Gümnaasium Vanakreeka Kirjandus Atika ajajärgu lühikokkuvõte 10.klass 2010 Antiikkirjandus on vanakreeka ja vanarooma kirjandus, mis on loodud ajavahemikul 8. sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr. Kreeka kirjanduse võib jagada neljaks põhiliseks ajajärguks: arhailine, atika, hellenismi ja Rooma ajajärguks. Järgnevalt tuleb juttu atika ajajärgust. Atika ajajärgul, 5. Sajandil eKr jõudis Kreeka orjanduslik ühskond oma suurima poliitilise, majandusliku ja kultuurilise õitsenguni. See periood sai oma nimetuse Atika maakonna järgi, mille pealinnaks oli Ateena. Seda aega iseloomustas optimistlik vaade kultuurile ja usk inimese ja tema mõistuse jõusse. Lüürika loovutas oma juhtiva positsiooni dramaatikale. Draama eripäraks oli see, et sündmuste ...
Kadrioru Saksa Gümnaasium RETSENSIOON Heebrea Reekviem Katriin Bachmann 10B Tallinn 2009/2010 1. novembril käisin Jaani kirikus kontserdil ,,Heebrea Reekviem, leinast ülendava lauluni". Esinesid kammerkoor Voces Musicales ja Pärnu Linnaorkester, neid dirigeerisid Jüri Alperten ja Endrik Üksvärav. Kokku esitati viis teost, neli neist olid Arvo Pärdi loodud ning viimane laul kõlas Eestis esiettekandena. Rahvusooper Estoniast olid tulnud esinema sopran Nadia Kurem ja metsosopran Helen Lokuta, kuulda sai ka bariton Taavi Tampuud. Kontserdi üldmeeleolu oli hinge kosutav ja kergelt salapärane, just nagu kirikukontserdilt ootasin. Arvo Pärdi neli lugu kandsid nimesid ,,Tribute to Ceasar", ,,I Am the True Vine", ,,Most Holy Mother of God" ja ,,Which Was the Son of...". Kõik olid eriilmelised. Arvo Pärt on maailmanimega helilooja, kelle muusikat iseloom...
Andres Hillep 10b 25.05.2010 High school musical Ma käisin 30.04.2010 Tallinnas Nukuteartis vaatamas muusikali ,,High school musical" ehk ,,Keskoolimuusikal". Muusikal toimus päevasel ajal ja pileti hinnaks oli 220 Eesti krooni. Muusikal hakkas kell 14.00 ning kestis koos pausiga kaks ja pool tundi. Kogu saal oli rahvast täis ja kõik kohad olid välja müüdud. Etendusel vist mingit väga erilist eesmärki polnudki, põhiline oli lihtsalt rahvale korralik elamus anda ning samas näidata ka, milleks meie noored esinejad võimelised on. Muusikali lavastaja oli Andres Dvinjaninov ja muusikajuht Kaire Vilgats. Peaosalist Troyd mängis ,,Eesti otsib superstaari" võitja Ott Lepland ja naispeaosalist Gabrielat mängis Mari Ronimois. Tuntumatest nägudest osalesid muusikalis veel Marilyn Jurman, Silver Laas,Getter Jaani, Andres Roosileht ja Tarmo Männard. Muusikali te...
