Närvisüsteemi funktsioonid Väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; Erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; Närviimpulsside saatmine organeisse vastureaktsioonide elluviimiseks. Seljaaju Juhtefunktsioonerutuse ülekandumine teistele närvikeskustele Reflektoorsete reaktsioonide keskus (lihtsad refleksid, näit. jalalöök paiksele ärritajale) Piklik aju vereringe ja hingamise juhtimiskeskus Väikeaju lihaste toonus, liigutuste koordineeritus, tasakaal Vaheaju (taalamus, hüpotaalamus) koorealuse päritoluga agressioon,
1.1 Närvisüsteemi funktsioon Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närviprotsessiks on erutus ja pidurdus. Nende protsesside kombineerimisel erinevates närvisüsteemi allsüsteemides erinevatel tasemetel kujunebki organismi informatsioonirohke ja kohastumuslikult mõttekas tegevus. Närvisüsteemi konkreetseteks ülesanneteks on väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste vastuvõtmine, erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid ja närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Eelmainitustest on tähtsaim funktsioon välisärrituste ja organismi vastureaktsioonide integreerimine, lähtudes kohastumuslikult ja sotsiaalselt vastuvõetavatest või otstarbekatest piirangutest. Väliskeskkonnas muutust ärritust ehk stiimulit vahendavad signaalid
liigutamisesse ja liigutustesse puutuv, vahendab reageerimist välisärritusele. Vegetatiivne e. autonoomne: sümpaatiline osa (energia kulutamine, loob valmisoleku kiireks reageerimiseks), parasümpaatiline osa (energia kogumine, soodustab organismi talitlusvõime taastumist) NS ülesandeid: väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Stiimulit vahendavad signaalid kutsuvad retspetorites esile seisundimuutused, mis käivitavad närviimpulsid (elektrokeemilised muutused närvirakus ja närvikius) ning mis juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuhteteid pidi selja-ja peaajusse, kus neid töödeldakse. Töötlemise tulemusel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid juhteteid pidi keha organitesse ja lihastesse. Närvirakud e
liigutamisesse ja liigutustesse puutuv, vahendab reageerimist välisärritusele. Vegetatiivne e. autonoomne: sümpaatiline osa (energia kulutamine, loob valmisoleku kiireks reageerimiseks), parasümpaatiline osa (energia kogumine, soodustab organismi talitlusvõime taastumist) NS ülesandeid: väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Stiimulit vahendavad signaalid kutsuvad retspetorites esile seisundimuutused, mis käivitavad närviimpulsid (elektrokeemilised muutused närvirakus ja närvikius) ning mis juhitakse sensoorseid e aferentseid närvijuhteteid pidi selja-ja peaajusse, kus neid töödeldakse. Töötlemise tulemusel kujundatud vastusimpulsid saadetakse eferentseid juhteteid pidi keha organitesse ja lihastesse. Närvirakud e
KNS(kesknärvisüsteem) Tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga ning on individuaalse ja liigimälu aluseks. Somaatiline ja autonoomne NS on omavahel vastastikuses seoses ja nad talitlevad KNS koordineeriva kontrolli all. NS konkreetseteks ülesanneteks on: 1. väliskeskkonna ärrituste(füüsiliste muutuste) ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; 2. erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine,mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; 3. närviimpulsside saatmine organeisse vastureaktsioonide elluviimiseks; Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närviprotsessiks on erutus ja pidurdus. Nende kombineerimisel erinevates NS allsüsteemides erinevatel tasemetel kujunebki organismi informatsioonirohke ja kohastumuslikult mõtekas tegevus. Väliskeskkonna muutust-
