Süsinik (C) Raiko Gutmann Kristiine Salumäe 12.R Süsinik perioodilisustabelis Süsinik asub IVA rühmas, mittemetallide hulgas Perioodilisustabelis on järjekorranumbriga 6 Süsiniku aatommass on 12,01115 ja sümbol C (ladinakeelsest sõnast carbo) Tal on 6 prootonit ja 6 elektroni, millest kaks paiknevad esimesel elektronkihil ja neli teisel Omadused Aktiivsüsi on väga suure eripinnaga (kuni 2000 m²/g) Süsi on suhteliselt hea elektrijuht Kõrge sulamistemperatuuriga Oksüdatsiooniaste ühendites on IV kuni -IV Süsinikul on kalduvus moodustada 4 sidet või vastaval arvul mitmekordseid sidemeid Süsinik ahelates -hargnemata ahelas -hargnenud ahelas -suletud ahelas Allotroobid Tavatingimustes tuntumad on grafiit, tahm ja teemant Kunstlikult saadud vormideks on grafeen, süsiniknanotorud, karbüünid, klaasjas
absorptsioon aeglaselt. Seda püütakse kiirendada rõhu või kineetilise energia abil. Absorptsioon on tuntud keemilise tehnoloogia protsess, mis põhineb ainete tasakaalulisel jaotusel gaasilise ja vedela keskkonna vahel. Levinuimaks absorbendiks on vesi. 4. Gaasiliste lisandite eemaldamine adsorptsiooniga Adsorptsioon on ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasilisest faasist tahkesse faasi. Gaaside adsorptsioon põhineb mõnede eriti poorsete ja suure eripinnaga tahkete kehade omadusel valikuliselt kontsentreerida oma pinnal üksikuid gaasisegu komponente. Adsorptsioon on üldiselt pöörduv protsess st neeldunud gaasilist komponenti võib tavaliselt eraldada tahkest ainest desorptsiooni teel. 5. Gaasiliste lisandite eemaldamine põletamisega Tööstuslike heitgaaside kahjulike lisandeid võib hävitada ka nende põletamisega. Kui põlemisprotsess kulgeb täielikult, siis tekivad esialgsete toksiliste ainete asemel keskkonnale
Koonusvajumid olid vahemikus 85-135 mm. Hälbed katsetulemustes võisid olla tingitud liigsest tihendamisest ning samuti ka ebatäpsetest materjalide doseerimiskogustest. Minu rühmas katsetatud betoonil oli koonusevajum 135mm. Koonuse vajumi suurenemine sõltus sellest, et tsemendi CEM I 42,5 N peenus on 335 m 2/kg ja tsemendi CEM II/B-M (T-L) 42,5 R peenus on 440 m2/kg. Pulbrilise materjali peenust iseloomustatakse tema terade hulkade jaotumisega terasuuruste järgi, peenust hinnatakse eripinnaga. Suure eripinnaga materjali omadustest võib järeldada, et peenemad tsemendi osakesed hüdratiseeruvad palju kiiremini ja tema koonusevajum on suurem. Segu nr 3 (CEM II/B-M (T-L) 42,5 R ) katsetati kolmandal katsel eesmärgiga saavutada sarnane koonusevajum katses number 1 katsetatud koonusevajumiga. Eesmärgi saavutamiseks vähendati vesi-tsementtegurit, ehk vähendati vee hulka, mis kõikidel rühmadel jäi vahemikku 0,527-0,531.
otstega kimpe. Sõltuvalt leiukohast võib krüsotiilasbest sisaldada lisanditena ka teisi metalle, nagu näiteks alumiiniumi ja niklit, ning selle värvus võib varieeruda valgest rohekaskollaseni. Amfiboolid on krüsotiilasbestist tugevama kiuga ja nende värvus võib sõltuvalt rauasisaldusest varieeruda värvitust mustani, sageli on need rohekad või rohekas pruunid. Asbest on tule- ja ilmastikukindel, halva soojus-, elektri- ja mürajuhtivusega, suhteliselt suure tõmbetugevusega, suure eripinnaga, hea adhesioonivõimega, vastupidav alustele ja enamikule hapetest, elastne ja ka dekoratiivne. Tänu nendeleerilistele omadustele ongi asbesti kasutatud aastakümneid ja see on olnud pikka aega asendamatu mitmes majandusharus. Enim on kasutatud krüsotiilasbesti, amosiiti ja krokidoliiti. Antofüllidi kaevandamine lõpetati 1975. a. Alates 1. jaanuarist 2005 on asbesti kasutamine Euroopa Liidu riikides keelatud. MIDA LOETAKSE ASBESTI SISALDAVAKS MATERJALIKS?