neli osa, millest esimese pealkirjaks oli "Adagio cantabile. Vivace assai". Esimesele osale iseloomulik oli kogu teose jooksul vahelduv tempo ja dünaamika ning suurejooneline lõpp. Teine, kolmas ja neljas osa olid üldjoontes üksteisele üsnagi sarnased. Neid iseloomustab kõik, mis võiks seonduda nimega "Üllatussümfoonia". See kujutas endast valdavalt rõõmsatoonilist, tempokat ja salakavalalt vahelduva dünaamikaga muusikat. Esinejatest Irina Zahharenkova sündis 23.02.1976 Kaliningradis. Muusikalise hariduse teekonda alustas ta Tallinna Georg Otsa nimelises muusikakoolis professor Mare Otsa klassis. Õpinguid jätkas ta Eesti Muusikaakadeemias aastatel, mille ta lõpetas aastal 2003 bakalaureuse kraadiga, kuid sellega ta ei piirdunud vaid suundus edasi magistri- ning doktoriõppele, mis on lõpetamata tänaseni. Zahharenkova valdab lisaks klaverile ka varasematest
Võru Muusikakooli kevadkontsert Võru Muusikakooli kevadkontsert toimus 28. aprillil 2011. aastal Võru Kultuutimajas Kannel. Kontsert algas kell 18.00 ja kestis ligikaudu poolteist tundi. Seal esinesid Muusikakooli õpilased ja õpetajad erinevates koosseisudes. Kontserdi alustasid kaks tüdrukut, kes mängisid klaveril loo ,,Kevadel," esitati veel ka lugu ,,Türisalu ööbik," teiste lugude nimed ei jäänud meelde või olid liiga keerulised. Esinejatest jäid meelde Kaspar Oskar Kramp, Elina Piller, Anete Lokk, Kristina Bianca Rantala, Laura Eiche jt. Pillidest mängiti klaverit, mis saatis peaaegu kõiki laule, siis veel akordionit, flööti, harfi, trompetit, viiulit ja kindlasti oli neid veel. Muusikapalade vahel sai kuulda muusikakooli õpilaste mõtteid uuest koolimajast. Nagu ka eelnevad kontserdid, kus ma olen käinud oli ka see hästi korraldatud ja jättis järjekordselt positiivse mulje
Veel räägiti jalgpallist. Peale seda tulid mõned igavad laulud ja õhtu lõpetas õhtujutt, milleks oli Vendade Grimmide „Lugu kuuest hakkajast mehest“. Lugu luges Rein Oja, kelle hääl kõlas nii, nagu oleks tal oma tööst villand. Skyplus neljapäeval, 10. detsembril 19.00-21.00. Skyplus päev – Uued pop-laulud. Skyplus reedel, 11. detsembril 19.00-21.00. 19.00 Check in – tantsumuusika ja klubipiletite loosimine. Juttu tuli ka klubiüritustest, esinejatest. 20.00 Bad Jam FM – ainult urbanmuusika, nii uued kui vanad lood (R’n’B, soul, hip-hop) Raadiojaama eesmärgiks meelelahutuse pakkumine.
Esimese õhtu lemmikuks kujunes Rootsi bänd Skenet, mille moodustavad neli noort folkmuusikut – Lena Jonsson viiulil, Niklas „Nicke” Bertilsson trummidel, Johan Mörk bassil ja Staffan Jonsson kitarril. Nende nelja koostöös jõudis vaatajateni dünaamiline ning energiline kontsert. Mitmekülgusus ja jõulisus tulenevad bändi eeskujudest, kelleks on näiteks Pink Floyd, ent samas ammutavad nad ideid ka 70ndate diskomuusikast või sootuks vanadest rootsi viiuldajatest. Teise päeva esinejatest sooviksin eesti poolelt ära märkida Zetod, kes on kümne tegutsemisaasta jooksul omandanud kindla fänkonna. See, kuidas publik laulja Jalmar Vabarna korraldusi täidab, on mõneti ehk isegi fenomenaalne. Minul kui passiivselt kõrval põlvi nõksutaval vaatajal oli lust publiku rõõmu jälgida. Viimase päeva sõna otseses mõttes kuumimaks bändiks osutus 2009. aasta Viru Folgil alguse saanud bänd Ukerdajad. Bänd on mõne aastaga muutunud küpsemaks ja lisaks nende
muusikateostest. Kirjutise värvikamaks muutmiseks võib otsida huvitavaid fakte ja tsitaate heliloojatest või kasutada kavalehel olevat teavet. Siiski ei maksaks sõna-sõnalt kavalehel olevat tsiteerida, vaid mõne huvitava mõtte või fakti põhjal omi mõtteid ja järeldusi esitada. Suurem osa teema arendusest peaks sisaldama mõtteid esinejate ja esituste kohta. Esituse analüüsimisel tuleks lähtuda näiteks järgmistest kriteeriumidest: · lähemalt võiks rääkida esinejatest, kasutades taas materjali kavalehelt või otsida lisaks Internetist. Kui materjali on väga palju, tuleks sealt valida olulisem (valikuliselt konkursivõidud, esinemised kuulsates kontserdisaalides, koostöö nimekate interpreetidega jne). · Kas esineja pillimänguoskus (või lauluoskus) oli heal tasemel või jättis soovida? Miks sa nii arvad? · Kas esitus avas sinu arvates selle helilooja stiili- ja mõttemaailma?
