Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"erandolukorras" - 16 õppematerjali

Häirete läbiviimine laevas
4
doc

Häirete läbiviimine laevas

- Rühmajuhile antakse juhiseid juhtimiskeskusest, mis töötab navigatsioonisillal. - Juhtimiskeskus koosneb juhtgrupist: - kapten - vanemtüürimees - vanemmehaanik - kolmas tüürimees Kõik tegevused toimuvad vastavalt häirenimistule ja otsestele käsklustele. - Erandolukorras võib rühma juht kohustused operatiivselt ümber jaotada, juhul kui selle all ei kannata inimeste ja laeva ohutus. 3. Ohutusrühmade juhtimine ja vastutus 3.1.Juhtimiskeskus - Kapten juhib juhtimiskeskuse tööd. - Vanemtüürimees juhib: a) päästevahendite rühma; b) helikopteri häirega kaasatud gruppe; c) MÜP häirega kaasatud gruppe; d) EVAK rühma; e) raadioühendust;

Merendus → Eriala seminar
10 allalaadimist
Toponüüm ehk Kohanimi
10
docx

Toponüüm ehk Kohanimi

järgi armeenia tähed eesti tähtedega vahetades). Suhteliselt vähe on olnud mugandnimesid, mille all mõeldakse natuke meiepärasemaks kohandatud nimesid, nt Gaana pro Ghana, Šlesvig-Holštein pro Schleswig-Holstein, Kostromaa pro Kostroma. Mugandnimede hulka on soovitatav hoida võimalikult väikesena. Eeltoodud näited ja nendetaolised juhtumid käivad rahvusvahelistel nimekongressidel sõlmitud rahvuskeelsuse kokkulepete vastu, mistõttu neist on tulnud eesti keeles loobuda.3 Erandolukorras on mõnede väljaspool meie keeleala seisvate objektide (koha, isiku, kauba vm) päris meiekeelsed nimed – eksonüümid, mille tüübid jagunevad veel paralleeleksonüümideks ehk naarusnimedeks ja paratamatusteks eksonüümideks. Seesugused nimed on enamasti ajalooliselt kujunenud, nt Siber, Saksamaa, Aleksander Suur, Peeter Esimene. Tihti on nad naabrusnimed, mis kajastavad naabrisuhteid rahvaste vahel

Geograafia → Geoloogia
2 allalaadimist
Psüühilised protsessid ja aju
9
docx

Psüühilised protsessid ja aju

o Üks isend sellest liigist on indiviid · ISIKSUS o Suundumus o Võimed o Temperament Iseloom o Iseloom Iseloom kujuneb temperamendi baasil Moraal Tahe Emotsioonid o Suundumus ehk hoiak Üldine hoiak maailma suhtes Kuhu tulevikus jõuda tahad Kelleks sa saada tahad ja kelleks sa kindlasti saada ei taha o Temperament See on kaasasündinud Avaldub erandolukorras Iseloom kujuneb temperamendi baasil elu jooksul Iseloom avaldub igapäevases elus o 4 klassikalist tüüpi Sangviinik Sangvis Veri Selle elemendiks tuli Keevavereline Koleerik Chole kollane sapp Elemendiks õhk Haigused tulevad kehamahlade (veri, kollane sapp, lima) paigast äraoleku tõttu

Psühholoogia → Psühholoogia
16 allalaadimist
Paljunemine
10
doc

Paljunemine

muutlikkus on aeglane. Vegetatiivne paljunemine raku tasandil. Rakutsükkel, mitoos. Rakutsükkel = interfaas + mitoos. Interfaas - ajavahemik, mis jääb kahe raku jagunemise vahele. Mitoos - päristuumse raku jagunemisviis. G1 -vahetu jagunemisjärgne faas. Rakkude põhiülesanne on kasvamine - intensiivne valgusüntees. Peale mitoosi võib tulla ka G0- faas - rakud kaotavad jagunemisvõimetuse a) pöördumatult - südamelihasrakud, närvirakud b) rakud hakkavad jagunema erandolukorras (silmavigastuse korral) Kontrollpunkt nr 1. - lubab raku järgmisse faasi - enne S-faasi S- faas - DNA kahekordistumine. Selle lõpuks on ühekromatiidilised kromosoomid muutunud kahekromatiidilisteks. Suurenevad tuuma mõõtmed. Kontrollpunkt nr. 2 - kontrollitakse raku olukorda väga põhjalikult. Vigade esinemisel - 1. kontrollsüsteem käivitab rakus enesehävitus süsteemid (apoptoos); või 2