tema esialgsed keemilised omadused ja tema hulk jääb muutumatuks. Katalüsaator muudab küll reaktsiooni kiirust, kuid mitte termodünaamilist tasakaalu. - ei tohi reageerida lähteainetega. - Valmistamisel hoidutakse kõrgetest temperatuuridest, mille toimel tema aktiivsus võib tunduvalt väheneda pinna ümberkristalliseerumise ja kandja struktuuri muutumise tõttu. - suure eripinnaga (spetsiifiline) - peavad olema adsorptsioonivõimelised, sest katalüüs on seotud reageerivate ainete adsorptsiooniga katalüsaatori pinnal. Lisa: Kiiruskonstant · Valemites esinev k on reaktsiooni kiiruskonstant, mis on üks kõigi võimalike kontsentratsioonide jaoks antud tingimustel · Kiiruskonstandi ühik sõltub reaktsiooni kiiruse avaldisest (reaktsiooni järgust) ja on selline, et reaktsiooni kiiruse ühik tuleks moll-1s-1
Fosforiga moodustuvad fosfiidid Ni5P2, Ni2P jt. Nikkel on kõrge katalüütilise aktiivsusega. Metalli rakendatakse katalüsaatorina (pihusas olekus) paljudes hüdrogeenimis-, dehüdrogeenimis-, oksüdeerimis-, isomerisatsiooni- ja kondensatsioonireaktsioonides. Katalüsaatorina kasutatakse ka nn skelett-niklit, mida saadakse nn Raney nikli, sulami Ni + Al või Ni + Si töötlemisel leelise lahusega (Al või Si „lahustub“, jääb järele suure eripinnaga, aktiivne Ni). Nikli kõige laialdasemalt kasutatavad ühendid on veeslahustuvad Ni(II) soolad. Nad esinevad enamasti sinakasroheliste või roheliste kristallhüdraatidena, levinumad soolad on kloriid, sulfaat ja nitraat, vastavalt NiCl2•6H2O, NiSO4•7H2O ja Ni(NO3)2•6H2O. Soolade lahustumisel tekib sinakasroheline lahus (Ni2+-iooni värvus). Leeliste toimel Ni(II) soolade lahustele moodustub Ni(OH)2 roheka värvusega sade. Ni(OH)2 oksüdeerumisel (aeglaselt õhus, kiiremini
baktereid, mis hiljem osutusid perekonna Actinomyces esindajateks: A. israelii, A. naeslundii, A. viscosus ja A. odontolyticus. Adhesioon, hambakatt, igemepõletik · Oluline on see, et Actinomyces suudab kinnituda otseselt hambaemailile, ilma teiste bakterite abita. Võib olla seega katu algataja. Adhesioonis osalevad nende poolt toodetavad levaanid ja dekstraanid. Nad moodustavad hamba ja igeme pinnal suure eripinnaga võrgustiku, kuhu saavad teised bakterid kinnituda. · Hambakatu kultiveeritavatest bakteritest moodustab Actinomyces 40%. Paradontoos ja igemepõletik. Hõimkond Actinobacteria · Actinomyces israelii on anaeroobne bakter, keda leidub tervete inimeste suuõõnes, mandlitel, hambakatus ja suguelundite limaskestal. Kui nad aga satuvad sügavamatesse kudedesse, siis võivad tekkida aktinomükoosid, näiteks kaela- ja näopiirkonna aktinomükoosid
3. Adsorbtsioon-kuiv meetod. Lubjatolmu puhutakse suitsugaasi sisse. Odavam kui eelmisel. Absorbtsioon-ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi. Kasutatakse hästilahustavate gaaside komponentide kõrvaldamiseks. Adsorbtsioon - ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist tahkesse faasi. · Põletus ja katalüütiline töötlus · Kui põletamine täielik, tekivad süsihappegaas ja vesi. · Eriti poorsete ja suure eripinnaga tahkete kehade võime kontsentreeida oma pinnale gaasi komponente. Lämmastik N2-gaasiline lämmastik- atmosfääris 78%-taimed enamasti ei saa kasutada toitainena. NOx - lämmastikoksiidid- NO ja NO2 heitgaasides (sh. autod)- hingamisteede kahjustused, happestuvaid ja entrofeeruvaid ühendeid moodustavad. N2O-dilämmastikoksiid- heitgaasides (sh. autod), lendub, nt. Sõnnikut saanud põllult- kasvuhoonegaas, hävitab stratosfääri osooni.
