Kadus 10ks aastaks avalikkuse silmist. Haigusaastad tähendasid Liivile kodutust, rändamist ulualuse ja hingerahu otsinguil ning läbielatu ja tunnetatu luulendamist. Alles 1902.a. jõudis teave Juhan Liivist ja tema loomingust taas üldsuseni. "Noor-Eesti" tärkav kirjanike põlv võttis ta omaks, hoolitses ta eest ning avaldas ta loomingut. See innustas teda uuesti aktiivsele kirjanikutööle, kuid oli hilja. Liiv suri 1.dets.1913.. · Esmamuljed luuletustest Esmamuljed luuletustest on üllatavalt positiivsed, kuigi need luuletused tunduvad olevat väga sügavamõttelised, aga need on väga tabavakt kirjutatud lihtsalt. Teema on loomulikult isamaa. · Millisena näeb autor inimsuhteid, armastust, elumõtet, aega, loodust ? Kuna tegemist on isamaaliste luuletuste raamatuga , siis eriti inimsuhetest ei kirjutata. Aga on toimunud persionifikatsioon, et isamaale on antud elusolendi tunnused, ja neid suhteid juba
William Shakespeare "Romeo ja Julia" 1. Mis sajandil ja milliste sündmustega algab lugu? 2. Millises Itaalia linnas elavad antud loo tegelased? 3. Millised suguvõsad peavad üksteise peale pikka viha? 4. Kus kohas kohtub Romeo esimest korda Juliaga? 5. Millised oli Romeo ja Julia esmamuljed teineteisest? 6. Miks pidi Romeo ja Julia suhe jääma salajaseks? 7. Mis põhjusel tappis Romeo Capuletti naise vennapoja Tybalti? 8. Milline oli Tybalti tapmise tagajärg? 9. Millist rolli mängis Julia amm tema elus? 10. Kes oli Vend Lorenzo ning miks ta oli noorpaari jaoks tähtis? 11. Kellega pidi Capuletti tahtel Julia esialgselt abielluma? 12. Milles seisnes Lorenzo plaan kuidas Juliat aidata? 13. Kui mitmeks tunnis langes Julia sügavasse surmaunne? 14
· Mr. Darcy hästikasvatatud noor aristokraat, kes vaatamata oma kõrgele päritolule leiab armastuse kesklassi seast. Algul tundeid maha surudes püüab jätta mees endast äärmiselt vastiku ja uhke inimese muljet, kuid saladuseloori langedes selgub, et tegemist on perekeskse ja südamliku inimesega. PROBLEEMID: · Mr. Darcy ja Elizabethi ''uhkus ja eelarvamused'' üksteise suhtes ning valed esmamuljed · Miss Bingleyde soov enda vend ja Jane lahku ajada. · Elizabethi noore õe ootamatu abielu vääritu ja valeliku ohvitseriga SISUKOKKUVÕTE: Bennetite pere viie tütre suurimaks eesmärgiks elus on saada mehele ning teha võimalikult hea partii. Rikaste Mr. Darcy ja Mr. Bingley saabumine nende kodukanti toob kaasa suurt õhinat ning vanim tütar Jane suudab meeldivas Mr. Bingleys endale tulevase kaasa leida. Darcy, seevastu, on üks ebameeldivamaid inimesi, keda eal kohatud
käitutaks. Mis tähendab seda, et tähelepanu, austust, huvi ja sümpaatiat, mida teie ootate teiselt, peate ka ise vastu pakkuma. Teiseks: keskenduge sellele, mis toimub väljaspool, mitte teie sees. Kuulake vestluskaaslast, mitte ärge mõelge peas sobivat vastust ega muretsege soengu või kohmakuse pärast. Te ei pruugi isegi tajuda, kui suhtlemisaltina te teistele paistate või mis teisi teie poole tõmbab või teist eemale tõukab. (V. White, Esmamuljed) Esmase hinnangu langetamine on protsess, mille käigus saab teiste inimeste kohta informatsiooni ja tõlgendad seda. Kuna esimene mulje tekib automaatselt, ei pane hindamisprotsesse tähelegi. Esmase hinnangu andmine on ülikasulik oskus, mis aitab teil kohatuid võõraid kategoriseerida. Vahel on esimene mulje täpne, kuid sageli on teie esimene mulje inimesest illusoorsem, kui oskate ette kujutadagi. Te teete vähese informatsiooni põhjal hulga järeldusi ning panete inimese kohe paika.