KNS(kesknärvisüsteem) Tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga ning on individuaalse ja liigimälu aluseks. Somaatiline ja autonoomne NS on omavahel vastastikuses seoses ja nad talitlevad KNS koordineeriva kontrolli all. NS konkreetseteks ülesanneteks on: 1. väliskeskkonna ärrituste(füüsiliste muutuste) ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; 2. erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine,mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; 3. närviimpulsside saatmine organeisse vastureaktsioonide elluviimiseks; Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närviprotsessiks on erutus ja pidurdus. Nende kombineerimisel erinevates NS allsüsteemides erinevatel tasemetel kujunebki organismi informatsioonirohke ja kohastumuslikult mõtekas tegevus. Väliskeskkonna muutust-
seda sise- ja väliskeskkonna muutustele. Närvisüsteemi saabub pidevalt infot nii keha sisemusest (nt südamest, seedeelunditest, lihastest) kui ka väliskeskkonnast (nt silmade ja kõrvade kaudu). Aju töötleb saadud infot ja lähetab organismile vastusd/käsud. NS ülesandeid: 1. väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; 2. erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid 3. närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. NÄRVISÜST EEM (NS) jaguneb: somaatiline NS (kr soma - keha) kesknärvi- piirdenärvisüsteem süsteem (reguleerib liikumiselundite (kontrollib kogu tööd ja võtab vastu infot sümpaatiline elutegevust) välismaailmast) NS
Autonoomse NS talituse muutused võivad peegelduda inimese välises käitumises (n soojad emotsioonid võivad avalduda pupilli suurenemises, äkkvihas näo kahvatumine jne) KNS tagab adekvaatse reageerimise ja kohanemise keskkonnaga, ning on individuaalse ja liigmälu aluseks. NS konkreetseteks ülesanneteks on: 1) väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste vastuvõtmine; 2) erutuste edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; 3) närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimisel. Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närvi protsessiks on erutus ja pidurdus. Närvikeskkonna muutus ärritus e stiimulit vahendavad signaalis kutsuvad selleks kohandunud rakkudes e retseptorites esile seisundimuutuse, mis omakorda käivitab närviimpulsid. Retseptorid on
on modifitseeritavad ja moodustavad seetõttu mälu füsioloogilise aluse töötlevad infot sünaptilise summatsiooni abil – kui närvirakku saabub teatud ajaühikus mitu erutussignaali, toimub neuronis närviimpulsside summeerumine, luuakse postsünaptiline potentsiaal. Kui postsünaptilise potentsiaali tase ületab teatud läve, vallandub neuronis närviimpulss. Sageli pole vähese arvu erutussignaalide saabumine neuronisse piisav signaali edasikandmiseks. Kui sünaptilise summatsiooni teel lisandub esialgsele veel mingi teine sünaptiline aktiviseerimine, kantakse signaal edasi. See on vajalik filtermehhanism, et eristada olulisi ärritusi ebaolulistest. Sünapsid võimaldavad signaalidel liikuda vajalikus suunas ja vajalikku kohta. Õppimine on enamasti sünapside modifitseerimise protsess
Närvisüsteem Inimese psüühiline tegevus, ehkki sisult sotsiaalselt ja praktiliselt determineeritud, on talitulikult sõltuv närvisüsteemist. Kaks peamist allsüsteemi on somaatiline ja vegetatiivne (autonoomne) NS. NS konkreetseteks ülesanneteks on: 1) Väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; 2) Erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid: 3) Närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Somaatiline juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne koosneb pea ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Aju vahendab teadvuse sisu, mäluinformatsiooni, mõtlemist , taju, kujutlust, emotsioone jne., aga ka
