Vanemuise teatri 10. fakti 1. 1865 vanemuise laulu- ja mänguseltsi asustamine Tartus. 2. 1870 Eesti kutselise teatri sünd - esietendub Lydia Koidula näidend “Saaremaa onupoeg” 3. 1883 Eesti muusikateatri sünd - esietendub draama “Preciosa” Carl Maria von Weberi muusikaga. 4. 1906 Vanemuise teatrihoone avamine, kutselise teatri asustamine. 5. 1908 Vanemuise seltsi sümfooniaorkestri asustamine. 6. 1935 Evald Aava ooperi “Vikerlased” esmalasvastus Vanemuises. 7. 1939 Esinemine tantsuetendus Vanemuises - Pjotr Tšaikovski “Karnevalisõi 8. 1941 Esimene õhtut täitev ballett Vanemuises - Cesare Pugni ja Reinhold Glieri 9. 1939 valmib Vanemuise kontserdisaal. 10
Eesti Nuku- ja Noorsooteater Teatri rajas nukunäitleja ja -lavastaja Ferdinand Veike Eesti Nuku- ja Noorsooteater on tänaseni Eesti ainus professionaalne riiklik laste- ja noorteteater. Esimene etendus oli Tare-tarekest (Samuil Marsak) 1962. a. esietendub Uno Leiese "Buratino lendab kuule". Ferdinand Veike nukk Buratinost saab aastakümneteks Nukuteatri sümbolkuju. Rein Agur Eero Spriit Evald Hermaküla 2010. aastal avati Eesti Nuku- ja Noorsooteatri kõrvalhoones maailmas ainulaadne Nukukunsti Muuseum
6. Loodusfotograaf Hans Markus Antson, käis kevadel polaartundras matkas. 7. Eesti poliitiku Edgar Savisaare kodust leitud sularaha arestiti kohtu poolt. 8. Eesti Vabariigi kahekordne peaminister ja ajaloolane Mart Laar pälvis Eesti Rahva Muuseumilt Oskar Kallase stipendiumi . 9. Presidendiproua Ieva Ilves külastas koos presidendiga Narva linna. 10. Näitleja Hendrik Normanni monoetendus nimega ,,Henrik Normanni uskumatud seiklused New Yorgis” esietendub 3. mail. 11. Johan Randvere, eesti pianisti karjääritee sai alguse telesaatest ,,Klassikatähed”. 12. Evelin Ilves kui eesti endine esileedi arvab, et Eesti vajab naispresidenti. 13. Elina Born lauljana arvab, et selle aasta Eesti Eurovisioonilugu pääseb finaali. 14. Andrus Kivirähi kui kirjaniku kuulsaim teos on ,,Rehepapp”. 15. Märt Pius kui imetlusväärne näitleja parodeeris Eesti poliitikuid.
hulga koolisiseseid preemiaid. 1857a võitis ta ihaldatud ,,Rooma preemia" ning veetis järgnevad 3a Itaalias. Kodumaale naastes ütles ta ära õppejõu kohast Pariisi konservatooriumis ja jätkas kontsertpianistina ja loometööga. 1863 esietendus Pariisi teatris tema ooper ,,Pärlipüüdjad". Vastuvõtt oli üsna jahe, ent tegu oli helilooja esimese teosega, mis siiani on teatrites mängukavas. 1875a esietendub tema ooper ,,Carmen", mida tabas samuti vihane kriitika mis põhjustas heliloojale sügava depressiooni ja Bizet suri südameataki tagajärjel 75a suvel. Bizet ise nimetas oma ooperit koomiliseks kuna selles ooperis esines ka kõne, ent Carmen on sisult traagiline. On kirjutanud muusikat mitmes zanris (orkestrit, klaverimuusika, laulud), kuid siiski kirjutas eelkõige oopereid mida ligi 30. eluajal nad edukad ei olnud. Hinnatud kui klaverimuusik.