Minu muusikaelamus Käisin vaatamas muusikali "Nahkhiir" Tallinnas 13. mail Rahvusoopris Estonia. Esmamuljed olid väga head, istusin saali rõdul viimases reas kus oli vapustav vaade lavale ja orkestrile. Muusikali ei tulnud vaatama ainult eestlased, seal oli ka väga palju välismaalasi. Panin tähele, et enamik inimesi olid vanemas eas. 1874. aastal Viinis esietendunud ,,Nahkhiir" on tänu meeldejäävatele meloodiatele, kaasahaaravatele tantsunumbritele ja peadpööritavale sisule kogu maailmas väga populaarne tänapäevani. See on seotud sündmusega, mis leidis aset enne opereti
26. Oma tundeid näitama show her feelings 27. Huumorimeel sense of humor 28. Töökas hard-working 29. Laisk lazy 30. Täpne punctual 31. Alati hilineb always late 32. Usaldusväärne reliable 33. Ebausaldusväärne unreliable 34. Tark, nutikas clever 35. Rumal - stupid 36. Paindlik flexible 37. Järeleandmatu inflexible 38. Ambitsioonikas, edasipüüdlik ambitious 39. Kaine, praktiline mõistus common senise 40. Idioot and idiot 41. Esmamuljed first impressions 42. Väga head esmamuljet jätma make a very good impressioon 43. Näima come across as 44. Näima, paistma appears to be 45. Lahkus kindness 46. Optimism optimism 47. Täpsus punctuality 48. Laiskus laziness 49. Usaldus, kindlus, usk confidence 50. Ambitsioon ambition 51. Ülbe, upsakas arrogant 52. Kamandav bossy 53. Võistlev, konkureeriv competitive 54. Kaha jalaga maas downto-earth 55. Lojaalne loyal 56
on lähedane isiklikke saatuselööke, muserdus- ja üksindusmeeleolusid väljendav luule. Kirjanikult on ilmunud ka lapsepõlvekodu kujutav proosaraamat ,,Väikesed pildid Eestist".Vormiliselt on tema luule lihtne, avardades eesti luule värsiehitust, võttes kasutusele vabavärsi. Tema luule on leidnud rohkesti kasutamist heliloojate poolt, kõige rohkem viise ta sõnadele on loonud Miina Härma. Anna Haava suri 13. märtsil 1957 ning on maetud Tartu Raadi kalmistule. · Millised on Sinu esmamuljed luulekogu lugedes? Esmamuljena tundusid ta luuletused olema huvitavad ja lugemist väärt. · Milline luuletus köitis, milline mõte või tunne jäi meelde? Mind köitsid pikad luuletused loodusest, kõige enam meeldis ,,Järv leegib eha paistel". Seda luuletust lugedes tekkis selline tunne, nagu see oleks pärit mingist muinasjuturaamatust. Seal oli ka paar luuletust teemal armastus, kuid need olid liiga lühikesed ja ei meeldinud mulle eriti
See on mõeldud tähistama ta kuuekümnentat sünniaastapäeva. Autor jääb siingi luulekogus peamiselt oma kodukandi Palumaa ja Peipsi looduse ning inimeste poetiseerijaks. Kogu iseloomustab süvenenud eluvaatlus, elu püsivate väärtuste selge tunnetus ja edasiandmissoov. Valikkogu koosneb üheksast graafiliste vahetiitlitega illustreeritud tsüklist. 4 Lugedes seda luulekogu on esmamuljed positiivsed, sest luuletuste teemad on elulised ja hästi mõistetavad, samuti luuletused on kirjutatud nii, et neid on hea lugeda. Luuletuste teemad on loodusest, maaelust ning inimestest ja kirjeldavad hästi maaelu tegevusi ja loodust. Luuletused on rohkem tõsisema poolsed kui naljakad, aga kindlasti ei ole need igavad. Antud kogu iseloomustab autori elu püsivate väärtuste selge tunnetus ning edasiandmissoov.
