"esitamisviisi" - 14 õppematerjali

Nimetu

tekstilõigu märgend on vastavalt

ja

, jt) ning esineb ka erandjuhtumeid, mille korral avatud märgendit ei pea sulgema, sest seda teeb mõni teine element. Viisakas komme on siiski avatud märgend kindlasti ka sulgeda. Paljudele elementidele saab lisada parameetreid, mis antud elemendi esitamisviisi brauseri jaoks täpsustavad. Parameetrid kirjutatakse elemendi algusmärgendi juurde, noolsulgude sisse. Igal parameetril on tavaliselt mitu võimalikku väärtust või väärtusvahemikku. Kui parameetril väärtusvahemik puudub, siis jäetakse see tähistamata. Parameetrid eraldakse märgendi põhitähisest tühikuga, samuti eraldatakse tühikuga üksteisele järgnevad parameetrist ja väärtusest koosnevad paarid. Parameetrite esitamise üldkuju on järgmine:

Organisatsioonikäitumine I kontrolltöö (2018)

Käitumuslik komponent ­ näiteks palutakse nädalavahetusel töötada ­ millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne. 15. Kuidas muuta hoiakuid? Hoiaku muutmiseks tuleb jõuda situatsioonini, kust see hoiak pärineb. Vanast hoiakust vabanedes tuleks see aga kohe asendada uue, toetava ja eneseväärtust tõstva hoiakuga -- et vana tagasi ei saaks tulla. Hoiaku muutmise mõjutamisel tuleb arvestada: 1. Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi 2. Argumenteerimise viisi 3. Inimese enesehinnangut Hoiaku muutumist mõjutavad mitmesugused uue hoiaku esitaja ja esitamisviisi omadused. Arvestada tuleb uue hoiaku esitaja meeldivust, tema mõjukust, esitamise kanalit, kordamiste arvu, uudsust jne. Organisatsioonikäitumises võib hoiakute mõjutamine olla seotud töötajate hoiakute mõjutamisega, kuid ka toodete reklaami ja organisatsiooni üldsuhetega. Kõik need komponendid on terviku osad. Kui tahetakse

Organisatsioonikäitumine - KT1 vastused (2019)

• Käitumuslik komponent – näiteks palutakse nädalavahetusel töötada – millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne. 15. Kuidas muuta hoiakuid? Hoiaku muutmiseks tuleb jõuda situatsioonini, kust see hoiak pärineb. Vanast hoiakust vabanedes tuleks see aga kohe asendada uue, toetava ja eneseväärtust tõstva hoiakuga — et vana tagasi ei saaks tulla. Hoiaku muutmise mõjutamisel tuleb arvestada: 1. Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi 2. Argumenteerimise viisi 3. Inimese enesehinnangut Hoiaku muutumist mõjutavad mitmesugused uue hoiaku esitaja ja esitamisviisi omadused. Arvestada tuleb uue hoiaku esitaja meeldivust, tema mõjukust, esitamise kanalit, kordamiste arvu, uudsust jne. Organisatsioonikäitumises võib hoiakute mõjutamine olla seotud töötajate hoiakute mõjutamisega, kuid ka toodete reklaami ja organisatsiooni üldsuhetega. Kõik need komponendid on terviku osad. Kui tahetakse

Juhtimine

28.Kuidas muuta hoiakuid? Ebasoovitava käitumise kõrvaldamiseks kasutatakse karistamist. Õige käitumise korral saab premeerida. 29.Kirjeldage kognitiivse dissonantsi olemust. Sõnastage näide. Kognitiivne dissonants – kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge, nõudes ebakõla leevendamise viiside otsimist. Hoiaku muutmise mõjutamisel tuleb arvestada: Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi, Argumenteerimise viisi, Inimese enesehinnangut. Näiteks: Laps küsib jäätist külmkapist. Ema/isa ütleb: “Saad siis kui oma toa ära koristad.” Mille peale laps ütleb: “Aa… mul läkski tegelt isu üle.” Toa koristamisest kergem viis dissonantsi lahendada oli veenda ennast, et jäätiseisu läkski üle tegelikult. 30.Mida nimetatakse väärtushinnanguteks? Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates

Organisatsiooni käitumine Kontrolltöö nr. 1

tundeid ja meeleolusid. Nt: kui inimene üks kord tegi midagi, mis tõi kaasa halba emotsiooni, siis järgmine kord sa tuled tema juurde sama emotsioonidega. Käitumuslik komponent ­ näiteks palutakse nädalavahetusel töötad, kuid inimesel harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne. 15. Hoiaku muutmise mõjutamisel tuleb arvestada: Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi Argumenteerimise viisi Inimese enesehinnangut 16. Kognitiivne dissonants on kahe või enama teadmise või tunde vastuolu, mis tekitab ebamugava motivatsioonilise pinge. Dissonantsi vähendatakse oma hoiakute, uskumuste ja käitumise muutmisega ning ka õigustamise, süüdistamise ja eitamisega. Näiteks küsib laps jäätist. Ema ütleb: "Saad siis kui oma toa ära koristad.". Mille peale laps ütleb: "Aa... mul läkski tegelikult isu üle. 17