Retsensioon Kontsert, millel ma osalesin toimus 6. Märtsil Saku Suurhallis. Kontserdil esinesid soojendusesinejad: ,,Noep" ning ,,Matt Wills". Peaesineja oli Bastille. Kontserdil esitati enamasti Briti indie pop muusikat ning ka lihtsalt pop muusikat. Kontserdi meeleolu oli üsna kõrgel, rahvas oli kõikidest esinejatest sillas ning terve kava oli väga hästi kokku pandud ning üles ehitatud. Esinejad olid minu arvates kõik väga tasemel ning ma ütleks et kõik väga originaalsed ja omapärased, mõnel juhul isegi ütleksin, et oma stiili parimad. Eriti meeldis mulle ,,Noepi" puhul see, et ta laulis ning tagus muusika rütmi ise ning esitas rahvale oma laulud täiesti nullist, mitte ei lasknud kuskilt pulga pealt tagatausta ja lihtsalt laulis. Samuti jäi mulle
korda. Lauldi eeslauljatega ja eeslauljateta st laulis ainult koor. Mainimist väärib ka see, et kõik solistid oli eesnimede poolest Anud. Sümfooniaorkestris olid kasutusel erinevat sorti viiulid, tsello, trompet ja orel. Esinejad olid riietanud end musta ja osadel naistel rippus kaelas oranz kaelarätt ja mõned lauljad olid helesinises riietuses. Kõik mehed kandsid musta värvi riideid. Kontserdi lõpus mainis üks peakorraldajatest, et see on ühe suure kontserdi lõpp, enamus esinejatest olla käinud seoses selle projektiga Saksamaal esinemas. Tänati kõiki selle projektiga seotud inimesi ja tublimaid premeeriti lilledega, meeldiva aplausi saatel. Kontsert õnnestus, sest melu ja lõputut aplodeerimist oli palju st see kontsert läks rahvale peale. Ise arvan, et tegu oli tavalise kontserdiga. Kõige enam meeldis Vivaldi ,,Gloria", mis oli suursugune ja meeldiv kuulata.
Ühisgümnaasiumi õpilaste jõulukontserti. See on muutunud juba traditsiooniks, et Paide Ühisgümnaasiumi õpilased esinevad igal esimesel advendil Paide kirikus linnarahvale. Sellega tuuakse, vähemalt minu arust, Paide elanike südameisse jõulutunnet ning see on igati armas ettevõtmine Paide Ühisgümnaasiumi õpilaste poolt. Esinesid põhiliselt koorid. Mudilas-, laste- ja segakoor. Oli ka kaks ansamblit ning Timo Mäeots esines orelil. Kuna ma olin üks esinejatest, siis mul oli eriti huvitav seda kontseti vaadata, sest ma teadsin mismoodi need esitatud palad peavad välja tulema. Esitati üheksa erinevat lugu. Kõige meeldejäävamad ja paremad olid minuarust orelil mängitud lugu J.S.Bach ,,Toccata D moll", mis oli esitatud Timo Mäeotsa poolt. Timo on üks ütlemata andekas noormees. Ta oskab mängida väga paljusid erinevaid pille ning seda väga väga hästi. Selle looga algas see jõulukontsert pihta
