olukorda võiks pidada õiglaseks? Vastus: Printsiipide, mis valitaks nn "hüpoteetilises algolukorras"! Algolukord: inimesed on nn teadmatuse loori taga, ega tea oma kohta ühiskonnas (sotsiaalset staatust, rahvust, sugu jms), andeid, võimed, mis on "hüve" ja mida ihaldatakse (teatakse, et eelistatakse rohkem) Mitmesuguseid printsiipe analüüsides leiab Rawls, et inimesed valiksid inimesed kaks printsiipi, vabadusprintsiip ja erinevusprintsiip Iseloomustage hüpoteetilises algolukorras valitavaid printsiipe. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemalt kahel viisil. Kas hüpoteetilises algolukorras on ratsionaalne valida just Rawlsi printsiipe? Äkki suurema kasu pärast riskitaks! Erinevusprintsiip diskrimineerib andekaid & edukaid, kuna nende omandit kasutatakse jagamiseks vaesematele & kehvematele. (Nozick) Kadeduse argument Kuidas kritiseerib Nozick malli- ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? Lotovõit oleks ebaõiglane
siin Hegelist paremas mõttes erineb. Oma meetodi mõjukuse võlgneb Leibniz mitte ainult oma teadlase- ja uurijatalendile, vaid eelkõige sellele õnnelikule asjaolule, et ta oli väga lähedal formaalse loogika ja dialektika vahekorra probleemi õigele lahendusele. Ilma seda probleemi lahendamata ei saa tunnetusteooria kujuneda efektiivseks eksperementaalse tegevuse ja selle teoreetilise mõtestamise vahendiks. Leibnizi meetodi põhiprintsiipideks võib nimetada järgmist nelja: - üldine erinevusprintsiip - eristamatute esemete ühtumuse printsiip - üldine pidevusprintsiip - monaadide diskreetsuse printsiip Nede printsiipidega kaasnevad loogikaseadused ja põhimõtted, mis pole Leibnizi õpetuse jaoks spetsiifilised, vaid on omased kogu progressiivsele filosofiatraditsiionile. Selline on näiteks põhjuslikkuseprintsiip ja ka tema süsteemi puhtontoloogilised põhialused nagu teleoloogia printsiip ja teised. Tulemusena tekkiv pilt Leibnizi meetodi struktuurist on üsna keerukas
Sotsiaalne ebavõrdsus on õigustatud ainult siis, kui see on korvanud üldise kasuga eriti kõige vähem kindlustatud ühiskonna liikmetele. Peaküsimus :“ millised oleksid printsiibid, millealusel tuleks sotsiaalses praktikas elu korraldada , et olukoda võiks kutsuda õiglaseks?“ Vastus : „sellised printsiibid valitakse hüpoteetilises algolukorras!“ hüpoteetilises algolukorras nn. teadmatuse loori taga valivad inimesed 2 printsiipi: vabadusprintsiip, erinevusprintsiip. 47.Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil. Kas ikka valitakse need printsiibid? Kas seda on ratsionaalne teha. Äkki mad riskivad suurema kasu pärast. Kas prinsiibid on siduvad, õiglased? Roland Dworkin: Kas on õiglene nõuda nende printsiipide juurde jäämist ka siis, kui teadmatuse loor on eemaldatud. R.Noziek- Prinsiibid diskrimineerivad- eriti erinevusprintsiip- diskrimineerib andekaid ja edukaid, kuna nende omandit
