uudistega kõige enam kommenteeritud. Põhjuseks on kindlasti see, et lugu on juhtunud tavalise inimesega meie keskelt, kes valesid sõnu kasutades põhjustas palju segadust. Inimesi huvitab see, kuidas teistel halvasti läheb, tunduvalt väiksem on huvi nende artikklite vastu, kus kirjutatakse kellegi edust või õnnest. Viimastele pannaks palju kadestavaid ning halvustavaid kommentaare. Artikklis `'Aivar Riisalu armus Missis Estoniasse'' kirjutatakse sellest, kuidas solist, riigi-ja ärimees Aivar Riisalu leidis kolm kuud tagasi armastuse. Igati rõõmus sündmust, kuid paljud kommenteerijad on vägagi negatiivselt häälestatud. Pauno kirjutab `' Mina olen armunud Ashlynn Brooke´i. Süldibändi võin teha, ilmselt suudaksin ka kodulaenu eest koha riigikokku osta, oo Aslynn, kus sa o´od?'' ning Qwerti arutleb `'Kuidas nii, et "Missis"??? Riisalu vanused vanatoid peaksid endast ikka
Väga palju reisis ta Vjatseslav Gordejevi trupiga mööda Saksamaad, Inglismaad, Austriat, Hollandit, Belgiat ja Itaaliat. Ta on tantsinud ,,Luikede järve", ,,Tuhkatriinut", ,,Carmeni", ,,Giselli", ,,Don Quiote", ,,Kleopatra", ,,Romeo ja Julia", ,,Uinuv kaunitar", ,,Tuleingel", ,,Pulmareis", Anna Karenina" jpt. Kaie Kõrb on väga tihedalt seotud teatriga ,,Estonia", kuna peale Balletikooli lõpetamist said paremad õpilased ,,Estoniasse" tööle, ülejäänud aga ,,Vanemuisesse". Kaiele on tehtud väga palju pakkumisi, kuid ta on siiani otsustanud mitte siit lahkuda. Birgit Aviste 10. a
komissariks. Vabadussõja ajal korraldas Pinna Draamateatri ringsõite väeosades. Siitpeale jäi ta neljaks aastaks seotuks Draamateatriga, olles ühteaegu selle direktor, näitejuht ja näitleja. Draamateatri perioodiga on taas seotud mitmed õnnestumised - Oscar Wilde`i "Salome", Aleksis Kivi "Nõmmekingsepad", Anton Hansen-Tammsaare "Juudit". Ent 1923 pani avalikust kriitikast ja salajastest intriigidest kibestunud Pinna ameti maha. "Estoniasse" tagasipöördumise katse ebaõnnestus, kuna Pinna pidas rangemaks muutunud distsipliininõuetele alistumist liiaks, seda enam, et nõudjaks oli tema õpilane Ants Lauter. 1923 rajas Pinna Eesti ainsa erateatri - Rahvateatri, mis seadis eesmärgiks rahva lõbustamise lustmängudega. Midagi kunstiväärtuslikku neis etendustes polnud ega saanudki olla, kuna trupp koosnes vaid asjaarmastajatest. Tagantjärele on leitud, et selle ettevõtmisega ei teinud Pinna oma
pahelisuse austaja, kuna leian, et seal peitub minu jaoks rohkem pinna-alust, teadmatust mida analüüsida enda jaoks. Samamoodi lootsin ma ka, et konkreetse versiooni puhul pole tegemist hea lõpuga, kus kõik õnnelikult elu lõpuni elavad, sest 'armastus võidab kõik'. Enda kergeks pettumuseks oli too täpselt eelnevalt kirjeldatu, kuid ei heitnud meelt, kõik oli siiski kordumatu ja igati meeldejääv. Jään pingsalt lootma, et minu järgmine võimalus minna Estoniasse balletti, operetti või ooperit ei jääks kaugesse tulevikku. Seniste kogemuste põhjal võin lihtsalt väita, et olen nimetatute suur austaja ning soovitaksin igale inimesele, kellel vähegi huvi on, kuna taolist elamust ei kujuta täismahus ette enne, kui on ise vaatamas ja kuulamas käidud ning ka siis on iga kogemus omapärane ja teistsugune.