Ületas 19. sajandi lõpu epigonismi ja temast sai 20. sajandi luuleuuenduste eelkäija. Luuletaja kuulsuse tagasid talle aga tema haigusajal valminud luuletused. Tema luule on realistleik, lihtne ja täpne, milles puudub liialdatud pateetika, ilutsemine ja paisutatud tunded. Aastaaegadest meeldib Liivile küige rohkem sügis ja see väljendub ka tema luuletustes. Kujunditest eelistas ta isikustamist, metafoori ja võrdlust, kuid kasutas ka palju kordusi ja algriimi. 12. Millised on Sinu esmamuljed luulekogu lugedes? Minu esmamuljed luulekogu lugedes olid, et see luulekogu on peaaegu põnev. Teda oli lihtne lugeda, kuna seal olid segamini erinevate teemadega luuletused. Muidugi oli osades kohtades ka paar sama teemaga luuletust järjest, aga see väga ei häirinud. Luuletusi oli ka erinevate pikkustega. Leidsin ka luuletusi, mida olin varem kusagilt kuulnud või lausa teadsin ise peast. Selliseks on näiteks luuletus ,,Ta lendab mesipuu poole." 13
(Koeru) Luuletaja 1999.a. maikuusse kavandatud Koeru külastuse katkestas aga surm Tallinnas, Mustamäe haiglas.(Koeru) Tema luulet on ilmunud rootsi, soome, inglise, itaalia, karjala, leedu, läti, prantsuse, saksa, ungari ja vene keeles. (Geni) 2 KALJU LEPIK ,,ÖÖTÜDRUK" Valisin just selle luulekogu kuna mu isa soovitas seda mulle ja kuna tean ,et isa pakub mulle lugeda ainult parimaid teoseid siis olingi kohe nõus. Esmamuljed seda luulekogu lugedes on müstilised. Ma pidin mõningaid luuletusi lugema kolm korda läbi ,et nendest aru saada aga nad olid seda väärt. Mulle meeldib ,et luuletused on erineva pikkusega ja neid lugedes tekivad erinevad emotsioonid. Luuletused ei ole selged, mis teeb lugemise huvitavamaks kuna peab kogu aeg aru saama sümbolitest ja isikustamistest. Tervet luulekogu lugedes on tunda leina ja kurbust. Isiklikult ma arvan ,et kirjanik pani
Siim-Sander oli enda klassis kõige noorem, aga teistest pikem ja füüsiliselt võimsam. Teistega võrreldes oli ta juba päris alguses peajagu üle, palli käsitsemine oli käpas. Kui mitte jalgade vahelt, siis igatahes mõlema käega ühtemoodi hästi põrgatas ta küll. Siim-Sander Vene oli juba noorelt tipus. Teda peeti nimelt juba viiendas klassis tippkorvpalluriks. Peagi noorele korvpalliliikmele Eestis enam vastaseid polnud. Esmamuljed temast on A- vanuseklassist. Ta mängis TTÜ eest, oli umbes 14-15 aastane, aga endast kolm aastat vanemate seas juba kõva tegija, selge liider. Siim-Sanderi kohta on öeldud kogu aeg, et tal on prioriteet paiga. Trenn oli alati tal eespool kui muu asi, näiteks klassiekskursioon. Kui palju peab noor inimene ohverdama et jõuda tippu? Siim-Sander vastas sellele nii ,, Ma ei ole õnneks kunagi niisama hängida tahtnud. Ei teagi, et oleksin pidanud midagi ohverdama. Kõik asjad
neid asju. Siis võiks ta veel teha antud pakkumise eriti ahvatlevaks, et kliendil tekiks reaalne huvi selle vastu. Kui pakkumine on tehtud, siis jätkata suhtlust kliendiga, korrata talle ette kõik asjad mida tema müügimehele mainis, et tekitada kliendis kindlustunnet. Peale lepingu sõlmimist kindlasti hoida kliendiga kontakti, näiteks peale teenuse paigaldamist helistada üle ja uurida, et kuidas sujus ning millised on esmamuljed. Sellisel juhul tekib kliendil ka lojaalsus antud ettevõtte suhtes ning soovitab seda teenust ka teistele. Mis aga antud müügimehe puhul oli väga muljetavaldav, oli see kui järjekindel ta oli. Ei olnud mitte ühtegi klienti kelle ta oleks mööda lasknud, kõigile lähenes, võttes antud olukorrast maksimumi.