… mis on “hüve” ja mida ihaldatakse (kuigi teatakse, et eelistatakse rohkem) 4. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil. -Alushüved. Need “üldinimlikud hüved” lõhnavad kapitalistliku ühiskonna hüvede järgi. -Printsiibid. Mõned on kahelnud, kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalne valida just niisuguseid printsiipe (nii nagu seda tegid Rawlsi valijad)? Äkki valijad suurema kasu pärast riskivad! Julge hundi rind on rasvane. Robert Nozick: Rawlsi erinevusprintsiip diskrimineerib andekaid ja edukaid, kuna nende omandit kasutatakse jagamiseks vaesematele ja kehvematele. 5. Kuidas kritiseerib Nozick malli- ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? Robert Nozick: Rawlsi erinevusprintsiip diskrimineerib andekaid ja edukaid, kuna nende omandit kasutatakse jagamiseks vaesematele ja kehvematele. 5 6
erineb. Oma meetodi mõjukuse võlgneb Leibniz mitte ainult oma teadlase- ja uurijatalendile, vaid eelkõige sellele õnnelikule asjaolule, et ta oli väga lähedal formaalse loogika ja dialektika vahekorra probleemi õigele lahendusele. Ilma seda probleemi lahendamata ei saa tunnetusteooria kujuneda efektiivseks eksperementaalse tegevuse ja selle teoreetilise mõtestamise vahendiks. Leibnizi meetodi põhiprintsiipideks võib nimetada järgmist nelja: - üldine erinevusprintsiip - eristamatute esemete ühtumuse printsiip - üldine pidevusprintsiip - monaadide diskreetsuse printsiip Nende printsiipidega kaasnevad loogikaseadused ja põhimõtted, mis pole Leibnizi õpetuse jaoks spetsiifilised, vaid on omased kogu progressiivsele filosoofiatraditsioonile. Selline on näiteks põhjalikkuseprintsiip ja ka tema süsteemi puhtontoloogilised põhialused nagu teleoloogia printsiip ja teised. Tulemusena tekkiv pilt Leibnizi meetodi struktuurist on üsna keerukas
valida just niisuguseid printsiipe? Äkki nad suurema kasu pärast riskivad? b) Kas printsiibid on siduvad/õiglased? Ronald Dworkin: Miks peaks need poolinimeste poolt valitud printsiibid olema tegelikele inimestele siduvad? Kui inimene teadmatuse loori taga valib need printsiibid, kas on aus ja õiglane nõuda nende printsiipide juurde jäämist ka siis, kui teadmatuse loor on eemaldatud? c) Printsiibid diskrimineerivad: Robert Nozick: Rawlsi printsiibid (eriti erinevusprintsiip) diskrimineerib andekaid ja edukaid, kuna nende omandit kasutatakse vaestele ja kehvematele jagamiseks. Miks peaks andekas-edukas inimene sellega nõustuma? 7. Kuidas kritiseerib Nozick malli ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone: Misiganes õiglane olukord muutub vabaduse tingimustes õige pea ebaõiglaseks. (Eesmärkide põhised printsiibid on õiglased vaid siis, kui jaotus on võrdne/ kui on 1% rikkaid vms
võrdne õigus kõige suuremal hulgal põhivabadustele, mis on kooskõlas teiste inimeste põhivabadustega. 2. Sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus peab rahuldama kaht tingimust: esiteks peab see olema seotud ametikohtade ja positsioonidega, mis on võimaluste ausa võrdsuse tingimustes kõigile avatud; ning teiseks peavad sellest suurimat kasu saama kõige vähem kindlustatud ühiskonna liikmed. Erinevusprintsiip tähendab, et ühiskondlik ja majanduslik ebavõrdsus on õigustatud siis, kui see seostub võrdsete võimalustega kõigile ja aitab kaasa viletsamate elujärje parandamisele. Nende printsiipide puhul on oluline, et esimene printsiip on esmane teise suhtes ning teise printsiibi phul on võimaluste aus võrdsus esmane erinevusprintiibi suhtes. Rawlsi sõnul on oluline, et printsiipi rakendandades eeldame, et esmane printsiip on täielikult rahuldadud.