Winter) ja paljud teised. Kaasa tegid ka Eesti Rahvusballeti tantsutrupp, Rahvsuooper Estonia orkester koos flöödisolisti Oksana Sinkovaga Mihhail Gertsi dirigeerimisel. Sergei Upkin on lõpetanud Peterburis Vaganova-nimelise Balletiakadeemia. On võitnud mitmeid rahvusvahelisi konkursse. Töötas Rahvusooper Estonias baletisolsitina 1999-2005, 2005-2007 töötas ta Staatsballett Berliin'is. Ning 2008 naases tagasi Rahvusooper Estoniasse tööle. Eve Andre on Tallinna Balletikooli lõpetanud ning nüüd Rahvusooper Estonia balletitrupis töötav baletisolist, kes on saanud mitmeid auhindu ja preemiaid nt. Kultuurkapitali noore tantsija loomepreemia ja Eesti parima showtantsija tiitel ning on ka palju erinevaid tiitleid saanud välismaal. Helilooja Malcolm Arnold oli väga mitmekülgse loominguga Inglise helilooja. Tema loomingusse kuuluvad nii kammermuusika kui ka sümfoonilised teosed ning erinevad soolopillide kontserdid
mitmes Euroopa ja Aasia riikides, esinenud varieteekavades Eesti Raadios ja Eesti Televisioonis lastelavastuses kui ka teleseriaalides. 1960-1984 oli Väino Aren abielus baletitantsija Helju Naelaga. Anu Kaal oli ta elukaaslaseks aastast 1986. Eesti Teatriliidu liige aastast 1952. -3- Estonias Väino Aren jäi silma koreograaf Anna Ekstonile, kes tegi talle ettepaneku tööle tulla Estonia teatrisse. Aren tuli Estoniasse tööle 1950. aastal, kui ta oli alles 16-17. Sellest minekust algas Väinol tõsine eriala töö. Estonia loominguline kollektiiv, kuhu nüüd ka Väino kuulus, oli tugev ning esinduslik. Meestantsjad olid Artur Koit, Verner Hagus ja Boris Blinov, naissolistid Liia Vink, Juta Arg, Zoja Kalve, Inge Põder jt. Sageli nad tantsisid-mängisid ooperi- ja operetikoosseisu kuuluvate inimestega. Väino Arenil avanes võimalus töötada parimate proffessionaalide suurepäraste
tema üheaastast lepingut Vanemuises. Liina sõitis Kaukaasiasse, et rääkida hukkunud noormehe perele, mis temaga juhtus. Tagasi tulles tehti talle ettepanek asuda tööle Endla teatris, Pärnus, mille ta ka vastu võttis. Aastatel 19121915 töötas Liina Reiman Pärnu Endlas Karl Jungholzi juhtimise all, kes andis talle juba suuremaid ja raskemaid osatäitmisi. Kohtus Pärnus oma tulevase abikaasa August Reimaniga. 1915 kutsus Jungholz Liina Reimani koos teistega Estoniasse, kus Jungholz ise asus näitejuhi ametikohale. Tallinnas tutvus Liina oma tulevase elukaaslase Raimund Kulliga, millele järgnes lahutus August Reimanist Raimund Kull oli Estonia peadirigent ja nende kooselu kestis mehe surmani 1942. aastal. Eesti esindusteater osutus algaja jaoks liialt nõudlikuks, nii et kaks aastat hiljem jättis Estonia seltsi eestseisus ta töölepingu pikendamata. 1917. aastal, pärast puhkusereisilt naasmist, haigestus Liina Reiman düsenteeriasse,
Lõpuks tekkis seal veel suurem segadus ja paanika, kui enne pidu oli olnud ning kogu juhtunu aetakse liigse sampanja pruukimise kaela. Kõik näitlejad, kes etenduses pidid üht või kaht rolli mängima said oma ülesandega väga hästi hakkama. Laval toimuvat oli päris põnev jälgida, sest tegevust oli palju ning huvitav oli vaadata ja mõelda, mis järgmiseks juhtub ning see kõik oli väga ettearvamatu. Enamus lauljad küll ei laulnud väga selgelt ja arusaadavalt, kuid tänu Estoniasse paigutatud ekraanidele, sai lugeda täpset teksti sealt, kuid suhteliselt halb on jälgida kahte asja samaaegselt. Mõne solisti puhul aga polnud ülse vajagi lugeda sõnu ise, sest diktsioon oli väga hea ka lauldes. Üldiselt aga oli muusika, laulutekstid, kostüümid, dekoratsioonid, eriline kaldus lava ning lavaline tegevus väga hästi omavahel seotud ning tekkis üks väga põnev ning lustlik lugu.