vastu. Raamatust saame me aimu alles siis, kui hakkame seda lugema, ja inimesest siis, kui oleme temaga kaua aega koos veetnud. Eesti vanasõnagi ütleb, et enne tuleb puud soola koos ära süüa, kui sa kedagi tundma õpid ja et enne ei tohi kedagi kiita, kui külimit soola üheskoos on ära söödud" (Eesti fraseologismide... 16.06.2015). 2 Arvan, et kui meie sõprussuhete aluseks oleksid vaid esmamuljed, siis oleks sõprust maailmas palju vähe. Esmamulje võib sõltuda nii isikuomadustest nagu ekstra- ja introvertsus, aga ka elusituatsioonidest. Mõni inimene paistab meile esmakohtumisel pahur, ent me ei tea ju, võib-olla oli tal samal päeval mõni õnnetus, pettumus, teda võivad vaevata raskused, mured, ta võib olla stressis. Kõik need situatsioonid võivad tekitada barjääri tema ja teiste vahele ja hea esmamulje loomine ei ole tema jaoks sel hetkel oluline.
Viljandi 2019 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. JANE AUSTENI BIOGRAAFIA 4 1.1 Päritolu ja perekond 4 1.2 Tom Lefroy 5 1.3 “Esmamuljed’’ 5 1.4 Hüvasti Steventon 6 1.5 Abieluettepanek 6 1.6 Chawtoni suvila 7 1.7 “Mõistus ja tunded’’,“Uhkus ja eelarvamus’’, “Mansfield Park’’, “Emma’’, “Veenmine’’,
Juhendaja lahkub viimasena ruumist. 5 minutit 4. päev: 6.08.15, neljapäev, 12.00-13.30 Eesmärgid: arendada noortes analüüsioskust. 1. 11.30 Ettevalmistus- juhendaja toob istumiseks padjad. Prindib välja ,,Nukitsamehe" filmis ja näidendis kuuldud laulusõnad. 10 min 2. 11.55 Valmisolek osalejate vastuvõtuks- juhendaja ootab osalejaid fuajees 5 min 3. 12.00 Vestlusring- esmamuljed nähtud teatrist ja filmist. Millised olid ja kas olid erinevused ,,Nukitsamehe" teatri ja filmi vahel, kui oli siis millised?; mida oli huvitavam vaadata ja miks?; mis kõige rohkem meeldis nähtust?; millised olid kõige huvitavamad, naljakamad, tõsisemad kohad filmis või teatris?; kuidas meeldisid tegelaskujud?; keda sooviksid ise kehastada ja miks?; kas oleksid kehastanud kedagi teistmoodi, kui jah siis keda ja mis moodi?
3) Ülesande olemusest. 9 Inimeste tajumine, veetlus ja inimsuhted - Mulje kujunemine - inimese kohta olemuste kujundamine teda esmakordselt kohtades. Mulje kujunemise protsessi tegurid: 1) Enesemõistetava teooria - millised on isiksuse jooned ja millised neist tõenäolisemalt omavahel seostuvad. 2) Individuaalsed (personaalsed) teooriad - meie isiklikud konstruktsioonid. 3) Esmamuljed teistest inimestest - on tähtis, kuidas me esialgu saame infot teiste inimeste kohta. 4) Komme jagamine inimesi kategooriasse (neid stereotüüpida). - Isiksuse tavateooria - intuitiivsed ideed iseloomujoonte normaalsest kokkusobivusest, mis on aluseks tavaennustustele teiste inimeste ja nende tõenäolise loomuse kohta. - Enesestmõistetava isiksuseteooria - teooria, mis ennustab, et kui kellelgi on teatud iseloomujoon, on tal ka mitmeid muid selle omadusega seotud jooni.
