hülgepüük. Narva kultuur (algus u. 5000 aastat e.Kr.) jätkab ilmset mesoliitilist Kunda kultuuri traditsiooni, mis seletab sarnasust luu- ja kiviesemetes. Tüüpilise kammkeraamika kultuur (algus u. 4200 aastat e.Kr.) - selle perioodi kivikasutuses annab tooni Volga ülemjooksult pärinev tulekivi. Hilise kammkeraamika kultuur (algus u. 3600 aastat e.Kr.) jätkab tüüpilise kammkeraamika kultuuri traditsiooni, kuid eelkõige keraamikas on see tugevasti muundunud ja piirkondlike erijoontega. Nöörkeraamika kultuur (algus u. 3100 aastat. e.Kr.) eristub teistest neoliitilistest kultuuridest keraamika, esemekompleksi, matmiskombestiku ja asustusstrateegia poolest ning on esimene viljelusmajanduslik asustusetapp Eesti esiajaloos. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Teine arvukas leiuliik on lõhestustehnikas valmistatud väikesed kiviesemed ja eriti nende tootmisjäägid. Kõige arvukamaks leiuliigiks
tuleneb teaduspraktikast ja teadustraditsioonist. Ingliskeelses teaduskirjanduses võib folkloristika hõlmata sama ala, mida mujal käsitatakse etnoloogiana. Eestis (nagu ka Soomes) on folkloristika ja etnoloogia iseseisvad teadusharud. Rahvusvahelise üksteisemõistmise nimel püütakse teaduspiirkondade erijooni ületada (ühtlustades terminoloogiat vms). Kuid sellegipoolest on iga teaduspiirkond seotud oma kultuuri erijoontega ja teatavad lahknevused eri teadustraditsioonides jäävad püsima. Euroopas ei olnud rahvaluuleteaduse sünni ajal enam arhailisi kultuure, see tingis ja tingib suurema huvi rahvaluule ja elitaarse/professionaalse kultuuri vormide omavaheliste seoste vastu (näiteks rahvaluule ja kirjakultuuri tekstide seosed). Ingliskeelse folkloristika erijoon on kultuurantropoloogiliste meetodite eelistamine, mis tulenes Põhja-Ameerikas põliskultuuride ja Inglismaal asumaade kultuuride uurimisest
ja (3) hilise kammkeraamika ning (4) nöörkeraamika kultuur. Neist esimesed kolm on püügimajanduslikud ja sellest tingitult sarnase asustusviisiga. Selleaegsed asulakohad paiknesid veekogude ääres, sealhulgas isegi mererannas peaaegu vahetult vee ääres. Sisemaal on tegeldud peamiselt metsloomade jahtimise, kalapüügi ja korilusega, rannikul lisandub hülgepüük. 2.1 Narva kultuur Narva tüüpi keraamika on Eesti vanim savinõude tüüp, milles eristub kolm lokaalsete erijoontega piirkonda: (1) Kagu-Eesti, (2) Põhja-Eesti ja (3) Lääne-Eesti saared. Ühine neile kõigile on nõude vormimine kitsastest, tihti vaid kuni 1 cm laiustest kumera-nõgusa ühenduspinnaga savilintidest. Mandri-Eestis on savi hulka segatud üldjuhul orgaanilist lisandit: teokarbipurdu või taimi, saartel domineerib mineraalne lisand, põhiliselt kivipurd, tihti koos vähese purustatud taimse massiga. Nõud on olnud koonilised, pisut kaarjate seinte ja terava, mõnikord nibutaolise põhjaga
Suurimaid renessansimeistreid, nautis kuulsust juba oma pika eluea jooksul. Omas sidemeid Euroopa õukondadega, portreteeris kuningaid, keisreid ja paavste. Meisterlik värvikasutus, kerged ja hoogsad pintslilöögid. Tuntumaid töid on allegooriline: ,,Taevane ja maine armastus" · Tintoretto (1518-1594) Tiziani õpilane. Tema rahutu valgusekäsitlus ning korrapärasest kompositsioonist loobumine valmistas ette baroki sündi. · Veronese (1528-1588) Mõnede erijoontega, kuid sisuliselt siiski Veneetsia koolkonda kuuluv kunstnik. Tuntuim töö: ,,Kaana pulm" süzee laenatud piiblist, kujutatud aga kaasaegse Veneetsia luksuslikku elu. 16. sajandi teisel kolmandikul on Itaalias täheldatav üleminekuperiood renessansilt barokile ehk manerism. Sellele on omane püüe suurte mõõtmete poole, rahutu kompositsioon, magusad värvitoonid, pikaksvenitatud figuurid, liialdatud usulise härduse rõhutamine.
