mõjumisel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele. Irradiatsioon tõstab ajukoore toonust, mis omakorda spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes (võib pidurdada tundlikkust tähelepanu alt välja jäänu osas). Yerkesi-Dodsoni seadus. Erutuse kontsentratsioon- ühest funktsionaalsest keskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödudes oma esialgse tekke piirkonnas Närviprotsesside vastastikune induktsioon - erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus. Mida tugevam on on ühe keskuse erutus, seda tugevam on teise pidurdus Adekvaatse käitumise tagab erutuse ja pidurduse balansseeritus. Kaitsepidurdus järgneb erutuse ülemäärase tugevuse või pikaajalisuse korral.
Ventrikulaarsete ekstrasüstolide jaotus Paremventrikulaarne ES: Hisi kimbu vasaku sääre totaalsed blokaadi pilt. Vasakventrikulaarne ES: Hisi kimbu parema sääre totaalse blokaadi pilt. Hisi kimbu tüve ES: · Monomorfsed (monotoopsed) ES-d: Vatsakeste-kompleksid on ühesuguse kujuga kõigis antud ekstrasüstolites. Osaliselt esinevad tervetel, osaliselt on orgaanilise geneesiga. · Polümorfsed (polütoopsed) ES-d: Erineva lokalisatsiooniga erutuskolde tõttu erineva kujuga vatsakeste-kompleksid (vt joonis 2). Alati orgaanilise geneesiga. Joonis 2. Polümorfsed ekstrasüstolid. Kui igale normaalimpulsile järgneb üks või kaks ES-i, räägitakse vastavalt bigemiiniast või trigemiiniast (vt joonis 3). Kui ES-d tekivad reeglipäraselt pärast 2 (või 3) normaalimpulssi, räägitakse 2:1 (3:1) ekstrasüstooliast. Kui 3 ja rohkem VES-i on
ning kaitseb närvirakke kurnatuse eest. 32. Nimeta närviprotsesside pidurduse kaks biomehhanismi. spetsiaalsed pidurdavad neuronid-sünapsid mediaatorite kuhjumine sünapsites 33. Pidurdus närviprotsessides jaguneb: Tingimatu pidrdus: lihtne e induktiivne ülepiiriline Tingitud pidurdus: kustumispidurdus diferentseerimispidurdus tingimuslik pidurdus hilinemispidurdus 34. Lihtne e induktiivne pidurdus. Tugevam erutuskolle pidurdab induktsiooni teel nõrgema erutuskolde st juba kulgeva tegevuse. 35. Ülepiiriline pidurdus tekib: vastuseks liiga tugevale, kestvale ja korduvale ärritajale e pingutusele ning sunnib meid tegevust lõpetama, et anda kurnatud organile puhkust. 36. Nimeta tingitud pidurduse liigid: kustumispidurdus, diferentseerimispidurdus, tingimuslik pidurdus, hilinemispidurdus. 37. Kustumispidurdus - juhul kui tegevust, ka õpitut ei korrata, siis refleksi tee kaob ja refleks kustub. 38
mõjumisel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele. Irradiatsioon tõstab ajukoore toonust, mis omakorda spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes (võib pidurdada tundlikkust tähelepanu alt välja jäänud osades). Yerkesi-Dodsoni seadus. Erutuse kontsentratsioon- ühest funktsionaalsest keskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödudes oma esialgse tekke piirkonnas Närviprotsesside vastastikune induktsioon - erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus. Mida tugevam on on ühe keskuse erutus, seda tugevam on teise pidurdus Adekvaatse käitumise tagab erutus ja pidurdusprotsesside balansseeritus. Kaitsepidurdus järgneb ülemäärase tugevuse või pikaajalisuse korral. NS-i funktsionaalsed blokid (osalevad erinevates tegevustes, kuid millel on kindlad allfunktsioonid). Allpool nimetatud blokid töötavad koordineeritult
Optimaalne on see erutustase mida lihtsam ja harjumuspärasem on harjutus. 2. erutuse kontsentratsioon. Ühest keskusest alanud ning mujale levinud erutus kontsentreerub aja möödumisel oma algses piirkonnas. Ohtlik situatsioon-rahuneb-hiljem ikka mõtleb selle peale. Dominandi nähtus- valdav erutuskolle. Kasutab teiste piirkondade erutust enda tugevdamiseks. 3. närviprotsesside vastastikune induktsioon. Erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess- pidurdus. Pöördvõrdeline suhe- mida tugevam on ühe keskuse erutus, seda tugevam on teise pidurdus. Ülierutatud näeb aint üht käitumisvarianti. Ka järjestikune induktsioon- adekvaatse käitumise tingib erutuse ja pidurduse balansseeritus- tuleb vahepeal teadlikult puhata. Närvirakkude ja aju töövõime säilitamiseks eksisteerib kaitsepidurdus. Erutuse pikaajalisuse ja
