Käisin pühapäeval, 15. märtsil Tallinna Metodisti kirikus kuulamas esmaettekannet Mart Siimeri kantaadist ,,Lapsed vaatavad maailma pääle...". Lehari Kaustel dirigeeris ligi sajaliikmelist oikumeenilist ühendkoori Coro Consonante ja Collegium Consonante orkestrit. Solistidena esinesid mezzosopran Helen Lokuta ja tenor Raul Mikson. Coro Consonante on oratooriumikoor, mis koosneb erinevatest kiriku kooridest. Kantaadi esiettekandel osalesid ka lisalauljad Eesti Rahvusmeeskoorist, Eesti Filharmoonia Kammerkoorist ning üliõpilased Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast. Collegium Consonante on noortest muusikutest koosnev projektiorkester. Dirigent Lehari Kaustel lõpetas 2008. aastal EMTA magistrantuuri orkestridirigeerimise erialal. Zanriliselt oli teost keeruline liigitada. Helilooja Mart Siimer ise on öelnud, et "heliteos on kas suur kantaat või väike oratoorium". Mingis mõttes oli see palve muusika. Rõhku oli
Kangelaseks on sageli vabaduse eest võitlev rahvas "Iisrael Egiptuses" - juudi rahva vangipõlvest Egiptuses "Judas Maccabaeus" - noor väejuht, Iisraeli rahvast rõhuvad süürlased. Messias" 1742 - Händeli kuulsaim orat. ja terve orat. ajaloo " kuulsaim teos. (Messias - päästja, juudid ei pidanud Kristust päästjaks) Sisuks Kristuse lugu sünnist surmani, konkreetsed tegelased puuduvad. Kestab 2,5 tundi Oratooriumides esikohal jõulised koorid Hallelujah koor - esiettekandel tõusis inglise kuningas püsti- austus H vastu, traditsioon jätkub Messias tegi Händelist inglise rahvuskangelase. Kooridele kontrastiks on kauni meloodiaga lüürilised aariad soprani aaria "Ma tean, et mu Päästja elab" Händelil on suuri saavutusi ka instr.muusikas Oreliteosed, conncerto grossod, süidid Kaks tuntumat süiti: Tulevärgimuusika Esiettekanne Londoni Green Park`is 1748 - lõpes Ingl-Austr, Preisi-Prants sõda, võidu auks H muusika ja ilutulestik, mis
Sergei Rahmaninov (1873-1943) Helilooja, pianist ja dirigent. Oli aadlisoost, lõpetas Moskva konservatooriumi kõigil kolmel erialal. Eelkõige tuntud klaverimuusika heliloojana. Kirjutas virtuoosset klaverimuusikat, mis on võrreldav ungarlase F.Liszti klaverimuusikaga. Rahmaninovi helikeel jäi heakõlaliseks, sellepärast on teda kritiseeritud ka vanamoodseks. Kõige tähtsamaks väljendusvahendiks pidas ta meloodiat. Konservatooriumi lõputööna valminud sümfoonia kukkus esiettekandel läbi, sest dirigent Glazunov oli purjus. Rahmaninov sai sellest psühhotrauma, mida ravis 2 aastat terapeuti juures, et eneseusku taastada. See tal ka õnnestus. Kõige olulisemad teosed on tema 4 klaverikontserti. Eriti laialdaselt tuntud on kontsert nr. 2 (eriti aeglane osa). Anton Bruckner 1824-1896 Kirjutas 9 sümfooniat. Alles 40-aastasena hakkas neid kirjutama. Esimesed 6 kirjutas sahtlisse. 10 aastat enne tema surma kanti ette tema 7s sümfoonia, mille järel said tuntuks ka tema