kirjutajaks, nii et ta sai edasi teatriga tegeleda. Saksa okupatsiooni päevil sunniti Paul Pinna teist korda "Estoniast" lahkuma, kuna oli 1917 valitud teatri komis- sariks. Vabadussõja ajal korraldas Pinna Draamateatri ringsõite väeosades. Siit- peale jäi ta neljaks aastaks seotuks Draamateatriga, olles ühteaegu selle direktor, näitejuht ja näitleja. 1923. aastal pani ta avalikust kriitikast ja salajatest intriigi- dest ameti maha. ,,Estoniasse" ta tagasi ei pöördunud, sest distsipliininõuded olid liiga karmiks läinud. Samal aastal rajas ta Eesti ainsa erateatri Rahvateatri. Selle kollektiiv koosnes asjaarmastajatest. Etendati lustmänge, et rahvast lõbu- stada. Hoolimata arvamustest, et selle tööga tegi Pinna oma nimele häbi, lõbus- tas see teda. Ta nautis boheemlaslikku tööelu. Samas säilis tema suur töövõi- me,ligi kümme lavastust hooajal, kusjuures lõi igas lavastuses ise kaasa ning la- hendas majandusprobleeme
Eve Andre Ta lõpetas 1996. Aastal Tallinna Balletikooli ning töötab samast aastast Rahvusooper Estonias. Tal on olnud palju erinevaid rolle erinevates etendustes. 2009. aastal võitis ta Eesti Teatri aastaauhinna balletilavastuse alal. Sergei Upkin Lõpetas 1999. aastal Peterburi Vaganova nimelise balletiakadeemia. Töötas Rahvusooper Estonias 1999-2005 aastatel, vahepeal 2005-2007 töötas ta Berliini Staatsballetis, 2008.ndal aastal naases Rahvusooper Estoniasse. Risto Joost Ta on Rahvusooper Estonia dirigent ja peakoormeister alates 2009. aastast. Risto Joost on ühtlasi ka Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri peadirigent. Ta on ka Eesti Richard Wagneri Ühingu stipendaat 2010. Ronald Hynd Ta on õppinud klassikalist balletti Marie Rambert´i juures ja tantsinud tema trupis kuni 1951. aastani, seejärel Londoni Kuningliku Balleti koosseisus. Temast sai kiiresti solist ja esitantsija. Ta oli ka Hynd Baieri Riigiooperi balletitrupi juht
a. 1,72 ööd ehk +6%). Siseturistide poolt veedetud keskmine ööde arv majutusettevõtetes oli Riias 3,71 ööd, Vilniuses 2,9 ööd, Tallinnas 1,8 ööd. Kõigist kolmest pealinnast oli 2006. aastal kõige suurema reisijate arvuga Riia lennujaam (2 495 000 reisijat). Kolmest kruiisilinnast on kõige silmapaistva kasvuga olnud Tallinn. 3. Soovitaksin Nokia Kontserdimajja Cabaret`i vaatama minna. Veel võiks minna Rahvusooper Estoniasse Pähklipurejat vaatama, kuna see on ajatu klassika. 4. Soovitaksin teatrit või mind elavamuusikaga jazzi õhtut mõnes vanalinna pubis. Harju maakond 1. Kabelikivi on rändrahn Viimsi vallas Muugal. Kabelikivi on 18,7 m pikkune, 15 m laiune ja kuni 7 m kõrgune hiidrahn. Kivi maapealse osa maht on 728 kuupmeetrit, kuid koos maa-aluse osaga on ta eeldatavasti palju suurem.
