Nt Lordide koda. Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve. See on enamlevinud. Regionaalsel esindusel põhineva ülemkoja komplekteerimine võib toimuda kahel viisil: Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad. (nt Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa). Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. (Nt Usa, Itaalia, Jaapan). PARLAMENDI FORMAALÕIGUSLIK STRUKTUUR Struktuuri osad on parlamendi juhatus(esimees, aseesimehed) ja komisjonid, poliitilise struktuuri moodustavad fraktsioonid, koalitsioon ja opositsioon. Parlamendi igapäeva tööd juhib parlamendi esimees ehk spiiker, kelle valivad parlamendisaadikud. Tavaliselt kuulub esimehe koht mõne koalitsioonierakonna liikmele, üks aseesimeestest esindab opositsiooni. Spiikri ül:
TEISEL JUHUL tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve. Näiteks Venemaa Föderatsiooninõukogu, Saksamaa Bundesrat, Prantsusmaa ja USA senat. Komplekteerimine võib toimuda kahel viisil: 1) Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad. (Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa) 2) Ülekoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile (USA; Itaalia) Regionaalseid huve esindava ülemkoja erinevus seisuslikust kojast avaldub ka selles, et siin on tegemist regulaarselt ümbervalitava saadikukohaga. Ülemkoja komplekteerimise põhimõte määrab üldjoontes ka kodadevahelise tööjaotuse. 1) Briti Lordide koda peab heaks kiitma alamkojas vastu võetud õigusaktid, kuid ei tohi arutada finats ja majandusküsimusi.
Seda laadi ülemkodasid on tänapäeval märksa rohkem kui seisuslikke. Nimetagem Venemaa Föderatsiooninõukogu, Saksamaa Liidunõukogu ja USA Senatit. Piirkondlikul esindatusel põhinevad ülemkojad komplekteeritakse kahe viisil. 1. Ülemkoda ei valita, vaid sinna delegeeritakse regionaalvõimude esindajaid. Selline põhimõte kehtib Saksamaal, USA-s ja Venemaal. 2. Ülemkoja valib otse rahvas vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. Näiteks valivad USA kodanikud Kongressi Senatisse igast osariigist kaks senaatorit. Regionaalseid huve esindavad ülemkoja erinevus seisuslikust kojast avaldub ka sellest, et siin pole tegemist eluaegse, vaid regulaarselt ümbervalitava saadikukohaga. USA-s valitakse iga kahe aasta tagant ümber 1/3 senaatoriteist, Saksamaa Liidunõukogu koosseis muutub pidevalt seoses kohalike võimuorganite valimiste ning liidumaade valitsuse vahetumisega.
teel.Ülemkodade puhul eksisteerib aga kaks erinevat põhimõtet: 1.ülemkoda kui seadusandlik esinduskogu Suurbritannia niisuguses olukorras ülemkoda ei kinnita riigieelarvet ning ei lahenda teisi majandusküsimusi. 2.ülemkoda komplekteeritakse valimiste teel ning ta kaitseb (esindab) regionaalseid huve. Komplekteerimisel kasutatakse kahte varianti: 1.ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile(Jaapan, USA, Itaalia) 2.ülemkoja saadikud delegeeritakse regionaalüksuste pool (Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa) Kodade vaheline koostöö on fikseeritud seadusega. Parlamendi formaalõiguslik struktuur on fikseeritud seadusega. Vastavalt sellel parlamenid tööd juhivad parlamendi esimees ehk spiiker ja kaks aseesimeest. Parlamendi liikmed on aga jagunenud alalistesse komisjonidesse, kus tehakse parlamendi sisuline töö. Parlamendi poliitiline struktuur: kujuneb välja valimiste käigus
Korraga ei saa olla Ülem- ja Alamkojas. 2) teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaous, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve. Seda laadi ülemkoda on levinum kui seisuslik koda. Regionaalses esindatusel põhineva ülemkoja komplekteerimine võib toimuda kahel viisil 1) ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad (nt Pr maa, Saksa, Vene) 2) Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. (Nt Usa's valitakse igast osariigist senatisse kaks esindajat. Veel see Itaalias ja Jaapanis) PARLAMENDI FORMAALÕIGUSLIK STRUKTUUR Et esinduskogu tõhusalt tööle panna, tuleb seda organisatsiooniliselt korraldada, st luua tööruhmad ja juhtorganid. Selles jaotuses eristatakse formaalõiguslikku struktuuri, mis on fikseeritud seadusega, ning poliitilist struktuuri, mis oleneb parlamendi erakondlikust koosseisust. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus (esimees,
parlamendile. Ühekojalises on otsustajaks ainult parlament. 5. Ülemkoja komplekteerimise põhimõte: Tsensuslik- Õiguse kuuluda ülemkotta annab aadlitiitel või ametikoht. Ülemkoja moodustamiseks valimisi ei korraldata. Nt Suurbritannia Territoriaalne- Ülemkoda esindab keskvõimu tasandil piirkondlike (nt osariikide huve). Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. Nt valivad USA kodanikud igast osariigist Senatisse 2 esindajat. 6. Parlamendi formaalõiguslik struktuur: erinevate valdkondade komisjonid, kuhu kuuluvad koalitsiooni ja opositsiooni liikmed segamini. ajutised komisjonid, mis moodustatakse eriolukordade lahendamiseks Parlamendi poliitiline struktuur: Parlamendi erakondlik jaotus Pärast igast valimist on uued fraktsioonid 7