„Daam lehvikuga” K.E.Wertmüller - „Danae” E.Martin – romantilised linna- ja maastikuvaated. Kuulsaim skulptor – J.T.Segel, loomingus üleminek rokokoolt klassitsismi. NT „Amor ja Psyche”, „Mars ja Venus”. Gustav III 16.märtsil 1792.aastal haavas Gustavit maskiballi ajal aadliopositsiooni liige Jacob Johan Anckarström. 29.märtsil suri kuningas veremürgitusse. Aluseks G.Verdi ooperile „Maskiball”, esietendus 17.02.1859, esietendub „Estonias” 13.02.2015. Gustaviansk stiil 1772-1785 s.o. klassitsistlikule eeskujule (antiik Kreeka/Rooma) toetuv stiil. Kuningas Gustav III oli väga huvitatud antiik-kunstist ja ostis palju skulptuure oma reisil Itaaliasse 18.sajandi II poolel. 1794.aastal, pärast Gustav III surma otsustati enam kui 200 skulptuurist koosnev kogu paigutada näitusele.
krahvi, ning Giselle raskest saatusest. 1.3 Ballett 19.sajandi keskpaigast 20.sajandi lõpuni 19. sajandi lõpus saab alguse klassikaline ballett, kus baleriini sammud on palju julgemad ja keerulisemad kui romantilises balletis. Baleriinid hakkasid kandma klassikalist tutu-d, lühikest kaharat seelikut, tänu millele üha julgemaks muutunud tantsusammud kenasti välja paistsid. 1869. aastal määratakse Marius Petipa Peterburi balletiteatri peaballettmeistriks ning esietendub tema koreograafiaga ja Ludwig Minkuse muusikaga ,,Don Quijote". See on tehtud Cervantese kirjutatud romaani ainetel. Samal ajal Pariisis esietendub tuntud ballett ,,Coppelia". 1877. aastal esietendus Moskvas tänapäeval kõikidele teada ballett ,,Luikede järv". See kahjuks ei läinud rahvale peale ehk polnud menukas ja tehti 1895. aastal Peterburis uus lavastus. 1. ja 3. vaatuse koreograafiks on Marius Petipa ning 2. ja 4. vaatuse loojaks on Lev Ivanov. Muusika autoriks on Pjotr Tsaikovski
üle 20 lavastuse. Aasta jooksul annab Eesti Draamateater ligi 500 etendust ja neid vaatab üle 100 000 vaataja. Eesti Draamateatri elujõu üks allikas on tema mitmekesisus. Lisaks traditsioonilisemat laadi psühholoogilisele teatrilaadile on siin alati olnud ruumi katsetusteks. Draamateatri missioon on olla rahvusteater, aga samas on ta kõige paremas mõttes rahva teater. Siit leiavad oma kunstikogemusele ja -huvile vastava elamuse mitmed erinevad sihtgrupid. Igal hooajal esietendub ka üks lastenäidend. Eesti Draamateatris on töötanud väga paljud kuulsad ja armastatud eesti näitlejad. Professionaalsest tipptaset on siin alati hinnatud, ka hiljem on trupp pidevalt täienenud 4 kõrgharidusega noorte näitlejatega, trupi kõrgest tasemest räägivad muu hulgas rohked eesti teatri aastaauhinnad. 5 2 EESTI DRAAMATEATRI LAVASTAJAD 2.1 Merle Karusoo
avalikul lugemisel, samuti antakse Eesti Draamateatris esmalavastatud algupärandid raamatuna välja. Eesti Draamateatri elujõu üks allikas on tema mitmekesisus. Lisaks traditsioonilisemat laadi psühholoogilisele teatrilaadile on siin alati olnud ruumi katsetusteks. Draamateatri missioon on olla rahvusteater, aga samas on ta kõige paremas mõttes rahva teater. Siit leiavad oma kunstikogemusele ja -huvile vastava elamuse mitmed erinevad sihtgrupid. Igal hooajal esietendub ka üks lastenäidend. Viimastest aastakümnetest nimetagem tähelepanuväärseid lavatajaid nagu Mikk Mikiver, Juhan Viiding, Evald Hermaküla, Mati Unt, Hendrik Toompere, Merle Karusoo. Alates 1999. aastast on Eesti Draamateatri peanäitejuht Priit Pedajas ning alates 2006. aastast on teatrijuht Rein Oja. Eesti Draamateatris on töötanud väga paljud kuulsad ja armastatud eesti näitlejad. Nagu öeldud, kasvas see teater välja koolist