See on kujutletav olukord, kus inimese on teadmatuse loori taga, ega tea .. oma kohta ühiskonnas (staatus, rahvust, sugu) .. oma andeid ja võimeid .. mis on ,,hüve" ja mida ihaldatakse (kuigi teatakse, et eelistatakse rohkem) Ja küsimus on millised õigluse printsiibid valitaks tingimusel, et nende printsiipide järgi tuleb elada pärast loori eemaldamist (kui nad saavad teada kes nad tegelikult on)? Rawls arvab, et need on vabadus- ja erinevusprintsiip. 4. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil. .. Alushüved ja printsiibid. Rawls eeldab, et algpositsiooni inimene tahab vabadust, võimalusi, sissetulekuid. Need ,,üldinimlikud hüved" lõhnavad kapitalistliku ühiskonna hüvede järgi. .. Mõned on kahelnud, kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalne valida just niisuguseid printsiipe. Äkki valijad riskivad? .. Erinevusprintsiip (suurim kasu neile kes on vaeses olukorras) diskrimineerib andekaid ja edukaid inimesi
Egalitaar-libaralismi kriitikat 1. Alushüved: Mille hulgast valida? Rawls eeldab, et hüpoteetilises algolukorras olev inimene tahab – vabadust – võimalusi – sissetulekuid. Need “üldinimlikud hüved” lõhnavad kapitalistliku ühiskonna hüvede järgi. 2. Printsiibid?: a) Paljud on kahelnud, kas hüpoteetilises algolukorras on ratsionaalne valida just Rawlsi printsiipe? Äkki nad suurema kasu pärast riskivad! b) Rawlsi erinevusprintsiip diskrimineerib andekaid & edukaid, kuna nende omandit kasutatakse jagamiseks vaesematele & kehvematele. Mitmesuguseid printsiipe analüüsides leiab Rawls, et inimesed valiksid kaks printsiipi: 1. Vabadusprintsiip Kõigil peab olema võrdne õigus poliitilistele ja kodanikuvabadustele: sõna- ja väljendusvabadus (mõtlemisvabadus, trükivabadus); religiooni- ja südametunnistuse vabadus, vabadus osaleda poliitilises protsessis ja kandideerida ametikohtadele. 2. Erinevusprintsiip
Ent mõlemad kuuluvad spordi valdkonda ametikohtadele. ** "Kõige ulatuslikumale" osutab ratsionaalsele tingimusele, et inimene 9.Iseloomustage historistliku kunstiteooria põhisisu. mitte ainult tahab vabadust, vaid tahab seda võimalikult palju. x on kunstiteos siis, kui see on teatavas seoses kunstiajalooga (üksikute kunstiteoste, kunsti Erinevusprintsiip *Sotsiaalsed ja majanduslikud ebavõrdsused tuleb korraldada nii, et nad tegemise viisidega jms) toovad suurimat kasu neile, kes on kõige halvemas olukorras. *Nt mõnede inimeste kõrged Defineerimise asemel tegelegem kunstiks saamise protsessiga, mis sisaldab ratsionaalseid palgad on õiglased ainult siis, kui kõige vaesemad saavad sellest kõige rohkem kasu. põhjendamise strateegiaid . *Objekt saab kunstiteoseks juhul, kui saab näidata, et see objekt 4
Küsimus seisneb selles, et millised õigluse printsiibid siis valitaks, tingimusel, et nende printsiipide järgi tuleb elada ka siis, kui nad saavad teada, kes nad on. Rawls leiab, et inimesed valiksid 2 printsiipi: - Vabadusprintsiip – kõigil peab olema võrdne õigus kõige ulatuslikumale totaalsele võrdsete põhivabaduste süsteemile, mis on ühitatav ühesuguse vabadusesüsteemiga kõigi jaoks. - Erinevusprintsiip – sotsiaalsed ja majanduslikud ebavõrdsused tuleb korraldada nii, et nad toovad suurimat kasu neile, kes on kõige halvemas olukorras. Loogika: kuna te ei tea, kas olete rikas või vaene, on lollikindel teha halvim võimalik tulemus võimalikult heaks. Egalitaar-liberalismi kriitikat: - Alushüved: mille hulgast valida? Rawls eeldab, et hüpoteetilises algolukorras tahab inimene vabadust, võimalusi ja sissetulekuid
