tehniline Tähtsamad Kodanikud ja Poliitikud ja Ametnikud osapooled poliitikud ametnikud, ühiskondlikud huvigrupid Avalik halduse funktsioonid: Põhifunktsioonid Üldfunktsioonid Prognoosimine ja planeerimine Elluviimine Kontroll Erifunktsioonid Abistavad funktsioonid II teema: Riik Riik on legitiimne füüsilise jõu kasutamise monopol antud territooriumil. Suveräänsus on riigivõimust kõrgema või seda piirava võimu eitamine. Suveräänne võim on sõltumatu ja kõrgeim võim antud territooriumil. Territoorium on maa-ala, millel toimub riigivõim ning mis on suletud igasugusele muule võimukasutusele ilma riigivõimu selge loata Rahvas on riiki moodustavate inimeste kogum.
Halduse õiguslikud vormid Haldust teostatakse tavaliselt ühepoolselt nn ülemvõimuna e avalikule haldusele omase õigusharu - haldusõiguse järgi ja seega avalik- õiguslikult. Haldust võib teostada ka eraõiguslikus vormis. Avaliku halduse funktsioonid 1.Põhifunktsioonid on seotud halduse olemusega ja haldusliku mõjutamise sisuga ning jagunevad omakorda kaheks: a) üldfunktsioonideks ja b) erifunktsioonideks. Üldfunktsioonid on universaalsed ja omased igale haldustegevusele. Erifunktsioonid. Neis väljendub haldustegevuse eripära ehk spetsiifilised jooned. Metoodiline juhendamine, tehniline kontroll jms. Üldfunktsioonideks on: a) prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine on informatsiooni ja teaduslike meetoditega sündmuste ja protsesside ettenägemine. Planeerimine on otsustusprotsess, mis koosneb üksikotsuste järjekorras menetlustest, mille tulemiks on vastav plaan. b) täitmine. See on organisatsiooniline tegevus, et tagada teatud
Kõik, mis ei kuulu seaduse alusel mõne teise institutsiooni pädevusse ning on ilmselt kohaliku tähtsusega. KOV TAVATEGEVUSALAD: Üldharidus, raamatukogud, rahvakultuur, avalikud teenused, tööhõive, sotsiaalhoolekanne, perearstivõrk, planeerimine, ehitus, hoonestus, kohalik liiklus, teed ja veondus, elekter ja soojus, veemajandus, kommunaalvõrk, avalik kord ja heakord, kodanikukaitse, päästeteenistus, tuletõrje, keskkonnakaitse, jäätmemajandus, turism, erifunktsioonid. MITMETASANDILINE VALITSEMINE Valitsemine-valitsetus Poliitika ja valitsemise keerukustumine postmodernses teabeühiskonnas. Püüe optimaalselt ühitada demokraatiatase, avalike ülesannete täitmine ja majanduslik tõhusus. Optimaalse valitsemismustri kujundamine, arvestades pindala, elanikkonda, ülesande iseloomu ning poliitika ja valitsemise tavasid.
kokku lepitud. Sõnad, mida kasutame on seotud ajastu ja kultuuriga. Muutuvad inimkonna arengu läbi. Samuti muudab keeleareng maailma meie ümber. Keelearengu faasid Algab juba emaüsas. Kuuldes ema häält tunneb ta selle ära peale sündi. Keeleareng saab alguse kui laps sünnib: On leitud, et imikul on rahulolematuse intonatsioon sünnimomendist alates Kahe esimese elukuu jooksul võib eristada nutmise viise, kuigi nutmise erifunktsioonid on tahtest sõltumatud. Väljendab see siiski hooldajale midagi lapse olukorrast. Lisandub rahulolu häälitsus. Tasapisi muutub lapse häälitsemine taotlikuks ja sotsiaalseks käitumiseks. Üritades mõjutada. Kõne eelne periood on kaks kuud. Teise elukuu lõpuks tekkib koogamine heolu väljendusviis,lapse heaolu iseendaga. Viiendal elukuul tekkivad rõõmuilmed. Kuuendal elukuul algab lalisemine silpide hääldamine, kasutab algul 70
moodustavate dokumentide piirdaatumid, toimikute või muude üksuste arv, juurdepääsupiirang, asukoht või vastutav struktuuriüksus. Dokumentide liigituse põhiüksuseks dokumentide loetelus on sari. Dokumentide loetelu võib üles ehitada kas lähtuvalt struktuurist või lähtuvalt funktsioonidest. Igal asutusel on üldised funktsioonid, mida ta täidab: · juhtimine, · personalitöö, · raamatupidamine jne ja põhi- e erifunktsioonid need on funktsioonid, mis tulevad asutuse põhikirjast asutuse tegevusvaldkonnast. Funktsionaalne dokumentide loetelu on eelistatum selle pärast, et asutuse struktuur muutub tavaliselt kiiremini kui tema funktsioonid. Säilitustähtaeg on minimaalne periood, mille jooksul sarja kuuluvaid dokumente peab enne nende eraldamist avalikku arhiivi üleandmiseks või hävitamiseks. Dokumentide säilitustähtaeg kehtestatakse kooskõlas õigusaktidega ning lähtudes asutuste tegelikest
