Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus. Tööstuslik kauba tootmine. Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises. Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Inimõiguste tunnustamine. 2. Ühiskond- Inimeste kooselu korrastatud viis. 3. Miks muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus tööstusühiskonna tekkides? Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades. Linna ja maarahvastiku suhte arv muutus. Muutusid leibkonnamudelid. 4. Mis on teadusühiskond? Ühiskond, kus infot kasutatakse pidevalt nii majanduses kui poliitikas. 5. Kus ja millal tekkis heaoluriik? Tekkis 19. Sajandi lõpul Saksamaal või 20. sajandi esimesel poolel. 6. Mida tähendab heaoluriik? Parandab inimese toimetuleku võimalusi, sekkudes majandusse ja tulude jaotamisse. Lisaks täidab sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust. 7. Mida positiivset ja mida negatiivset on Eesti madalates sotsiaalhüvedes?
Tootmine pole üldjuhul mehhaniseeritud. Ühiskonna tootlikus madal, jaguneb seisustesse. · Industriaalühiskond Ühiskond on tootmise üle võtnud. Tootmine mehhaniseeritud, suur osa ühiskonaast tööstustöölised, Elekter, Kanalisatsioon, Televisoon. · Postindustriaalühiskond Teenindussektori osakaal suur, Teaduse osa suureneb, massiline kõrgtehnoloogia, koolitatud spetsialistid. · Teadusühiskond Laialdane info vahendamine, teadus kõrgelt arenenud, paindlikus töö organiseerimises. 3. Mis on heaoluriigi eesmärk, ning milliste valdkondade kaudu üritab riik seda tagada? · Heaoluriigi eesmärk on tagada ressursside jaotamise kaudu elamisväärne eksitents kõikidele riigi elanikele ja kindlustada nad teenustega, mis pole ettevõtluse jaoks proviitsed. · Tagamiseks: reguleeritakse makse, proportsionaalne tulumaks. 4
IMF rahvusvaheline valuutafond Nüüdisühiskond Tööstusühiskond Linnastumine, selgelt eristuvad klassid (kodanlus, töölised), reglementeeritud töö, suurim hõivatus tööstuses. Postindustriaalühiskond Klassipildi hägustumine, teenindussektori ülekaal, kvantiteedi asemel kvaliteet, massikultuur, massimeedia Infoühiskond IKT laialdane levik, (info ja kommunikatsiooni tehnoloogia), Teadusühiskond Moderne ühiskond · Organiseeritus · Kuuluvus (rahvusriik, klassid, töökollektiiv) · Optimism, progress, tuleviku suunatus · Ratsionaalsus, raha, võim · Tööaja domieerimine puhkeaja üle · Suhete pinnapealsus · Suured narratiivid (marksism, liberalism, heaolu riik) Postmodernism · Disorganiseerunud kapitalism (võimatu hajumine, majandusvaldkonnas, detsentraliseritus)
info- ja teadmusühiskond- millist tööjõudu vajatavad need ühiskonnad? Agaarühiskond- Odavat ning väga palju, sest tehnika pole arenenud ning tootlikus on madal. Industriaalühiskond Odavat tööjõudu, sest masinad muutsid tootimse effektiivsemaks, kuid inimesi oli endiselt vaja palju, sest masinatega töötamise eesmärgiks oli kasumi teenimine. Postindustriaalühiskond Haritud tööhõudu, sest info töötlemiseks on vaja haritud inimesi. Info- ja teadusühiskond Haritud tööjõud, sest tehnoloogia on väga arenenud ning info töötlemine oleks ülimalt keeruline ilma vastava väljaõppeta. 19. Võrrelge erinevaid ühiskonnamudeleid-agraar-, industriaal-, postindustriaal- info- ja teadmusühiskond- mis on nende ühiskondade kapitaliks? 1) agraarühiskond- maa 2) industriaalühiskond- tooraine, raha, tööjõud 3) postindustriaalühiskond- info, energia, maavara 4) info- ja teadmusühiskond- teadmised, tehnoloogia. 20
Kasvatus teenib kas rõhutute või rõhujate huve Rajas kriitilisel teadlikkusel põhineva lootuspedagoogika Sotsiokultuuriline innustamine jõustamine (tänapäeval); äratada inimene ise üles teotahtlikkusele, et ta hakkaks enda elu ise muutma KOGU PEDAGOOGIKA ON SEOTUD TULEVIKUGA. (Hämäläinen, 2001) KOKKUVÕTTEKS Reformatsioon Industrialiseerumine, tööstusrevolutsioon Urbaniseerumine Kus me oleme täna? Tehnoloogia revolutsioon? Info- ja teadusühiskond Sotsiaalpedagoogiline töö toimub integratsiooni ja emantsipatsiooni vahelises pinges. Integratsioon tähendab indiviidi v rühma sulamist ühiskonda ja selle tegevussüsteemidesse. Emantsipatsioon tähendab hoolduse alt vabanemist. Lähtekohaks on idee inimesest oma elu täievolilise subjektina. Ilmneb vabaduse, iseseisvuse ja autonoomsusena. Emantsipatsioonis liituvad teineteisega individuaalne ja ühiskondlik vabadus (Marburger,1981)
1. 1) Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine. Ühiskond tähendab kollektiivsel identiteedil põhinevat suhtlemist. Kollektiivne identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtuhinnangutega inimesed. Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND->INFO-JA TEADUSÜHISKOND 2) ''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'' Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” ...
annaabi.ee 