samuti oli kasutusel peegel,vähi,vähipeegel käik. 6.Schönberg kantaat "Ellujäänu Varssavist" *1947aastal loodud Ameerikas * Põhineb pääsenud juudi ülesmärgetel. Holokausti sündmustik. * kantaat, mille teksti pani kokku Schönberg ise * jutustaja,meeskoor, suur orkester. *teksti esitatakse rütmiseeritult, kuid seda ei tohi laulda! *Teose sünge sisu väljendub väga hästi muusikas, mis on samuti väga pingeline ja dissonantne. * Esiettekandel valitses saalis haudvaikus, kuid peale pausi kostis tormiline aplaus ja teos läks kordamisele. 7. Bergi viiulikontsert. Eiras rangeid reegleid. * 2osaline, mis jaguneb veel omaette kaheks, seega tuleb aeglane-kiire-kiire-aeglane. Moodustab sümmeetria. * Pühendatud Alma Mahleri tütrele, Manonile. * Kasutab arve 10, 23, 69 jne *Teos algab 10 taktilise eelavamänguga, kus viiul mängib lahtisel keelel. 8. 5 kõige tähtsamat märksõna seoses "Wozzeckiga" * atonaalne ooper
juhtivaid muusika- ja akustikauuringute keskusi. Alates 1970ndaist on ka ise loonud elektroakustilist muusikat. 1976 asutas nüüdismuusika ans. "Ensemble InterContemporain", mis on praegu üks maailma kuulsamaid. Looming 1940ndate lõpus ja 1950ndail komponeeris lähtudes rangest (kohati ka totaalsest) serialismist Esimene klaverisonaat, "Polyphonie X" 18 instr-le; esimene totaalselt serialistlik teos oli "Struktuurid I" (1952) kahele klaverile, esiettekandel Pariisis mängisid Messiaen ja Boulez. 1950ndate teisest poolest alates viljeles vaba serialismi, st kasutab seeriaid ositi või on seeria lühem kui 12 nooti. Rohkem tõuseb esile kõlapeenus, tämbrinüansid. Tähtteoses "Meistrita haamer" ("Le Marteau sans maître" 1955; René Char'i poeemidele) kontraaldile ja 6 instrumentalistile on seeria kasutus vabam, meloodiline stiil meenutab improvisatsiooni ja tämber on koosseisust tulenevalt üsna eksootiline.
orkestrisaatega laulutsüklid: „Rändselli laulud“; „Laulud poisi võlusarvest“; „Laulud surnud lastest“ teosed enamasti programmilised esmatähtsad eetilised ja filosoofilised probleemid Sümfooniad osad arv varieerub kahest kuueni kokku 9 sümfooniat tipuks loetakse 8.sümfooniat, seal väljendub enim idee „Muusika on isiksuse ja massi mõjutamise üllamaid jõude“. Kestab ca 1,5h ja tohutu esitluskoosseis. 1910.a esiettekandel oli 1029 esitajat. tuhande sümfoonia ehk 8.sümfooniat jaotub 2-osaks vastavalt tekstile: 1) keskaegne nelipühahümn „Veni, creator spiritus“ 2) Goethe „Faust“ Viimane sümfoonia oli Kantaatsümfoonia „Laul maast“.; kõige isiklikum teos; Tekst pärineb Hiina Tangi ajastu luulekogumikust „Hiina flööt“; kõige kaalukam on finaal „Hüvastijätt“; esiettekannet Mahler ise ei kuulnud, see toimus 1911
Joonase lähetamise on kindlasti üks suurejoonelisem teos Eesti muusikaajaloos. Selle esiettekanne Eestis oli 1989 aastal. Joonase lähetamine on kirjutatud Prohvet Joona raamatu põhjal. Teos ise koosneb 38 numbrist, ehk viiest pildist koos proloogiga kolmes osas. Kooseis: 2 segakoori, lastekoor, 5 solisti, orel, orkester. Oma helikeelelt on Joonase lähetamine sarnane Saksa klassikalise ja hilisromantilise muusikaga. Esiettekanne saksamaal ebaõnnestus täielikult mitmetel põhjustel. Esiettekandel osales 25 liikmeline sõjaväeorkester ning Tobias pidi ise juhatama koori, mis polnud just tema tugevaim külg. Samuti oli ka segavaks faktoriks Tobiase isa surm ning ei saa märkimata jätta ka halbu soliste. Kriitika "Joonase lähetamise" kohta oli hävitav. Lugu räägib prohvetist, kes saab käsu jumalalt Niinivesse ja kuulutada selle hävingut, kui linna elanikud ei paranda oma meelt. Kuid Joonas tõrgub käsku täitmast ja püüab põgeneda