arusaam temast.Esmamulje tekkimist inimesest on hiljem on praktiliselt võimatu juba muuta. Lisaks veel vaadeldava inimese füüsiline atraktiivsus ning tema väljendusrikkus. Olulised on ka stereotüübid. 18. Mida tähendab esmamulje efekt? Esimene info on kõige otsustavam mulje kujundamisel. Esmamulje aitab võõraid inimesi kategoriseerida. Tegelikult on esimese kuvandi põhjal loodud pilt tihtipeale väär. Samas jäävad petlikud esmamuljed enamasti püsima. Teadlased väidavad, et kuni 2/3 esmamuljetest jääb püsima ka pärast kuudepikkust suhtlemist ning inimesed on valmis tegema vaid pisikesi korrektiive. 19. Mis on stereotüübid? Üldistus kultuuriga seotud inimeste, objektide või sündmuste kohta. Stereotüübi abil iseloomustamine on esmamulje lühiversioon. Üheainsa tunnuse või käitumisjoone põhjal klassifitseeritakse inimene teatud gruppi, mille liikmed peaksid sarnanema ka teiste tunnuste
mõte esineda 27. Mida tähendab silmside auditooriumiga ja miks on see oluline? Silmside auditooriumiga on esimene märk sellest, et toimub kõneleja suhtlemine auditooriumiga. Kui kaob silmside auditooriumiga, kaob ka auditoorium. 28. Millal tegelikult algab ja lõpeb esinemine ja miks? Lavale astumise ja lavalt lahkumisega, sest lavale ilmumine loob esmamuljed ning lavalt lahkumine kinnistab need. 29. Mida ei tohi esineja teha enne kõne alustamist, kõne ajal ja kõne lõpus? Ära alusta ega lõpeta vabandustega Ära alusta kohatu naljaga Ära kõnele liiga pikalt Ära blufi Ära kaota silmsidet oma märkmetesse Ära püüa lühikese ajaga kõigest rääkida 30. Millised on puldi kasutamise käsud ja keelud? 31. Kasuta pulti kui strateegilist abivahendit 32. Vaata puldi taga liikudes oma märkmeid 33
kasutavad informatsiooni sotsiaalsetes situatsioonides, et teiste käitumisest aru saada. Sotsiaalne taju on on subjektiivne. Ühte ja sama asja erinevate inimeste poolt kirjeldatakse erinevat moodi. Seetõttu ei saa olla täpne. Kujundavad seda: · Esmamulje kas võõra inimese üle saab otsustada pärast põgusat kohtumist? Kas käitumine ühes olukorras annab alust oletada, et käitub ka teises olukorras samamoodi? Esmamuljed kujunevad kiiresti. Reeglina väliste ja jälgitavate kategooriate alusel. Sugu, etniline grupp, näoilme, kehahoiakud 4 tüüpilist kategooriat esmamulje kujunemiseks. Esmamulje kujunemise aluseks on inimese enda varasemate teooriate replikatsioon. · Olukorra mõju see kuidas asjad käima peavad. Silma torkavad erisused. · Jälgitav käitumine inimesel on lihtne liigutuste põhjal järeldada tegevuse eesmärki. Nt treenimine: http://www.biomotionlab.ca/Demos/BMLwalker.html
1. MOODUSTUMISE STAADIUM Moodustumise staadiumis on grupp indiviidide kogum, omamata grupile peamist iseloomulikku joont üheselt määratletud eesmärki. Selles staadiumis arutatakse läbi ja määratakse kindlaks · grupi eesmärgid, · grupi koosseis, · grupi juhtimine. Moodustumise faasis püüavad indiviidid aru saada · oma rollist grupis, · teistele muljet avaldada. Moodustumise käigus tekivad · esmamuljed grupi teistest liikmetest, · algab usalduse kujunemine, · sarnasuste leidmine, · grupi reeglite ja normide väljatöötamine, · kokkulepete sõlmimine, · sümpaatia tekkimine, · leitakse vastastikku igaühe tugevad küljed ja jagatakse rollid ning vastutus. 2. TORMAMISE STAADIUM Tormamise staadium kujutab endast konflikti staadiumit, mille põhjuseks on enamasti moodustumise staadiumis tehtud otsused ja tekkinud suhted
3. Berne, Eric Suhtlemismängud : mängud ja manipulatsioonid inimsuhetes. Tartu, Väike Vanker, 2001 4. Bolton, R. Igapäevaoskused : kuidas ennast kehtestada, teisi kuulata ja konflikte lahendada. 2002, 2005 5. Bolton, R. People skills. 6. Borodkin, Korjak. Tähelepanu, konflikt! 7. Cialdini, R.B. Mõjustamise psühholoogia 2005 8. Clayton, P Kehakeel töökeskonnas 2004 (piltidega) 9. Demarais, A. Esmamuljed : mida te ei tea sellest, kuidas teised teid näevad - 2005 10. Frost, P Mürgised emotsioonid (konfliktidega toimetulekust) 11. Gordon, T. Vanemate efektiivsustreening 12. Hage, M. Kõnelema 13. Hirsch, G.I. Kõnele vabalt ja veenvalt 14. James, J. Kehakõne ehk kuidas endast positiivne mulje jätta 15. Kidron, A. Suhted töökollektiivis. 16. Kidron, A. Suhtlemispsühholoogia (1986 ja 2005?) 17. Koppel, M., Pree, S
annaabi.ee 