folklooriseminarid, omakultuurilist identiteeti aitavad hoida Mulgi Kultuuri Instituut ja Pärimusmuusika Ait. Ugala teater, Eesti üks innovaatilisemaid, on juba aastakümneid alternatiiviks traditsioonilisemale teatrile. SA teater Ugala omab oma maja ja on riigi poolt doteeritud. Viljandi Nukuteater on Viljandi linna munitsipaalasutus, millel on oma ruumid Viljandi kesklinnas. Etendused toimuvad regulaarselt. Harrastusteatril Reky esietendub igal hooajal 3 4 uut lavastust. Teatri töös osaleb ca 40 last ja noort. Ando Kivibergi juhitud folgifestival on mitu aastat toonud Viljandisse Euroopast just neid kõrgemat sorti alternatiivturiste, kellele pärimusmuusika on südamelähedane. Ning loomulikult on suure panuse Viljandi vaimsesse keskkonda andnud Viljandi Kultuuriakadeemia, üks Eesti alternatiivsem institutsioon ja trafaretse massikultuuri kaitsevall. Positiivne on koostöö kõrge professionaalsusega külalisõppejõududega
folklooriseminarid, omakultuurilist identiteeti aitavad hoida Mulgi Kultuuri Instituut ja Pärimusmuusika Ait. Ugala teater, Eesti üks innovaatilisemaid, on juba aastakümneid alternatiiviks traditsioonilisemale teatrile. SA teater Ugala omab oma maja ja on riigi poolt doteeritud. Viljandi Nukuteater on Viljandi linna munitsipaalasutus, millel on oma ruumid Viljandi kesklinnas. Etendused toimuvad regulaarselt. Harrastusteatril Reky esietendub igal hooajal 3– 4 uut lavastust. Teatri töös osaleb ca 40 last ja noort. Ando Kivibergi juhitud folgifestival on mitu aastat toonud Viljandisse Euroopast just neid kõrgemat sorti alternatiivturiste, kellele pärimusmuusika on südamelähedane. Ning loomulikult on suure panuse Viljandi vaimsesse keskkonda andnud Viljandi Kultuuriakadeemia, üks Eesti alternatiivsem institutsioon ja trafaretse massikultuuri kaitsevall
Perekonna loomiseni ei jõua, pole päris lapsi. 1937 leiti ajukasvaja. Viimasele operatsioonil tulid arstid Pariisist, kuidoli liiga hilja. G suri operatsiooilaual. See juhtus Hollywoodis, maetud on ta New Yorki. Gershwini looming Parimad teosed: "Klaverikontsert F.tuur", "Sümfooniline","Rapsody in Blue".Väga popid lööklaulud nt "somebody loves me","maybe maybe", "Fascinating". Elutööks on ooper "pargy and Bess". Esietendub 1935 Bostonis. Oli ka teatris tööl mil valmisid muusikalised komöödiad nt "Sinine esmaspäev", "girl crazy". Viibis tihti Harlemis, et koguda neegrite rahvamuusikat. Ta mõistis peidetud rikkusi neegrite muusikas. Töö muusikasalongides andis muusikalise kogemuse. Viibis tihti Harlemis, et koguda neegrite rahvamuusikat. Ta mõistis peidetud rikkusi neegrite muusikas.. Plaan oli oma muusika teha kättesaadavaks igale inimesele.