Irradiatsioon tõstab ajukoore toonust, mis omakorda spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes (võib pidurdada tundlikkust tähelepanu alt välja jäänu osas). Yerkesi-Dodsoni seadus. 2. Erutuse kontsentratsioon- ühest funktsionaalsest keskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödudes oma esialgse tekke piirkonnas. 3. Närviprotsesside vastastikune induktsioon - erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus. See suhe on pöördvõrdeline. Mida tugevam on on ühe keskuse erutus, seda tugevam on teise pidurdus. Adekvaatse käitumise tagab erutuse ja pidurduse balansseeritus. Närvirakkude ja aju töövõime säilitamiseks eksisteerib kaitsepidurdus. Erutuse ülemäärase tugevuse või pikaajalisuse (nt intensiivne tuupimine enne eksamit)
b) optimaalne on seda kõrgem erutustase, mida lihtsam on ülesanne või tegevus 2. Erutuse kontsentratsioon ühest funktsioonikeskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödumisel oma algse tekke piirkonnas. Nt kui juhtub midagi, siis inimene mõtleb sellele veel pikalt ja analüüsib enda ja teiste tegevust. 3. Närviprotsesside vastastikune induktsioon erutuskolde pk- s tekib pidurdus. Mida tugevam on ühe keskuse erutus, seda tugevam on teiste pidurdus. ! inimene, kellega juhtub õnnetus ei näe seetõttu muud, kui ainult erutusepõhjustajat. AJUKOORE TÖÖ SÜSTEEMSUS JA TÜPOLOOGILISED ERISUSED Ajukoore näol on tegemist inimorganismi kohustumuslikku toimimist tagava nähtusega. Iga alasüsteem täidab iseseisvalt mingit ühte osa terve funktsionaalse süsteemi töös. Nikolai A
mõjumisel esile erutuse levimise enamikule aju suurte poolkerade piirkondadele. Irradiatsioon tõstab ajukoore toonust, mis omakorda spetsiifilist tundlikkust tähelepanu all oleva suhtes (võib pidurdada tundlikkust tähelepanu alt välja jäänu osas). Yerkesi-Dodsoni seadus. Erutuse kontsentratsioon- ühest funktsionaalsest keskusest alanud ning teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödudes oma esialgse tekke piirkonnas Närviprotsesside vastastikune induktsioon - erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus. Mida tugevam on on ühe keskuse erutus, seda tugevam on teise pidurdus Adekvaatse käitumise tagab erutuse ja pidurduse balansseeritus. Kaitsepidurdus järgneb erutuse ülemäärase tugevuse või pikaajalisuse korral. NS-i funktsionaalsed blokid (osalevad erinevates tegevustes, kuid millel on kindlad allfunktsioonid). Allpool nimetatud blokid töötavad koordineeritult
Erutus- ja pidurdusportsesside kulgemine ajus Erutuse tase ja irradiatiivsus – väga tugevad või nõrgad ärritajad kutsuvad pikaajalisel mõjumisel esile erutuse levimise enamikule suurte poolekerade piirkondadele. Erutuse kontsentratsioon – ühest funktsionaalsest keskusest alanud ja teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödudes oma esialgse tekke piirkonda. Närviprotsesside (er ja pid) vastastikune induktsioon – erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess. Tunnetusprotsessid Aistingud Aisting on objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess. Antakse edasi välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteet (raskus, temperatuur, värv, heledus). Aisting on ajaline protsess. Ärrituse vastuvõtmine, närviimpulsside tekkimine, edasikandumine,
kloppimine), üldise motoorse aktiivsuse tõus (jalalt jalale tammumine, värisemine). Irradiatsioon tõstab märgatavalt ajukoore toonust, mis omakorda tõstab spetsiifilist tundlikust tähelepanu all oleva suhtes, 2. Erutuse kontsentratsioon. Nt. ohtlik situatsioon, mille möödudes inimene väliselt rahuneb, kuid mõtted keerlevad veel pikka aega juhtumi ümber. 3. Närviprotsesside vastastikune induktsioon. Erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus. See suhe on pöördvõrdeline. Mida tugevam on keskuse erutus seda tugevam on teiste pidurdus. Nt afektiseisundis inimene ei märka enda ümberpeaaegu midagi muud kui erutuse põhjustaja. Lisaks on järjestikune induktsioon, mille puhul vahelduvad erutus- ja pidurdusprotsessid samas ajukeskused või piirkonnas. Tugevale tööle järgneb puhkus, sellele omakorda virgus jne. (Hommik on õhtust targem)
motoorse aktiivsuse tõus (jalalt jalale tammumine, värisemine). Irradiatsioon tõstab märgatavalt ajukoore toonust, mis omakorda tõstab spetsiifilist tundlikust tähelepanu all oleva suhtes, 2. Erutuse kontsentratsioon. Nt. ohtlik situatsioon, mille möödudes inimene väliselt rahuneb, kuid mõtted keerlevad veel pikka aega juhtumi ümber. 3. Närviprotsesside vastastikune induktsioon. Erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus. See suhe on pöördvõrdeline. Mida tugevam on keskuse erutus seda tugevam on teiste pidurdus. Nt afektiseisundis inimene ei märka enda ümberpeaaegu midagi muud kui erutuse põhjustaja. Lisaks on järjestikune induktsioon, mille puhul vahelduvad erutus- ja pidurdusprotsessid samas ajukeskused või piirkonnas. Tugevale tööle järgneb puhkus, sellele omakorda virgus jne. (Hommik on õhtust targem)
motiveeritus, kofeiin, müra suurendavad aktivatsiooni, aga magamatus, igavus , üksiolek, alkohol, vaikus vähendavad ajukoore toonust) 2.Erutuse kontsentratsioon. Ühest funktsionaalsest keskusest alanud ja teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödumisel oma algse tekke piirkonnas.(nt situatsioon, mille möödudes inimene väliselt rahuneb, kuid mõtted keerlevad veel pikka aega selle juhtumi ümber) 3.Närviprotsesside vastastikune induktsioon. Erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess pidurdus. See suhe on pöördvõrdeline:mida tugevam on ühe keskuse erutus,seda tugevam on teise pidurdus.(nt ülierutatud inimene ei märka enda ümber midagi muud peale erutuse põhjustaja). Esineb nt kaitsepidurdus : erutuse ülemäärase tugevuse ja pikaajalisuse(intensiivne tuupimine enne eksamit ) korral järgneb sellele kaitsereaktsioonina pidurdus(eksamil nt ,,pea
motiveeritus, kofeiin, müra suurendavad aktivatsiooni, aga magamatus, igavus , üksiolek, alkohol, vaikus vähendavad ajukoore toonust) 2.Erutuse kontsentratsioon. Ühest funktsionaalsest keskusest alanud ja teistesse piirkondadesse levinud erutus kontsentreerub aja möödumisel oma algse tekke piirkonnas.(nt situatsioon, mille möödudes inimene väliselt rahuneb, kuid mõtted keerlevad veel pikka aega selle juhtumi ümber) 3.Närviprotsesside vastastikune induktsioon. Erutuskolde perifeerias tekib vastupidine protsess – pidurdus. See suhe on pöördvõrdeline:mida tugevam on ühe keskuse erutus,seda tugevam on teise pidurdus.(nt ülierutatud inimene ei märka enda ümber midagi muud peale erutuse põhjustaja). Esineb nt kaitsepidurdus : erutuse ülemäärase tugevuse ja pikaajalisuse(intensiivne tuupimine enne eksamit ) korral järgneb sellele kaitsereaktsioonina pidurdus(eksamil nt „pea
vajaduste liigid. VAJADUSED- aktiivsuse põhjused? Kant- rahulduse saamise iha/lootus, kohuse täitmine; Freud- alateadvusse surutud seksuaaltung; Alder- tung valitsemisele või allumisele. Üldiselt- vajadus.- paneb inimese liikuma, praktiseerima, suhtlema. Ajendavad psüühilist tegevust, pannes teatud viisil ja suunas käituma. Ehk tarve- mingi elu-, tegevuse- või arengutingimuste puudumise tunnetamine. Käitumist reguleerivate peaaju keskuste püsiv, dominantne erutus või erutuskolde tsükliline taasilmnemine. Cannon- eneseregulatsiooni printsiip- organismi elundite koostöö, kus kõrvalekalle normist kutsub esile pöördumise tagasi normi suunas (püsiv vererõhk)- ka käitumine. Tarbed= materiaalsed, vaimsed, looduslikud(orgaanilised), kultuurilised (sotsiaalsed). Esmased vajadused: 1. orgaanilised vajadused- elutegevuse esmastingimuste järele. Enese- ja liigisäilitamise tung- nende viis ja määr on sotsiaalselt ja kogemuste poolt rahuldatud.
annaabi.ee 