lavaline hoiak näitasid, kuid palju ta püüab endast anda. Peale Johannat esines Katariina Püüa Amy Winehouse lauluga “Valerie”. Laul kõlas ilma klaverisaateta. Katariina ise tammus rütmi kaasa ning rahvas muutus selle laulu ajal palju elavamaks ja nipsutamisega hakati kaasa elama. Väga energiline ja tempokas esitus, mis tõi külmavärinad peale. Kontserdit lõpetas Risto Paiste Liisi Koiksoni lauluga “Ööviiul”. Risto oli esinejatest kõige vanem ning teda saatis Laine Lehto. Sobis kontserdit imehästi lõpetama, sest lugu oli taas rahulik. Lisaks klaverimängimisele laulis ka Laine ise veidike kaasa ja andis laulule päris palju juurde. Ristol on väga kandev hääl ja meeldiv oli kuulata. Ta suhtles hästi publikuga ning kõrged noodid olid hästi välja lauldud. Kokkuvõtteks jäin kontserdil käimisega väga rahule ning sain meie oma kooli lauljate loomingu kohta päris palju teada. Kindlasti üritan ka järgnevatel
Poisid peavad sõitma trammiga teatrisse, et anda üks kontsert aga tuleb välja, et tegemist ei ole lihtsa trammiga. Koos oma transpordiga satuvad nad igasugustesse seiklustesse. Ooper ise oli väga põnev. Oli igasugu esinejaid. Mu lemmik koht terves etenduses oli kui lavale ilmusid Tsirkusestuudio Folie artistid. Neid oli väga tore vaadata ja nende etteasted olid heal tasemel. Isegi kui neil sassi läks, tegid nad ikka edasi. Kõik tundus olevat plaanitud. Esinejatest rääkides, nad tundusid üsna usutavad. Alguses ei saanud keegi aru, kas ooper on juba alanud või ei, sest poistekoor tegi hääleharjutusi koos koorijuhiga kuni üks meesterahvas sosistas dirigendile, et etendus peaks algama. Kõik tundus meelega tehtud olevat kui hiljem järele mõtlema hakkasin. Muidugi hiljem, kui lavastus muutus huumorilikumaks, hakkasid ka näitlejad ebarealistlikult mängima, mis sobis etenduse meeleoluga. Etenduse kujundus oli ka päris teistsugune kui olen harjunud
· Annely Peebo on üles astunud mitmete lauluõhtute ja kammerkontsertidega kuulsates kontserdisaalides üle kogu Euroopa (Viinis, Berliinis, Münchenis, Stocholmis, Leipzigis, Bonnis, Milanos, Triestes, Firenzes, Torinos, Roomas, Pariisis, Madridis, Lissobonis, Helsingis, Riias) ning lisaks Moskvas, Tokyos, Singapuris ja mujal · 2002. aastal juhtis Annely Peebo koos näitleja Marko Matverega Eurovisiooni lauluvõistlust Tallinnas ning 2005. aastal oli üks õhtujuhtidest ja esinejatest Jaapani EXPO maailmanäitusel · Ta on teinud kaasa muusikafilmis ,,Les leçons de ténébres" (Arte ja France 3) ning 2003. aastal valis TOYP (The Outstanding Young Person of Switzerland) organisatsioon Peebo aasta naiseks Ooperirolle · Benjamin Britten "Kruvipööre" · Giuseppe Verdi "Rigoletto" · Britten "Suveöö unenägu" (Hermia) · Wolfgang Amadeus Mozart "Cosi fan Tutte" (Dorabella) · Mozart "Figaro pulm" (Cherubino ) · Mozart "Don Giovanni" (Donna Elvira)
mõne huvitava mõtte või fakti põhjal omi mõtteid kes esinesid, ja järeldusi esitada. milliseid teoseid esitati; Suurem osa teema arendusest peaks sisaldama mõtteid esinejate ja esituste kohta. paar üldistavat lauset kontserdi lähemalt võiks rääkida esinejatest, (materjal üldmeeleolu või kava ülesehituse kohta. kavalehelt või otsida lisaks Internetist). Materjalist valida olulisem (valikuliselt konkursivõidud, esinemised kuulsates kontserdisaalides, koostöö nimekate interpreetidega jne).