Piltuudised – keskseks on fotod, mitte tekst. Valdkondadelt ja teemadelt võivad need uudised kuuluda erinevatesse rühmadesse. Kõige tavalisem on see,et tegu on poliitiliste uudistega. Lisaks võib nende seas olla ka majandusega seotud uudiseid. Seega võib olla tegu nii kõvade kui pehmete uudistega; nii üld- kui eriuudistega. Siintoodud probleemid tulevad väiksemaks mahus ette suurema osa uudislugude põhjal. Uudised koosnevad kõne tekstist, vaatlusest või intervjuust. Muud erijoontega uudised Pisiuudised – ajaleht jagab need tähtsusest 3-4 rühma. Olulisemad saavad parema koha ja rohkem mahtu. Neil on üldised pealkirjad: kuriteod, õnnetused jne. need pole nii olulised, aga on „söödavad“, tänu millele lugeja vaatab ka pikemaid uudised. Nädalalehe- ja ajakirjauudised – oluline on uudise värskus ja uudiste keskseks on päevaleht. Päevalehtede tekstide põhiosa moodustab uudised. Arvamuslugusid on vähe. Nädalehed on
Jumalat kodus või üksinda mediteeerides. Enamik religioone pakub oma järgijatele võimalusi regulaarseteks kogunemisteks ja paljud usundid pööravad tähelepanu religioosse kogukonna mõistele. Usundid, millel on olnud kõige suurem mõju, on saanud alguse erinevatest Aasia piirkondadest ja seejärel levinud kogu maailmas. Lääne-Aasia, India, Hiina ja Jaapan on olnud kõik viljakad pinnased tähtsamate usundite tekkeks. Igas konkreetses piirkonnas on tekkinud teatud erijoontega usund. Mina käsitlen antud referaadis taosmi. Taosim pärineb Vana-Hiinast, mis on religioosne ja filosoofiline usk. Taoism sai alguse kahe filosoofi tööst. Esimene neist, Laozi, keda paljud peavad legendaarseks, elas tõonöoliselt 6. sajandil eKr, Zuangzi, elas 300 aastat hiljem. Mõlemad kirjutasid võtmetekste, mis aitasid luau müstilist religiooni, mis on tuhandeid aastaid end pidevalt uuendanud. 1. Taosimi olemus ja tähendus
maalinnad. Linnamäed on looduslikud mäekünkad, kus kunagi seisis linnus. Maalinnad asuvad tasasel maal ja nende peamiseks tunnuseks on inimkätega kokku kantud ringvall. 7 Linnuste peamine väärtus ajalooallikana on selles, et nad annavad infot muistse majanduse ja ühiskonna kohta. Linnused on järjekordseks tunnistuseks sellest, et isegi Eesti eri osades kulges ajalooline areng konkreetsete erijoontega. Kerikmägi on väike järsunõlvaline VI - XI sajandist pärinev linnamägi, mis on mõlemast otsast eraldatud kraaviga. Peedu Kerikmägi on Eestis üks väiksemaid linnuseid, õuepindala on vaid 650 ruutmeetrit, õuepinna pikkus on 48 meetrit, suurim laius 17 meetrit, loodenõlva kõrgus on 11-12 meetrit, kagunõlva kõrgus 15-16 meetrit. Nõlvade kaldenurk on üsna suur, kõigub 25 kraadi ümber.