Seisuslik: Inglismaa Lordide koda Regionaalne: Ülemkoja moodustamise võivad tingida ka kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus vajadus esindada regionaalseid huve (Venemaa Föderatsiooninõukogu, Saksamaa Liidunõukogu, USA Senat) · Delegeeritakse regionaalvõimude (liidumaade, osariikide, kraide) esindajad ameti alusel Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa · Valitakse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile USA, Itaalia, Jaapan · Riigikogu valimine: o Valitakse 101 liiget, 4 aastaks o Liikmeks saab kandideerida ainult Eesti kodanik, kes on vähemalt 21 aastat vana o Valimised on vabad, üldised, ühetaolised ja salajased · Iga valitud saadik annab ametivande, milles lubab, et tegutseb lähtuvalt Eesti riigi põhiseseadusest · Esimesel istungil valitakse Riigikogu juhatus · Riigikogu tegevus koosneb vormiliselt: o täiskogu istungitest (võetakse vastu seadused ja otsused)
Eluaegse õiguse osaleda parlamendi töös omandab inimene automaatselt koos päritud või omandatud tiitliga Ülemkoja moodustamise tingib vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseis huve( Prantsusmaa , USA senat) Regionaalsel esindatusel põhineva ülemkoja komplekteerimiine toimub kahel viisil: · Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad. · Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. Ülemkoja komplekteerimise põhimõte määrab kodadevahelise tööjaotuse. Valdavalt sümboolne võim peab heaks kiitma alamkojas vastu võetud õigusaktid, kuid ei tohi arutada finants ja majandusküsimusi. Regionaalsed esinduskojad tegelevad vahetult liidumaid puudutava seadusandlusega. Parlamendi formaalõiguslik struktuur Formaalõiguslik struktuur on fikseeritud seadusega. Parlamendi formaalõigusliku struktuuri osad on parlamendi juhatus ja komisjonid.
Ühekojaline parlament ning kahekojalise parlamendi esimene koda (esindajate kogu) valitakse otse rahva poolt. Teine koda (Ülemkoda, Lordide koda) moodustatakse a. Seisuse alusel. Suurbritannias. Valimisi ei korraldata, õigus osaleda tuleb päritud või omandatud tiitliga. b. Regionaalvõimude valitud delegaatidest. Toimub Prants, Saksamaal ja Venemaal. c. Valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. Nt USA, Itaalia, Jaapan. Kodadel on erinevates riikides erinevad ülesanded. 7. PARL AMENDI FORMAALÕIGUSLIK STRUKTUUR – JUHATUS, AL ATISED KOMISJONID, ERIKOMISJONID (RIIGIKOGU NÄIDE) JUHATUS RK liikmete poolt valitud RK tööd korraldav organ Igapäevast tööd juhib spiiker ehk esimees. Teda asendab vajadusel I ja II aseesimees. Ül: a) Juhatada RK istungeid b) Korraldada riigikogu esindamist c) Määrata seaduseelnõule juhtivkomisjon KOMISJON
Kodade komplekteerimine: - alamkoda moodustatakse üldiste otseste valimiste teel - ülemkoda moodustatakse - pikaajalise traditsiooniga riikides seisuslik esindusorgan (Näit GBR) - föderatiivriikides esindab ülemkoda keskvõimu tasandil piirkonna või omavalitsuse huve. Regioonid (osariigid, liidumaad jmt) kas delegeerivad sinna oma esindajad või valitakse nad otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile 2) Parlamentide struktuur a) Formaalõiguslik struktuur: - parlamendi juhatus - spiiker, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Kui president ei saa oma kohuseid täita, muutub spiiker tema kohusetäitjaks. - 2 aseesimeest - Parlamendi komisjonid võivad olla alalised ja ajutised. Alalised tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga (dubleerivad ministeeriume, kusjuures nende ülesanne on töötada välja vastav seadusandlus, ministeeriumil aga see ellu viia)
esindusorganit. Teisel juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve. Regionaalsel esindatusel põhineva ülemkoja komplekteerimine võib toimuda kahel viisil. · Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad. Selline põhimõte kehtib Prantsusmaal, Saksamaal ja Venemaal. · Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. Näiteks valivad USA kodanikud igast osariigist Senatisse kaks esindajat. Otsevalimised on ka Itaalias ja Jaapanis. Ülemkoja komplekteerimise põhimõte määrab üldjoontes ka kodadevahelise tööjaotuse. Parlamendi formaalõiguslik struktuur Et esinduskogu tõhusalt tööle panna, tuleb seda organisatsiooniliselt korraldada, st luua töörühmad ja juhtorganid. Selles jaotuses eristatakse formaalõiguslikku