Bioloogia → Üldbioloogia
66 allalaadimist
RISKI-JA OHUTUSÕPETUS
32
docx

RISKI-JA OHUTUSÕPETUS

Kõige käepärasem viis riskide tuvastamiseks on vaatlus. Ohud võivad ilmneda ka alles töökeskkonna parameetrite mõõtmisel, töötajate tervisekontrollil, töötajate küsitlusel või mõnel muul viisil. Riskide hindamisel püüame kirjeldada, kuidas ohutegur töötaja tervist ohustab. Selleks tuleb teada ohutegurite toimet inimorganismile ja käitumist keskkonnas. Riski suurust saab hinnata otsesel või kaudsel mõõtmisel, erandolukorras töötajate terviseuuringuid tehes. Oluline on hinnata töötajate ajalist kokkupuudet ohuteguriga, teiste tegurite soodustavat või neutraliseerivat mõju ja sedagi, kui paljud töötajatest on sellest ohutegurist ohustatud. Vahel on tarvis täiendavalt hinnata ka ohuteguri mõju keskkonnale või elanikele, nt kemikaalide kasutamisel. Riskide ohjamisel peab esmatähtis olema võimalikult paljude töötajate kaitsmine, samuti tuleb

Muu → Riski- ja ohutusõpetus
20 allalaadimist
Loote arengut mõjutavad haigused ning muud tegurid
14
sxw

Loote arengut mõjutavad haigused ning muud tegurid

Klass C ­ Ei ole teratogeenne, kuid võib olla fetotoksiline: Naprokseen -läbib hästi platsentat,läheb ka rinnapiima, ohutus pole tõestatud. Indometatsiin - ohutus pole tõestatud. Diklofenak - tursed, maksa-, vereloomekahjustused, Piroksikaam - sageli vereloomekahjustus, lööve, imendumine aeglane, Ketoprofeen (ohutus pole tõestatud, kõige ultserogeensem). Tolfenaamhape (ohutus pole tõestatud). Klass D ­ Võib olla teratogeenne, lubatud vaid erandolukorras. Aspiriin (ei ole teratogeenne ega embrüotoksiline, kuid sünnituseelsel kasutusel pikeneb sünnituse kestus ja on suurem verejooksu risk). Metimasool (väga palju kõrvaltoimeid: leukopeenia, maksa-neerukahjustus, lööve, hüpotüreoidism). Klass X­Teratogeenne,vastunäidustatud raseduse ajal Ägeda valu puhul eelistada paratsetamooli, reumaatilise haiguse korral ibuprofeeni, aspiriini raseduse algul. Ideaalseks peetakse ravimite mittetarvitamist raseduse ajal!

Meditsiin → Meditsiin
106 allalaadimist
Bioloogia gümnaasiumile
40
doc

Bioloogia gümnaasiumile

Surma etapid - agoonia: teadvushäired kramplik hingamine südame rütmihäired sulgurlihaste lõtvumine kopsuturse krambid Kliiniline surm: · puudub hingamine, teadvus, südametöö · kõik rakud on säilitanud eluvõime · kestab 5-6 min, erandolukorras kauem (uppumine, mahajahtumine) · kliinilisest surmast võib elustada. Elustamine võib olla jääknähtudega või ­nähtudeta. Bioloogiline surm: · pöördumatu ­ võrdsustatakse totaalse ajusurmaga (pole bioelektrilist aktiivsust) Kuidas bioloogilist surma tavatingimustes tuvastada? · keha jahtumine · lihaskangestus · vere ümberpaiknemine kehas · keha lagunemine (algab seedekulglas)

Bioloogia → Bioloogia
118 allalaadimist
Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused
11
doc

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

tekkesoojuseks. 2) lähteainete põlemissoojuste algebralise summaga, millest on lahutatud saaduste põlemis-soojuste algebraline summa. 46. Seosed keemilise reaktsiooni ja energia vahel.: Keemilise reaktsiooni põhitunnuseks on, et igale keemilisele reakts. kaasneb kas energia eraldumine või neeldumine. Enamasti energia eraldub või neeldub soojusena. Soojuse eraldumine või neeldumine võib olla tingitud ka füüsikalistest protsessidest. Erandolukorras võib keemilistel reaktsioonidel sidemete lagunemisel neelduda sama palju energiat kui eraldub uute sidemete moodustamisel. Soojusefekti, mis esineb liitaine moodustumisel lihtainetest standardtingimustel, nimetatakse liitaine tekkesoojuseks. Põlemissoojus on aine täielikul põlemisel eralduv soojushulk. Praktikas kütteväärtus. Ei tea mis jama see on... Valguse osa keemilistes reaktsioonides:

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
372 allalaadimist
Eksami abimees
14
doc

Eksami abimees!