kuulub selle tähtpäeva kombestikku mitmesuguseid tõrjemaagilisi toiminguid. Mitmed uskumused ja kombed pole Ida-Virumaal üldse tuntud: kolistamise ja mürategevate tööde keeld, näopesemine iluraviks, rukkisaagi ettearvamine juripäevase vihma järgi. Ida- Virumaa omanäoline erijoon on hoopis naiste kooskäimine karja väljalaskmise puhul. Heinamaarjapäev 2.VII. See on tähtpäev, millega seonduv pärimus pole Eestimaal ühesugune, vaid lokaalsete erijoontega, näiteks Viljandi- ja Pärnumaal kehtis heinategemise keeld, Muhus on olnud kombeks tuld teha nagu jaanipäeval. Virumaal sel päeval heinale ei mindud ka. Selle asemel läksid noored Iisaku khk. lääneosa küladest juba eelmisel õhtul, kotid-korvid ja söögimoon kaasa, Muraka raba äärde. Rukki- ehk külvima arjapäev 15.VIII on lauritsapäeva (10.VIII) ja pärtlipäeva (24.VIII) vahel keskmine rukkikülvi orientiir. Virumaal ja ainult siin on see päev veel eriliselt tähtis
Kõiges oma võõrapärasuses ja komplevas ebaühtluses on Mülleri eesti keel sõnavaralt rikkalikum ja lausekäikudelt väljendusväärtuslikum kui pärastine Stahli liistudele kangestunud kirkikuzargoon ja ebaloomulik kirjaviis. Mülleri püüdlus elavama esitluse poole on toonud esmakordselt eesti kirjakeelde mõnedki poeetilis-kujundilised võtted. Keeleliselt peegeldavad Mülleri jutlused tolleaegset kirdemurdeliste erijoontega tallinna ühiskeelt, mis on kirja pandud saksapärases ortograafias. 4. Eesti kirjakeele kujunemine. Lühidalt: a) Kelle kirjaviisianarhiat korrastavale grammatikale tugineb varane, saksapärane kirjaviis? Millal see grammatika ilmus, kellele oli suunatud? 1637 Heinrich Stahli grammatika ("Anführung zu der Ehstnischen Sprach") annab kirjakeelele aluse, ei arvesta eesti keele häälikusüsteemiga.
Eesti keele allkeeled 1. Allkeeled, üldpilt Allkeelte süsteem sotsiolingvistikas (+ netikeel) · Põhimõiste on variant (variety), väga üldine termin igasuguste erijoontega allkeelte kohta Jagatakse kolmelt aluselt: · standardkeel ja mittestandardkeeled (Standard ja Nonstandard Variety) · kasutajakesksed variandid ehk dialektid (dialect) · kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register või style). Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud. SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa. · Mõlemad omavad sõnavara ja grammatikat, mis võib osalt kattuda
antiteeside pinget. Kõiges oma võõrapärasuses ja komplevas ebaühtluses on Mülleri eesti keel sõnavaralt rikkalikum ja lausekäikudelt väljendusväärtuslikum kui pärastine Stahli liistudele kangestunud kirkikuzargoon ja ebaloomulik kirjaviis. Mülleri püüdlus elavama esitluse poole on toonud esmakordselt eesti kirjakeelde mõnedki poeetilis-kujundilised võtted. Keeleliselt peegeldavad Mülleri jutlused tolleaegset kirdemurdeliste erijoontega tallinna ühiskeelt, mis on kirja pandud saksapärases ortograafias. 4. Rootsiaegne kirjandus Eesti Rootsi koloniaalvõimu all 1629-1710 Minu arvates peaks selle küsimuse vastus ühtima küsimuste 6, 7 ja 8 vastustega. Peab jälgima aastaarve. Natuke üldiselt Rootsi aja kohta: Eesti põlisrahva elu kulges XVII saj Rootsi sõjalise võimu tõusu ja seda toetava protestantismi huvisuundades. Toimus talupoegade lõplik pärisorjastamine protestantismi õigustusel