Seega ei pruugi seal kõige teadlikumad inimesed olla. Seetõttu jääb neile esindusroll. Alamkoda moodustatakse otseste üldvalimiste teel. Seaduse järgi on mõlemad kojad võrdsed, s.t õigusakti jõustub mõlema koja heakskiidul. Ülemkoda kui regionaalsete huvide esindaja: Regionaalsed esinduskojad tegelevad liidumaid puudutava seadusandlusega. · Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad · Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile ( igast osariigist Senatisse 2 esindajat e senaatorit) Parlament Formaalõiguslik struktuur: parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid Poliitiline struktuur: fraktsioonid, koalitsioon, opositsioon Riigikogu tööd juhib juhatus, mille koosseisus on 1) esimees: Ene Ergma 2) 1. aseesimees: Keit Pentus 3) 2. aseesimees: Jüri Ratas Komisjonid on parlamendi tööorganid. Alalised: tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga. Dubleerivad ministeeriume. Komisjonid
Seega ei pruugi seal kõige teadlikumad inimesed olla. Seetõttu jääb neile esindusroll. Alamkoda moodustatakse otseste üldvalimiste teel. Seaduse järgi on mõlemad kojad võrdsed, s.t õigusakti jõustub mõlema koja heakskiidul. Ülemkoda kui regionaalsete huvide esindaja: Regionaalsed esinduskojad tegelevad liidumaid puudutava seadusandlusega. Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude esindajad Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile ( igast osariigist Senatisse 2 esindajat e senaatorit) Parlament Formaalõiguslik struktuur: parlamendi juhatus (esimees, aseesimehed) ja komisjonid Poliitiline struktuur: fraktsioonid, koalitsioon, opositsioon Riigikogu tööd juhib juhatus, mille koosseisus on 1) esimees: Ene Ergma 2) 1. aseesimees: Keit Pentus 3) 2. aseesimees: Jüri Ratas Komisjonid on parlamendi tööorganid. Alalised: tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga. Dubleerivad ministeeriume. Komisjonid
Seda laadi ülemkoda on tänapäeval märksa enam levinud kui seisuslik koda. Nimetagem Venemaa Föderatsiooninõukogu, Saksamaa Bundesrati (Liidunõukogu), Prantsusmaa ning USA Senateid. Regionaalsel esindatusel põhinevad ülemkojad komplekteeritakse kahel viisil. • Ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude (liidumaade, osariikide, kraide) esindajad. Selline põhimõte kehtib Prantsusmaal, Saksamaal ja Venemaal. • Ülemkoda valitakse otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile. Näiteks valivad USA kodanikud igast osariigist kaks esindajat (senaatorit) Senatisse. Otsevalimised on ka Itaalias ning Jaapanis. Regionaalseid huve esindava ülemkoja erinevus seisuslikust kojast avaldub ka selles, et siin pole tegemist eluaegse, vaid regulaarselt ümbervalitava saadikukohaga. USA-s valitakse iga kahe aasta järel ümber kolmandik senaatoreist, Saksa Liidunõukogu koosseis muutub seoses kohalike võimuorganite valimiste ning liidumaade valitsuste vahetumisega.
Kodade komplekteerimine: · alamkoda moodustatakse üldiste otseste valimiste teel · ülemkoda moodustatakse: - pikaajalise traditsiooniga riikides seisuslik esindusorgan (Näit GBR) - föderatiivriikides esindab ülemkoda keskvõimu tasandil piirkonna või omavalitsuse huve. Regioonid (osariigid, liidumaad jmt) kas delegeerivad sinna oma esindajad või valitakse nad otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile · Parlamentide struktuur a) Formaalõiguslik struktuur: · parlamendi juhatus - spiiker, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Kui president ei saa oma kohuseid täita, muutub spiiker tema kohusetäitjaks. · 2 aseesimeest · komisjonid võivad olla alalised ja ajutised. Alalised tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga (dubleerivad ministeeriume, kusjuures nende ülesanne on töötada välja vastav seadusandlus, ministeeriumil aga see ellu viia)
Kodade komplekteerimine: - alamkoda moodustatakse üldiste otseste valimiste teel - ülemkoda moodustatakse - pikaajalise traditsiooniga riikides seisuslik esindusorgan (Näit GBR) - föderatiivriikides esindab ülemkoda keskvõimu tasandil piirkonna või omavalitsuse huve. Regioonid (osariigid, liidumaad jmt) kas delegeerivad sinna oma esindajad või valitakse nad otse rahva poolt vastavalt regionaalüksuse esindusnormile 2) Parlamentide struktuur a) Formaalõiguslik struktuur: - parlamendi juhatus - spiiker, kes juhib parlamendi igapäevatööd. Kui president ei saa oma kohuseid täita, muutub spiiker tema kohusetäitjaks. - 2 aseesimeest - Parlamendi komisjonid võivad olla alalised ja ajutised. Alalised tegelevad püsivalt mingi valitsemisalaga (dubleerivad ministeeriume, kusjuures nende ülesanne on töötada välja vastav seadusandlus, ministeeriumil aga see ellu viia)
annaabi.ee 