,,Nabucco", mida saatis suur edu, kuna Piibli päritoluga sündmustik läks itaallastele väga hinge, olid nad ju Austria ülemvõimu all, ja Verdist sai päevapealt kuulsus. Ooperi Nabucco" lavastamisel kohtus ta esmakordselt oma tulevase teise abikaasa - väga hea lauljatari, soprani Giuseppina Strepponiga. Sellega algas uus loominguline periood. Valmisid mitmed uued ooperid ja 1847. aastal esitatakse Verdi loomingut esimest korda ka väljaspool Itaaliat, uus ooper ,,Röövlid" esietendub Londonis. Varsti pärast Strepponiaga kokkukolimist valmivad kuulsaimad teosed: Rigoletto (1851), Trubaduur (1853) ja Traviata (1853). Kuna Verdi oli hõivatud ühiskondliku tööga jäi järgmine kümnend loomingulises mõttes suhteliselt vaeseks. Tuntumatest teostest valmis vaid 1855. aastal ,,Sitsiilia verepulm". 1860. aastate loomingut iseloomustab orkestrimuusika osatähtsuse tõus. 1867 valmis Verdi üks võimsamaid, aga ka süngemaid oopereid ,,Don Carlos"
palju muusikalisi tellimusi. Oma elujooksul kirjutas ta mitmeid heliteoseid, kuid kõige rohkem armastas ta luua oopereid. Mozarti menukaimad ooperid olid: ,, Idomeneo". Üks Mozarti esimesi meisterlikest ooperitest, mida ta sõitis Münchenisse komponeerima. ,,Haaremirööv". Viinis komponeeritud Mozarti edukaim ooper, mida mängiti ka Prahas, ning sellega sai Mozart ka Prahas kuulsaks. ,, Figaro pulm" sai keisrilt esinemiskeelu, kuid mis siiski esietendus Viinis 1786. , ,, Don Giovanni" esietendub Prahas 1787, mille keiser tellis äsja abiellunud Austria Toscana ertshertsoginnale. Esietendus lükati mitmeid kordi edasi, kuna Mozart jättis asjad viimasele minutile. Sellega ta kaotas tööpakkumised Praha teatrist. ,,Cosi fan tutte" 1790 Viinis, mille komponeeris Mozart oma eraelu raskeimal ajal, kui naine oli haige, suured võlad Viinis, teda välditi kui kerjust. Sellesse teosesse tõi ta sisse osa, mille prototüübiks oli ta oma naine
näidendite avalikul lugemisel, samuti antakse Eesti Draamateatris esmalavastatud algupärandid raamatuna välja. Eesti Draamateatri elujõu üks allikas on tema mitmekesisus. Lisaks traditsioonilisemat laadi psühholoogilisele teatrilaadile on siin alati olnud ruumi katsetusteks. Draamateatri missioon on olla rahvusteater, aga samas on ta kõige paremas mõttes rahva teater. Siit leiavad oma kunstikogemusele ja -huvile vastava elamuse mitmed erinevad sihtgrupid. Igal hooajal esietendub ka üks lastenäidend. Viimastest aastakümnetest nimetagem tähelepanuväärseid lavatajaid nagu Mikk Mikiver, Juhan Viiding, Evald Hermaküla, Mati Unt, Hendrik Toompere, Merle Karusoo. Alates 1999. aastast on Eesti Draamateatri peanäitejuht Priit Pedajas ning alates 2006. aastast on teatrijuht Rein Oja. Eesti Draamateatris on töötanud väga paljud kuulsad ja armastatud eesti näitlejad. Nagu öeldud, kasvas see teater välja koolist. Professionaalsest tipptaset on siin alati hinnatud, ka
Piibli päritoluga sündmustik läks itaallastele väga hinge, olid nad ju Austria ülemvõimu all, ja Verdist sai päevapealt kuulsus. Sama ooperi lavastamisel kohtus ta esmakordselt oma tulevase teise abikaasa - väga hea lauljatari, soprani Giuseppina Strepponiga. Algas uus loominguline periood, mil valmisid mitmed uued ooperid ja 1847. aastal esitatakse Verdi loomingut esimest korda ka väljaspool Itaaliat, uus ooper ,,Röövlid" esietendub Londonis. Varsti pärast Strepponiaga kokkukolimist valmivad kuulsaimad teosed: Rigoletto (1851), Trubaduur (1853) ja Traviata (1853). Kuna Verdi oli hõivatud ühiskondliku tööga jäi järgmine kümnend loomingulises mõttes suhteliselt vaeseks. Tuntumatest teostest valmis vaid 1855. aastal ,,Sitsiilia verepulm". 1860. aastate loomingut iseloomustab orkestrimuusika osatähtsuse tõus. 1867 valis Verdi üks võimsamaid, aga ka süngemaid oopereid ,,Don Carlos".