nt hea halb, õilis reetur. Instrumentaalkontsert on 3-osaline teos soolopillidele ja sümfooniaorkestrile, kus esimese osa vorm on sama, mis sümfooniaski. 19. sajandil suurenes orkestri kõigi pillirühmade koosseis. Eriti kasvas vaskpuhkpillide tähtsus. Võeti kasutusele uued pillid, nt inglisarv, kontrafagott, bassklarnet, harf. Kohati paisusid teoste esitamiskooseisud lausa hiiglaslikuks. Nt Gustav Mahleri 8. Sümfoonia esiettekandel 1910. aastal osales 171-liikmeline orkester (tänapäeva orkestris mängib tavaliselt 90-110 orkestranti). 19. sajandist alates saab rääkida mõistest ,,dirigent". Dirigent seisab orkestri ees. Paremas käes hoiab ta taktikeppi, millega näitab tempot ja rütmi, vasaku käega kujundab dünaamikat ja näitab pillirühmade sisseastumisi. Vasaku käega annab ta edasi emotsiooni. Dirigendi käte järgi joondub kogu organisatsioon
Sümfooniaorkester 19. sajandil, romantisimiajastul, suurenes orkestri kõigi pillirühmade koosseis. Eriti kasvas vaskpillide tähtsus: täiustusid puhkpillide mängutehnilised võimalused (klapi- ja ventiilisüsteem), mis avardas nende tämbriskaalat. Võeti kasutusele uued pillid, nt inglissarv, kontrafagott, bassklarnet, harf. Kohati paisusid teoste esitamiskoosseisud lausa hiiglaslikuks: nt Gustav Mahleri 8. sümfoonia esiettekandel 1910. aastal osales 171- liikmeline orkester (tänapäeva orkestris mängib tavaliselt 90- 110 orkestranti). Algul juhatas orkestrit kas esiviiuldaja või klavessiinimängija. 19. sajandist alates saame rääkida moistest "dirigent". Dirigent seisab orkestri ees. Paremas käes hoiab ta taktikeppi, millega näitab tempot ja rütmi, vasaku käega kujundab dünaamikat ja näitab pillirphmade sisseastumisi. Dirigent juhatab heliteost partituuri ehk koondnoodistiku järgi
Saanud temalt innustust, rääkis Rahmaninov oma õpetajale Zverevile soovist pühenduda rohkem heliloomingule. Zverev aga nägi kahjuks poisis vaid pianisti ning olles selle vastu, katkestas ta Rahmaninoviga suhted ning ei rääkinud temaga aastaid. Sergei Rahmaninov kolis Zverevi juurest välja ning jätkas oma tegevust heliloojana iseseisvalt. Aastal 1897 valmis Rahmaninovi Esimene sümfoonia, mis aga orkestrantide ja dirigendi lohakuse tõttu esiettekandel läbi kukkus. Ebaõnnestumise tõttu kaotas helilooja usu enesesse. Kirjas Assafjevile ütleb Rahmaninov nii: "Pärast seda Sümfooniat ei loonud ma ligi kolm aastat midagi. Sarnanesin inimesega, kes on saanud rabanduse ja kellel pikaks ajaks on halvatud nii pea kui ka käed...Sümfooniat ma ei näita ja testamendis keelan 4 sellega tutvumise...!"
Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis (Villem Kapi juures), järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis.1 Moskvas oli üheks tema õppejõuks tuntud helilooja Dmitri Sostakovits, kes andis Tormise kui helilooja tegevusele hinnangu mõni aeg hiljem, kui ta viibis oma teose ,,Ustavus" esiettekandel Riikliku Akadeemilise Meeskoori kontserdil. Gustav Ernesaks kirjutab: ,,Samal kontserdil esitasime pool kava Veljo Tormise loomingust, millele Sostakovits andis kõrge tunnustuse. Võin lisada, et kui hiljem V.Tormise tööd esitati riikliku preemia saamiseks, oli jällegi Sostakovits see, kes tema kandidatuuri palavalt toetas."2 1950. aastate alguse Moskva konservatooriumis valitses tugev ideoloogiline surve. Paljud
Juba tema esimene laiemat tähelepanu äratanud teos - süit op 1 - oli klaverile. Tal on rohkesti teoseid ühele ja kahele klaverile, mida pianistid ka palju mängivad - sonaadid, "Klimper", "In beat" jpt. Eriti kuulsad on tema kontserdid ühele ja kahele klaverile orkestriga, menukaid kontserte on Kangrol aga teistelegi pillidele. Kangro muusikale omased energilisus, rütmiline aktiivsus, virtuoossus ja teravad kontrastid on just kontserdizanriga heas kooskõlas. Klaverikontsert nr 1 (1976, esiettekandel soleeris Rein Rannap) pälvis oma julge klaverikäsitluse ning uudse helikeelega kohe kuulajate ja kriitikute tähelepanu. Hiljem kirjutas helilooja kolm kontserti kahele klaverile (vastavalt 1978, 1988, 1992). Kõik need olid kirjutatud klaveriduole Nora Novik-Raffi Haradzanjan, kellega heliloojat sidus aastatepikkune koostöö. Neid kontserte on esitatud mitmel pool maailmas. Pikaajaline koostöö oli Kangrol pianist Kalle Randaluga, kes on mänginud
“Iisrael Egiptuses” - juudi rahva vangipõlvest Egiptuses “Judas Maccabaeus” - noor väejuht, Iisraeli rahvast rõhuvad süürlased. “Messias” 1742 - Händeli kuulsaim orat. ja terve orat. ajaloo kuulsaim teos. (Messias - päästja juudausundis, juudid ei pidanud Kristust päästjaks) Sisuks Kristuse lugu sünnist surmani, konkreetsed tegelased puuduvad. Kestab 2,5 tundi Oratooriumides esikohal jõulised koorid Hallelujah koor - esiettekandel tõusis inglise kuningas püsti- austus H vastu, traditsioon jätkub Messias tegi Händelist inglise rahvuskangelase. Kooridele kontrastiks on lüürilised aariad soprani aaria “Ma tean, et mu Päästja elab” Händelil on suuri saavutusi ka instr.muusikas Oreliteosed, conncerto grossod, süidid Kaks tuntumat süiti: Tulevärgimuusika Esiettekanne Londoni Green Park`is 1748 - lõpes Ingl-Austr, Preisi-
maatasa, leides selle olevat petukauba. Aeg on näidanud, mida teos väärt on. Gershwin pidas jazz'ist ja bluusist lugu ning oli seda meelt, et jazz on Ameerikas kuhjunud energia tulem. Oma muusikas soovis ta olla ameerikalik ja trotsida piire mustade ja valgete muusika vahel. Näiteks võiks tuua kuulsa "Rhapsody in Blue", mis algselt oli kavandatud orkestribluusina. Teose kirjutas helilooja Paul Whitemani svingorkestrile kolme nädala jooksul. 1924. a toimunud esiettekandel olid seda kuulamas paljud New Yorgis elavad heliloojad ja muusikud eesotsas Igor Stravinski ja Leopold Stokowskiga. Huvi Gershwini muusika vastu oli uskumatult suur, isegi tipptegijate seas. Kuigi "Rhapsody in Blue" pole oma kompositsiooniliselt ülesehituselt just pärl, lummavad kuulajat meloodiate kujundlikkus ja helikeele värskus. 30. eluaastal otsustas Gerswhin pühkida mõneks ajaks Ameerika tolmu jalgadelt, et