subsidiaarsus e. täiendavus otsustamine võimalikult madalal otstarbekal tasandil KOV tavategevusalad Euroopas n üldharidus, raamatukogud, rahvakultuur, n avalikud teenused, tööhõive, sotsiaalhoolekanne, perearstivõrk, n planeerimine, ehitus, hoonestus, kohalik liiklus, teed ja veondus, n elekter ja soojus, veemajandus jm. kommunaalvõrgud, n avalik kord ja heakord, kodanikukaitse ja päästeteenistus, tuletõrje, keskkonnakaitse, jäätmemajandus, turism, erifunktsioonid (kaitsealad jm) Mitmetasandiline valitsemine n Poliitika ja valitsemine keerulistumine postmodernses teabeühiskonnas ning püüe optimaalselt ühitada demokraatiatase, avalike ülesannete täitmine (teenuste/hüvede kättesaadavus) ja majanduslik tõhusus n Optimaalse valitsemismustri kujundamine, arvestades pindala, elanikkonda, ülesande iseloomu ning poliitika ja valitsemise tavasid n Vastavalt vajadusele erinevate valitsemis-tasandite kujundamine
· Personali ja vahendite tagamine haldusülesannete täitmiseks. Avaliku halduse funktsioonid põhi ja abistavad funktsioonid: 1. põhi sisuliselt, organisatsiooniliselt seotud halduse olemusega (haldusliku mõjutamise sisuga) · üldfunktsioonid omased kõigile haldustegevuse liikidele. Prognoosimine ja planeerimine; täitmine; kontroll. · Erifunktsioonid väljenduvad vastava haldustegevuse spetsiaalsed erisused 2. abistavad pole iseloomulik halduslik mõjutamine, on iseloomulik vajalike tingimuste loomine üld- ja erifunktsioonide teostamiseks (näiteks asjaajamine). Avaliku halduse seotus seadustega riigivõimu teostatakse üksnes PS ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Haldus ei saa endale ise reegleid kehtestada ega tegutseda õigusvabas ruumis determineeritud haldus.
riigi ja KOV suhted põhinevad seadusele/lepingule, keskvalitsusel üksnes seaduslikkuse järelevalve õigus. Tavategevusalad Euroopas: üldharidus, raamatukogud, rahvakultuur, avalikud teenused, tööhõive, sotsiaalhoolekanne, perearstivõrk, planeerimine, ehitus, hoonestus, kohalik liiklus, teed ja veondus, elekter ja soojus, veemajandus jm. kommunaalvõrgud, avalik kord ja heakord, kodanikukaitse ja päästeteenistus, tuletõrje, keskkonnakaitse, jäätmemajandus, turism, erifunktsioonid (kaitsealad jm). 85. Mida tähendab põhiseaduslikkus (konstitutsionalism)? Põhiseaduslikkus tähendab seda, et riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas, nt. Ühendkuningriik. Põhiseadus: 1) määrab ära valitsuse tegevuse: missugused tegevused käivad valitsemisega koos ja missugused poliitilised struktuurid neid teostavad 2) piiritleb formaalsed võimusuhted poliitiliste struktuuride vahel
- kogu sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise valdkonna arengu soodustamine ja juhtimine (teatrite, kinode jms toetamine) - riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine (maksud,lõivud, trahvid). - personali ja vahendite tagamine ning haldusülesannete täitmine §4 Avaliku halduse sisemised funktsioonid Põhifunktsioonid - üldfunktsioonid o prognoosimine/planeerimine o täitmine o kontroll - erifunktsioonid Abistavad funktsioonid Määratud haldusorganite sisemiste osade poolt ning kujutavad endast halduse iseseisvaid liike või suundi. Tehakse vahet põhi- ja abistavatel funktsioonidel. Põhifunktsioonid on olemuslikult seotud halduse sisuga. Põhifunktsioone võib liigitada üld- ja erifunktsioonideks. Üldfunktsioonid on omased igale haldustegevuse liigile. Sinna hulka kuuluvad järgmised fn-d: - Prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine on info ja teaduslike meetodite alusel