3. Adsorbtsioon-kuiv meetod. Lubjatolmu puhutakse suitsugaasi sisse. Odavam kui eelmisel. Absorbtsioon-ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi. Kasutatakse hästilahustavate gaaside komponentide kõrvaldamiseks. Adsorbtsioon - ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist tahkesse faasi. · Põletus ja katalüütiline töötlus · Kui põletamine täielik, tekivad süsihappegaas ja vesi. · Eriti poorsete ja suure eripinnaga tahkete kehade võime kontsentreeida oma pinnale gaasi komponente. Lämmastik N2-gaasiline lämmastik- atmosfääris 78%-taimed enamasti ei saa kasutada toitainena. NOx - lämmastikoksiidid- NO ja NO2 heitgaasides (sh. autod)- hingamisteede kahjustused, happestuvaid ja entrofeeruvaid ühendeid moodustavad. N2O-dilämmastikoksiid- heitgaasides (sh. autod), lendub, nt. Sõnnikut saanud põllult- kasvuhoonegaas, hävitab stratosfääri osooni.
Levinuimaks absorbendiks on vesi. Juhul kui absorbeeritava gaasi ja absorbendi vahel toimub keemiline reaktsioon, nimetatakse seda kemosorptsiooniks. Absorptsioontehnikas on väga levinud täidiskolonnid (skraberid). Nendes juhitakse puhastatav gaas alt üles läbi täidise kihi. 5. Gaasiliste lisandite eemaldamine adsorptsiooniga Adsorptsioon on ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasilisest faasist tahkesse faasi. Gaaside adsorptsioon põhineb mõnede eriti poorsete ja suure eripinnaga tahkete kehade omadusel valikuliselt kontsentreerida oma pinnal üksikuid gaasisegu komponente. Adsorptsioon on üldiselt pöörduv protsess st neeldunud gaasilist komponenti võib tavaliselt eraldada tahkest ainest desorptsiooni teel. Kasutatakse madalate jääkkontsentratsioonideni (nt lõhnade kõrvaldamiseks), kõrvaldavate ainete utiliseerimiseks (lahustid), mürkainete kõrvaldamisel töökeskkonnast, radioaktiivse saaste kõrvaldamiseks (nt tuumareaktorite ventilatsiooniõhust). 6
gaasilise ja vedela keskkonna vahel. Levinuimaks absorbendiks on vesi, mis seob hästi anorgaanilisi happelisi HCl, HF jne gaase. Orgaaniliste phendite absorbeerimiseks kasutatakse orgaanilisi vedelikke. 5. Gaasiliste lisandite eemaldamine adsorptsiooniga Adsorptsioon on ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasilisest faasist tahkesse faasi. Gaaside adsorptsioon põhineb mõnede eriti poorsete ja suure eripinnaga tahkete kehade omadusel valikuliselt kontsentreerida oma pinnal üksikuid gaasisegu komponente. Adsorptsioon on üldiselt pöörduv protsess st neeldunud gaasilist komponenti võib tavaliselt eraldada tahkest ainest desorptsiooni teel. On teada, et adsorptsioon toimub nii elektriliste külgetõmbejõudude kui ka keemiliste jõudude toimel. Adsorbentidena kasutatakse kaltsiumiühendeid, aktiivsütt, silikageeli, alumogeeli, tseoliiti, jne Adsorptsiooni kasutatakse gaasi puhastamiseks:
(GS) juurdekasvuna faasidevahelise pinna suurenemisel ühe pinnaühiku võrra. Pinna vaba energia ehk pindpinevus tingimustel P,T = const: 12 =( Gs/ S12)P,T Pindkihi molekulid avaldavad survet faasi sisemuse osakestele ja pind püüab omandada minimaalse võimaliku väärtuse. Vedelike puhul viib see tilga moodustumisele. Resultaatlõud on suunatud vedeliku sisemusse. Tekib siserõhk, kuna vedeliku pind avaldab rõhku oma sisemistele kihtidele. Suure eripinnaga süsteemides tuleb arvestada pinna vabaenergia osa Gibbsi vabaenergias: GS = 12S12 milline on faaside eralduspinna S vabaenergia osa. Pinna vabaenergia GS muutus püsival temperatuuril ja välisrõhul on: dGS = 12dS12+ S12d12. Dispergeeritud süsteemides on pinna vabaenergia GS suur ja seepärast on kolloidosakesed ebastabiilsed. Süsteem püüdleb energia vähenemise poole. Protsess on iseeneslik kuna dGS < 0. Loetleme siin kahte võimalust Gibbsi pinna vabaenergia vähendamiseks. 1
Metall-orgaanilised võrkstruktuurid Gaaside hoiustamine, varumine (H2, CH4) Puhastamine Eraldamine (CO2/CH4) Miks vaja? Nafta tootmine, transport muutub kallimaks, suurem vajadus. Seega vaja alternatiivi maagaasi, CH4, selle hoiustamiseks vaja metal-orgaanilisi võrkstruktuure. Vesiniku salvestamine: o Füüsikaline adsorbeerimine kuskile poorsesse materjali, kus vesinikside jäab terveks. Kui hästi suure eripinnaga süsteem, saaks vesinikke pakkida sinna päris tihedalt. Gaasi hulk, mille suudame pooridesse panna, sõltub eripinnast ehk pooride seinte pindalast. Sõltub gaasimolekulide interaktsiooni tugevusest poori seinaga Sõltub poori ruumalast o Salvestamine metallhüdriididesse vesinikside lõhustatakse, lahustatakse vesinik metallhüdriidides
· Esineb looduses kvartsi ja liivana. · Ränidioksiidi struktuuriühikuks on tetraeedriline SiO4. Iga tetraeedri nurgas asuv hapnik annab kovalentseid sidemeid kahe räni aatomiga. · Metaränihape H2SiO3 ja ortoränihape H4SiO4 on nõrgad happed. · Ortosilikaadi lahuse hapustamisel tekib ränihappe asemel zelatiinitaoline ränidioksiidi sade: 4H3O+ (aq) + SiO4 4- (aq) + xH2O(l) SiO2(s)·xH2O(gel) + 6H2O(l) · Pesemise ja kuivatamise järel saadakse silikageel, mis on väga suure eripinnaga. 30. Selgitage süsiniku- ja räniühendite reaktiivsuste erinevusi. Räni ei moodusta iseendaga hästi sidemeid, C moodustab. Räni korral on hüdriidide arv palju väiksem. Süsinik moodustab püsivaid sidemeid iseendaga, seetõttu on palju erinevaid süsivesinikke. 31. Kirjeldage klaaside ja keraamiliste materjalide olemust ning nende omadusi. · Klaas on iooniline amorfne tahkis.
murdumine) Ebapüsiv 2. Milliseid optilisi meetodeid kasutatakse disperssete süsteemide mõõtmete määramisel? A. Disperssete süsteemide klassifikatsioon osakeste mõõtmete alusel Dispersse süsteemi iseloomustab dispersiooniaste D, s.o. osakeste mõõtmete (diameetri) d pöördväärtus. D=1/d[m-1]. Teiste sõnadega, dispersiooniaste on 1 m pikkust lõiku moodustavate osakeste arv. 12 Dispersseid süsteeme iseloomustatakse ka eripinnaga, s.o. osakeste kogupinna suhtega aine ruumalasse: s0=s/V kus s0 - eripind, S - osakeste kogupind, s.o. faaside eralduspind, V - dispersse faasi ruumala. Kolloidkeemias vaadeldakse selliseid dispersseid süsteeme, kus aine pole pihustatud molekulidena, vaid esineb suuremate agregaatidena. Molekulaarse pihustatuse korral kaob heterogeensus ning saame süsteemid, millede uurimisega tegeleb füüsikaline keemia.