keelpillikvartettides ja sümfooniates. Juba tema kolmanda sümfoonia avaosa on tavapärasest kolm korda ulatuslikum. Kui Haydni jaMozarti sümfooniad kestavad paarkümmend minutit, siis Beethoveni IXsümfoonia enam kui tunni. 1818. aastal kurdistus Beethoven täielikult. Loomingulisel teel oli ta selleks ajaks jõudnud kokkuvõtete tegemiseni. Kui aastail 1800-1812 valmis 8 sümfooniat, siis järgmise 12 aasta jooksul vaid üksainus - IX sümfoonia. Selle esiettekandel oli kurt helilooja paigutatud küll dirigendipulti, kuid tegelikult mängisid pillimehedorkestri kapellmeistri juhatuse järgi. Helilooja tervis halvenes aasta-aastalt ning selle üks olulisemaid põhjusi oli alkoholi pruukimine. Kuidas sai aga kurt inimene muusikat kirjutada? Muusikutel kujuneb aja jooksul välja "sisemine kuulmine". Beethoven mäletas, mismoodi üksvõi teine kooskõla või muusika instrument kõlas ning kujutas endale seda ette uute teoste loomisel
maatasa, leides selle olevat petukauba. Aeg on näidanud, mida teos väärt on. Gershwin pidas jazz'ist ja bluusist lugu ning oli seda meelt, et jazz on Ameerikas kuhjunud energia tulem. Oma muusikas soovis ta olla ameerikalik ja trotsida piire mustade ja valgete muusika vahel. Näiteks võiks tuua kuulsa "Rhapsody in Blue", mis algselt oli kavandatud orkestribluusina. Teose kirjutas helilooja Paul Whitemani svingorkestrile kolme nädala jooksul. 1924. a toimunud esiettekandel olid seda kuulamas paljud New Yorgis elavad heliloojad ja muusikud eesotsas Igor Stravinski ja Leopold Stokowskiga. Huvi Gershwini muusika vastu oli uskumatult suur, isegi tipptegijate seas. Kuigi "Rhapsody in Blue" pole oma kompositsiooniliselt ülesehituselt just pärl, lummavad kuulajat meloodiate kujundlikkus ja helikeele värskus. 30. eluaastal otsustas Gerswhin pühkida mõneks ajaks Ameerika tolmu jalgadelt, et
· suured esituskoosseisud, · vaskpillide suur osakaal, · tonaalsuse (helistiku/põhitooni) kadumine. Gustav Mahler (1860-1911) Nimetatakse Tsehhi-Austria helilooja, sündinud Tsehhis, õppinud Viini konservatooriumis. Ka dirigent, töötas ooperiteatrites jms. Tema looming jaguneb kaheks: · Sümfooniad: varieeruvad 2-6 osani. Kokku 9 sümfooniat. Viimane on kantaat- sümfoonia ,,Laul maast". Loomingu tipuks peetakse 8. sümfooniat, kestab ligi 1,5 h. Esiettekandel kokku 1029 esitajat, seetõttu tuhandesümfoonia. Vastavalt tekstile jaguneb kaheks osaks: 1. osa vaimuliku tekstiga, ,,Veni, creator spiritus". · Orkestrisaatega laulutsüklid: ,,Rändselli laulud", ,,Laulud poisi võlusarvest", ,,Laulud surnud lastest".
aastatel oma ainsa ooperi Saint Francois d'Assisi (Püha Franciscus Assisist), valmis 1983. Kestab umbes neli tundi, koosseisus on 7 solisti, 150 koorilauljat ja 120 orkestranti. 13. 1970. aastad. Ligeti anti-anti-ooper “Le grand macabre”. Artikkel (Helsingis, 1990) Ligeti armastav virtuoosust. Nimetab “Vikatimeest” (ja mõningaid teisi omi teoseid) kõrgvirtuooseteks. Kasutab ooperis iroonilisi tsitaate. Ligetile ei meeldi elektroonmuusika. Selle ooperi esiettekandel, Pariisi Ooperis, 1981 juhtus intsident. Ta katkestas ooperi kulgemise, kuna elektroonika undas valjult, kui tromboon. See kogemus tegi ta väga ettevaatlikuks elektroonika suhtes. Olgugi, et ta ise oma komponeerimises kasutab kõikvõimalike uuenduslikke meetodeid, soovitab ta heliloojatel (noortel õppijatel) lähtuda vanadest stiilidest. Õppida tundma Haydnist – Berliozini nende partituure. Propageerib oma õpetuses traditsioonilisi tehnikaid. 1970
annaabi.ee 