vapustavad kostüümid, nagu sellele ajastule kohane. Kõige enam meeldisid mulle balletitantsijad, kuna ma polnud varem näinud oma silmaga balletti. See oli nii ilus, perfektne ja lummav, et ma lausa sulasin sinna tooli peale. Järgmisena lähen ma kindlasti täispikka balletietendust Estoniasse vaatama. Kuna Johann Strauss oli valsikuningas, siis sai seal kuulda ja näha ohtralt viini valssi. Minul oli päris põnev seda kõike jälgida, kuna enamus lugudest olid väga tuttavad mu enda tantsuajast ning tekkis tahtmine ise sinna lavale tantsima minna. Ihukarvad tõusid püsti lausa, kui lõpus kõik need 25 paar seal uhketes kostüümides ja ballisaali meenutaval laval ühtse tervikuna viini valssi keerutasid. Kuna tegemist oli ikkagi rohkem lauljate ja näitlejatega siis ma
Vilde liitus Eestimaa Sotsiaaldemokraatilise Ühendusega. Ta tegutses ajakirjanikuna, tehes kaastööd ,,Tln Teatajale" ja ,,Päevalehele"+ ,,Kiirele", ,,Sotsiaaldemokraadile" (kandv kaastööline). Ilukirjanduslikult avaldas Vilde noil aastail vähe. Vaid ,,Joost ja Needu" ,,Pealinna Teatajas" ning novellett ,,Kui tuli tähendus" (masendav pilt viletsatest töötingimustest invaliidistunud töölisest). Sügishooajal 19117 kutsuti Vilde ,,Estoniasse" dramaturgiks. Ta nõudis rahvalikku kõrgel ideeliskunstilises tasemel seisvat teatrit. 1919. aasta alguses asus Kopenhaagenisse Eesti Ametliku Pressibüroo juhatajaks samal sügisel Berliini, amtisse jäi aastani 1920, ent Berliinist koju saabus alles 1923 aasta septembris. Hakkas teoseid redigeerima. 1925 aasta mais valis Eesti Kirjanduse Selts Vilde oma auliikmeks ja talvel 1929 andis TÜ talle filosoofia audoktori kraadi
Pusta Prantsusmaale ja Jaan Tõnisson Skandinaaviasse. Eesti Asutava Kogu valimised 21. ja 22. jaanuar 1918. Enamlased olid võiduusku, läks aga teisiti, enamuse said valimistel parterid, kes juba olid võtnud eesmärgiks Eesti iseseisvumise. 1918.a. veebruari keskpaigas asusid Saksa väed maailmasõja idarindel pealetungile ja tungisid saartelt mandri-Eestisse. Uudis Saksa vägede pealetungist jõudis Tallinna 19. veebruaril. Maanõukogu vanematekogu kutsus seepeale "Estoniasse" kiiresti kokku eesti poliitiliste liidrite koosoleku. Otsustati esimesel võimalusel Eesti Vabariik välja kuulutada. Selleks moodustati Eestimaa Päästmise Komitee, mille liikmeteks said Jüri Vilms, Konstantin Konik ning esimees Konstantin Päts. Ühtlasi koostati ja kinnitati Eesti iseseisvuse manifesti tekst. Kohtadel asusid võimu üle võtma vabatahtlikest loodud Omakaitse salgad. Kuna Tallinnas
käima. Legendaarne Papi Kalmet asus Panso parema käena tööle õppejõuna. Aarne Üksküla: “Ilma Leo Kalmetita poleks kool olnud see, mis ta oli” Kalmeti teatriõpetusest said osa vaid neli esimest lendu, viimases neist 1970ndal aastal lõpetanud lennus õppis ka Lembit Ulfsak, kellel Kalmetist mälestused kõik soojad on. Esimese lennu paigus tabas teda insult. 1960 1960 aastal pöördus ta ka tagasi lasteteatri juurde, kui ta kutsuti Estoniasse lavastama Eugen Kapi lasteooperit “Talvemuinasjutt” Ta lavastas ka mitmel laulupeol etendusi. Ent Kalmetil oli veel üks teatrikool. Nimelt 1960-63 aastani tegutses Tallinnfilmi juures näitlejate õppestuudio, kus ta küll üsna väiksel määral kuid ometi, samuti õpetada jõudis. 1967 - instult Tema käe all, kuni aastani 1968, jõudis õppida kolm lendu. LK õpetas ka Tallinnfilmi õppestuudios; oli 1966-67 J.Tombi nimelise RAHVATEATRI peanäitejuht.
Sai kirja Hiiumaalt, mis oli okupeeritud Saksamaa poolt. I Eesti polk teatas, et ta jääb passiivseks ja ei hakka sõdima, kuigi neile anti käsk nad eirasid. I Eesti sõjaväe polk hakkas arreteerima enamlasi ning Haapsalu piirkonnas võeti ära relvi ja varustust Vene sõduritelt ning seadsid oma ajutise valitsuse. Polkovnik Põdder saatis Tallinnasse polguesindajana ajakirjaniku Juhtund. 20. veebruaril ta jõudis Tallinnasse, juhatati välja ta Estoniasse. Seal ta tegi polgu nimel teatavaks: "Järgmisel päeval saabuvad Haapsalusse sakslased ning selle ajaks on võim ära võetud sakslaste poolt, saatke palun osav kõneleja Haapsalusse, kes saaks välja kuulutada iseseisva riigi." Jüri Vilms ja Konstantin Päts, Aleksander Saar asusid teele Tallinnast Haapsalu poole (Jaan Krossi romaan "Tabamatus"). Poole tee peal tulid vastu sõdurid, kes teatasid, et sakslased okupeerisid ära Haapsalu, polnud mõtet enam sõita Haapsalusse. 22
annaabi.ee 