tekkida). Biokilesse seotakse reoained (biokile kasvab reoainete toel)! o Biofilter peab olema õige koormusega, kus biokilet ei tekiks liiga palju ega liiga vähe o Biokile kasv võtab aega mõnest päevast mõne nädalani o Mürgid võivad biokilet kahjustada (biokile intensiivne irdumine) o Sukelfiltrites on biokile vahelduvalt või pidevalt reovee sees. o Sukelbiofiltrites võivad olla aeglaselt pöörlevale võllile kinnitatud kettad või suure eripinnaga plastelemendid. 1b. Aerotankid e aktiivmudapuhastid Aktiivmuda vees hõljuvaid baktereid ja muid mikroorganisme sisaldab helbeline biomass, mis tekib reovee puhastamisel aeroobses või hapnikuvabas keskkonnas. See muda tekib iseenesest kui reovett segada ning mikroorganismidele tekivad soodsad tingimused. Aktiivmudapuhastus menetlus, mis tugineb aktiivmuda võimele absorbeerida biomassi lahustunud orgaanilisi aineid (tekib biomassiks ning vabaneb energia). Mida rohkem toitu,
Sfäroplast on osaliselt kahjustatud kestaga rakk. Neid leidub alati vanades kultuurides. Neid võib saada ka rakke kasvatades penitsilliini manulusel. Sfäroplastidele kinnituvad faagid, nad poolduvad ja taastavad rakukesta, kui normaalsed tingimused taastuvad. Kuna mükoplasmadel rakukest puudub, on nende kuju muutlik (pleomorfism) ja nad on osmootselt tundlikud. Osmootselt tundlikud on ka suurema eripinnaga bakterid (seega pulkbakterid tundlikumad, kui kokid). Peptidoglükaani ehitus: G(+) bakteritel toimub ahelate ühinemine pikemate peptiidsildade kaudu. Tetrapeptiidide seostumine otse on iseloomulik G(-) bakteritele, lisapeptiidi kaudu aga G(+) bakteritele. Peptidoglükaanvõrk gramnegatiivsetel bakteritel õhuke (nähtavasti ühekihiline ), grampositiivsetel bakteritel aga paks (kuni 25-kihiline). Sellel erinevusel baseerub ka
vabaenergia (GS) juurdekasvuna faasidevahelise pinna suurenemisel ühe pinnaühiku võrra. Pinna vaba energia ehk pindpinevus tingimustel P,T = const: Pindkihi molekulid avaldavad survet faasi sisemuse osakestele ja pind püüab omandada minimaalse võimaliku väärtuse. Vedelike puhul viib see tilga moodustumisele. Resultaatjõud on suunatud vedeliku sisemusse. Tekib siserõhk, kuna vedeliku pind avaldab rõhku oma sisemistele kihtidele. Suure eripinnaga süsteemides tuleb arvestada pinna vabaenergia osa Gibbsi vabaenergias: GS = 12S12 milline on faaside eralduspinna S vabaenergia osa. Pinna vabaenergia GS muutus püsival temperatuuril ja välisrõhul on: dGS = 12dS12+ S12d12 Dispergeeritud süsteemides on pinna vabaenergia GS suur ja seepärast on kolloidosakesed ebastabiilsed. Süsteem püüdleb energia vähenemise poole. Protsess on iseeneslik kuna dGS < 0. Loetleme siin kahte võimalust Gibbsi pinna vabaenergia
rühmi sisaldavaid polümeere. Flokulatsiooni kasutatakse näiteks veepuhastuses. Flokulatsiooni mõjutavad tegurid: osakeste suurus, külgetõmbejõud sõltub otseselt osakeste suurusest; osakeste kuju: asümmeetrilised, eriti pikaks venitatud kujuga on sobivamad kui sfäärilised, mis sadenevad kiiremini. kontsentratsioon ehk osakeste arv. Mida suurem on osakeste arv, seda rohkem kolloide tekib ning flokulatsioon on tõenäolisem. *Dispersseid süsteeme iseloomustatakse ka eripinnaga, s.o. osakeste kogupinna suhtega aine ruumalasse: s0=s/V, kus s0 - eripind, s - osakeste kogupind, s.o. faaside eralduspind, V - dispersse faasi ruumala. Kolloidlahus Lahuste all mõistetakse tavaliselt niinimetatud tõelisi lahuseid. Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 110-9m. Neist eristuvad kolloidlahused ehk pihused, mida võib iseloomustada kui heterogeenset süsteemi.
