valitseja. Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse mõju eelkõige kaitstavale objektile. Peab keskkonnamõju hindamisel eelkõige arvestama ala kaitse eesmärki. Otsuse tegijal tuleb arvestada Natura 2000 võrgustiku ala valitseja arvamusega. Natura aladel on KMH algatamise künnis madalam, KMH tehakse siis kui oluline mõju pole välistatud. Kui oluline mõju pole välistatud, ei tohi tegevust lubada. II RIDA 5. Mis on ettevaatusprintsiibi juriidiline sisu? Ettevaatusprintsiibi eesmärgiks on, et ka ebakindlaid ohte ei tohiks ignoreerida ja sellega tagada nii keskkonna kui ka inimese heaolu KÕRGE TASE, mis on Euroopa Liidu (seega ka Eesti) üks olulisemaid eesmärke. Kui tegevus kujutab endast ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb ettevaatusabinõusid rakendada isegi siis, kui põhjusliku seose teatud aspektid ei ole teaduslikult täielikult tõestatud. 6
kasutamine kiirelt reageerida uutele keskkonnaohtudele, mida teaduse kiire areng soovimatu kõrvalproduktina kaasa võib tuua. 4) Euroopa õiguse roll keskkonnaõiguses: Euroopa keskkonnaõigusega seotud tegevuste ellu viimisel teinud tihedat koostööd teiste keskkonnaorganisatsioonidega. Läbi on viidud mitmed projekte mis on suunatud tasuta keskkonnaõigusabi osutamisele, osaletud seadusloomes ja koostatud juriidilisi analüüse. 5) Teaduslik ebakindlus: Ettevaatusprintsiibi ja teadusliku analüüsi suhet võrreldes on probleemid ettevaatusprintsiibi kohandamisel palju tõsisemaid kui riskianalüüsi ümberkujundamine või täpsustamine, kuna teaduslik ebakindlus ei võimalda meil näiteks osasid GMO-ga seonduvaid üldse hinnata. Riski varjutab teaduslik ebamäärasus. 6) Säästev areng: On sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidus, ning kooskõlaline arendamine, mis tagab inimestele kõrge elukvaliteedi turvalise ning puhta elukeskkonna
tõestada ja tagada, et kemikaal ei põhjusta tervise- ega keskkonnariski, kui seda kasutatakse ettenähtud viisil ja eesmärgil ja vajadusel rakendatakse asjakohaseid riskivähendamise meetmeid, mille tulemusena väheneb kokkupuude inimese või keskkonnaga. Euroopa Liidu (EL) kemikaalipoliitika kohaselt tuleb tagada kõrgetasemelise tervise ja keskkonna kaitse nii praegustele kui ka tulevastele põlvkondadele ( Amsterdami leping), võttes aluseks ettevaatusprintsiibi. Kemikaalide valdkond on üks nendest valdkondadest, mis on suhteliselt üksikasjalikult reguleeritud EL tasemel, seepärast lähtume oma tegevuses EL kemikaalipoliitikast, arvestades vajadusel Eesti iseärasusi. Ohtlikud plassmassid meie ümber, mis kahjustavad meie tervist. Polüvinüülkloriid (PVC) on plastik, millest tehakse kandikuid, kilet, purgikaane tihendeid jne. PVC on madala termilise stabiilsusega ja selle lagunemisel (umbes 70°C juures) eraldub tervisele ohtlik soolhape (HCl).