Külastasin emadepäeva juubelikontserti "Kingi emale üks kena päev" 10.mail. Muusikud esinesid Tallinna Raekoja platsil. Traditsiooniks saanud kontserdi korraldajaks on Valdur Laid, Elioni juhatuse esimees. Kontserti korraldatakse juba 10.ndat aastat ning emasid rõõmustaval ilusal emadepäevakontserdil oli ka heategevuslik eesmärk- selle ajal koguti raha abivajajatele lastele vajaliku kõnniroboti soetamiseks. Heategevusliku emadepäeva kontserdi juubeliprogramm oli esinejatest kirju üles astusid ansambel Traffic, Uno Loop, Tsellokvartett C-Jam ja Luisa Värk, Köök ja Kaire Vilgats, Meero Muusiku lastekoor ja käsikellade ansambel Nõmmelill. Kontsert algas hoogsalt ja haaras kuulajaid kaasa juba esimestest taktidest alates. See algas Meero Muusiku lastekoori esitatud lauluga "Emale", mis kuulub P.Ripsi repertuaari. Seejärel tervitasid kohaletulnud publikut päevajuhid Harriet Toompere ja Mait Malmstein, kes kutsusid kohe alguses publikut kaasa elama,
või leedukeelset laulu. Teiseks ei sobinud mulle need laulud, sest nad kõlasid täpselt nagu kahekskümnendate diskosaalide hitid. Viimase esineja viimane laul jättis mulle eriti halva tunde, sest, kui muidu oleks ma võinud seda Bruno Mars-i lugu veel kuulata, siis peale leeduka esitust ma seda laulu eriti kuulata ei tahaks. Tundus, et tema esitus rikkus normaalse laulu ära. Tegelikult ei olnud päris nii, et ainult eestlannad tegid head esitused ja teised kõik olid halvad. Esinejatest oli veel ka üks sakslanna, kes laulis väga hästi oma laulu ära ning ka nende leedulannade teised esitused olid täitsa head. Kokkuvõttes jättis see kontsert mulle üsna hea mulje, kuigi see viimane estus jättis veidi mõruda meki kurku. Üldiselt tundus, et ka teistele saalisviibijatele läks see kontsert peale. Muidugi oli ka neid, kes kuulasid seda ainult selle pärast, et tunnist ära saada või siis sellepärast, et neil oli vaja
LEO KALMET Leo Kalmet sündis 1900ndal aastal Tallinnas, rätsepa pojana. Ta käis Nikolai ehk Gustav Adolfi ehk Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasiumis. Neil oli koolis 1x nädalas teatritund, kus need, kes ise tahtsid, said esitada vabalt valitud palu. Leo oli üks aktiivsematest esinejatest. Ta ise on öelnud, et tema asumine tulevasele elukutseteele sai tõuke selle teatritunni õpetajalt Vesselovskilt. Kuni 17-aastaseni oli Leo Kalmet vaimustuses kujutavast kunstist, eriti õlimaalist, kuna need tal õnnestusid. Vanemate pealekäimisel astus ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Samuti õppis ta konservatooriumis laulmist ning astus korp! Revaliasse. 1920. aastal hakkas ta aga käima Paul Sepa poolt loodud Draamastuudios.