II KT kordamisküsimused vastustega

arvamustel ja teadmistel o Emotsionaalne komponent ­ peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid. o Käitumuslik komponent ­ näiteks palutakse nädalavahetusel töötada ­ millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne 34.Kuidas muuta hoiakuid? Hoiaku muutmise mõjutamisel tuleb arvestada: o Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi o Argumenteerimise viisi o Inimese enesehinnangut 35.Mida nimetatakse väärtushinnanguteks? Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. Väärtus on mõiste soovitavast, mis mõjutab kättesaadavate teguviiside, vahendite ja eesmärkide valikut. Näit

Organisatsioonikäitumine Kontroltöö küsimused

  Kui inimesel on väljakujunenud, tugevatel uskumustel põhinevad hoiakud (religioossed, poliitilised), võib see esile kutsuda vahetu käitumisreaktsiooni.  Näiteks kui inimene on harjunud ja rahul pikkade tööpäevadega, ei mõjuta see tema töörahulolu. 15. Kuidas muuta hoiakuid? Kirjeldage mõnda näidet elust enesest. Hoiaku muutmise mõjutamisel tuleb arvestada: 1. Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi 2. Argumenteerimise viisi 3. Inimese enesehinnangut  Näiteks kui organisatsioonis ei suhelda väga palju, siis tuleb esitada uus hoiak, et omavahel peab suhtlema, sellisel moel, et see tekitaks mingi positiivse tulemuse ja tuua välja, kuidas vähene suhtlus negatiivselt inimesi mõjutab. 16. Selgitage kognitiivse dissonantsi sisu. Sõnastage eluline/ konkreetne näide.  Inimesed peavad oluliseks, et nad oleksid kooskõlalised. Kui nende

Organisatsioonikäitumise kordamisküsimused

1 vältida. Selle saavutamiseks muudetakse käitumist, tunnetust või vastuolu põhjustanud informatsiooni interpreteerimist. Muutused on vajalikud selleks, e inimesel on kalduvus käituda nii, et ta saaks iseendast maksimaalselt lugu pidada. Hoiaku muutumist mõjutavad mitmesugused uue hoiaku esitaja ja esitamisviisi omadused. Arvestada tuleb uue hoiaku esitaja meeldivust, tema mõjukust, esitamise kanalit, kordamiste arvu, uudsust jne. Organisatsioonikäitumises võib hoiakute mõjutamine olla seotud töötajate hoiakute mõjutamisega, kuid ka toodete reklaami ja orgaisatsiooni üldsuhetega. Kõik need komponendid on terviku osad. Kui tahetakse mõjutada teiste inimeste suhtumist, tuleb arvesse võtta kõiki kolme. Inimeste mõjutamist seostatakse sageli hoiakute muutmisega. 4

Gleitmani raamtumaterjal

Juhul kui kuulajatele esitati ilma mingite vihjeteta kaks eelnevat analoogilist lugu (peale kindrali-loo veel lugu kustutusvoolikute ühendamisest nafta puuraugu tulekahju korral), lahendas kontrollülesande juba 45% katsealustest. Analoogide kasutamise edukus sõltub oskusest leida õige analoog ning tabada selle taaskasutatavus. 2 3) Probleemi esitamisviisi muutmine (changing the representation). Tihti takistab ülesande lahendamist selle ebaõnnestunud sõnastus. Tuleb püüda probleemi näha teise nurga alt. Näide: Joel ja Frankil on ühepalju raha. Kui palju peab Joe Frankile raha andma, et viimasel oleks 10 dollarit rohkem kui Joel? Antud juhul on oluline mõista, et Franki võit on samal ajal Joe kaotus. Tähendab, iga dollar, mis omanikku vahetab, kasvatab mõlema mehe rahahulga erinevust kahe dollari võrra. Seega on lahendus ­ 5 dollarit

Organisatsiooni juhtimine KT2

2.Emotsionaalne komponent – peegeldab teise inimese või sündmusega seotud tundeid ja meeleolusid. 3.Käitumuslik komponent – näiteks palutakse nädalavahetusel töötada – millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne. Vahetul kogemusel põhinevad hoiakud on tugevad ning neid on väga raske muuta (näit füüsikatunnid). 34. Kuidas muuta hoiakuid? Saab kasutada karistamist Hoiaku muutmise mõjutamisel tuleb arvestada uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi, argumenteerimise viisi ja inimese enesehinnangut. Vahetul kogemusel põhinevad hoiakud on tugevad ning neid on väga raske muuta. 35. Mida nimetatakse väärtushinnanguteks? Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. 36. Mis vahe on lõppväärtustel ja abistavatel väärtustel? Sõnastage eluline/praktiline näide.