jällegi seotud teadmiste arenguga. On aru saadud, et keskkond on palju keerulisem, kui arvata võis ja teadus ei ole suuteline avastama kõiki keskkonnaohte. Teine selle mudeli tekkepõhjus seondub avatud ühiskonnaga ja väärtussüsteemi muutusega. Avalikkuse osalemine otsuste tegemisel ja mitte-materialistlike väärtuste esiletõus aitas kaasa ettevaatusel põhineva keskk.poliitika ja –õiguse tekkele. Kaasaegse keskkonnaõiguse põhialuseks kujunenud ettevaatusprintsiibi peamine mõju seisneb selles, et keskkonna valdkonnas ei panda teadusele üle jõu käivat ülesannet- määratleda keskkonna saastamine ohutut piiri, nagu see oli siis, kui keskkonna-poliitikas ja – õiguses domineeris assimileerimisvõime põhimõte. Selle asemel esitab ettevaatusprintsiip küsimused, kui palju on võimalik keskkonnamõjutusi vahendada ja millised on tegevuse või aine alternatiivid. 2. Keskkonna väärtustamine Keskkonnal on erisugused väärtused
o ning puudub alternatiiv. Ettevaatusprintsiip !Rakendub erinevalt vältimispõhimõttest siis kui on keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus, mis on kaetud teadusliku ebakindlusega. Keskkonnariske tuleb võimalikus suures ulatuses vähendada. Printsiip on eriti oluline Euroopa keskkonnaõiguses. Ettevaatusprintsiibist on kujunenud kaasaegse keskkonnaõiguse kontseptuaalne tuum, vähemalt Euroopas. Sellepärast käsitletakse seda käesolevas ülevaates küllalt põhjalikult. Ettevaatusprintsiibi esilekerkimise peamiseks põhjuseks oli pettumine nn. keskkonna assimileerimisvõime teoorias ("assimilative capacity approach"). Ettevaatusprintsiip on esile kutsunud olulise muutuse kaasaegses õiguslikus paradigmas Keskkonnakaitse õiguslik olemus seisneb isikute keskkonnaalaste õiguste kitsendamises. Igasugune õiguste kitsendamine peab õigusriigis olema põhjendatud. Keskkonnaõiguse varasemas ajaloos ole selliseks põhjenduseks teadus teaduslikud faktid.
võtta tarvitusele enne tegeliku kahju tekkimist ja koguni enne kahju ohu tekkimist, kusjuures neid abinõusid tuleb rakendada ka juhul, kui teave kahju tekkimise kohta on ebapiisav, sh puuduvad kindlad tõendid, et tegevuse tulemusena võib üldse kahju tekkida. Tekkinud on uus riskide põlvkond, mille puhul mõju on pigem globaalne kui kohalik, kahju võib tekkida inimtervisele, keskkonnale jm majandusvälisele valdkonnale ning on raskesti määratletav; Ettevaatusprintsiibi üheks peamiseks väljenduseks on keskkonnamõju hindamise kohustus enne olulise keskkonnamõjuga tegevustele loa andmist. 7. Ettevaatuspõhimõtte ja vältimispõhimõtte eristamine. Loeng, Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse seletuskiri (Riigikogu kodulehel), 1. Juhul, kui on teada, et tegevusega kaasneb keskkonnakahju, tuleks vältimisprintsiibi kohaselt seda kahju vältida. 8. Keskkonnaalased õigused
Olulisim nõue on riigi abi välistamine KK saastavale erasektorile. Õigus puhtale KK: paljude riikide PS juba ütleb, et inimestel on õigus puhtale elu KK. Ettevaatuse ja vältimise printsiip: vältimise põhimõte eeldab, et inimtegevusega seonduvad KK riskid on hinnatud ja sellekohast infot järjekindlalt ja plaanipäraselt kogutakse. Ettevaatusabinõud tuleb kasutusele võtta enne KK kahju tekkimist. Ettevaatusprintsiibi rakendamine tähendab seda, et potensiaalselt KK mõju omava tegevuse alustajalt nõutakse tõendumatejale selle kohta, et tema tegevus ei kujuta ohtu KK kvaliteedile. Saatsekontrolli abinõud on õigustatud üksnes siis kui nendega seotud kulutused lähevad maksma vähem kui ärahoitud kahju. Abistava printsiibid: on vajalikud põhiprintsiipide elluviimiseks. Nt. ettevaatusprintsiibi rakendamisel on vajalik toetuda ka parimale kättesaadavale tehnoloogiale BAT, see on tehnoloogia