esteetikast. Oluliselt on muutnud inimeste elulaad ning kultuuritarbimine. Teatril tuleb võistelda filmide, kontsertide, klubiürituste, reiside ja muude ettevõtmistega, millega inimesed oma vaba aega sisustavad. Pärast 1990ndate alguse madalseisu on publiku hulk tasahaaval kasvanud, ent pole saavutanud nõukogudeaegset taset, kuna takistuseks on tihti kõrged piletihinnad. Teatrid reageerisid publiku vähenemisele uuslavastuste väljatoomisega tihedamas rütmis. Praegu esietendub igal aastal üle saja lavastuse, publikut jagub aga neile eraldivõetuna suhteliselt vähe. Seetõttu on pikaealisi lavastusi üpris vähe. Teater ei ole rahvast koondav paik, vaid peab täitma paljude üpris erinevate vaatajarühmade kunstiootusi ning pakkuma ka võistlusvõimelist meelelahutust. 2.2 TEATRISÜSTEEM Eestis jätkavad tegevust kõik senised riiklikud repertuaariteatrid. Mõni teater on vahetanud nime, näiteks sai Noorsooteatrist 1990ndate keskel Tallinna Linnateater
lauljatari, soprani Giuseppina Strepponiga, kes etenduses laulis Abigaili osa. Algas uus loominguline periood,mida iseloomustab ajalooline-heroiline temaatika. Aastatel 1843-1847 valmis 7 ooperit. Verdi n6udis muusika ja lavalise kujunduse ühtsust ja hääle vastavust osale, millega varem etenduste lavastamisel sel määral ei arvestatud. Ka on ta loomingus uudne see, et ta pöörab tähelepanu mitte ainult tegevuse, vaid ka tegelaste hingeelu edasiandmisele. 1847. aastal esietendub uus ooper "Röövlid" Londonis, esimest korda väljaspool Itaaliat. 1849. aastal hakkavab Verdi koos elama tolleks ajaks juba lavalt lahkunud Strepponiga, kes talle ka loomingulises mõttes head mõju avaldab. Verdi loominguliselt küpseim periood jõuab kätte 1850.-tel aastatel, mil ta kirjutab kuus ooperit. Esimesed kolm neist on kuulsaimad: Rigoletto 1851.a., Trubaduur 1853.a. ja Traviata 1853.a. Neil kolmel ooperil on palju ühiseid
A.Roslin paraadportreee maailja. ,,Daam lehvikuga" K.E.Wertmüller - ,,Danae" E.Martin romantilised linna- ja maastikuvaated. Kuulsaim skulptor J.T.Segel, loomingus üleminek rokokoolt klassitsismi. NT ,,Amor ja Psyche", ,,Mars ja Venus". Gustav III 16.märtsil 1792.aastal haavas Gustavit maskiballi ajal aadliopositsiooni liige Jacob Johan Anckarström. 29.märtsil suri kuningas veremürgitusse. Aluseks G.Verdi ooperile ,,Maskiball", esietendus 17.02.1859, esietendub ,,Estonias" 13.02.2015. Gustaviansk stiil 1772-1785 s.o. klassitsistlikule eeskujule (antiik Kreeka/Rooma) toetuv stiil. Kuningas Gustav III oli väga huvitatud antiik-kunstist ja ostis palju skulptuure oma reisil Itaaliasse 18.sajandi II poolel. 1794.aastal, pärast Gustav III surma otsustati enam kui 200 skulptuurist koosnev kogu paigutada näitusele. Taani renessanss, barokk, rokokoo Hilisrenessanss (16.sajandi lõpp 17
näidendite avalikul lugemisel, samuti antakse Eesti Draamateatris esmalavastatud algupärandid raamatuna välja. Eesti Draamateatri elujõu üks allikas on tema mitmekesisus. Lisaks traditsioonilisemat laadi psühholoogilisele teatrilaadile on siin alati olnud ruumi katsetusteks. Draamateatri missioon on olla rahvusteater, aga samas on ta kõige paremas mõttes rahva teater. Siit leiavad oma kunstikogemusele ja -huvile vastava elamuse mitmed erinevad sihtgrupid. Igal hooajal esietendub ka üks lastenäidend. Viimastest aastakümnetest nimetagem tähelepanuväärseid lavatajaid nagu Mikk Mikiver, Juhan Viiding, Evald Hermaküla, Mati Unt, Hendrik Toompere, Merle Karusoo. Alates 1999. aastast on Eesti Draamateatri peanäitejuht Priit Pedajas ning alates 2006. aastast on teatrijuht Rein Oja. Eesti Draamateatris on töötanud väga paljud kuulsad ja armastatud eesti näitlejad. Nagu öeldud, kasvas see teater välja koolist. Professionaalsest tipptaset on siin alati hinnatud, ka