Organisatsiooni juhtimine I Kontrolltöö

3.Käitumuslik komponent – näiteks palutakse nädalavahetusel tö ötada – millised on inimese harjumused nädalavahetusel, soovid, plaanid jne. Ebasoovitava käitumise kõ rvaldamiseks kasutatakse karistamist. Organisatsioonis on teatud karistamisviisid. Karistuse efektiivsus suureneb, kui kasutada teatud meetmeid. Hoiaku muutmise mõ jutamisel tuleb arvestada: 1. Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi 2. Argumenteerimise viisi 3. Inimese enesehinnangut 79. Väärtushinnangu mõiste. Väärtushinnangute mõju  Väärtushinnangud on üldised tõ ekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele.  Väärtus on mõ iste soovitavast, mis mõ jutab kättesaadavate teguviiside, vahendite ja eesmärkide valikut.

Organisatsiooni juhtimise kordamisküsimused

tundeid ja meeleolusid  3) Käitumuslik komponent – nt palutakse nädalavahetusel töötada – millised on inimese harjumused nv-l, soovid, plaanid jne o Vahetul kogemusel põhinevad hoiakud on tugevad ning neid on väga raske muuta. Hoiakuid org-s mõjutab kognitiivne dissonants, mis tuleneb hoiaku käitumusliku ja kognitiivse aspekti vahelisest konfliktist. o Hoiaku muutmisel tuleb arvestada: 1) Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi 2) Argumenteerimise viisi 3) Inimese enesehinnangut 159. Väärtushinnangu mõiste. Väärtushinnangute mõju o Väärtushinnangud on üldised tõekspidamised, mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates situatsioonides, st väärtushinnangud on teatud seisundite eelistamine teistele. Väärtus on mõiste soovitavast, mis mõjutab kättesaadavate teguviiside, vahendite ja eesmärkide valikut.

Organisatsioonikäitumine eksamimaterjal - vastused kordamisküsimustele

MINA TEAN + TEISED EI 20.MINA EI TEA + TEISED EI TEA TEA 21. 22. Mis on hoiaku kujunemise põhiliseks aluseks? 23. isiksuse vahetu osavõtt praktilisest elust, isiklik kogemus. 24.Kuidas muuta hoiakuid? 25.Vahetul kogemusel põhinevad hoiakud on tugevad ning neid on väga raske muuta (näit füüsikatunnid). tuleb arvestada: 26. Uue hoiaku esitaja omadusi ja esitamisviisi 27. Argumenteerimise viisi  28. Inimese enesehinnangut 29. 30.Kirjeldage kognitiivset dissonantsi. 31.Kognitiivne dissonants tuleneb hoiaku käitumusliku ja kognitiivse aspekti vahelisest konfliktist. Kui inimesel on väljakujunenud, tugevatel uskumustel põhinevad hoiakud (religioossed, poliitilised), võib see esile kutsuda vahetu käitumisreaktsiooni. 32.Hoiak koosneb kolmest komponendist: 33

ORGANISATSIOON JA PERSONALI JUHTIMINE

Nt. Kui ma palju suitsetan, siis ilmselt haigestun ma kopsuvähki. · Käitumuslik - sisald. hoiakutega seond. käitumisviise, võimeid ja soove neid järgida. Nt. Ta- han suitsetada, sest see hõlbustab mul teistega suhtlem. Hoiakute muutmine. In. tegelik käitum. sõltub hoiakutest, aga ka normidest, harjumustest ning ootustest. Kui need on omavah. kooskõlas, siis on ka hoiakud ja tegelik käitum. omavah. kooskõ- las. Hoiaku muutm. mõjut. mitmesug. uue hoiaku esitaja ja esitamisviisi om.: tema meeldivus ja mõjukus, esitam. kanal, kordamiste arv, uudsus jne. Org. käitum. võib hoiakute mõjutam. olla seot. tööt. hoiakute mõjutam., kuid ka toodete reklaami ja org. üldsussuhetega. Kõik need komponendid on terviku osad. Kui tahetakse mõjut. teiste in. suhtumist, tuleb arvesse võtta kõiki kolme. In. mõ- jutam. seost. sageli hoiakute muutm. 25 20. Motivatsiooni rahulolu- ja protsessiteooriad. I. Motivats