majanduslik, sotsiaalne, tootmis-, tehnoloogiline, rahvusvaheliste suhete ja haldussüsteem. EL arengud Rooma leping keskendus maj. Heaolu tõsu, Maastrichti leping seab eesmärgiks säästva arengu. 1998 Århusi konventsioon keskkonnateabe kättesaadavus, keskkonnaasjade otsustamses üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise kohta. Avatud ühiskond. Määrab mitte niivõrd osalevate riikide lepingulisi kohustusi, kuivõrd riigi kohustusi kodanike ees. Ettevaatusprintsiibi kehtestamine. II Ettevaatusprntsiibil seadustes oluline paindlikkus ja loa väljaandja suur kaalutlusõigus individuaalses olukorras. anticipatory model precautionary principle Ettevaatusprintsiip igaühekohustustes (Eestis pole sätestatud): - omada infot (oma tegevuse võimalike kk-mõjude kotha) - tegevuse asukoha valik - rakendada parimat võimalikku tehnoloogiat 1998 Wingspreadi avaldus: Kui tegevus kujutab endast ohtu inimese tervisele või keskkonnale, tuleb ettevaatusabinõusid
võimalik lahendada. 29. Põhimõte, millele tugineb Euroopa keskkonnaõigus. Euroopa Liidu keskkonnaõiguse direktiivid lähtuvad ettevaatusprintsiibist. Ettevaatusprintsiip kujutab endast põhimõtet, et ettevaatusmeetmed tuleb võtta tarvitusele enne tegeliku kahju tekkimist ja koguni enne kahju ohu tekkimist, kusjuures neid abinõusid tuleb rakendada ka juhul, kui teave kahju tekkimise kohta on ebapiisav, sh puuduvad kindlad tõendid, et tegevuse tulemusena võib üldse kahju tekkida. Ettevaatusprintsiibi üheks peamiseks väljenduseks on keskkonnamõju hindamise kohustus enne olulise keskkonnamõjuga tegevustele loa andmist. 16 30. Reguleerimise roll keskkonnamajanduses. Reguleerimine on inimtegevuse kontrollimine poliitiliste ja õiguslike vahendite abil, et ennetada ja/või leevendada negatiivseid keskkonnamõjusid ja riske. Reguleerimise eesmärgid: · säästev areng · ressursside kasutamise reguleerimine
suhtes ettevaatusmeetmed tarvitusele ka siis, kui puuduvad lõplikud tõendid tegevuse kahjulikkuse kohta. Tegemist Euroopa Liidu keskkonnapoliitika aluspõhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu asutamislepingus. GMOde puhul tähendab ettevaatusprintsiip seda, et GMOd ei tohiks lubada kasutusele võtta enne, kui on tõendatud selle ohutus või pakutud välja meetmed, mis kõik võimalikud riskid maandavad. Ettevaatusprintsiibi rakendamiseks on siiski vajalik, et on tekkinud vähemalt põhjendatud kahtlus GMO ohtlikkuse suhtes ning et puuduvad kindlad teaduslikud andmed, mis võimaldaksid hinnata potentsiaalse riski olemasolu ja maandamise võimalusi. GMOde küsimust reguleerivatest Euroopa Liidu õigusaktidest on kõige olulisemad direktiiv, mis paneb paika GMOde tahtliku keskkonda viimise korra ehk loamenetluse, ning määrus, mis reguleerib GM-toidu ja sööda kasutusele võtmise lubade andmise korra
tekkimine ei ole kindel ega teaduslikult tõestatud. Wingspread´i 1998. a avalduses öeldakse, et kui tegevus kujutab endast ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb ettevaatusabinõusid rakendada isegi siis, kui põhjusliku seose teatud aspektid ei ole teaduslikult täielikult tõestatud. Antud juhul tuleks ohtu Natura 2000 võrgustiku alale jaatada, kui on olemas oht, et keemiatööstus lekib ning sellega kaasneb kahju. Samas ei saa ettevaatusprintsiibi rakendamisega liiga kaugele minna ning jaatada igal juhul keskkonnakahju tekkimise võimalikkust. Tuginedes ettevaatusprintsiibile on kohustuslik erinevad mõjud välja selgitada, hinnata ja loetleda vajalikud leevendusmeetmed. Antud olukorras on puudulikult hinnatud mõju inimese heaolule (kaasaarvatud mõju kohaliku kogukonna arengu jätkusuutlikkusele) ja varale. Ühtlasi tuleks uuesti üle vaadata ka looduskeskkonnale avaldatav mõju. 2.2 Eesti regulatsioon ja regulatsiooni asjakohasus
õiglase jaotamisega. Saastamine on saastajale õiguslikult ette heidetav ja ta peab selle tagajärjed hüvitama. Õiguslikust seisukohast on saastaja kahjutekitaja. Põhimõtte elluviimine. Üks peamisi saastaja-maksab-printsiibi elluviimise vorme on saastetasude süsteem. Saastetasu eesmärgiks ei ole mitte riigikassase tulude teenimine, vaid väiksema saastamise stimuleerimine Ettevaatusprintsiibi ja saastaja-maksab-põhimõtte seosed. Keskkonnamõjude hindamise menetlus kujutab endast ettevaatuspõhimõtte rakendamist. Kõigi mõjude hindamisega seotud kulutuste eest tasub arendaja. Saastaja-maksab-printsiip on otseselt kirjutatud ka Eesti õigusesse. VÕS 135 lg 1 ütleb, et hüvitada tuleb ka kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemiseg. (Vt ka küsimus 21 - keskkonnaalane vastutus).
Euroopa Liidu keskkonnaõigus, poliitika ja strateegia: Keskkonnaõiguse areng: I periood – kaudne ja utilitaristlik keskkonnakaitse. Loodusressursside kasutuse reguleerimise eesmärgiks ei olnud mitte loodushoid, vaid tööstusele tooraine tagamine. II periood – Otseste ohtude vältimise printsiip, saastaja-maksab-printsiip e. kes maksab see saastab! Keskkonna sektoriks jagamine (vesi, õhk, loodus jne). Keskkonna, kui tervikliku kaitse puudus! Ettevaatusprintsiibi esimesed alged. III periood - Ettevaatusprintsiibi ja Integreerimisprintsiibi esiletõus. Kompleksne keskkonnakaitse. IV periood – Århusi konventsioon keskkonnateabe kättesaadavusest ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise konventsioon. Samuti keskkonnaasjus kohtu poole pöördumine. Avalikkus osalemine ja kontroll. Keskkonnakaitse printsiibid ELs I programmi algatamisel (11 printsiipi): 1
Eestis vaeb neid Keskkonnaministeeriumi juurde loodud Geenitehnoloogia Komisjon. Mitmete keskkonna- ja tarbijaorganisatsioonide arvates on Eesti liiga sageli ja kergekäeliselt öelnud "jah" GMO-de lubamisele keskkonda Euroopa Liidus kehtestati peale esimese kümmekonna sordi lubamist 1999.a. juunis moratoorium, milles nõuti järgmiste tingimuste täitmist enne GMO-de edasist lubamist: jälgimine, riskianalüüs, avalikkuse juurdepääs informatsioonile, ettevaatusprintsiibi rakendamine, märgistusreegleid, GMO-de jälgitavussüsteem (süsteem, mis võimaldab vajadusel leida ja "tagasi kutsuda" GMO). Moratooriumi algatajateks olid Taani, Prantsusmaa, Itaalia, Austria ja Luksemburg, toetajateks Belgia, Soome, Saksamaa, Holland, Hispaania ja Rootsi seega 12 riiki viieteistkümnest. Kampaania GMO-vaba Eesti Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO), Eesti Talupidajate Keskliit, Mahepõllumajanduse SA, Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskus, Tallinna
KKalased õigused Materiaalõiguslik kkalane põhiõigus õigus puhtale kkle ehk kkkaitse on senisest enam lülitatud põhiseaduse väärtussüsteemi (kuigi otsesõnu see meie põhiseaduses puudub) ja sellega on tagatud suurem kaal otsuste langetamisel ka teadusliku ebakindluse juhtudel. Kkalase põhiõiguse tunnustamine avab tee mitte üksnes menetlusvigade, vaid ka sisuliste aspektide (sh ettevaatusprintsiibi rakendamise) kontrollile. Tuleb tunnustada ka igaühe õigust elada tema tervise ja heaolu vajadustele vastavas keskkonnas. Kkalased menetluslikud õigused. Århusi konventsioon 1998, Taani. Teksti koostamisest võtsid osa ÜRO/Euroopa majkomisjoni regiooni maade valitsuste ja NGOde esindajad, lisaks Stockholmi ja Rio deklaratsioonidele ning Maailma looduse hartale on allikateks veel 1995.a nn Sofia juhtnöörid ja 1990
Keskkonnategevusprogramm (1987 – 1992) ja kuulutati 1987.a. Euroopa Keskkonna Aastaks. 1988.a. loodi mitmed Ühenduse Keskkonnafondid 1993.a. novembris vastuvõetud Maastrichti Lepe lisas “säästva ja keskkonnakasutuse mõttes mitte-inflatsioonilise” kontseptsiooni arvestamise Ühenduse tegevustes ning kinnitas kõigi Euroopa Liidu poliitikatele ettevaatusprintsiibi rakendamise kohustuse Amsterdami Leppe jõustumine 1997.a. tõi taas esile säästva arengu printsiibi VI Keskkonnategevusprogramm (2001–2010) annab EL keskkonnapoliitikale uue tähenduse. Selles määratletakse Euroopa Ühenduse selged prioriteedid aastani 2010 ja konkreetsed tegevused, mis tuleb ellu viia lähema 5 – 10 aasta jooksul, et eesmärgid saavutada. Nelja valdkonna tähtsus tuuakse eraldi välja:
annaabi.ee 