Kontserdiarvustus Mina külastasin 07. augustil Kammermuusikakontserti "Eesti 100", mis toimus Pärnu kontserdimajas. Tegemist oli ühiskontserdiga, mis oli pühendatud Eesti Vabariigi sajandale sünnipäevale. Kontserdil esitati vaid Eesti muusikat, mis kõik on kirjutatud viimase 100. aasta jooksul. Esinejaid oli nii Eestist kui ka mujalt maailmast. Lähemalt esinejatest: Teet Järvi, kes on Lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ja Tallinna Konservatooriumi. Ta on enda teadmisi täiendanud ka Moskvas Natalja Sahhovskaja, Mihhail Homitseri ja Ivan Monighetti juures. On töötanud nii Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri tsellorühma kontsertmeistrina kui ka korduvalt esinenud solistina orkestri ees. Hetkel töötab Järvi ka tsellopedagoogina Lahti muusikakõrgkoolis. Mari Järvi, kes õppis klaverit ja heliloomingut TMKK-s ja lõpetas Tallinna
Vabandame Teie ees, et kauplusetöötaja oli pealetükkiv teenust pakkudes. 3. Käesolevaga teatame, et asi otsustatakse Tallinna linna poolt vastava rahalise ressursi eraldamise järel Teatame, et asi otsustatakse Tallinna linna rahalise ressursi eraldamise järel. HARJUTUS 2: Sõnasta lühemaks 1. Politsei kutsuti Saturni nimelise kohviku juurde. Politsei kutsuti Saturni juurde. 2. Esinejatest rääkis politseitöö kutse-eetikast abiprokurör Abiprokurör rääkis politseitöö kutse-eetikast. 3. Mis puutub ärinime tõlkimisse eesti keelde, siis see ei ole lubatud. Ärinime tõlkimine eesti keelde pole lubatud. 4. Seda tapeeti on kolmes erinevas värvitoonis. Kolmes erinevas värvitoonis tapeeti. 5. Käesolevaga teatame, et antud küsimustele vastuse leidmiseks kokku kutsututava koosoleku teiepoolne aeg meile ei sobi.
hooaja võitja Liis Lemsalu. Peale teda tuli lavale saarlaste lemmik Teere Viira kes esitas kaks laulu: ,,You spin me around" ; ,, Sex on fire ,,. Getter Jaani oli järgmine kes lavale tuli. Ta esitas neli laulu : ,,Parim päev" ; ,,Ebareaalne" ; ,,Rockefeller Street" ja ,, Me kõik jääme vanaks". Peale teda tuli lavale laulu ,, Kaugele siit" ja koos Getteriga ,, Valged ööd". See oli viimane laul kontserdil. Peale seda jahiti lauljate käest autogramme. Natuke esinejatest Artjom Savitski Artjom Savitski on sündinud 27. jaanuaril 1992. aastal. Ta on eesti laulja, kes sai tuntuks saates ,, Eesti otsib superstaari", milles ta saavutas teise koha. Artjom pääses finaali 10. aprillil 2011. aastal toimunud lohutusvoorust, kus ta esitas Ruja laulu ,,Nii vaikseks kõik on jäänud". Enne saadet tegeles ta bändiga Noisebleed. Triin Niitoja Triin Niitoja on sündinud 1988
aega enne kontserdi algust. Nagu hiljem selgus, polnud me ainukesed. Saal oli väga täis, isegi toole ei jätkunud kõikidele. Me saime pea aegu viimased kohad, kuid see ei takistanud meid muusikat muulamast, kuid esinejaid me mängimise ajal ei näinud. Paar minutit enne kontserdi algust ilmus lavale kontserdijuht ning lausus:"Ma teadsin küll, et Narvas armastatakse kitarrimuusikat, kuid ma ei arvanud, et kohe nii kõvasti." Seejärel rääkis ta natuke esinejatest. Need olid kaks noormeest, Aleksei Sokolov, kes on 26 aastat vana ja 20aastane Dmitri Omelsak. See, et esinejad olid nii noored pakkus tõesti huvi. Kontsert oli jaotatud kaheks osaks, esimese osa mängis Aleksei Sokolov, teise Dmitri Omelsak. Esimene teos, mida me kuulasime oli Giovanni Zamboni sonaat nr. 8 Arpeggio ja Gigue. Algus oli väga aeglane ja sujuv, meeleolu oli rahulik. Motiiv kordus ja aeglustus vahepeal. Mõtted olid kusagil kaugel. Gigue oli pisut lõbusam, kui eelmine