sisaldavaid polümeere. Flokulatsiooni kasutatakse näiteks veepuhastuses. Flokulatsiooni mõjutavad tegurid: osakeste suurus, külgetõmbejõud sõltub otseselt osakeste suurusest; osakeste kuju: asümmeetrilised, eriti pikaks venitatud kujuga on sobivamad kui sfäärilised, mis sadenevad kiiremini. kontsentratsioon ehk osakeste arv. Mida suurem on osakeste arv, seda rohkem kolloide tekib ning flokulatsioon on tõenäolisem. *Dispersseid süsteeme iseloomustatakse ka eripinnaga, s.o. osakeste kogupinna suhtega aine ruumalasse: s0=s/V, kus s0 - eripind, s - osakeste kogupind, s.o. faaside eralduspind, V - dispersse faasi ruumala. Kolloidlahus Lahuste all mõistetakse tavaliselt niinimetatud tõelisi lahuseid. Tõeline lahus on lahus, milles on lahustunud aine ioonide või molekulidena ja osakeste suurus on alla 110-9m. Neist eristuvad kolloidlahused ehk pihused, mida võib iseloomustada kui heterogeenset süsteemi.
Dispergeeritud faas on aga peenendatud, mistõttu ruumala on jaotatud väiksemate kuupide kujul, mille summarne ruumala on endiselt V. Pikkus l väiksema kuubi pikkus Peenestusaste Eripind väikeste kuupide summarne pindala. Pinnaenergia Pinnaenergia jaoks kehtib aga valem. Siin on energia, mis on vajalik pinna temperatuuri hoidmiseks, kui pinda suurendada ühe ühiku võrra. on pindpinevus. Oluline on siin see, et pinnaenergia on võrdeline pindpinevusega, eripinnaga ja ruumalaga (s.t. kasvab kui need kasvavad). Kui ruumala jääb samaks peenestamisel, siis eripind kasvab. Sellega koos kasvab ka pinnaenergia . Klassifikatsioon osakeste mõõtmete järgi , siis sadestuvad näeb mikrosk. ei läbi filtreid jämedispersne. ei dialüüsu ei difundeeru ,siis kolloiddispersne ei sadestu näeb vajab ultrafiltreerimist,
Adsorptsioon toimub adsorsel pinnal. Adsorbendi pinna molekulide jõuväli jääb kompenseerimata ja pinnal on teatud lisaenergia, mille tõttu ta seob gaasimolekule või lahuse aineosakesi, seejuures on eraldub soojust. Tuntud adsorbendid on suure eripinnaga boorsed ained, nt. aktiivsüsi, silikageel jt. Kui adsorbsioon on seotud keemilise sidemega tekkega nim. Seda KEMOSORPTSIOONIKS. 6.4 Gaaside lahustuvus vedelikes. Henry Daltoni seadus vedelikud lahustavad gaase piiratult ja tasakaalu korral on gaasi kontsentratsioonide suhe gaasil ja vedelgaasil antud temp. jääv suurus
toimetada. Eripind sõltub kujust: nt peenikestel pulkadel on see suurem kui sama läbimõõduga kokkidel. Väga suurtel bakteritel on probleeme sellega, et nende eripind väheneb liialt. Selle probleemi lahendamiseks vähendab rakk tsütoplasma aktiivset mahtu: 1) kogub rakku varuaine terakesi, 2) Suurtes rakkudes (Thioploca, Thiomargarita) on suuri nitraadivakuoole ja 3) nende rakumembraan on kurrutatud. väga suure eripinnaga on väike sale kõverdunud merebakter Pelagibacter ubique. Tema raku V=0,014µm3. Ta on ilmselt kõige arvukam ja edukam merebakter. Moodustab enamuse merebakterite biomassist. Kuulub alfa-proteobakterite hulka. Tema genoom on väga väike, mitteparasiitsetest bakteritest vist väikseim. Aga isegi nii väike genoom võtab enda alla ca 1/3-pool raku ruumalast. Tema genoom on väga ökonoomne: geenitihedus on suur, pseudogeene ei ole. Aga ta suudab nt kõiki AH-d ise sünteesida.
