Mina erivajadusega õpilase õpetajana Erivajadusega lapsesse peaks igaüks meist suhtuma nii, et kõigepealt on inimene ja seejärel alles erivajadus või puue. Tänapäeval mõistetakse erivajadusena väga laia spetsiifiliste vajaduste ringi. Erivajadus on kõik see, mis tingib vajaduse muuta või kohandada keskkonda, et laps saaks oma arengupotensiaalile vastavalt tegutseda. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas ja ebasoodsas mõttes. Erivajaduste liigid on tekkepõhjustest ja avaldumise eripärast sõltuvalt järgmised: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Andekuse korral on
Essee Mina kui erivajadusega õpilase õpetaja Erivajadusega lapseks loetakse neid lapsi, kes erinevad oma eakaaslastest vaimsete või füüsiliste omaduste poolest. On olemas erinevaid erivajaduslike liike: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Tänapäeval räägitakse üha enam kaasavast haridusest, mis tähendab, et erivajadusega lapsed sobitatakse tavalasteasutustesse. Kaasaval haridusel on omad head ja vead, sest ühest küljest, kui erivajadusega lapsed saavad osa tavaelust võib nende areng kiiremaks muutuda ning samuti saavad ka terved lapsed aimu sellest, et on olemas ka nendest erinevaid lapsi, kuid
inimesed, kes suudavad elus väärikalt toime tulla Erivajadusega lapsesse peaks igaüks meist suhtuma nii, et kõigepealt on inimene ja seejärel alles erivajadus või puue. Tänapäeval mõistetakse erivajadusena väga laia spetsiifiliste vajaduste ringi. Erivajadus on kõik see, mis tingib vajaduse muuta või kohandada keskkonda, et laps saaks oma arengupotensiaalile vastavalt tegutseda. Kui erivajadused ilmnevad enne kooli, nimetatakse neid arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas ja ebasoodsas mõttes. Erivajaduste liigid on tekkepõhjustest ja avaldumise eripärast sõltuvalt järgmised: kuulmispuuded, nägemispuuded, vaimupuuded, kõnepuuded, kehapuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired, andekus. Andekuse korral on
...................................................................................................11 2 Sissejuhatus Mõnikord erinevad lapsed oma võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende õppimisvajadusi on raske rahuldada harjumuspäraselt ja kergesti kättesaadaval viisil, sealhulgas nii-öelda tavalises õpikeskkonnas. Sellisel viisil avalduvaid erinevusi nimetatakse hariduslikeks erivajadusteks, laiemas kontekstis lühemalt erivajadusteks (Kõrgessaar, 2002:10). Soodsa arengu tagab lapsele laiaulatuslik isikute, institutsioonide ja muude ressursside võrgustik. On toimunud suured muutused erivajadustega lastega arendamis- ning haridusvõimaluste loomise ja pakkumise osas. Muutunud on võimalused, kättesaadavus, suhtumine ja meetodid. Varajane märkamine ja sekkumine on aluseks edasisele arengupotensiaalile. 3 1 ATH- MIS SEE ON?
tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali realiseerimiseks kohandatud õpikeskkonda. Erivajadusega lapsi on 10-14% laste üldarvust. Nendele antava abi ulatus ja eripära varieeruvad sõltuvalt puuete raskusest. Kui eivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Erivajaduste tekkepõhjustes kombineeruvad pärilikud eeldused keskkonna mõjudega, põimumine võib toimuda soodsas või ebasoodsas mõttes. Sõltuvalt tekkepõhjustest ja eripärast on laste arenguliste erivajaduse määratlemise aluseks kuulmis-, nägemis-, kõne-, keha- ja intellektipuuded, spetsiifilised arenguhäired, emotsionaalsed ja käitumishäired ning andekus. Üksnes andekuse puhul on tegemist
Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema arengu põhjaliku tundmaõppimise järel ja konkreetset kasvukeskkonda arvestades. Lapse abistamiseks ja arendamiseks ei piisa tema puuete või häirete diagnoosimisest arsti de poolt, suuremat tähelepanu tuleb pöörata lapse olemasolevate oskuste hindamisele, keskkonna võimaluste arvestamisele ja koostööle täiskasvanute vahel. Koolieelses eas avalduvad eakohase arengu korral järgmised juhtivad tegevused:
- tuletõrjeks Vee tarbimine Ühisveevärk peab tagama kõigi ühisveevärki ühendatud tarbijate veevajaduse 1) Elanike veetarbimine. Määratakse mõõtmise alusel, kui mõõtmisandmed puuduvad lähtutakse elanike arvust ja veetarbimisnormist. 2) Täiendavalt hinnatakse ka muud veekulu, mille lisamisel saadakse summaarne veetarbimine ühe elaniku kohta 3) Määratakse ka tööstuse vajaduseks ning muudeks erivajadusteks Veetarbenorm on eriveekulu ehk vee normhulk, mis on kehtestatud ühe inimese või muu tarbija keskmise ühikuvajaduse rahuldamiseks Reovee hulk Puhastusseadmesse jõudev veehulk moodustub hüdraulise koormuse. Puhastisse jõudva reovee hulk sõltub: - Olmereovee hulgast - Tootmisreovee hulgast - Sademetevee hulgast - Imbvee hulgast - Lekkevee hulgast Kanalisatsioon Kanalisatsioon on ehitiste, torustike ja seadmete süsteem olme- ja tootmisreovee ning
2.)Millega tegeleb eripedagoogika? Eripedagoogi põhitegevus on hariduslike erivajadustega lapse arengu suunamine eesmärgiga soodustada psüühiliste protsesside ja isiksuse arengut eakohase normi suunas, esmase puude ületamine/vähendamine ja teiseste puuete vältimine pedagoogiliste vahenditega, tema potentsiaalsele arenguvallale vastava õpikeskkonna kujundamine. 3.)Kuidas jaguneb eripedagoogika? Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse arengulisteks erivajadusteks, kooliealiste laste puhul kõneldakse aga hariduslikest erivajadustest. Arenguline ja hariduslik erivajadus võib olla nii mahajäämus eakohasest tasemest (arengupuue) kui ka andekus mingis arenguvaldkonnas. 4.)Millega tegeleb logopeedia? Logopeedi töö eesmärgiks on kommunikatsioonivõime suulise ja kirjaliku kõne loome ja mõistmisoskuse ning mitteverbaalse suhtlemise parandamine ja/või arendamine. 5.)Milliseid lapsi nimetatakse erivajadustega lasteks?
SISSEJUHATUS J. Kõrgessaar (2002) on määratlenud oma raamatus „Sissejuhatus hariduslike erivajaduste käsitlussse” varasema ajaga võrreldes uudse erivajaduse sõnastuse: „Mõnikord erinevad lapsed oma iseloomu, tausta ja võimete poolest sedavõrd, et nende arenguvajadusi on raske rahuldada tavakeskkonnas, sel viisil avalduvaid erinevusi nimetetakse arengulisteks või hariduslikeks erivajadusteks.” (viidanud Lilleoja, 2012, 5). Puudega lapsel peavad olema terve lapsega samaväärsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks. Haridustee alguseks võib pidada aga lasteaeda (Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus 1992). Puudega lapse sünd perekonda toob kaasa muudatusi igapäevaelus kogu selle perekonna jaoks – vanemate, õdede ja vendade, vanavanemate, ka sugulaste, s.t. kõigi jaoks, kes puudega lapse eest hoolitsemisega igapäevaselt kokku puutuvad
veetarbimisnormist. Võetakse 1 elaniku kohta kulunud vee hulk ja korrutatakse elanike arvuga! 2. Täiendavalt hinnatakse ka muud veekulu, (nt tänavate kastmine, elanike olmevee tarbimine ühiskondlikes hoonetes jne) mille lisamisel saadakse summaarne veetarbimine ühe elaniku kohta. Ühe elaniku summaarne ööpäevane olmevee tarbimine on keskmiselt 150-250 l/d. 3. Veetarbimine määratakse ka tööstuse vajaduseks ning muudeks erivajadusteks. Tööstusettevõtete (ööpäeva ja tipptunni) veetarbimine määratakse faktiliste andmete alusel, uue ettevõtte puhul ettevõtte projektinäitajate alusel. Veetarbenorm on eriveekulu, s.o. vee normhulk, mis on kehtestatud ühe inimese või muu tarbija (loom, masin vm.) keskmise ühikvajaduse (ööpäevas, vahetuses, toodanguühiku kohta) rahuldamiseks. Ööpäevane veetarbimine määratakse valemitega: Keskmine m3/d Qkd=N*Qn Suurim m3/d Qmaxd=Kmaxd*Qkd Qn - veetarbimisnorm