eesti keel sõnavaralt rikkalikum ja lausekäikudelt väljendusväärtuslikum kui pärastine Stahli liistudele kangestunud kirkikuzargoon ja ebaloomulik kirjaviis. 4 Mülleri püüdlus elavama esitluse poole on toonud esmakordselt eesti kirjakeelde mõnedki poeetilis-kujundilised võtted. Keeleliselt peegeldavad Mülleri jutlused tolleaegset kirdemurdeliste erijoontega tallinna ühiskeelt, mis on kirja pandud saksapärases ortograafias. 5. 17. sajandi ja 18. sajandi alguse eestikeelne juhuluule Juhuluule- mingi sündmuse pidulikustamiseks, tervituseks või pühenduseks kirjutatud (sageli tellitud) tarbeluule. Maarjamaal hakkab juhuluule sugenema XVI sajandil algselt ladinakeelsena. Tekkiva juhuluule autorid leidsid eeskuju Saksamaa aristokraatlikust baroksest luulest, mis ühiskondlikku temaatikat vältides peegeldas parasiteerivate kihtide jõudeelu.
Tizian- Suuri maid renessansi m eistreid, nautis kuulsust juba o ma pika eluea jooksul. O mas side m eid Euroopa õukondadega, portreteeris kuningaid, keisreid ja paavste. Meisterlik värvikasutus, kerged ja hoogsad pintslil öögid. Tuntumaid töid on allegooriline:,, Taevane ja maine armastus". Tintoretto- Tiziani õpilane. Te ma rahutu valgusekäsitlus ning korrapärases ko mp ositsioonist loobu mine val mistas ette baroki sündi. Veronese- Mõnede erijoontega, kuid sisuliselt siiski Veneetsia koolkonda kuuluv kunstnik. Tuntuim töö: ,, Kaana pulm" süzee laenatud piiblist, kujutatud aga kaasaegse Veneetsia luksuslikku elu.16. sajandi teisel kol mandikul on Itaalias täheldatav üle minekuperiood renessansilt barokile ehk manerism. Sellele on o mane püüe suurte m õ õtmete poole, rahutu ko mpositsioon, magusad värvitoonid, pikaksvenitatud figuurid, liialdatud usulise h ärduse rõhutamine. Saksamaa Renessanss on saksa kunsti õitseaeg
jutustavad järvede, rändrahnude, puude tekkimisest; ajaloolised muistendid, mis on seotud ajalooliste sündmuste ja inimestega). On kirjutatud ka kunstmuistendeid (näiteks Friedrich Robert Faehlmanni (17981850) "Emajõe sünd", "Koit ja Hämarik"jt). murrak vt murre. murre dialekt; teatud piirkonna eripärane keelekuju. Murre erineb kirjakeelest ja teistest murretest sõnade häälikukoostise, sõnade muutmise, sõnavara ja lausestuse poolest. Murded jagunevad paikkondlike erijoontega murrakuteks. Eesti murrakute piirid langevad üldjoontes kokku endiste kihelkondadega. muusad kreeka mütoloogias kunstide ja teaduste kaitsejumalannad: Erato kaitses armastusluulet, Euterpe muusikat, Kalliope eepilist luulet, Kleio ajalooteadust, Melpomene tragöödiat, Polyhymnia laulu, Terpsichore tantsu, Thaleia komöödiat, Urania astronoomiat. mõistatus rahvaluule liik, mis annab olendist, esemest, nähtusest või
annaabi.ee 