(joon.3). Suurema kuulide ja segu suhte (k:s) korral on TiC moodustumine kiirem. Ka rootori pöörete arvu suurendamine kiirendab TiC teket. Uudne protsess on eriti efektiivne kuna TiC moodustumine toimub toatemperatuuril ja tekkivad karbiidiosakesed ei ületa 10 nanomeetrit. Saadud pulber on aluseks nanostruktuursete materjalide valmistamiseks. Nagu joonisest 4 nähtub moodustub jahvatamise käigus TiC on märksa suurema eripinnaga võrreldes karbotermilisel teel saadud titaankarbiidi pulbriga, mis on sama aeg jahvatatud attriitoris. See tunnistab veelkord, et sünteesitud TiC on palju peenema osakeste suurusega. 14 600 Ti 500 TiC TiC Lin (Counts) 400
puhaste ainete omadustega ja suhtelise intensiivsusega. 17. Puistematerjalide ja pulbrite mõiste. Eripinnad. Pulbrite ja pooride klasifikatsioon Pulbrid on tahke aine eksisteerimise vormid. Neil on eriomadusi, mida ei ole tahketel ainetel kompaktsel kujul; koosn osakestest d=100-150µm, puistematerjali d>500µm, tolmmaterjal d<30µm Pulbreid isel: a)fraktsioonilise koostisega osakeste järgi; b)reaktiivse koostisega tiheduse järgi (erijuhul); c)eripinnaga pinna suurus massi ühiku kohta. Eripind on pulbrite korral osak-te pinna suurus massiühikus (m2/g). Pulbriliste materjalide klassifikatsioon: a)makropoor >50nm; b)mesopoor 2-50nm; c)mikropoor <2nm. Pulbrilise keha tugevus sõlt: 1)Autoadhesioon - osakeste iseeneslik omavaheline liitumine; 2)molekulaarjõud - Van der Waalsi ja kohesioonijõud tüki sees, 3)elektrilised, magnetilised, 4)kapillaarsed 5)mehh.jõud. Agregaat on nõrga sidemega primaarsete
Võib süttida alla 69% (madalsoo)....72% (raba) niiskuse korral. Seega läbikuivanud kraaviperved on tuleohtlikud ja on vajalik ka nende freesimine. Põleda võib turvas teoreetiliselt (R= 40%) ka 86...88% niiskuse juures. Turvas võib erinevalt teistest tahketest materjalidest süttida sädemetest. Viimased suttivad vaid madala (alla 60%) niiskuse korral. Turba süttimine suurema niiskuse juures on seletatav turbas sisalduvate ka madalamal temp. kiirelt hapenduvate ühenditega ja suure eripinnaga narmasstruktuuridega. Narmad ning üksikud kuivemad osad soojenevad ja süttivad kiiremini. 31. Freesturvas - soo pinnast freesitud ja õhu käes kuivatatud peen turbapuru, Tükkturvas - märjast turbamassist pressitud ja õhu käes kuivatatud turbatükid Turbabriketid (brikett-turvas) - sõelutud ja kuivatatud freesturbast suure rõhuga (100-130 MPa) pressitud tihedad korrapärased turbapätsid (Eestis on kasutatud
annaabi.ee 
