Leidsid 7 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Erinevaid eest keele mõisteid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lauses, hend, eldisirjandi, liitlause, tles, eldist, misteirjutatakse, verb, sihitis, teemasid, intervjuu, arvustus, laulab, demagoogia, pealesurumineasulikku, eriliigilised, vahendaja, petajaoondlause, istusidullunstitekstid, luuletus, muinasjutt, eepos, terviklikku, akselige, istuti, lihtlause, enamat, lisand, lauseliige, tegevusega14. Kndsnad on nimi-, omadus-, arv- ja asesnad. Nimisnad mrgivad esemeid, olendeid ja nhtusi ning vastavad ksimustele kes?, mis?, kelle?, mille? jne.Omadussnad vljendavad omadusi ning vastavad ksimusele missugune?, missuguse?, missugust? jne. Arvsnad vljendavad hulka vi jrjekorda ning vastavad nimetavas kndes ksimusele mitu?, kui palju? mitmes?.Phiarvsnad vastavad ksimusele mitu?, kui palju?, mitmendik. Jrgarvsnad vastavad ksimusele mitmes?. Asesnad asendavad lauses nimi-, omadus- vi arvsnu, aga on nendega vrreldes ldisema thendusega. Asesnad vastavad samale ksimusele, mis snadki, mida nad asendavad. 15. Omadussnast saab moodustada: a) algvrret vljendab lihtsalt mingit omadust, b) keskvrret vljendab seda, et kellelgi on mingit omadust rohkem kui teistel. Keskvrre on omastavas kndes ja talle lisandub tunnus m. c) livrret nitab, et kellelgi on seda omadust kigist rohkem. livrre= kige + keskvrre 16. Snavara rikastamine: a) snade laenamine,
osaline halli kivini. On täiendeid, mis ei ühildu vilunud töölised, sõstrakarva silmades, plikaohtu piigat (st laadi, karva, värki, ohtu, asesõnadest mis, kogu, oma). Muus vormis täiendid- kiri sõpradelt, valjusti hüüdmine. LAUSELIIKMED Lauseliikmeteks kutsutakse lause osalidi. Lause pealiikmeteks on alus ja öeldis. · Öeldis väljendab lause tegevust, on tegusõna. · Alus väljendab tegijat või olijat. · Sihitis väljendab objekti kellele või millele tegevus on suunatud. · Öeldise täide annab edasi alusele iseloomulikku · Määrus väljendab tegevuse aega, viisi, kohta või vahendit. LAUSE MOODUSTAJAD Lausemoodustajad on omavahel grammatiliselt seotud. Grammatilise seose liike on kolm: alistus, rinnastus, predikatsioon. Rinnastus seob samaväärseid moodustajaid. Rinnastus seos esineb siis, kui on tegemist loeteluga. Kasutatakse enamasti sidesõnu ja, ning, et, vaid, aga jt.
4. Mis tüüpidesse jagunevad fraasid? VP sööb saia, saia sööma Nominaalfraasid: NP nukker vaim AdjP kummaliselt nukker AdvP (määrusfraas) ootamatult kiiresti PP (kaassõnafraas) laua alla, mööda teed QP (kvantorifraas) kolm kummitust, liiter piima, palju aega 5. Milles seisnevad moodustajate süntaktilised, semantilised ja pragmaatilised funktsioonid? Semantilisi funktsioone. Verb väljendab tegevust, alus ja verbi laiendavad moodustajad aga tegevuse osalisi (tegijat, tegevusobjekti) ja asjaolusid (kohta, aega, viisi jne). Verb on lause semantiline kese, tema leksikaalsest tähendusest oleneb muude moodustajate arv, nende tähendusfunktsioon ja vormistus. Osalisi ja asjaolusid: tegija e. agent (Mees lõhub puid) kogeja (Talle meeldib lugeda) valdaja (Tal on raamat)
a) Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi kuidas?, aega millal?, kohta kus?, nt kiiresti, eile, seal) b) Kaassõnad (kuuluvad nimisõna juurde ja väljendavad abstraktseid suhteid nagu käändelõpudki, nt juurde, all, kaudu, tõttu) c) Sidesõnad (aitavad lauses mõtteid siduda, nt ja, ega, ehk) d) Hüüdsõnad (väljendavad emotsioone, nt oi, ai, halloo). KÄÄNAMINE: Eesti keeles on 14 käänet, käändsõnad käänduvad 14nes käändes. Käändsõnadeks on: nimisõnad (nt koer, auto), omadussõnad (nt ilus, sinine), arvsõnad (nt kolm) ja asesõnad (nt sina, keegi).
Interpunktsioon Kirjavahe märgistamine (koos näidetega) Eellugu: Koma panek sõltub lauseliikmete heast tundmisest. Eriti oluline on tunda - *Täiend -> Kuulub lauses nimisõna juurde *Määrus -> Kuulub tegusõna juurde (Millal, Kus, Kuidas? Aeg, koht, mis, kellega? *Öeldistäide -> Kuulub öeldise juurde (NB! Öeldises OLEMA vorm [Kes, mis, missugune]) I. Koondlause Lause kus üks öeldis ja korduvas lauseliikmed. 1. Korduvad sihitised, alused, öeldistäited eraldatakse ALATI komadega. N: Risto, Risto ja Risto õpivad x. Klassis. Marile meeldib vaadata Ristot, Ristot ja Ristot. NB
Omadussõna. Mingi eseme, asja omadusi näitavad sõnad, sellisteks omadussõnadeks (käändumatud omadussõnad) nimetataks neid, mis esinevad ainult ühes vormis. Näide: Inglise kirjandus, kuldkarva kuu. -nud ja -tud 8 lõpuga sõnad. Näide: võidnud särk, tapetud siga. ! Vormiliselt on -nud ja -tud lõpuga tegusõnad, kuid lauses võivad na käituda nimisõna ees omadussõnana. Näide: Töö saab (tegusõna) homseks tehtud. Tehtud tööd (omadussõna) on ilusad. Asesõnad väljendavad arvu. Jagunevad põhi- (kui palju ?) ja järgarvsõnadeks (mitmes?). Asesõnad on oma rühmitus nime saanud sellest, et asendavad lauses varem mainitud sõnu. Neid on hea kasutatakse, et vältida sõna kordust. Neid võib jagada kolme liiki:
Muutumatud sõnad :neid ei saa käänata ega pöörata a) Määrsõnad (väljendavad tegevuse viisi kuidas?, aega millal?, kohta kus?, hulka kui palju?, suhtumist ja hinnanguid, nt kiiresti, eile, seal, palju, kahjuks) b) Kaassõnad (kuuluvad nimisõna juurde ja väljendavad abstraktseid suhteid nagu käändelõpudki, nt juurde, all, kaudu, tõttu) c) Sidesõnad (aitavad lauses mõtteid siduda, nt ja, ega, ehk) d) Hüüdsõnad (väljendavad emotsioone, nt oi, ai, halloo). 5.Vormiõpetus:tüvi,liited ja tüvevaheldus Lisamine e aglutinatsioon tunnuste ja lõppude lisamine, nt kassi+de+le Tüvevaheldus sõna tüvi muutub, nt pood : poe, lammas : lamba. a) Astmevaheldus astmevahelduslikul sõnal on mõned vormid tugevas (alles k, p, t, g, b, d või s või on need häälikud kahekordsed) ja mõned vormid nõrgas astmes.
annaabi.ee 