ainetest või ühest. Ühe ja sama osakese sees toimuvad enamasti lagunemisreakts-d. Keemil reakts põhitunnuseks on, et igale keemilisele reakts-le kaasneb kas energia eraldumine või neeldumine. Enamasti energia eraldub või neeldub soojusena. Temperatuuri tõustes kaasneb "aktiivsete molekulide" suhteline hulk, mis tagab molekulidevaheliste põrkumiste suurema efektiivsuse (reaktsioon kiireneb). Erandolukorras võib keemilistel reaktsioonidel sidemete lagunemisel neelduda sama palju energiat kui eraldub uute sidemete moodustamisel. Valguse osa keemil reakts-des: fotosüntees ­ 6CO2+6H2=(valgus+klorofüll) C6H12O6; H=+15 MJ/kg; valgus aktiveerib mõne reaktsioonist osavõtva aine osakest: H 2+Cl2=2HCl (ilma valguse mõjuta antud reakts. ei toimu); valguse mõjul Cl 2=2Cl, mis on vaba

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
345 allalaadimist
Keemia eksam
21
pdf

Keemia eksam

Seosed keemilise reaktsiooni ja energia vahel: soojuse, valguse, elektrivoolu ja mehhaanilise jõu mõju keemilisele reaktsioonile? ... Keemiline reaktsioon on protsess, kus tekib uus aine ja selle käigus peab tekkima vähemalt üks ja katkema vähemalt üks side. Põhitunnus: igale keem reakts kaasneb kas energia eraldumine või neeldumine, enamasti soojusena. Soojuse eraldumine või neeldumine võib olla tingitud ka füüsikalistest prots. Erandolukorras H=0. Eeldus: Sideme lõhkumine nõuab energiat. Olenevalt sellest kumb energia on suurem - energia neeldub/eraldub. Soojusefekti, mis esineb liitaine mood lihtainetest standard ting nim liitaine tekkesoojus. Põlemissoojus on aine täielikul põlemisel eralduv soojushulk (praktikas kütteväärtus). Valguse osa keem reakts-s: 1)fotosüntees ­ 6CO2(g)+6H2O(v)=C6H12O6(vl)+6O2(g), H=15 MJ/kg glük; 2)valgus ergastab mõne reakts

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
385 allalaadimist
Keemia eksam 2011
48
doc

Keemia eksam 2011

osakest võivad olla erinevatest ainetest või ühest. Ühe ja sama osakese sees toimuvad enamasti lagunemisreaktsioonid. Keemilise reakts. põhitunnuseks on, et igale keemilisele reaktsioonile kaasneb kas energia eraldumine või neeldumine. Enamasti energia eraldub või neeldub soojusena. Temperatuuri tõustes kaasneb "aktiivsete molekulide" suhteline hulk, mis tagab molekulidevaheliste põrkumiste suurema efektiivsuse (reaktsioon kiireneb). Erandolukorras võib keemilistel reaktsioonidel sidemete lagunemisel neelduda sama palju energiat kui eraldub uute sidemete moodustamisel. Valguse osa keemil. reaktsioonides: fotosüntees ­ 6CO2+6H2=(valgus+klorofüll) C6H12O6; H=+15 MJ/kg; valgus aktiveerib mõne reaktsioonist osavõtva aine osakest: H2+Cl2=2HCl (ilma valguse mõjuta antud reakts. ei toimu); valguse mõjul Cl2=2Cl, mis on vaba radikaal, Cl+H2=HCl+H, H+Cl2=HCl+Cl; kõik

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
209 allalaadimist
Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused
30
docx

Keemia ja materjaliõpetuse eksami küsimuste vastused

reageeriksid, ning omama küllaldaselt energiat, et molekulidevahelised põrked oleksid efektiivsed. Keemiline reaktsioon võib toimuda kahe osakese vahel või ühe osakese sees; kaks osakest võivad olla erinevatest ainetest või ühest. Ühe ja sama osakese sees toimuvad enamasti lagunemisreaktsioonid. Temperatuuri tõustes kaasneb "aktiivsete molekulide" suhteline hulk, mis tagab molekulidevaheliste põrkumiste suurema efektiivsuse (reaktsioon kiireneb). Erandolukorras võib keemilistel reaktsioonidel sidemete lagunemisel neelduda sama palju energiat kui eraldub uute sidemete moodustamisel. Valguse osa keemilistes reaktsioonides: fotosüntees ­ 6CO2+6H2=(valgus+klorofüll) C6H12O6; H=+15 MJ/kg; valgus aktiveerib mõne reaktsioonist osavõtva aine osakest: H2+Cl2=2HCl (ilma valguse mõjuta antud reaktsioon ei toimu); valguse mõjul Cl2=2Cl, mis on vaba radikaal, Cl+H2=HCl+H, H+Cl2=HCl+Cl; kõik järgnevad

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus
310 allalaadimist
Radiobioloogia ja kiirguskaitse
144
doc