- kogu sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise valdkonna arengu soodustamine ja juhtimine (teatrite, kinode jms toetamine) - riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine (maksud,lõivud, trahvid). - personali ja vahendite tagamine ning haldusülesannete täitmine 1. 2. 4. §4 Avaliku halduse sisemised funktsioonid Põhifunktsioonid üldfunktsioonid prognoosimine/planeerimine täitmine kontroll erifunktsioonid Abistavad funktsioonid Määratud haldusorganite sisemiste osade poolt ning kujutavad endast halduse iseseisvaid liike või suundi. Tehakse vahet põhi- ja abistavatel funktsioonidel. Põhifunktsioonid on olemuslikult seotud halduse sisuga. Põhifunktsioone võib liigitada üld- ja erifunktsioonideks. Üldfunktsioonid on omased igale haldustegevuse liigile. Sinna hulka kuuluvad järgmised fn-d: Prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine on info ja teaduslike meetodite alusel
haiglad, abirahad, tervise kaitse) - kogu sotsiaalse, majandusliku ja kultuurilise valdkonna arengu soodustamine ja juhtimine (teatrite, kinode jms toetamine) - riigile vajalike rahaliste vahendite kindlustamine (maksud,lõivud, trahvid). - personali ja vahendite tagamine ning haldusülesannete täitmine §4 Avaliku halduse sisemised funktsioonid Põhifunktsioonid - üldfunktsioonid o prognoosimine/planeerimine o täitmine o kontroll - erifunktsioonid Abistavad funktsioonid Määratud haldusorganite sisemiste osade poolt ning kujutavad endast halduse iseseisvaid liike või suundi. Tehakse vahet põhi- ja abistavatel funktsioonidel. Põhifunktsioonid on olemuslikult seotud halduse sisuga. Põhifunktsioone võib liigitada üld- ja erifunktsioonideks. Üldfunktsioonid on omased igale haldustegevuse liigile. Sinna hulka kuuluvad järgmised fn-d: - Prognoosimine ja planeerimine. Prognoosimine on info ja teaduslike meetodite alusel
Eeldab organisatsioonilise struktuuri formeerimist, juhtimist, töötajatekohtadele määramist jne. iii. Kontroll eesmärgiks on haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlaks tegemine. Selles tähenduses omab tagasiside funktsiooni. Annab teavet operatiivsusest, 6 b. Erifunktsioonid väljenduvad vastavad haldustegevuse erisused. Nt majandusministeeriumil on oma erilised funktsioonid 2. Abistavad funktsioonid - pole otseselt seotud haldusliku mõjutamisega. Nende ülesandeks on tingimuste loomine üld- ja erifunktsioonide täitmiseks. Nt asjaajamine, õigusosakonnad (õigusabi osutamine) jne. §6. Avaliku halduse seotus seadusega Eraõiguses eksisteerib printsiip, et teha võib kõike, mis pole keelatud.
avaliku halduse seotus õigusega: ·seadustele allutatud tegevus ·seotud kas rangelt või lõdvalt: rangelt->seadusega ettenähtud konkreetse haldustoimingusooritamine ·diskretsioon ehk nn suvahaldus ehk seadusvaba haldus ->põhiliselt puudutab see faktilist ehk materiaalset halduse tegevust . puhast seadusvaba haldust aga pole. FUNKTSIOONID: 1.Põhifunktsioonid: a)üldfunktsioonid b)erifunktsioonid. 2. Abifunktsioonid. 1. Põhifunktsioon a) Üldfunktsioon 1. prognoosimine ja planeerimine= Sündmuste ja protsesside ettenägemine; otsustusprotsess,mille lõpptulemuseks on plaaan. Plaan sisaldab palju otsuseid.hariduse, eelarve planeerimine 2.täitmine = teatud ülesannete elluviimine 3.kontroll = tagasiside funktsioon b) Erifunktsioon - selles väljendub VASTAVA haldustegevuse spetsiifiline erisus. Nt mingi tehniline kontroll, metoodiline juhendamine. 2
Põhifunktsioone võib liigitada üld- ja erifunktsioonideks. Üldfunktsioonid: Prognoosimine ja palneerimine. Täitmine: kogu organisatsiooniline tegevus, suunatud teatud ülesannete elluviimisele. Kontroll: haldustegevuse ja selle tulemuste kvaliteedi kindlakstegemine. Täidab tagasiside funktsiooni. Kontrolli tulemusel võidakse korrigeerida plaane või koostada uusi plaane. Erifunktsioonid: vastava haldustegevuse spetsiaalsed erisused. Nt. metoodiline juhendamine, tehniline kontroll jne. Abistavad funktsioonid: üld- ja eri funktsioonide teostamiseks vajalike tingimuste loomine. Nt. asjaajamine, juriidiline teenindamine jne. Haldusõiguse mõiste, õigusliku reguleerimise erisused ja süsteem? Haldusõigus on avaliku õiguse üks osa, mille normid reguleerivad avaliku haldust teostavate
annaabi.ee 