Teema 4 Närvisüsteem Inimese psüühiline tegevus, ehkki sisult sotsiaalselt ja praktiliselt determineeritud, on talitulikult sõltuv närvisüsteemist. Kaks peamist allsüsteemi on somaatiline ja vegetatiivne (autonoomne) NS. NS konkreetseteks ülesanneteks on: 1. Väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; 2. Erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid: 3. Närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks. Somaatiline juhib organite välist, kehalist tegevust, jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Tsentraalne koosneb pea ja seljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ. Aju vahendab teadvuse sisu, mäluinformatsiooni, 7
Närviimpulsid juhitakse sensoorseid närvijuhteid pidi selja- ja peaajusse. Seal need liigendatakse, seostatakse, filtreeritakse töödeldakse. Töötlemise tagajärjel kujundatud vastuimpulsid saadetakse motoorseid närvijuhteid pidi keha organitesse ja lihastesse. Närvisüsteemi ülesanded: 1)väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine 2)erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine 3)närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närviprotsessiks on erutus ja pidurdus. Kõrgema närvitegevuse, eriti ajukoore aktivatsioonimallide eripärad on aluseks isikute tüpoloogiatele. Tüpoloogiliste erisuste all mõistetakse närviprotsesside (erutuse ja pidurduse) kulgemist dünaamikat ja taset üksikindiviididele. Närviprotsesside põhitunnustena eristati
Närviimpulsid juhitakse sensoorseid närvijuhteid pidi selja- ja peaajusse. Seal need liigendatakse, seostatakse, filtreeritakse –töödeldakse. Töötlemise tagajärjel kujundatud vastuimpulsid saadetakse motoorseid närvijuhteid pidi keha organitesse ja lihastesse. Närvisüsteemi ülesanded: 1)väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine 2)erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine 3)närviimpulsside saatmine organeisse vastusreaktsioonide elluviimiseks Kaheks peamiseks psüühilise tegevuse ja käitumise aluseks olevaks närviprotsessiks on erutus ja pidurdus. Kõrgema närvitegevuse, eriti ajukoore aktivatsioonimallide eripärad on aluseks isikute tüpoloogiatele. Tüpoloogiliste erisuste all mõistetakse närviprotsesside (erutuse ja pidurduse) kulgemist dünaamikat ja taset üksikindiviididele. Närviprotsesside põhitunnustena eristati
loogiline mõtlemine). Loovmõtlemine (mate, kunst)- parem aju poolkera. Välismääraja ei määra üheselt käitumist (biheiviorismi ebapopolaarsus). Teadlikult planeeritud, mõtestatud, eesmärgipärane käitumine, mitte niivõrd reflektoorne. Käitumise oluliseks vahendajaks on mudel- sisult sotsiaalne, esemelis-praktiline. Aju töötab funktsionaalse süsteemina, mille vahendusel toimub kolmest erinevast allikast pärit erutussignaalide töötlemine. 1. sisemised ärritused. 2. konkreetse situatsiooni poolt antud välisärritajad 3. mälujälgede aktualisatsioon. Tegevus on tagasisidestatud- ajju laekub inf tegevuste tulemustest, võrreldakse programmeritatuga. Ajukoor (cortex) koosneb vasakust ja paremast poolkerast. Paremakäelistel inimestel on vasak pool dominantne- need keskused, mis vastutavad kõnekeskuse eest , abstraktse mõtlemise eest, need protsessid on vasakus ajupoolkerad.
intellektuaalprotsessid (keel, loogiline mõtlemine). Loovmõtlemine (mate, kunst)- parem aju poolkera. Välismääraja ei määra üheselt käitumist (biheiviorismi ebapopolaarsus). Teadlikult planeeritud, mõtestatud, eesmärgipärane käitumine, mitte niivõrd reflektoorne. Käitumise oluliseks vahendajaks on mudel- sisult sotsiaalne, esemelis-praktiline. Aju töötab funktsionaalse süsteemina, mille vahendusel toimub kolmest erinevast allikast pärit erutussignaalide töötlemine. 1. sisemised ärritused. 2. konkreetse situatsiooni poolt antud välisärritajad 3. mälujälgede aktualisatsioon. Tegevus on tagasisidestatud- ajju laekub inf tegevuste tulemustest, võrreldakse programmeritatuga. Ajukoor (cortex) koosneb vasakust ja paremast poolkerast. Paremakäelistel inimestel on vasak pool dominantne- need keskused, mis vastutavad kõnekeskuse eest , abstraktse mõtlemise eest, need protsessid on vasakus ajupoolkerad.
annaabi.ee 