Radiobioloogia ja kiirguskaitse

product-meter). 6. 6. Individuaaldosimeetria protokolle säilitatakse 10 aastat (seaduse järgi peaks vist olema 30 aastat). Ülddosimeetria Meditsiinikiirituse kasutamisel teostatava ülddosimeetria puhul loetakse jälgitavaks alaks kiirgusallika mõjupiirkonda või piirkonda, kus välimine või sisemine kiiritus annab või võib anda töötajale aastas 1mSvsuurema efektiivse doosi. Samuti on jälgitav ala piirkond, kus võib tekkida kiiritamine erandolukorras või kiirgusavarii. 1. 1. Kontrollalas ei tohi uuringu ajal viibida kõrvalisi isikuid. 2. 2. Kiirgustegevusega seotud ruumide ja vajadusel nendega külgnevate ruumide kiirgustaset mõõdavad Kiirguskeskuse spetsialistid enne kabineti regulaarseks tööks avamist ja edaspidi vastavalt väljakutsetele kuid mitte harvemini kui 2 aasta tagant. 3. 3. Mõõtmise täpsed kohad lepitakse kokku Kiirguskeskusega. 4. 4

Bioloogia → Bioloogia
12 allalaadimist
Haldusõiguseõpik
117
docx

Haldusõiguseõpik

määrusi. Sama õigus on põhiseaduse § 94 järgi ka ministritel. Õigusnorme sisaldavaid haldusakte võivad välja anda ka kohalike omavalitsuste organid. Kuid haldusorganite teostatav õigusloome on teatud raamidega piiratud. Nii antakse seaduste jõuga seadlusi üksnes eriolukorras. Vabariigi Valitsus ja ministrid võivad määrustega kehtestada õigusnorme üksnes seaduse alusel ja täitmiseks. Seega võib öelda, et haldusorganite poolt õigusnormide kehtestamine võib toimuda kas erandolukorras või on selle eesmärgiks seaduste täitmise kaudu efektiivse halduse 4 tagamine. Kuna põhiseaduse § 3 sätestab printsiibi, mille järgi riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel, siis saab siit teha ühese järelduse - parlamendi poolt seadustega kehtestatud õigusnormidel on suurem õigusjõud kui haldusorganite poolt kehtestatutel. Viimased peavad olema esimestega kooskõlas.

Õigus → Haldusõigus
201 allalaadimist
Haldusõiguse õpik
117
pdf

Haldusõiguse õpik

määrusi. Sama õigus on põhiseaduse § 94 järgi ka ministritel. Õigusnorme sisaldavaid haldusakte võivad välja anda ka kohalike omavalitsuste organid. Kuid haldusorganite teostatav õigusloome on teatud raamidega piiratud. Nii antakse seaduste jõuga seadlusi üksnes eriolukorras. Vabariigi Valitsus ja ministrid võivad määrustega kehtestada õigusnorme üksnes seaduse alusel ja täitmiseks. Seega võib öelda, et haldusorganite poolt õigusnormide kehtestamine võib toimuda kas erandolukorras või on selle eesmärgiks seaduste täitmise kaudu efektiivse halduse 4 tagamine. Kuna põhiseaduse § 3 sätestab printsiibi, mille järgi riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel, siis saab siit teha ühese järelduse - parlamendi poolt seadustega kehtestatud õigusnormidel on suurem õigusjõud kui haldusorganite poolt kehtestatutel. Viimased peavad olema esimestega kooskõlas.

Eesti keel → Haldusõigus
17 allalaadimist
Juhtimise alused
161
pdf

Juhtimise alused

14. kooskõlastatus: igasuguse koostöö ja meeskonnatöö soodustamine53 Fayol väitis, et tema juhtimisprintsiibid on rakendatavad kõigis organisatsioonides, olenemata nende spetsiifikast ja tegutsemiskeskkonnast. Samuti rõhutas ta tööjaotuse ja spetsialiseerituse olulisust juhtimise tõhustamisel ning seda nii tööliste kui ka juhtide puhul. Ametlikul suhtlemisel organisatsioonis lähtutakse alluvusahelast, millest kõrvalekaldeid võib olla vaid erandolukorras.54 2.4.1.3. Bürokraatia koolkond Bürokraatia koolkonna rajajaks loetakse saksa filosoofi, majandusteadlast ja juhtimisteoreetikut Max Weberit (1864 ­ 1920), kes taotles väärtusotsuste kõrvaldamist ühiskonnateadustest. Ta oli seisukohal, et organisatsioon peab töötama nagu õlitatud masinavärk, millest lähtuvalt pööras põhitähelepanu organisatsiooni tegevuse reguleerimisele ja reeglitele. Weberi bürokraatliku organisatsiooni tunnused on järgmised: - selge tööjaotus;

Majandus → Juhtimine
301 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun