal Fligley neemel, Franz Josephi maa saarestikus), mandriosa lõunapoolseim punkt Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineerivad
Pindala on 10,3 mln. km² ja rahvaarv 700 mln. Nimetus tuleneb semiidi keelest ja on algselt tähendanud päiseloojangu- e. õhtumaad. Kujult on ta hiiglaslik poolsaar, mida kolmest küljest piiravad Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ning nende mered. Euroopa ja Aasia vaheline maismaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali mäestiku telge, ligikaudu 60ºip meridiaani. Euroopa rannajoon on tugevasti liigestatud (Skandinaavia, Pürenee, Apenniini ps; Island, Briti saared jne). Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkyni neem Norras (maismaal Fligley neemel, Franz Josephi maa saarestikus), mandriosa lõunapoolseim punkt Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineerivad lauskmaad [suurim
)) --- 7 ((Kaart: Eesti loodusgeograafiline kaart.)) --- 8 xxx 1 Euroopa ja Eesti asend, pinnamood ja geoloogia 1.1. Euroopa asend, suurus ja piirid ((Kaart: Euroopa kaart.)) Euroopa maailmajagu on osa Euraasia mandrist, selle lääneosa, ning kaardil paistab ta justkui hiiglasuur poolsaar. Vahel on Euroopat naljatamisi nimetatud ka "poolsaarte poolsaareks", sest nii põhjas, läänes kui ka lõunas eenduvad mandriosast arvukad poolsaared. Põhjaosas leiame suure Skandinaavia ja väiksema Koola poolsaare ning Põhja- ja Läänemere vahele kiilutud Jüüti poolsaare. Edelas sirutub Aafrika suunas Pürenee ehk Ibeeria poolsaar, Vahemeri on kujundanud saapakujulise Apenniini poolsaare ja sellest ida poole jääva Baikani poolsaare. Musta merre ulatub Krimmi poolsaar. Euroopa mandriosa äärmuspunktid Ilmakaar Äärmuspunkt, riik Äärmuspunkti geograafiline laius või pikkus Põhi Nordkinni neem (Norra) 71 kraadi 8 minutit N
jt.) (5 lk 636) Euroopa jagatakse geograafilistes ülevaadetes tihti väiksemateks regioonideks, mille piires asuvad riigid ja rahvad on kas majanduslikult, poliitiliselt või kultuuriliselt sarnased. Eristatakse viite regiooni: Põhja-, Lääne-, Kesk-, Lõuna- ja Ida- Euroopa.(1) 3 2. PÕHJA-EUROOPA Põhja- Euroopa regioon hõlmab endas viite riiki: Island, Norra, Rootsi, Soome ja Taani; kogupindala on 1257 miljonit ruutkilomeetrit, rahvaarv 24 miljonit.(1) Suurem osa Põhja-Euroopast jääb Skandinaavia poolsaarele. Rannajoont liigestavad kitsad, sügavad ja käänulised, kõrgete püstloodsete kallastega lahed fjordid. Fjordid on kujunenud Skandinaavia mäestiku lõhestavate murrangute kohale. Jääajal jää süvendas ja laiendas murranguid, hiljem ujutas meri nad jälle üle. Piki rannikut on väga palju väikesi kaljusaari. (2)
Sierra Nevada, mis kulgevad põhja-lõunasuunas mandri lääneosas. Lääneosas on ka Kordiljeerid, mille kõrgeima osa moodustab alpiinne Alaska ahelik mis on USA ja kogu Põhja-Ameerika kõrgeim tipp Mount McKinley 6193 m. Kanada kilbist Mehhiko laheni laiub suur sisemaamadalik kus on Mississippi jõgi mille pikkus on 3779 km. Sellest põhja poole on Suur järvistu. USA-st, ida pool on Atlandi ookean, põhja ja kagu poole minnes Mehhiko laht. Nende ranniku madalik laiuvad 3540 km ulatudes Codi neemes kuni Rio Grandeni. Ääremäestikud takistavad niiske õhu sisse saamist sisemaale . Külm, arktiline õhk liigub kaugele lõunasse. Kliimat muudavad külmad hoovused, fondid, tsüklonid, päikese kiirgus. Sademeid on kõige enam Kordiljeeride läänenõlval: 30004000 mm, Kaskaadides kohati kuni 6000 mm aastas. Rohkesti sajab ka riigi ida- ja kaugosas (10001200 mm aastas). Tasandikel väheneb sademete hulk lääne suunas:
Peaministri valib parlament ja kinnitab president. Soomes on mitmeparteisüsteem. Soomes kehtib 2000.a. loodud põhiseadus. Soome keskmine rahvastikutihedus on 15,5 in/km2. Asustustihedus väheneb põhjapoole liikudes. Linnarahvastiku osatähtsus on 61%. Üle 100 000 elanikuga linnu on kuus, suurim Helsingi. 2% rahvastikust on välismaalased, neist 23% vene, 13% Eesti ja 8% rootsi kodanikud. Üle 80% moodustavad luterlased. Soome asub 60o pl põhjas ning asub Fennoskandia kilbil. Aluskorras on kristalsed kivimid, mis ka paljanduvad, need on peam. graniit, gneiss ja kvartsiit. Maapind peamiselt nõrgalt künklik. Maapinna keskmine kõrgus 152 m. Sood ja rabad moodustavad maismaast 32%. Pinnakate koosneb moreenist, liivast ja viirsavist ning enamasti õhuke. Soome on üks Euroopa järvederikkamaid maid (siseveekogud 10% riigi pindalast). Suurim järv on Saimaa. Kõrgeimad mäed asuvad riigi põhjaosas Skandinaavia mäestikus (Halti 1328 m). Soome
(Näiteks Nazca ja Lõuna-Ameerika laam). Ookeaniline maakoor on raskem kui mandriline maakoor, seepärast sukeldub see kokkupõrkel kergema alla. Sukeldumise kohale tekib süvik. Mandrilise laama serva tekib kurdmäestik. Tihti esineb vulkaane ning maavärinaid. o Mandriliste laamade põrkumine. (Näiteks India ja Euraasia laam). Kivimmaterjali kuhjumisel tekib kurdmäestik (Näiteks Himaalaja, Kaukasus, Alpid, Karpaadid). Võib esineda tugevaid maavärinaid. Vulkaane ei esine, kuna maakoor on väga paks. Mandriliste laamade põrkumine põhjustab ajalooliste ookeanide sulgumist. Kollisioon. Laamade nihkumine o Vastassuunaline nihkumine toimub kohas kus vastassuunas liikuvad laamad puutuvad kokku pikki murranguvööndit, mõjutades üksteist erineva jõuga. Tuntuim selline vöönd asub Vaikse ookeani laama ja Põhja-Ameerika laama
Loodusvöönd: segametsavöönd GEOLOOGILINE EHITUS Geoloogiliselt asub Eesti: Ida-Euroopa platvormi loodeosas. Platvorm-moodustub aluskorrast ja pealiskorrast. Pinnakate- pealiskorra pindmine, pudedatest setetest osa. Aluspõhi Aluspõhi- kõik pinnakatte all lamavad kivimid. Koosneb: Aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast. Kilbid- aluskorra positiivsed kurrud, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal. Eesti asub(3): Fennoskandia kilbi lõunanõlval. Eesti aluskord koosneb: peamiselt kristalsetest kivimitest. Eestis ei ulatu aluskord kusagil maapinnani, sest eesti oli vanaaegkonna teise pooleni üleujutatud ning siin kuhjusid setted. Aluskorra sügavus kasvab Eestis: põhjast lõunasse (Tallinas aluskord u 120m sügavusel, Võrus u 600m sügavusel). Pealiskord- settekivimeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Kambriumi kivimid- tekkinud madalaveelises meres veerohkete jõgedega sinna kantud setetest.
lagundavad ehitusmaterjale, põhjustavad inimeste ning loomade haigestumist. Kõige kurvemad on happevihmade tagajärjed okaspuudele. Happevihma põhjustavad eelkõige inimtekkelised saastegaasid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. · Siseveekogude ja merede reostumine Siseveekogusid ja meresid reostavad eelkõige suured keemiatehased. Kõige rohkem on reostunud Pärsia laht, Põhja meri, Mehiko laht, Reini jõgi, Doonau jõgi, Volga jõgi. · Ehitustegevuse laienemine, jäätmete hulga kasv Tallina ümbrus on täis ehitatud, luuakse palju uusi tehaseid. Tehased toodavad palju prügu, tekivad prügimäed ja loodusele ohtlikud keeminlised reaktsioonid. Inimesed viskavad prügikotid metsa alla. Loodus reostub. Nnew York'is on suured prügisaared. Praht viiakse laevadega merre. · Rahvaarvu kiire kasv, loodusressursside vähenemine Maailmas on praegu 6,5 miljardit inimest
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
marginaalne võrreldes fossiilsete kütustega, kasutusel pliivabad kütused. Globaalsed keskkonna muutumise trendid: Inimtegevuse koormus hakkab planeedile üle jõu käima. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine näitab, et 21. saj alguses ületas inimkonna tegelik ökoloogiline jalajälg maakera jätkusuutlikkusele vastava keskkonna taluvuse võime keskmiselt 0,4 hektari võrra inimese kohta ehk 23%. Aastaks 2007 on see näitaja tõusnud juba 30%ni. Maailma rahvastik kulutab ökoloogilisi ressursse kiiremini, kui lubab keskkonna taastumisvõime, tulevastele põlvkondadele ei saa lubada ressursside jätkumist (kasvõi selle kättesaadavuse näol nt nafta jne). Lootust annab, et viimasel aastatel on pidevalt käsitletud kliimamuutuste ja elurikkuse teemasid ning on loodud rahastamisabinõusid olukorra leevendamiseks. Ka Kopenhaageni kohtumiseks on riikidel olemas tahe sõlmida uus kliimakokkulepe
annaabi.ee 