07-25.07 taas ilma ühegi pausita. Kontserte korraldati neljal vabaõhu laval, klubides, Jaani kirikus ja Köömneaidas. Eestist esinesid Aivar Teppo, Ants Taul, "Dagö," "Euterpe," "Hõbejõude," "Johansonid," "Jääboiler," Kaarel Kilvet koos Tõnu Tammega, "Kukerpillid koos Kihnu tüdrukutega," "Kuusealused," "Laulu-line," "Lindpriid," "Noored Moosekandid," "Rasta Orchestra," "Sammalaeg," "Siidisõsarõ," "Tuksam," "Tuulekandled," "Triskele," "Ummaleelo," "Untsakad" ja "Zorbas." Välismaa esinejatest meeldis publikule sel aastal "Hoven Droven" Rootsist. 2000 VIII folk toimus 20.07.-23.07. Seekordne folk pühendati Veljo Tormisele, kes tähistas 70 sünnipäeva. Nüüdseks ei olnud Viljandi folk lihtsalt festival, vaid juba sündmus, mis tõi hulgaliselt rahvast kokku. Suvi, pärimusmuusika ja Viljandi olid nüüdsest lahutamatud. Avati pikniku plats. Kirsimäe lava pöörati teise suunda, see tagas kohe palju parema juurdepääsu lavani
Piltlikult, kui ainult nina paberites hoida, siis on kuulajatel varsti omavahel palju põnevamaid teemasid arutada. Muidugi, oleneb kuulajaskonnast (kuulajaskonna kaardistamine). Kui on teada, et esineda tuleb väga ametlikult ehk kõne eeldab korrektsust ja täpsust, siis on niiöelda paberilt maha lugemine ennast õigustanud. Kõige paremini on kuulajatega kontakti saavutada n-ö peast esinemisega. Siin on aga omad ohud. Näiteks seesama esinemiskramp, mis tekib enamikul esinejatest. Kui midagi juhtub meelest minema, siis ei ole abimaterjali, millele toetuda, kuskilt võtta. Selleks aga, et esinemist kuulama tulnud inimestega saavutada võimalikult hea kontakt, tuleb loobuda kõigest, mis seda takistada võiks. Siin kerkib taas esile ettevalmistuse olulisus. Ehk et enne esinemist tuleb kasutatav materjal korrastada. Kui selles osas on kodutöö tegemata, siis võib see jällegi esinejas ebakindlust tekitada ning ka kuulajaskond saab aimu pealiskaudsest ettevalmistusest.
pöördeliselt muuta evolutsiooni käiku. Viimase 500 miljoni aasta keskel on viis massilist väljasuremist pühkinud Maalt korraga väga suure hulga liike. Üks neist tegi 65 miljoni aasta eest lõpu pikale ja sinnani väga edukale dinosauruste valitsemisajale. Eelnevast suurem väljasuremine kaotas umbkaudu 245 miljonit aastat tagasi 96 protsenti mereloomade liigirikkusest. Igaüks neist sündmustest puhastas elu näitelava enamikust esinejatest, kuid sellest hoolimata taastus järelejäänud osa trupist kiiresti, andes suurel hulgal uusi vorme. Burnie, D. (1999). Evolutsioon linnulennul. East Sussex: Ivy Press 3.2 Erinevate liikide kadumine Näiteks Põhja-Ameerikas elanud rändtuvi kunagi maailma kõige arvukam lind. 19. sajandil kütiti neid massiliselt, kuid isegi pärast jahipidamise leevendamist jätkus tuvide arvukuse kahanemine kuni väljasuremine 1914.aastal. 1970