• k.e. Wertmüller „danae“ • e. martin romantilised linna ja maastikuvaated. nt. Stockholmi vaade • Kuulasim skultor j.t. Sergel, loomingus üleminek rokokoolt klassitsismi. Nt „amor ja psyche“, „Mars ja Venus“ gustav III • 16.märtsil 1792.a haavas gustavit maskiballil ajal aadliopositsiooni liige Jacob Johan Anckarström. 29.märtsil suri kuningas veremürgitusse. • Aluseks G. Verdi ooperile „Maskiball“ esietendus 17.02.1859, esietendub Estonias 13.02.2015 • gustaviansk stiil 1772-1785. s.o. klassitsistlikule eeskujule (antiik Kreeka/rooma) toeetuv stiil. • Kuningas Gustav III oli väga huvitatud antiik kunstist ja ostis palju skulptuure oma reisil itaaliasse lõpus 18.saj. II poolel • 1794a pärast gustav III surma otsustati enam kui 2000 skulptuurist koosnev kogu paigutada näitusele Taani- renessanss barokk, rokokoo hilisrenessanss (16.saj lõpp – 17.saj)
raha. Bej sünnitab tütre Armande, M abiellub temaga hiljem. 1643 M loob teatri : hiilgav teater, mis läheb varsti pankrotti(1645). Seal mängitakse algusses antiikainelisi näidendeid. M pandi võlavanglasse. Rändavad pariisist välja, esinevad lõunaprantsusmaal. M rändab ringi, kirjutab farsse. 1655 M saab üsna tuntuks kom ,,Tuulepea". M'i näitetrupp saab 1658 a kutse Louvre'i. Nad esitavad farssi ,,Armunud arst", kun määras stipendiumi 300 liivrit jne. Jääb Pariisi mängima. 1659 esietendub ,,Naeruväärsed eputised". Mol kogub vaenlasi. Naeruvääristab põhiliselt kõrgseltskonda. 1661 kirjutab molier lavaküpseks viievaatuselise kom ,,Armukade prints" pärast ,,Meeste kool" ,,Naiste kool" Fouquet (tal oma õukond, tellib M stsenaariumi pidustuste jaoks, rajab epikuurlasliku õukonna) kuninga rahakassa samal ajal tühi. Colbert teeb F puupaljaks. 1662 M saab 40 , abiellub Armandega. Bejart esitab teda kui õde, tegelikult tütar. 1663 algavad suured
kompostitsiooni. Peale kooli töötas Vanemuise teatrid repetiitorina (õpetas partiisid e materjali). Seejärel oli dirigent ja lõpuks ka peadirigent. Sai tööle Drottinhholmi Kuninglikku Lossiteatrisse Rootsi. Ülesandeks oli barokkiajastu teoste redigeerimine. Juhatas Stockholmi eesti meeskoori. Esimene Eesti ballett: ,,Kratt". Tubina esimene töö muusikalisele teatrile. Muusika ja ainestik põhinevad rahvaluulel. 1943. Dirigendiks oli ta ise, ballettmeistriks oli Ida Urbel. Estonias esietendub 24.veebruaril 1944. Mängitakse seda Tallinnas ainult 4 korda. 9 märtsil toimus õhurünnak Estonia teatrile. Ooperid: ,,Barbara von Tisenhusen" ja ,,Reigi õpetaja" Estonia teatri palvel kirjutatud, tekstiline alus A.Kallastelt (Libretto konkreetne tekst, see mida laval öeldakse). Üksik naine, kõrgemast soost, tunded mehe vastu, kes pole tema ühiskonnast pärit. Mõlemas ooperis on viha, jõhkrust. Sümfooniaid on 10.: (Tubin säilitas traditsioonilisi sümfoonia jooni.)
annaabi.ee 