normaalne Loengumaterjalide lühikokkuvõtted ERINEVUSED. MIS ON ERIVAJADUS? 1. Inimesed erinevad üksteisest: vaimsete ja psühhomotoorsete võimete, tausta ja isiksuseomaduste poolest 2. Erivajadus on kõik see, mis tingib vajaduse muuta ja kohandada keskkonda, et tagada lapsele maksimaalsed võimalused arenguks. 3. Koolieelses eas avalduvaid erivajadusi nimetatakse ka arengulisteks erivajaduseks. 4. Koolieas nimetatakse neid hariduslikeks erivajadusteks. 5. Koolijärgsed probleemid avalduvad sageli toimetuleku-piirangutena, hoolekandes eristatakse kehalisi ja psüühilisi erivajadusi. TERMINOLOOGIA 1. puue - organismi, psüühika või motoorika mõne funktsiooni täielik puudumine 2. hälve - psüühika ja/või motoorika funktsiooni osaline puudumine 3. häire – mõne funktsiooni osaline puudumine, kergesti mööduv või kõrvaldatav hälve. HARIDULIK ERIVAJADUS
ei loe avalikult tekste) - distantseerumine, irooniline reflektsioon (on jah, ja see on lõbus, naljakas, huvitav, eeliseid pakkuv) Irooniline reflektsioon küpseim regulatsiooniviis Laienevad "normaalsuse piirid" Pole absoluutset, looduslikku piiri normi ja kõrvalekalde vahel. Piirid on meie peas, meie kultuuris Lääne kultuuriruumis trend normaalsuse piirid laiemaks - Psüühikahäired saanud vaimseteks erivajadusteks (keskajal hoiti ketis) - Nahavärv pole probleem (pikka aega oli) - Seksuaalne orientatsioon murrab normaalsuse hulka - Ratastooliga saab kooli, poodi ja kontserdile Tark suhtlemismall stigmaatikuga mitte tähele panna, normaalseks pidav hoiak Kokkuvõte Igaüks loob pildi iseendast, hindab ja väärtustab ennast, üritab ennast juhtida ja vajalikul viisil teistele esitleda Mina - kombinatsioon välisvaatest, enda kogemusest, rollidest,
– distantseerumine, irooniline reflektsioon (on jah, ja see on lõbus, naljakas, huvitav, eeliseid pakkuv) • Irooniline reflektsioon – küpseim regulatsiooniviis Laienevad “normaalsuse piirid” • Pole absoluutset, looduslikku piiri normi ja kõrvalekalde vahel. Piirid on meie peas, meie kultuuris • Lääne kultuuriruumis trend – normaalsuse piirid laiemaks – Psüühikahäired saanud vaimseteks erivajadusteks (keskajal hoiti ketis) – Nahavärv pole probleem (pikka aega oli) – Seksuaalne orientatsioon murrab normaalsuse hulka – Ratastooliga saab kooli, poodi ja kontserdile Tark suhtlemismall stigmaatikuga – mitte tähele panna, normaalseks pidav hoiak Kokkuvõte • Igaüks loob pildi iseendast, hindab ja väärtustab ennast, üritab ennast juhtida ja vajalikul viisil teistele esitleda
Ka kahekümnenda sajandi seitsme- ja kaheksakümnendate aastate energiakriisi ajal käsitleti biomassi gaasistamist kui alternatiivi kallinenud naftakütuste asendamiseks, kuid lisaks sellele ilmusid ka gaasistamisseadmed, mida rakendati energia tootmiseks. Madala kütteväärtuse ja kvaliteediga kütuse gaasistamist rakendatakse põhiliselt järgmistel eesmärkidel: · madalakvaliteedilise kütuse kasutamiseks tööstuses, eriti keemiatööstuses; · erivajadusteks puhta kütuse tootmiseks; · olemasoleva lihtsa ja otstarbeka katla üleviimiseks tülikate omadustega kütusele; · elektri ja soojuse koostootmiseks sisepõlemismootorites või gaasiturbiinseadmetes. Kaugkütte katlamajades on gaasitamist hakatud praktiliselt rakendama suhteliselt hiljuti, näiteks Soomes alates 1982. aastast. Seadmete kõrge maksumuse tõttu pole biomassi gaasistusseadmed eriti laialdast kasutamist siiani veel leidnud
annaabi.ee 