Oyama oma stiili 1956. aastal oma stiili "lõpliku tõe kooli", Kyokushinkai. Gichin Funakoshi on vanadest meistritest tuntuim. Ta sündis aastal 1868 Shuris. Ta oli noorena tihti halge ja vanemad viisid ta kuulsa karatemeistri Anto Azato (1827-1906) juurde õppima. Funakoshi harjutas Okinawa-ted ka Itosu Yasutsune, Matsumura, Arakaki ja Hosu juures. Aastal 1912 saabus Okinawale Jaapani admiral Dewa. Tema auks korraldati suured pidustused ning üks esinejatest oli Gichin Funakoshi. See oli esimene jaapanlastele korraldatud Okinawa võitluskunstide demonstratsioon. Admiral rääkis nähtust edasi Jaapani keisrile ja Funakoshi kutsuti 1917. a. Jaapanisse, Kiotos asuvasse budoalade peamajja karated esitlema. Tol ajal kutsuti Okinawa võitluskunsti Ryukyu Todejutsu. 1921. aastal, kui kroonprints Hirohito külastas Shuri linna Okinawal, nägi ta Funakoshi korraldatud demonstratsiooni
tõe kooli", Kyokushinkai, mis on kuulus tameshiwari ehk purustamistehnikate poolest. Karate 1900ndail Gichin Funakoshi on vanadest meistritest tuntuim. Ta sündis aastal 1868 Shuris. Poiss oli noorena tihti halge ja vanemad viisid ta kuulsa karatemeistri Azato Anko Peichin (18271906) juurde õppima. Funakoshi harjutas okinawated ka Itosu Yasutsune, Matsumura, Arakaki ja Hosu juures. Aastal 1912 saabus Chujosse, Okinawale Jaapani admiral Dewa. Tema auks korraldati suured pidustused ning üks esinejatest oli Gichin Funakoshi. See oli esimene jaapanlastele korraldatud okinawa võitluskunstide demonstratsioon. Admiral rääkis nähtust edasi Jaapani keisrile ja Funakoshi kutsuti 1917. aastal Jaapanisse, Kiotos asuvasse budalade peamajja karated esitlema. Siis oli ala nimi Ryukyu Todejutsu. 1921. aastal, kui kroonprints Hirohito külastas Shuri linna Okinawal, nägi ta Funakoshi korraldatud demonstratsiooni
Tema sõnum ei olnud mõeldud ainult naistele vaid tervele ühiskonnale, et inimesi mõtlema (Mees ei saa teada, mis tunne on olla ema; Teod põhjustavad rohkem pahandust, kui mõtted; Eliit on paratamatu). Teine sarnane kunstnik on Barbara Kruger kes miksis teksti fotograafiaga (tekst on üldiselt valge, mis on punasel taustal). 1985.a asutati New Yorkis grupp Guerrilla Girls koosnes nimeta kunstnikest, kirjanikest, esinejatest ja rezissööridest ning kes võitlesid diskrimineerimise vastu. 10. kehakunst performance 1960ndad viisid väga paljusid kunstnikke kehakunsti juurde. Kuna publik oli harjunud kunstist üha uusi ja teravamaid elamusi saama. Kunstnik kes ei tahtnud või ka ei suutnud vormide vallas piisavalt põnevat pakkuda, oligi sunnitud iseennast välja pakkuma. Inimkeha privaatsuse riivamine ja eriti keha füüsiline ohustamise või kahjustamine pidid kindlasti publiku tundeelu raputama
Mitmekülgne ja huvitavalt esitatud info suurendab tõenäosust ajakirjanike kohaletulemiseks, positiivseks suhtumiseks ja meediakajastuseks. Samal ajal tuleb silmas pidada, et ürituse vorm peab täiendama, mitte aga asendama sisu ajakirjaniku aeg on väärtuslik ja üritusest peab ta saama kasulikku infot ka siis, kui see toimub meelelahutuslikumas vormis. Samuti on ka loova ürituse puhul oluline kindel kontseptsioon: üritus peab moodustama kõigis oma elementides alates asukohast ja esinejatest ning lõpetades pressimaterjalidega ühtse terviku. Näited erinevatest meediaüritustest Uute fotoaparaatide tutvustamiseks kutsus tootja ajakirjanikud õdusasse kohvikusse, kus kunstikooli fotograafia õppejõud ja professionaalne fotograaf jagasid näpunäiteid tehnilistest võtetest ja digitaalfotograafia eripärast. Seejärel tutvustas tootejuht uusi digiaparaate, mida ajakirjanikud said kohe ka proovida praktiliste fotoülesannete täitmisega Tallinna vanalinnas
annaabi.ee 