Millised printsiibid valitakse, tingimusel, et nende printsiipide järgi tuleb korraldada pärast teadmatuse loori eemaldamist? Millised õigluse printsiibid valitakse? Vabaduseprintsiip- kõigil inimestel peab olema õigus võrdsete põhivabaduste süsteemile, mis on ühitatav ühsesuguse vabadussüsteemiga kõigi jaoks-miks valitaks? –kuna te ei tea millisesse ühiskonna osasse te kuulute. Erinevusprintsiip – sotsiaalsed ja majanduslikud ebavõrdsused tuleb korraldada nii, et nad toovad kasu neile, kes on kõige halvemas olukorras –miks valitaks? kuna te ei tea kas saate olema rikas või vaene 9. Milles seisneb hüpoteetilise algolukorra konstrueerimise mõte? Kuna inimesed ei tea, mis sotsiaalses staatuses ja ühiskondlikus kihis nad on, ei saa nad tegutseda omakasupüüdlikult. Nad hakkavad siis mõtlema, mis on tõeliselt aus
Vastus: Printsiipide, mis valitaks nn "hüpoteetilises algolukorras" Egalitaar-libaralismi kriitikat 1. Alushüved: Mille hulgast valida? Rawls eeldab, et hüpoteetilises algolukorras olev inimene tahab - vabadust - võimalusi - sissetulekuid Need "üldinimlikud hüved" lõhnavad kapitalistliku ühiskonna hüvede järgi. 2. Printsiibid?: a) Paljud on kahelnud, kas hüpoteetilises algolukorras on ratsionaalne valida just Rawlsi printsiipe? Äkki nad suurema kasu pärast riskivad! b) Rawlsi erinevusprintsiip diskrimineerib andekaid & edukaid, kuna nende omandit kasutatakse jagamiseks vaesematele & kehvematele. Miks peaks andekad-edukad sellega nõustuma? (Nozick 1974) 179. Hüpoteetiline algolukord? Kujutletav olukord, kus inimesed on nn teadmatuse looritaga, ega tea ... - ... oma kohta ühiskonnas (klassipositsiooni, sotsiaalset staatust, rahvust, sugu) - ... andeid, võimeid - ... mis on "hüve" ja mida ihaldatakse (kuigi teatakse, et eelistatakse
Äkki nad suurema kasu pärast riskivad? 2)Kas printsiibid on siduvad/õiglased? Ronald Dworkin: Miks peaks need poolinimeste poolt valitud printsiibid olema tegelikele inimestele siduvad? Kui inimene teadmatuse loori taga valib need printsiibid, kas on aus ja õiglane nõuda nende printsiipide juurde jäämist ka siis, kui teadmatuse loor on eemaldatud? 3)Printsiibid diskrimineerivad: Robert Nozick: Rawlsi printsiibid (eriti erinevusprintsiip) diskrimineerib andekaid ja edukaid, kuna nende omandit kasutatakse vaestele ja kehvematele jagamiseks. Miks peaks andekas-edukas inimene sellega nõustuma? 12. Kuidas kritiseerib Nozick malli ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? Eesmärkide põhised printsiibid on õiglane vaid siis, kui on 1% rikkaid vms. Malli põhised printsiibid ei ole ausad, sest mis saab siis nendest inimestets, kes ei ole andekad, ei oma head töökohta või ei saagi üldse tööd teha
ühiskond peaks olema vabade ja võrdsete kodanike koostöösüsteem, kus eeldatakse vastastikust ausameelsust; võrdsed põhivabadused olgu tagatud kõigile kodanikele; ainult pluralismi reaalne olemasolu ja lojaalse opositsiooni tolereerimine annab valitsusele legitiimsuse; 6 / 20 ühiskonnaliikmete võimaluste aus võrdsus (ja institutsionaalsed instrumendid, et seda võimalikult suuremal määral saavutada, näiteks jaotava õigluse ehk erinevusprintsiip); enamkindlustatud ei tohi olla heal järjel nende arvel, kes on halvemal järjel (vrd Juhan Parts: "Rikkusele ei tohi seada mingeid piire!"); majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdsust tuleb püüda reguleerida ja kontrolli all hoida, et takistada ühiskonna ühe osa domineerimist teiste üle; igaühe põhivajadused peaksid olema rahuldatud; õigluse üldkontseptsioon näeb ette, et kõige vähem kindlustatute olukord oleks võimalikult hea (siis kasvab ka enamkindlustatute heaolu);
annaabi.ee 
